Fääri saared: Üle kolmandiku omavalitsustest küsib tühja talu eest teenustasu

By
Helena-Reet Aari
-
Tühjade eluruumide teenustasu (tænastugjald fyri tóm býli) Fääri saartel

NordenBladet – Kvívíki vallavolikogu kinnitas eile otsuse hakata nõudma tasu tühjalt seisvate eluruumide eest, Fámjini vald tegi vastava otsuse juba detsembris.

Rohkem kui iga kolmas Fääri saarte omavalitsus on nüüdseks kehtestanud teenustasu oma haldusalas asuvatele tühjadele majadele. Viimaste lisandujatena on selle sammu astunud Kvívíki ja Fámjini vallad.

Kvívíki vallavolikogu võttis vastava otsuse vastu eile (29. jaanuaril). Hinnanguliselt asub Kvívíki vallas umbes 60 tühja eluruumi. Fámjini vallavolikogu langetas oma otsuse juba detsembris; seal on tühje eluruume ligikaudu 20.

Tasu suurus ja maksmise kord

Käesoleval aastal on seadusega lubatud maksimaalne teenustasu, mida omavalitsus võib ühe tühja eluruumi eest nõuda, 7945 Taani krooni.

Seaduse kohaselt on igal omavalitsusel õigus ise otsustada maksegraafiku üle. Tasu võidakse sisse nõuda kas:

  • igakuiselt,

  • kvartaalselt või

  • kord aastas.

Meede laieneb üle riigi

Lisaks värskelt liitunud Kvívíki ja Fámjini valdadele on tühjade eluruumide teenustasu kehtestanud juba paljud teised omavalitsused. Nimekirja kuuluvad:

  • Tórshavnar kommuna (Tórshavni vald)

  • Tvøroyrar kommuna

  • Sunda kommuna

  • Nes kommuna

  • Vága kommuna

  • Skopunar kommuna

  • Hvalbiar kommuna

  • Eiðis kommuna

Tühjade eluruumide teenustasu (tænastugjald fyri tóm býli) on Fääri saartel ja mitmetes teistes riikides kasutatav meede, millel on nii majanduslik kui ka sotsiaalpoliitiline eesmärk.

Mis see täpselt on?

Tühjade eluruumide teenustasu on fikseeritud aastane tasu, mida omavalitsus nõuab eluruumi (maja või korteri) omanikult, kui keegi ei ole sellesse eluruumi rahvastikuregistri andmetel sisse kirjutatud.
Juriidiline sisu: Seda nimetatakse “teenustasuks”, mitte “maksuks”. Loogika on selles, et isegi kui majas keegi ei ela, peab omavalitsus tagama sellele kinnistule ligipääsu ja taristu toimimise (teed on lahti aetud, tänavavalgustus põleb, vee- ja kanalisatsioonitorustik on töökorras, tuletõrje on valmisolekus).

Summa: Fääri saarte näitel on riiklikult kehtestatud piirmäär (2026. aastal 7 945 Taani krooni ehk u 1065 eurot), kuid iga vald otsustab ise, kas ja kui suures ulatuses nad seda rakendavad.

Miks see kehtestatakse?

Lühidalt on see “luksusmaks kasutuselevõtmata ressursi pealt”. Sõnum omanikule on lihtne: kinnisvara omamine on vastutus. Kui sa hoiad elamispinda kinni ajal, mil teised otsivad kodu, pead panustama kogukonna ülalpidamisse rahaliselt.
Sellel meetmel on kolm peamist põhjust:

1. Võitlus eluasemepuudusega (Peamine põhjus)
Paljudes Fääri saarte piirkondades (nagu ka mujal maailmas) on suur puudus elamispindadest. Noored pered ja tööjõud ei leia endale kodu, sest kinnisvaraturg on lukus. Samal ajal seisavad paljud majad tühjana, sest omanikud hoiavad neid investeeringuna, nostalgilistel põhjustel või lihtsalt ei viitsi nendega tegeleda.

Eesmärk: Tasu toimib survestusvahendina. See motiveerib omanikku maja välja üürima või maha müüma, et vältida iga-aastast lisakulu. See toob turule rohkem elamispindu.

2. Omavalitsuse tulubaasi kaitsmine
Omavalitsused saavad oma tulu peamiselt üksikisiku tulumaksust. Kui majas elab inimene (on sisse kirjutatud), laekub vallale makse, millest finantseeritakse teenuseid.

Probleem: Tühi maja on vallale “kuluartikkel”. See nõuab taristut (vesi, teed), kuid ei too sisse tulumaksu.

Lahendus: Teenustasu kompenseerib vallale kulud, mida nad teevad taristu ülalpidamiseks kinnistu jaoks, mis muidu tulu ei too.

3. “Kummituskülade” vältimine
Tühjad majad lagunevad kiiremini ja muudavad naabruskonna ilmet kurvemaks. Kui külas on palju tühje maju, sureb sealne elu välja – koolidesse ei jätku lapsi ja poed pannakse kinni.

Eesmärk: Sundida omanikke kinnisvaraga tegelema, et piirkonnad püsiksid elujõulisena.

Avafoto: Fääri saared (Unsplash)

Huldufólk vs. Huldra: Põhjala mütoloogia varjatud palged

By
Helena-Reet Aari
-
Huldra muinasjutud, muistendid, pärimused, mütoloogia

NordenBladet – Põhjamaade folklooris on “varjatud maailm” alati olnud inimeste igapäevaelu lahutamatu osa. Kuid sõltuvalt sellest, kas viibite paksudes Rootsi metsades või tuulistel Fääri saartel, on see varjatud maailm väga erinev.

Kuigi nimed Huldra (Hulder) ja Huldufólk pärinevad samast vanapõhja tüvest (hylja – peitma, varjama), tähistavad need kahte täiesti erinevat mütoloogilist kontseptsiooni.

Huldra: Metsik võrgutaja (Norra ja Rootsi)

Skandinaavia mandriosas, eriti Norras ja Rootsis, on Huldra (või skogsrå – metsaemand) üksik ja salapärane naissoost metsavaim. Saamide pärimuses esineb sarnane tegelane nimega ulda. Ta on looduse personifikatsioon – ahvatlev, kuid ohtlik. Pärimuslugudes on huldra sageli metsiku looduse valitsejanna/hoidja: ta võib olla inimese vastu heatahtlik (nt aitab või valvab tööd), aga ka ohtlik – eriti kui inimene käitub ülbelt, ahnelt või lugupidamatult.

Välimus: Ilu ja loomalikkus

Eestvaates on Huldra hingematvalt ilus ja ligitõmbav naine, sageli pikkade juustega ja taluniku riietes. Kuid tal on alati üks füüsiline “viga”, mis paljastab tema mitteinimliku päritolu ning mida ta püüab varjata:

  • Norras: Tal on pikk lehma saba (vahel ka rebase saba), mis paistab seeliku alt välja.

  • Rootsis: Tal on sageli selg õõnes nagu vana puutüvi või kaetud puukoorega.

Käitumine: Üksik kütt

Huldra ei ela tavaliselt suurtes kogukondades. Ta ilmub üksikutele meestele – söepõletajatele, jahimeestele või karjustele – sügaval metsas.

  • Oht: Ta meelitab mehi oma iluga, eksitades neid sügavamale metsa, kust nad ei pruugi kunagi naasta.

  • Võimalus: Kui mees suudab Huldra kirikusse viia ja temaga abielluda, kaotab Huldra oma saba ja muutub inimeseks. Räägitakse, et sellised naised on väga tugevad ja toovad talule suurt õnne, kuid meest tuleb hoiatada: kui ta kohtleb Huldrat halvasti, meenub naisele tema ürgne jõud ja ta võib mehe paljaste kätega puruks pigistada.

2. Huldufólk: Peidurahvas (Island ja Fääri saared)

Liikudes läände, Atlandi ookeani saartele, muutub pilt drastiliselt. Siin ei ole tegemist metsiku loodusvaimuga, vaid Huldufólk on terve paralleelühiskond. Nad on “meie paremad koopiad”.

Välimus: Üllad ja hallid

Huldufólk näeb välja peaaegu täpselt nagu inimesed, kuid nad on sageli kirjeldatud kui pikemad, ilusamad ja väärikamad.

  • Nad kannavad sageli halle riideid (fääri k. huldugrátt), mis aitab neil kivide ja udu vahele kaduda.

  • Neil puuduvad loomalikud tunnused (ei mingit saba ega õõnsat selga).

Käitumine: Peegelühiskond

Erinevalt üksikust Huldrast elab Huldufólk perede ja kogukondadena.

  • Elupaik: Nad elavad suurtes kivirahnudes (álfhóll) ja mäeküngastes.

  • Eluviis: Nad peavad karja (huldulambad ja -lehmad on eriti rammusad), käivad kalal, peavad pulmi ja matuseid. Neil on oma preestrid ja kirikud.

  • Suhe inimestega: Nad on naabrid. Kui sa austad nende elupaika (ei lõhu nende kive, ei ehita teed läbi nende “maja”), jätavad nad su rahule või isegi aitavad sind. Kui sa neid häirid, tabab sind ebaõnn, haigus või majanduslik krahh.

Üks levinumaid ja hirmutavamaid lugusid Fääri pärimuses (mis on sarnane ka Eesti mütoloogiale) on see, et huldufólk tahab vahetada oma lapse inimlapse vastu. Kui inimene sai lapse, pidi ta olema väga ettevaatlik, et huldu-naine ei tuleks ja ei vahetaks ilusat inimlast oma vana ja inetu lapse vastu. Sellist vahetatud last kutsuti fääri keeles býttingur.

Miks see erinevus tekkis?

Folkloristid usuvad, et erinevus tuleneb maastikust ja elutingimustest.

  1. Mets vs. Lage maa: Rootsis ja Norras on metsik ja pime mets koht, kus inimene on üksi ja haavatav – Huldra kehastab metsa ahvatlevat, kuid ohtlikku tundmatust.

  2. Isolatsioon saartel: Islandil ja Fääri saartel metsa peaaegu ei ole. Inimesed elasid väikestes isoleeritud külades karmi looduse meelevallas. “Peidurahvas” pakkus seltsi – nad olid kujuteldavad naabrid tühjas maastikus, kes seletasid lahti kummalisi loodusnähtusi ja andsid põhjuse austada iga kivi ja künkakest.

Tänapäevane pärand

Mõlemad uskumused elavad edasi ka 21. sajandil:

  • Turism: Norra turism kasutab Huldra kuju sageli (nt Kjosfosseni joal Flåmi raudtee ääres tantsib punases kleidis “Huldra” turistidele).

  • Ehitus: Islandil ja Fääri saartel võetakse Huldufólk’i tõsiselt ehitusprojektides. On juhtumeid, kus maanteid on ümber projekteeritud, et vältida tuntud “haldjakivi” õhkulaskmist, sest kohalikud (ja vahel ka masinad, mis seletamatult katki lähevad) keelduvad seal töötamast.

Fääri saared: Valgus- ja kultuurifestival ‘Huldulitt’ Tórshavnis (31. jaan- 08.veebr)

By
Helena-Reet Aari
-
Fääri saared: kultuurifestival 'Huldulitt' Tórshavnis

Laupäeval, 31. jaanuaril, saab Tórshavnis alguse populaarne kultuurisündmus Huldulitt, mida korraldab Visit Tórshavn. Üle nädala kestev festival (kuni pühapäeva, 8. veebruarini) toob linna valgusinstallatsioonid ja üritused, mis on suunatud nii täiskasvanutele kui ka lastele.

„Huldulitt heidab valgust meie rikkalikule kultuuripärandile, legendidele ja pärimusele, asetades keskmesse huldufólk’i (peidurahva) lood, trollid ja haldjate maailma. Teeme seda läbi valgusinstallatsioonide ja elamuste, mis on mõeldud nautimiseks igas vanuses külastajatele,” selgitab Visit Tórshavni asedirektor Siri S. Hansen.

Uued asukohad ja valgusmaagia

Kuna huvi eelmise aasta sündmuse vastu oli suur, on programmis tagasi mitmed publikulemmikud, kuid lisandunud on ka uusi põnevaid ettevõtmisi.

„Viðarlundini park – või Huldulundin (Haldjasalu), nagu seda sel nädalal kutsutakse – oli mullu väga populaarne. Inimesed tundsid rõõmu elust ja valgusest keset pimedat aega. Sel aastal oleme kaunistatud alade hulka lisanud ka Svínarygguri vana kalmistu,” märgib Hansen.

Avatseremoonia ja Elinborg Lützeni kunstiteos

Huldulitt avatakse ametlikult laupäeval, 31. jaanuaril kell 16.00 Fääri saarte kunstimuuseumis (Listasavn Føroya).

Avamisel peab kõne linnapea Elsa Berg, Hjálmar Dam jutustab pärimuslugusid ning muusikalise etteaste teeb Lyon Hansen.

Pärast avamist saavad külastajad jalutada läbi Huldulundini pargi, imetleda valgusinstallatsioone ja otsida “peidurahvast”. Seejärel suundutakse Steinatúni väljakule, kus kell 17.30 avatakse Elinborg Lützeni loomingul põhinev animeeritud kunstiteos. Muusikat teeb seal artist FRUM ning sõna saab kunstnik Bárður Jákupsson.

„See oli eelmisel aastal väga eriline hetk ja kahtlemata tuleb see sama meeleolukas ka tänavu,” lisab Siri S. Hansen.

Hüvastijätt pimedusega

Festivalinädalal pakuvad linna poed, restoranid ja hotellid eripakkumisi ja teemakohaseid üritusi.

  • Laupäeval, 7. veebruaril on kauplused avatud kauem.

  • Pühapäeval, 8. veebruaril lõpeb festival ühise jalgrattasõiduga (Huldurekkjukoyring).

„Terve linn valmistub jätma hüvasti pimedusega ja võtma vastu valgemaid aegu,” ütleb Hansen. „Kõik on oodatud kaasa lööma. Näiteks loovad lasteasutused ja koolid Huldulundi parki erinevaid teoseid, mis on seal väljas terve nädala. Üritusi võivad korraldada kõik, kes soovivad aidata kaasa huvi äratamisele meie pärimuse vastu. Piiriks on vaid fantaasia.”

Lisainfot leiab veebilehelt visittorshavn.fo/huldulitt ja Visit Tórshavni Facebooki lehelt.

„Kõik on oodatud osalema ja kogema linna uues, maagilises valguses,” ütleb Siri S. Hansen lõpetuseks.

Festivali fookuses on Huldufólk (Peidurahvas):

  • Kes nad on? Nad on üleloomulikud olendid, kes näevad välja nagu inimesed (sageli ilusamad ja pikemad), kuid nad elavad kivide sees ja küngastes.

  • Olemus: Nad on “peidus” (fääri k. huldur). Inimesed näevad neid vaid siis, kui peidurahvas ise seda soovib.

  • Seos festivaliga: Kuna festival toimub pimedal ajal ja kasutab valgust, mängitakse ideega, et valgus toob need “nähtamatud” ja salapärased olendid ning nende maailma meie silme ette.

Selgusid Fääri saarte “Aasta juht 2026” nominendid: tunnustatakse julgust ja hoolivust

By
Helena-Reet Aari
-
Leiðaradagurin - Juhtimispäev. Fääri saared

NordenBladet – Organisatsiooni Synergi kokku kutsutud žürii on avalikustanud 2026. aasta parima juhi konkursi finalistid. Võitjad nii avalikust kui ka erasektorist kuulutatakse välja eelseisval reedel, 30. jaanuaril toimuval Juhtimispäeval.

Tänavuse Juhtimispäeva (Leiðaradagurin) ja auhinnagala läbivaks teemaks on “Juhtimine julguse, selge suuna ja hoolivusega ebakindlal ajal”.

Žürii, kuhu kuuluvad SMJ nõukogu esimees Árni Jakobsen, haiglavõrgu ja Klaksvíki haigla juht Alexandra á Dul ning mitmete nõukogude liige Anja Rein, on valinud välja kolm parimat kandidaati mõlemast sektorist.

“Aasta juht 2026” nominendid

See on Fääri saarte kõige prestiižsem juhtimisalane tunnustus.

Avalik sektor (tähestikulises järjekorras):

  • Hjalti Gunnarstein, Apoteksverkið (Fääri Apteegiamet)

  • Jóhanna á Tjaldrafløtti, Rótin (Sotsiaalasutus)

  • Jóngerð M. Nielsen, Vesturvón (Hooldekodu)

Erasektor (tähestikulises järjekorras):

  • Gudny Langgaard, Nema (Telekommunikatsioon/IT)

  • Kjartan Hansen, Kanjon (Ehitus)

  • Ulla Joensen, Elektron (IT-lahendused)

Keskastmejuhi tunnustus “Herðaklappið”

Lisaks tippjuhtidele antakse üritusel üle ka keskastmejuhi eriauhind, mis kannab nime “Herðaklappið” (tõlkes “Õlalepatsutus”).

Tegemist kõrgeima tunnustusega, mida Fääri saartel keskastmejuhtidele omistatakse. Auhinda antakse välja teist korda ning selle eesmärk on tõsta esile juhte, kes loovad igapäevaselt oma meeskondades tulemusi, töörahu ja arengut.

Auhinnad antakse üle reedel, 30. jaanuaril 2026 Tórshavnis asuvas hotellis Hotel Føroyar.

Avafoto: “Aasta juht 2026” nominendid
Lisainfo: synergi.fo

Fääri saarte käsitöö südames on lambavill, mida peetakse suisa Fääri kullaks

By
Helena-Reet Aari
-
Fääri saarte käsitöö - lambavillast kudumid

NordenBladet – Atlandi ookeani põhjaosas, poolel teel Norra ja Islandi vahel, asuvad Fääri saared (Føroyar). Tõlkes tähendab see “Lambasaari” – ja see nimi ei ole juhuslik. Fääri saarte käsitöö ei ole lihtsalt suveniiritööstus; see on sügavalt juurdunud elustiil, mis sündis vajadusest kaitsta end karmi kliima eest ja on tänaseks arenenud maailmatasemel disainiks.

Siin on ülevaade sellest, mis teeb Fääri käsitöö eriliseks, mida seal valmistatakse ja miks see maailmas laineid lööb.

1. Fääri kuld: Vill (Ull)

Kogu Fääri käsitöö südames on vill. Saartel elab rohkem lambaid kui inimesi (umbes 70 000 lammast ja 54 000 inimest). Fääri lammas on vastupidav tõug, kes elab aastaringselt mägedes.

  • Materjali eripära: Fääri vill on tuntud oma erakordselt kõrge lanoliinisisalduse poolest. See muudab villased esemed peaaegu veekindlaks ja väga soojaks – hädavajalik omadus saartel, kus “hea ilm” tähendab lihtsalt seda, et vihma sajab otse, mitte horisontaalselt.

  • Värvid: Traditsiooniliselt kasutatakse villa selle naturaalsetes toonides: valge, hall, must, pruun ja nende segud.

Fääri saartel kootakse palju. Eriti hinnas on lambbavillast käsitöö

Fääri saared, lambavillast käsitöö ja kudumid

Fääri saarte lambavillast kudumid ja käsitöö

fääri lambad

2. Kudumistraditsioonid ja mustrid

Kudumine on Fääri saartel olnud sajandeid peamine sissetulekuallikas ja ajaviide. Vanasti öeldi: Ull er Føroya gull (Vill on Fääri kuld).

  • Kampsunid (Troyggja): Kõige ikoonilisem ese. Fääri kampsunid on tavaliselt kootud geomeetriliste mustritega. Erinevalt Islandi lopapeysa‘st, mis on sageli kootud ümmarguselt ja paksemast lõngast, on Fääri kampsunid traditsiooniliselt struktuursemad ja tihti nööbitavad (kardiganid).

  • Mustrid: Mustrid on sageli inspireeritud loodusest ja merest. Klassikaline “tähemuster” või siksakilised jooned on tavalised.

  • Kogu pere tegevus: Ajalooliselt kudusid nii mehed kui naised, sest villaseid tooteid eksporditi Taani kuningakojale ja kaupmeestele.

3. Rahvarõivad: Elav ajalugu

Fääri saartel ei ole rahvarõivad muuseumieksponaadid. Neid kantakse uhkusega riiklikel pühadel (eriti Ólavsøka ajal), pulmades ja koolilõpetamistel. Rahvuspühast Ólavsøka saate pikemalt lugeda SIIT.

  • Naiste rõivad: Koosnevad tavaliselt pikast seelikust (sageli triibuline), põllest, tikitud rätikust ja ehitud vestist. Hõbedast prossid ja ketid on kohustuslikud aksessuaarid.

  • Meeste rõivad: Äärmiselt stiilsed ja äratuntavad. Sinna kuuluvad põlvpüksid, paksust villasest kangast sukad (tihti mustrilise äärega), tikitud vest (sageli punane või sinine), hõbedaste nööpidega kuub ja traditsiooniline tutimüts (stavnhetta).

4. Mis on praegu moes? “The Killing” efekt ja aeglane mood

Viimase 15 aasta jooksul on Fääri kudumid teinud läbi tohutu populaarsuse kasvu, liikudes vanaemade varrastelt Pariisi moelavadele.

  • Sarah Lundi kampsun: Taanlaste krimisari Forbrydelsen (“The Killing”) tegi Fääri kampsunist ülemaailmse fenomeni. Peategelase Sarah Lundi kantud “täheline” kampsun (disainitud Fääri brändi Guðrun & Guðrun poolt) muutus kultusobjektiks. Guðrun & Guðruni brändi taga seisavad kaks fääri naist, kes on ühtlasi ka ettevõtte asutajad ja omanikud: Guðrun Ludvig ja Guðrun Rógvadóttir.

  • Slow Fashion (Aeglane mood): Fääri saarte käsitöö on eetiline vastulöök kiirmoele. Paljud tooted on kootud kohalike naiste poolt nende kodudes (“Heimavirki” süsteem), mis tagab autentsuse ja annab kohalikele tööd. Moes on naturaalsus. Jämedakoelised, “oversized” kampsunid, naturaalsed hallid ja pruunid toonid ning minimalistlikud mustrid on väga nõutud nii kohalike noorte kui ka turistide seas.

    Fääri saartel on kudumine rahvuslik uhkus ja peale Guðrun & Guðruni on seal mitmeid teisi märkimisväärseid tegijaid, kellel igaühel on oma nišš:

    1. Navia

      • Mis see on: Tõenäoliselt saarte suurim ja tuntuim lõngatootja, kes valmistab ka valmisrõivaid.

      • Eripära: Navia ühendab edukalt vana traditsiooni uue tehnoloogiaga. Nende valikus on nii masinkootud modernseid esemeid kui ka käsitsi kootud traditsioonilisi kampsuneid.

      • Asutaja: Óli Kristian á Torkilsheyggi (neljanda põlve villatööstur).

    2. Sirri

      • Mis see on: Bränd, mis keskendub 100% puhtale ja orgaanilisele Fääri villale.

      • Eripära: Nende vill on värvimata või värvitud vaid looduslike taimevärvidega, säilitades villa naturaalse rasvasuse (lanoliini). Sirri lõng on tuntud oma autentsuse ja veidi “karmima” tekstuuri poolest.

    3. Snældan

      • Mis see on: Ajalooline ketrusvabrik (asutatud 1949), mis on üks väheseid allesjäänud töötavaid ketrusveskeid saartel.

      • Eripära: Nad toodavad lõnga ja kampsuneid otse kohapeal Strenduri külas. Nende tooted on väga vastupidavad ja sügavalt traditsioonilised. Pereettevõte, mida juhib praegu asutaja lapselaps Carl Jóhan Olsen.

    4. Steinum

      • Mis see on: Disainer Jóhanna av Steinumi loodud bränd.

      • Eripära: Erineb teistest oma julguse ja värvikirevuse poolest. Kui klassikaline Fääri kampsun on tihti loodustoonides (hall, pruun, valge), siis Steinum kasutab erksaid värve ja humoorikaid, veidi naivistlikke mustreid.

    5. Shisa Brand

      • Mis see on: Sissal Kristianseni asutatud bränd.

      • Eripära: Ühendab Fääri kudumistraditsioonid jaapani esteetikaga või moodsama tänavastiiliga. Tuntud oma unikaalsete ja stiilsete aksessuaaride ning rõivaste poolest.

    6. Heimavirki (Kodune käsitöö)

      • See pole üksik bränd, vaid süsteem. Poodides nimega Føroya Heimavirkisfelag (Tórshavnis) müüakse kohalike naiste kodudes kootud esemeid. Kui otsite kõige autentsemat, vanaema kootud kampsunit, millel on sageli tegija nimi sildil, siis leiate selle just sellistest poodidest või väikestest külapoodidest.

5. Muud käsitööliigid

Kuigi vill on kuningas, leidub saartel ka muud põnevat käsitööd:

  • Noameistrid: Fääri mehed kannavad sageli vööl traditsioonilist nuga. Need on kaunid käsitööesemed, mille puidust ja luust käepidemed on sageli inkrusteeritud hõbeda või messingiga.

  • Kalanahast tooted: Üha populaarsemaks muutub lõhenaha parkimine. Sellest valmistatakse vastupidavaid ja unikaalse tekstuuriga kotte, rahakotte ja ehteid. See on suurepärane näide “jäätmeteta” majandamisest.

  • Keraamika ja klaas: Inspireerituna saarte dramaatilistest maastikest – basaltkivimitest, ookeanilainetest ja udust – loovad kohalikud kunstnikud (nt bränd Guðrið Poulsen) ainulaadset keraamikat.

Fotod: NordenBladet

Loe ka:
Põhjamaade pehme kuld: Fääri saarte lambakasvatus ja unikaalne lambavill 

Fääri saarte info ja uudised eesti keeles

123Page 1 of 3