Põhjamaade mudel: Soolise võrdõiguslikkuse globaalne etalon ja selle paradoksid

jaanuar 30, 2026

NordenBladet – Skandinaaviamaad – Taani, Norra, Rootsi (ja laiemas kontekstis ka Soome ja Island) – on aastakümneid olnud maailma soolise võrdõiguslikkuse majakad. Maailma Majandusfoorumi (WEF) iga-aastases Global Gender Gap Report edetabelis hõivavad need riigid järjepidevalt esikohad. Kuid selle statistilise edu taga peitub keerukas maastik, kus ajaloolised võidud kohtuvad kaasaegsete, kohati üllatavate väljakutsetega, mida teadlased nimetavad “Põhjamaade paradoksiks”.

1. Ajalooline vundament: Teerajajad poliitikas

Skandinaavia edu ei ole juhuslik, vaid pikaajalise poliitilise arengu tulemus. Piirkond on olnud maailmas esirinnas naiste kaasamisel poliitilisse otsustusprotsessi.

Taani ja Nina Bang (1924): Taanil on märgiline koht ajaloos. 1924. aastal sai Nina Bangist Taani haridusminister sotsiaaldemokraatlikus valitsuses. See tegi temast maailma esimese naisministri demokraatlikult valitud ja rahvusvaheliselt tunnustatud valitsuses. See sündmus purustas klaaslae ajal, mil paljudes Euroopa riikides polnud naistel veel valimisõigustki.
Soome ja hääleõigus (1906): Soome oli esimene riik maailmas, kus naised said täielikud poliitilised õigused – nii õiguse hääletada kui ka kandideerida parlamendivalimistel.
Norra ja Gro Harlem Brundtland (1981): Norra esimene naispeaminister Brundtland moodustas 1986. aastal valitsuse, kus 18 ministrist 8 olid naised, pälvides hüüdnime “naiste valitsus”. See normaliseeris naiste osakaalu tipp-poliitikas tasemeni, mis on tänaseks standardiks (40–50%).

2. Haridus: Uus lõhe on tekkimas

Tänapäeva Skandinaavias on haridusmaastik teinud täieliku pöörde. Kui sajand tagasi võitlesid naised ligipääsu eest ülikoolidele, siis täna on nad haridussüsteemi edukaim grupp.

Naiste ülekaal kõrghariduses: OECD andmetel on Rootsis, Norras ja Taanis naiste osakaal ülikoolilõpetajate seas ligikaudu 60%. Naised on akadeemiliselt edukamad peaaegu kõikides astmetes.
“Poiste kriis”: Uus murekoht on poiste mahajäämus põhihariduses, eriti lugemisoskuses. See on tekitanud diskussiooni haridussüsteemi feminiseerumisest ja vajadusest kohandada õppemetoodikaid poistele sobivamaks.
STEM-valdkonna visadus: Vaatamata kõrgele võrdõiguslikkuse tasemele on inseneeria, IKT ja tehnoloogia endiselt tugevalt meeste pärusmaa (naiste osakaal ca 25-30%), samas kui tervishoid ja haridus on ülekaalukalt naiste domineeritud (ca 75-80%).

Skandinaavia on arenenud heaoluühsikond. Põhjamaid iseloomustab tugev sooline võrdõiguslikkus: universaalsed lastehoiu- ja perepoliitikad, tasustatud vanemapuhkus (sh isapuhkuse kvoodid) ning laialdane tugi naiste osalemisele tööturul. Samal ajal peetakse normiks, et nii tasustatud töö kui ka hooldus- ja kodutööd on jagatud, mistõttu on naisi palju juhtimises ja poliitikas ning palgalõhe ja takistused karjääris on üldiselt väiksemad. Ometi ei ole süsteem “valmis”: endiselt püsib ametialane sooline segregatsioon ja palgalõhe, ning debatt keskendub sellele, kuidas jõuda veelgi võrdsema võimu- ja vastutuse jaotuseni. (Kollaaž: 3 x NordenBladet)

3. Tööturg ja “Põhjamaade paradoks”

See on Skandinaavia mudeli kõige huvitavam ja vastuolulisem aspekt.

Kõrge tööhõive: Põhjamaades on naiste tööhõive määr maailma kõrgeimate seas (ulatudes üle 75%), mis on peaaegu võrdne meeste omaga. See on saavutatud tänu taskukohastele lasteaedadele ja paindlikule vanemapuhkuse süsteemile.
Horisontaalne segregatsioon (Paradoks): Uuringud näitavad, et Põhjamaade tööturg on sooliselt rohkem segregeeritud kui näiteks USA-s või Lõuna-Euroopas.
- Miks? Kuna heaoluriik on suur tööandja, töötavad naised massiliselt avalikus sektoris (õpetajad, õed, sotsiaaltöötajad), kus on kindlad sotsiaalsed garantiid ja lapsesõbralikud tööajad. Mehed koonduvad erasektorisse. See segregatsioon on otsene põhjus püsivale palgalõhele.
Osaajaga töö: Eriti Norras ja Rootsis on levinud, et naised töötavad pärast laste sündi osaajaga. Kuigi see on vabatahtlik valik, mõjutab see negatiivselt naiste karjääriredelil tõusmist ja tulevast pensioni.

4. Palgalõhe: Visa kaduma

Vaatamata progressiivsele mainele, ei ole palgalõhe kadunud.

Statistika: Eurostati ja kohalike statistikaametite andmetel püsib sooline palgalõhe Skandinaavias vahemikus 12–14% (korrigeerimata).
Põhjused: Peamine põhjus ei ole otsene diskrimineerimine (“sama töö eest vähem raha”), vaid eelmainitud elukutsevalikud. “Naiste tööd” avalikus sektoris on süsteemselt madalamalt tasustatud kui “meeste tööd” erasektoris (nt finantssektor või IT).

5. Perepoliitika: “Isade kvoodid” ja sotsiaalne revolutsioon

Skandinaavia suurim innovatsioon on arusaam, et naiste võrdõiguslikkus tööturul sõltub meeste võrdõiguslikkusest kodus.

Isade kvoot (Fedrekvote): Norra oli esimene riik maailmas, mis kehtestas 1993. aastal isadele mõeldud vanemapuhkuse kvoodi – perioodi, mida ei saa emale üle kanda. Kui isa seda välja ei võta, läheb see aeg kaotsi.
Tulemused: Tänaseks kasutavad Rootsis ja Norras ligi 90% isadest vanemapuhkust. See on tekitanud uue sotsiaalse normi – Latte-pappa (Rootsi termin noorte isade kohta, keda näeb keset tööpäeva kohvikutes vankritega). See on vähendanud tööandjate hirmu noorte naiste palkamise ees, sest ka mehed jäävad lapsega koju. Loe ka: Latte-pappa fenomen: Kuidas Põhjamaad muutsid isaduse loomulikuks eluosaks

6. Juhtimine ja ettevõtlus: Kvoodid vs. Vabatahtlikkus

Norra “radikaalne” samm: 2003. aastal (jõustus 2008) šokeeris Norra ärimaailma, nõudes börsiettevõtete nõukogudes vähemalt 40% naiste osalust. Vastasel juhul ähvardas ettevõtet sundlikvideerimine. See eesmärk saavutati kiiresti ja on inspireerinud sarnaseid seadusi üle Euroopa.
Klaaslagi tipus: Vaatamata kvootidele on tegevjuhtide (CEO) seas naiste osakaal Skandinaavia suurfirmades endiselt madal (ca 10-15%). See näitab, et kvoodid aitavad järelevalvetasandil, kuid operatiivjuhtimise tippu jõudmine on endiselt keeruline.

Huvitavaid fakte ja “Kas te teadsite, et…?”

Rootsi feministlik välispoliitika: 2014. aastal kuulutas Rootsi (tollase välisministri Margot Wallströmi eestvedamisel) esimese riigina maailmas välja “feministliku välispoliitika”, seades naiste õigused ja esindatuse oma diplomaatia keskmesse. (Kuigi 2022. aasta uus valitsus loobus sellest terminist, on põhimõtted suuresti säilinud).
Islandi streik: 1975. aastal toimus Islandil “Naiste vaba päev”, mil 90% riigi naistest lõpetas töötamise ja kodutööd, et demonstreerida oma asendamatust. See viis viis aastat hiljem maailma esimese demokraatlikult valitud naispresidendi (Vigdís Finnbogadóttir) ametisse valimiseni.
Sõjaväekohustus: Norra (2015) ja Rootsi (2017 taastatud kujul) on ühed vähesed riigid maailmas, kus ajateenistus on sooneutraalne ja kohustuslik nii meestele kui naistele.

Skandinaavia riigid tõestavad, et riiklik sekkumine (lasteaiad, isapuhkus, kvoodid) on soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel kriitilise tähtsusega. Siiski näitab sealne kogemus ka seda, et kultuurilised mustrid ja elukutsevalikud on visad muutuma. Tõeline võrdõiguslikkus ei tähenda enam vaid juriidilisi õigusi – need on ammu tagatud –, vaid võitlust stereotüüpide ja tööturu struktuurse segregatsiooniga.

Avafoto: NordenBladet

Huldufólk vs. Huldra: Põhjala mütoloogia varjatud palged

Helena-Reet Aari

jaanuar 27, 2026

Huldra muinasjutud, muistendid, pärimused, mütoloogia

NordenBladet – Põhjamaade folklooris on “varjatud maailm” alati olnud inimeste igapäevaelu lahutamatu osa. Kuid sõltuvalt sellest, kas viibite paksudes Rootsi metsades või tuulistel Fääri saartel, on see varjatud maailm väga erinev.

Kuigi nimed Huldra (Hulder) ja Huldufólk pärinevad samast vanapõhja tüvest (hylja – peitma, varjama), tähistavad need kahte täiesti erinevat mütoloogilist kontseptsiooni.

Huldra: Metsik võrgutaja (Norra ja Rootsi)

Skandinaavia mandriosas, eriti Norras ja Rootsis, on Huldra (või skogsrå – metsaemand) üksik ja salapärane naissoost metsavaim. Saamide pärimuses esineb sarnane tegelane nimega ulda. Ta on looduse personifikatsioon – ahvatlev, kuid ohtlik. Pärimuslugudes on huldra sageli metsiku looduse valitsejanna/hoidja: ta võib olla inimese vastu heatahtlik (nt aitab või valvab tööd), aga ka ohtlik – eriti kui inimene käitub ülbelt, ahnelt või lugupidamatult.

Välimus: Ilu ja loomalikkus

Eestvaates on Huldra hingematvalt ilus ja ligitõmbav naine, sageli pikkade juustega ja taluniku riietes. Kuid tal on alati üks füüsiline “viga”, mis paljastab tema mitteinimliku päritolu ning mida ta püüab varjata:

Norras: Tal on pikk lehma saba (vahel ka rebase saba), mis paistab seeliku alt välja.
Rootsis: Tal on sageli selg õõnes nagu vana puutüvi või kaetud puukoorega.

Käitumine: Üksik kütt

Huldra ei ela tavaliselt suurtes kogukondades. Ta ilmub üksikutele meestele – söepõletajatele, jahimeestele või karjustele – sügaval metsas.

Oht: Ta meelitab mehi oma iluga, eksitades neid sügavamale metsa, kust nad ei pruugi kunagi naasta.
Võimalus: Kui mees suudab Huldra kirikusse viia ja temaga abielluda, kaotab Huldra oma saba ja muutub inimeseks. Räägitakse, et sellised naised on väga tugevad ja toovad talule suurt õnne, kuid meest tuleb hoiatada: kui ta kohtleb Huldrat halvasti, meenub naisele tema ürgne jõud ja ta võib mehe paljaste kätega puruks pigistada.

2. Huldufólk: Peidurahvas (Island ja Fääri saared)

Liikudes läände, Atlandi ookeani saartele, muutub pilt drastiliselt. Siin ei ole tegemist metsiku loodusvaimuga, vaid Huldufólk on terve paralleelühiskond. Nad on “meie paremad koopiad”.

Välimus: Üllad ja hallid

Huldufólk näeb välja peaaegu täpselt nagu inimesed, kuid nad on sageli kirjeldatud kui pikemad, ilusamad ja väärikamad.

Nad kannavad sageli halle riideid (fääri k. huldugrátt), mis aitab neil kivide ja udu vahele kaduda.
Neil puuduvad loomalikud tunnused (ei mingit saba ega õõnsat selga).

Käitumine: Peegelühiskond

Erinevalt üksikust Huldrast elab Huldufólk perede ja kogukondadena.

Elupaik: Nad elavad suurtes kivirahnudes (álfhóll) ja mäeküngastes.
Eluviis: Nad peavad karja (huldulambad ja -lehmad on eriti rammusad), käivad kalal, peavad pulmi ja matuseid. Neil on oma preestrid ja kirikud.
Suhe inimestega: Nad on naabrid. Kui sa austad nende elupaika (ei lõhu nende kive, ei ehita teed läbi nende “maja”), jätavad nad su rahule või isegi aitavad sind. Kui sa neid häirid, tabab sind ebaõnn, haigus või majanduslik krahh.

Üks levinumaid ja hirmutavamaid lugusid Fääri pärimuses (mis on sarnane ka Eesti mütoloogiale) on see, et huldufólk tahab vahetada oma lapse inimlapse vastu. Kui inimene sai lapse, pidi ta olema väga ettevaatlik, et huldu-naine ei tuleks ja ei vahetaks ilusat inimlast oma vana ja inetu lapse vastu. Sellist vahetatud last kutsuti fääri keeles býttingur.

Miks see erinevus tekkis?

Folkloristid usuvad, et erinevus tuleneb maastikust ja elutingimustest.

Mets vs. Lage maa: Rootsis ja Norras on metsik ja pime mets koht, kus inimene on üksi ja haavatav – Huldra kehastab metsa ahvatlevat, kuid ohtlikku tundmatust.
Isolatsioon saartel: Islandil ja Fääri saartel metsa peaaegu ei ole. Inimesed elasid väikestes isoleeritud külades karmi looduse meelevallas. “Peidurahvas” pakkus seltsi – nad olid kujuteldavad naabrid tühjas maastikus, kes seletasid lahti kummalisi loodusnähtusi ja andsid põhjuse austada iga kivi ja künkakest.

Tänapäevane pärand

Mõlemad uskumused elavad edasi ka 21. sajandil:

Turism: Norra turism kasutab Huldra kuju sageli (nt Kjosfosseni joal Flåmi raudtee ääres tantsib punases kleidis “Huldra” turistidele).
Ehitus: Islandil ja Fääri saartel võetakse Huldufólk’i tõsiselt ehitusprojektides. On juhtumeid, kus maanteid on ümber projekteeritud, et vältida tuntud “haldjakivi” õhkulaskmist, sest kohalikud (ja vahel ka masinad, mis seletamatult katki lähevad) keelduvad seal töötamast.

Duell 64. laiuskraadil: Nuuk versus Reykjavík – kumb on tegelikult maailma põhjapoolseim pealinn?

Helena-Reet Aari

jaanuar 23, 2026

Duell 64. laiuskraadil: Nuuk versus Reykjavík – kumb on tegelikult maailma põhjapoolseim pealinn?

NordenBladet – Geograafiaviktoriinides on üks küsimus, mis tekitab sageli vaidlusi: “Mis on maailma põhjapoolseim pealinn?” Kooliõpikud ja teatmeteosed pakuvad tavaliselt vastuseks Islandi pealinna Reykjavíki. Kui aga võtta kätte GPS ja vaadata täpseid koordinaate, selgub, et tõde on keerulisem.

See on lugu millimeetrite mängust kaardil ja poliitilistest definitsioonidest, mis määravad võitja.

1. Mõõdulint välja: Mida ütlevad koordinaadid?

Kui jätame kõrvale poliitika ja vaatame puhtalt geograafilist asukohta (laiuskraade), on võitja selge, kuid edumaa on üllatavalt väike. Mõlemad linnad asuvad 64. põhjalaiuskraadil, vaid veidi lõuna pool põhjapolaarjoonest (66°33′).

Siin on ametlikud koordinaadid (linna keskpunkti järgi):

Linn	Riik/Territoorium	Laiuskraad (N)
Nuuk	Gröönimaa	64°10′ 53″ N
Reykjavík	Island	64°08′ 43″ N

Tulemus: Nuuk asub Reykjavíkist umbes 3-4 kilomeetrit põhja pool. Geograafiliselt on Nuuk vaieldamatult maailma põhjapoolseim pealinn.

2. Miks kuulub ametlik tiitel siiski Reykjavíkile?

Kui Nuuk on põhja pool, miks nimetab Guinnessi rekordite raamat ja enamik entsüklopeediaid tiitliomanikuks Reykjavíki? Vastus peitub sõna “riik” definitsioonis.

Reykjavík on iseseisva suveräänse riigi (Islandi Vabariik, ÜRO liige) pealinn.
Nuuk on autonoomse territooriumi (Gröönimaa, kuulub Taani Kuningriiki) pealinn.

Rahvusvahelises statistikas loetakse “pealinnadeks” tavaliselt vaid suveräänsete riikide administratiivkeskusi. Seetõttu kannab Reykjavík ametlikku tiitlit “Maailma põhjapoolseim suveräänse riigi pealinn“.

Kui aga definitsiooni laiendada “territooriumi või osariigi pealinnaks”, võtab Nuuk tiitli üle.

3. Kliima paradoks: Miks Nuuk tundub palju põhjapoolsemana?

Kuigi vahemaad laiuskraadidel on tühised (vaid mõni kilomeeter), on tegelik elukogemus kahes linnas drastiliselt erinev. See erinevus tuleneb ookeanivooludest, mitte laiuskraadist.

Reykjavík (Soe ja märg): Islandit uhub soe Golfi hoovus. See hoiab Reykjavíki talved üllatavalt pehmetena. Jaanuari keskmine temperatuur on seal umbes 0°C kuni -1°C, mis on võrreldav New Yorgi või Milanoga talvel. Meri ei jäätu seal kunagi.
Nuuk (Külm ja jäine): Gröönimaa läänerannikut mõjutavad külmad polaarmere voolused, mis toovad jääd Põhja-Jäämerest lõuna poole. Nuuki talvine keskmine on -8°C kuni -10°C ning sadam võib täituda ajujääga.

Järeldus: Kuigi kaardil on nad naabrid, on Nuuk “tõeline” Arktika pealinn, samas kui Reykjavík naudib subarktilist, ookeaniliselt pehmet kliimat.

4. Kas on veel keegi põhja pool?

Et pilt oleks täielik, peame mainima ka Longyearbyeni Teravmägedes (Svalbard, Norra).

- Koordinaadid: 78°13′ N.
- See asub Nuukist ja Reykjavíkist veel üle 1500 kilomeetri põhja pool.
- Staatus: See on Svalbardi halduskeskus. Kuid kuna Svalbard ei ole autonoomne riik (vaid Norra osa) ja Longyearbyenit ei nimetata tavaliselt “pealinnaks” (vaid administratiivseks keskuseks), ei osale ta selles võistluses. Kui aga küsida “maailma põhjapoolseim asula, mis toimib regiooni keskusena”, võidaks Longyearbyen pika puuga.

Kumb on siis põhjapoolseim?

Sõltub sellest, kui täpne (või pedantne) te soovite olla:

Poliitiliselt korrektne vastus: Reykjavík (kõige põhjapoolsem iseseisva riigi pealinn).
Geograafiliselt täpne vastus: Nuuk (füüsiliselt kõige põhjapoolsem pealinn).

Nii et kui plaanite reisi ja tahate öelda, et olete käinud “maailma põhjapoolseimas pealinnas”, võite tehniliselt väita seda mõlema linna puhul – lihtsalt lisage juurde sobiv selgitus!

Avafoto: Nuuk versus Reykjavík (Väljavõte maps.google.com)

Selgunud on Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse preemia NOMINENDID

Helena-Reet Ennet

märts 30, 2021

NordenBladet — 14 nominendi seas on pildiraamatuid, noorteromaane ja tulevikueeposeid. Selleaastased nominendid keskenduvad nii kaasaja probleemidele, nagu kliimakriis, kui ka laiematele teemadele, nagu identiteet, eksistents ja teadus, sekka mängulist fantaasiat, leiutisi ja ulmet.

Nominentide seas on ka kaks eesti lugejatele tuttavat nime. Üks neist on Ahvenamaalt pärit Linda Bondestam, kes külastas Eestit Põhjamaade autorite programmi kaudu nii 2017. kui ka 2020. aastal ning kelle näitus „Loomad, keda keegi peale meie pole näinud“ ringles eelmisel aastal mitmetes Eesti raamatukogudes. Linda Bondestam on arvukalt auhindu võitnud illustraator, kelle sulest on valminud rohkem kui 40 raamatut. Tema pildiraamat „Mitt bottenliv“ (Minu elu merepõhjas) on dramaatiline ja suurepärane pildiraamat, mis räägib üksikust tömpsuust, kes on oma liigist viimane allesjäänu. Bondestamil on õnnestunud kaasahaaravate illustratsioonide abil luua liigutav lasteraamat, mis puudutab ühte meie aja kõige valusamat ja tundlikumat teemat – kliima soojenemist.

Teine siinkandis tuntud autor on rootslane Karin Erlandsson, kelle teosed „Pärlipüüdja. Legend silmaterast“ (2019; kirjastus Sinisukk) ning „Linnutaltsutaja. Legend silmaterast“ (2021; kirjastus Sinisukk) on tõlgitud ka eesti keelde ning jõudnud juba paljude põhjala kirjanduse huvilisteni. Ta on varem juba kaks korda Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse preemiale kandideerinud. Sel aastal on ta nomineeritud oma noorteromaaniga „Nattexpressen“ (Öine ekspress), mis võitis sel aastal ka Runeberg Juniori auhinna, kus lõpliku võitja valivad lapsed. Jõuluteemalises „Nattexpressenis“ on 24 peatükki ja seda saab lastele jõulukalendrina detsembris ette lugeda. Raamatu sündmused toimuvad maagilises unenäomaailmas ja see aitab lastel mõista täiskasvanuid ning nende keerulisi valikuid.

Kõik preemia nominendid on:

Taani
„Vulkan“, Zakiya Ajmi, noorteromaan.
„Den rustne verden, 3 – Ukrudt“, Adam O., tulevikueepos.

Soome
„Mitt bottenliv – av en ensam axolotl“, Linda Bondestam, pildiraamat.
„Kesämyrsky“, Siiri Enoranta, novell.

Fääri saared
„Sum rótskot“, Marjun Syderbø Kjelnæs, noorteromaan.

Gröönimaa
„Aima Qaqqap Arnaalu“ , Bolatta Silis-Høegh, pildiraamat.

Island
„Blokkin á heimsenda“, Arndís Þórarinsdóttir ja Hulda Sigrún Bjarnadóttir, noorteromaan.
„Grísafjörður: Ævintýri um vináttu og fjör“, Lóa H. Hjálmtýsdóttir, noorteromaan.

Norra
„Min venn, Piraten“, Ole Kristian Løyning ja Ronny Haugeland (illustraator), lasteraamat.
„Aleksander den store“, Peter F. Strassegger, noorteromaan.

Sami keelepiirkond
„Jođašeaddji Násti“, Kirste Paltto ja Laila Labba (illustraator), noorteromaan.

Rootsi
„Jag och alla“, Ylva Karlsson ja Sara Lundberg (illustraator), pildiraamat
„De afghanska sönerna“, Elin Persson, noortekirjandus.

Ahvenamaa
„Nattexpressen“, Karin Erlandsson ja Peter Bergting (illustraator), noorteromaan.

Vaata ka nominente tutvustavat videot:

Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse preemia võitja kuulutatakse välja 2. novembril Kopenhaagenis ning ta saab auhinnaks virmaliste kujukese ning 300 000 Taani krooni. Preemiat anti esmakordselt välja 2013. aastal ning see võrsus Põhjamaade kultuuriministrite pikaajalisest soovist tuua Põhjamaade piirkonna laste- ja noortekirjandusele rohkem tähelepanu ja seda edasi arendada. Preemia antakse lastele ja noortele suunatud kirjandusliku töö eest, mis on ühes Põhjamaade keeles. Töö võib hõlmata nii teksti kui ka pilte ning see peab vastama kõrgetele kirjanduslikele ja kunstilistele standarditele.

Põhjamaade Nõukogu välja antud viie preemia eesmärk on suurendada huvi Põhjamaade kultuuri ja keskkonnaalase koostöö vastu ning tunnustada silmapaistvaid kunstnikke ja keskkonnaaktiviste.

Island.