Põhjamaade pehme kuld: Fääri saarte lambakasvatus, unikaalne lambavill ja vinnutatud lambaliha e. Skerpikjøt

jaanuar 26, 2026

NordenBladet – Keset Atlandi ookeani põhjaosa, seal, kus Golfi hoovus kohtub Arktika külmade tuultega, asub saarestik, mille nimi räägib enda eest. Fääri saared (fääri keeles Føroyar) tähendab otsetõlkes “Lambasaari”. Siin, 18 kaljusel saarel, on lambad enamat kui lihtsalt kariloomad; nad on maastiku arhitektid, ajaloo kandjad ja rahvusliku identiteedi elav sümbol.

Juba üle tuhande aasta on need vastupidavad loomad trotsinud torme ja kujundanud kohalike inimeste eluviisi, pakkudes kaitset külma eest ja toitu lauale. Tänapäeval on Fääri lambakasvatus muutunud ellujäämiskunstist hinnatud brändiks, mis meelitab ligi gurmaane, moehuvilisi ja loodusturiste kogu maailmast, tõestades, et iidsed traditsioonid võivad olla moodsa majanduse vundamendiks.

Fääri lammas – evolutsiooni meistriteos

Fääri saartel elab ligikaudu 54 000 inimest ja umbes 70 000 lammast. Siinne lambatõug on geneetiliselt ainulaadne, pärinedes otse viikingite ja keldi asunike toodud lühisabalistest lammastest.

Mis teeb nad eriliseks?

Vabapidamine: Lambad uitavad aastaringselt vabalt mägedes ja järskudel kaljudel. See “metsik” elu on muutnud nad erakordselt osavaks ja vähenõudlikuks.
Värvikirevus: Erinevalt tööstuslikust lambakasvatusest, kus domineerib valge, võib Fääri lammast kohata mustas, hallis, valges, pruunis ja segakirjus kuues – kokku tuntakse üle 300 erineva värvikombinatsiooni nimetuse.

Vill kui looduslik “Gore-Tex”

Fääri saarte suurim ekspordiartikkel kultuurilises mõttes on nende vill. Kohalik käsitöö ei ole pelgalt hobi, vaid elustiil – öeldakse, et fäärlased “sünnivad vardad käes”.

Kahekihiline ime

Fääri lamba vill on kohastunud äärmuslikeks ilmastikuoludeks ja koosneb kahest kihist:

Pealiskarv (burst): Pikk, karem ja suure lanoliinisisaldusega kiht, mis hülgab vett ja kaitseb tuule eest.
Aluskarv (þel): Erakordselt pehme ja tihe kiht, mis hoiab kehasoojust.

See kombinatsioon teeb Fääri kampsunid peaaegu veekindlaks ja hingavaks, olles ideaalne valik põhjamaisesse kliimasse.

Maailmakuulus mood

Traditsiooniline villane kampsun on teinud läbi suurejoonelise taassünni. Fääri moemajad nagu Guðrun & Guðrun (kelle kampsunit kandis peategelane kuulsas krimisarjas “The Killing”) ja Navia on viinud kohaliku villa maailma moelavadele. Inimesed hindavad autentsust, jätkusuutlikkust ja “aeglase moe” (slow fashion) põhimõtteid, mida Fääri villatööstus esindab.

Gastronoomia: Tuule maitse taldrikul

Lambakasvatusel on kriitiline roll Fääri toidukultuuris. Kuna saartel napib puid suitsutamiseks ja sool oli ajalooliselt kallis, arendasid kohalikud välja unikaalse säilitusmeetodi – vinnutamise.

Skerpikjøt on Fääri köögi kroonjuveel. See on lamba kintsuliha, mida on laagerdatud tuulises kuuris (hjallur) 5–9 kuud.

Liha maitse sõltub ilmastikust, tuule suunast ja temperatuurist, saavutades lõpuks tugeva, umami-rikka ja fermenteeritud maitsebuketi, mida gurmaanid võrdlevad parimate laagerdatud juustude või prosciutto‘ga. See on “tervikloomapõhimõtte” (nose-to-tail) ehe näide – toiduks kasutatakse ära kõik, sealhulgas lambapea ja verivorst.

Majandus ja turism: “Google Sheep View”

Kuigi rahalises väärtuses on kalatööstus Fääri saarte majanduse vaieldamatu liider (moodustades ca 90-95% ekspordist), on lambakasvatusel hindamatu turunduslik väärtus.

Turismimagnet: Paljud turistid tulevad saartele just pastoraalse idülli ja roheliste nõlvade pärast. Matkarajad kulgevad sageli läbi lambakarjamaade, pakkudes vahetut kontakti loodusega.
Google Sheep View: 2016. aastal algatasid kohalikud kampaania, kus panid lammaste selga 360-kraadised kaamerad, et kaardistada saari Google Street View jaoks. See geniaalne turundustrikk tõi saarestikule ülemaailmse tuntuse ja näitas humoorikalt, kes saartel tegelikult “peremehed” on.

Lambakasvatus on enamasti hobitegevus ja lisasissetulek. Täiskohaga lambakasvatajaid on vähe, kuid õigus karjatada lambaid kindlal maatükil (nn markatal) on prestiižne pärand, mida antakse edasi põlvest põlve.

Müüdid ja uskumused

Põhjamaine folkloor ja lambad käivad käsikäes.

Huldufólk (Peidurahvas): Legendid räägivad hallides riietes üleloomulikest olenditest, kes elavad kivide sees. Arvatakse, et kui lammas ootamatult haigestub või kaob, võib see olla peidurahva kätetöö või on nad looma endale “laenanud”.
Ilmaennustajad: Vanad fäärlased uskusid, et lammaste käitumise järgi saab ennustada ilma. Kui lambad kogunevad madalamatesse orgudesse, on oodata tormi; kui nad ronivad kõrgustesse, püsib ilm ilus.

Fotod: NordenBladet

Vaata ka:
Lambavill ja lambakasvatus Fääri saartel: ametlik kogumine, karjatamissurve, kvaliteedihindamine

Fääri saarte info ja uudised eesti keeles

Fääri saared ja Taani alustasid Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistumist

Helena-Reet Aari

jaanuar 7, 2026

Strong ties in changing times - Nordic Council of Ministers

NordenBladet – Aastavahetusel võtsid Fääri saared ja Taani ametlikult üle Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistumise 2026. aastaks.

Eesistumise juhtmõtte „Tugevad sidemed muutuvatel aegadel“ („Strong Ties in Changing Times“) raames keskendutakse koostöö arendamisele ja tugevdamisele kõigi kaheksa Põhjamaa vahel, pöörates eritähelepanu järgmistele prioriteetidele:

ühiskondlik julgeolek ja valmisolek
Põhjamaade konkurentsivõime
Fääri saarte, Gröönimaa ja Ålandi saarte võrdne osalemine Põhjamaade koostöös

Eesistumisprogrammi leiab siit.

Rohkem kui 20 kohtumist Fääridel 2026. aastal

Eesistumise osana võõrustavad Fääri saared 2026. aastal enam kui 20 Põhjamaade Ministrite Nõukogu kohtumist nii ministrite kui ka ametnike tasandil. Ministrite iga-aastane suvekohtumine toimub 15.–16. juunil Fääri saartel, mille päevakorras on muu hulgas ühiskondlik julgeolek ja valmisolek.

Helsingi lepingu ajakohastamine ja võrdne osalemine

2024. aastal otsustas Põhjamaade Nõukogu ühehäälselt kutsuda Põhjamaade valitsusi üles looma komisjoni, mille ülesanne oleks teha ettepanekuid Helsingi lepingu muutmiseks. Kavandatavate muudatuste üks eesmärke on muu hulgas tagada Fääri saarte, Gröönimaa ja Ålandi saarte võrdne osalemine.

Käesoleval kevadel nimetasid Põhjamaade valitsused Åbo Ülikooli õigusteaduse professori Elina Pirjatanniemi analüüsima võimalikke õiguslikke väljakutseid seoses Helsingi lepingu ajakohastamisega. Tema töö valmis aastavahetuseks, mille järel peavad koostööministrid kaaluma, kas asutada vastav komisjon.

Minister: eesmärk on komisjoni loomine ja täisliikmelisuse poole liikumine

Põhjamaade koostöö minister Sirið Stenberg rõhutas:

„Arvestades praeguseid olusid, on tungiv vajadus tugevdada suhteid ja koostööd meie Põhjamaa sõsarrahvastega.

Fääri saared on osalenud Põhjamaade koostöös enam kui 50 aastat ning võtavad aktiivselt osa kõigist ühiskonna- ja sektorivaldkondadest. Aastakümneid on Fääri saared taotlenud liikmesust omaette. Seetõttu on meil suur rõõm võtta koos Taaniga üle Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistumine. Püüame luua komisjoni Helsingi lepingu ajakohastamiseks ja saavutada Fääri saartele täisliikmelisus.“

Fääri saarte rahvuspüha Ólavsøka: Ajalugu, traditsioonid ja tähendus

Helena-Reet Aari

juuli 28, 2025

NordenBladet – Ólavsøka on Fääri saarte aasta oodatuim rahvapidu ja ühtlasi rahvuspüha, mis koondab kahe päeva jooksul (28.–29. juulil) tuhandeid inimesi pealinna Tórshavni. Tänavad täituvad rahvariietes peredest ja sõpruskondadest, toimuvad spordi- ja kultuuriüritused ning linnas on tunda haruldast ühtsustunnet, mis on iseloomulik just saareriigile, kus „kõik tunnevad kõiki“.

Fääri keeles tervitatakse sel ajal rõõmsalt: “Góða Ólavsøku!” – “Head Ólavsøkat!”

Ajaloolised juured: püha Olav ja põhjamaine järjepidevus

Nimetus Ólavsøka tähendab sõna-sõnalt “püha Olavi öövalvet / valvust” (ladina keeles vigilia sancti Olavi) ning viitab Norra kuningale Olav Haraldsson II-le (fääri keeles Ólavur Halgi), kes hukkus Stiklestadi lahingus 1030. aastal. Pärast surma kanoniseeriti ta ning temast kujunes Norra kaitsepühak; tema kultus seostub ka kristluse kinnistumisega Norras ja seeläbi ajalooliselt ka Fääri saartel.

Keskaajal kuulusid Fääri saared Norra kuningriigi mõjusfääri ning Norra Olsoki traditsioon (püha Olavi päev) säilis saartel sajandite vältel, kujunedes tänapäeval rahvuspühaks ja rahvuslikuks suvefestivaliks.

Pidupäevadel tuuakse lauale ka spetsiaalne Fääri vinnutatud lambaliha – Skerpikjøt. (NordenBladet)

Kahepäevane pidu: kuidas Ólavsøka kulgeb

Ólavsøka on sisult kahepäevane: pidustused käivituvad 28. juulil ja kulmineeruvad 29. juulil, mil tähistatakse ka ametlikku rahvuspüha. Suur osa sündmustest toimub Tórshavnis – see on aeg, mil paljud fäärlased tulevad teistelt saartelt pealinna “rahvaga kokku saama”.

28. juuli: avamine ja spordipidu

Pidustuste avamisel liigub linnas pidulik rongkäik, milles võivad osaleda sportlased, linnavalitsuse esindajad, puhkpilliorkester ja ratsanikud; rongkäik lõpeb parlamendi väljaku (Tinghúsvøllurin) juures, kus peetakse kõne ja kuulutatakse Ólavsøka ametlikult avatuks.

Spordi keskseks sümboliks on meresõudmine – Fääri “rahvussport”. Just Ólavsøkal peetakse traditsiooniliste fääri paatidega sõudmise finaalvõistlusi, mis on aasta tähtsündmus nii sportlastele kui pealtvaatajatele.

Lisaks kuuluvad programmi mitmesugused jooksu- ja rahvaspordiüritused (nt Ólavsøka jooks).

29. juuli: Løgtingi pidulik avamine ja riiklik mõõde

Ólavsøka teine päev kannab tugevat institutsionaalset tähendust: see märgib Fääri parlamendi (Løgtingið) pidulikku avamist, traditsiooni, mida on seostatud sajanditepikkuse järjepidevusega (ajaloolise päritoluga viikingiajast).

Ametlik programm hõlmab rongkäiku, kus parlamendiliikmed, valitsuse esindajad, vaimulikud ja teised ametikandjad suunduvad Tórshavni katedraali jumalateenistusele ning seejärel tagasi parlamendihoone juurde, kus toimuvad koori- ja muusikaetteasted. Løgtingi avamine algab 29. juuli hommikul (allikates märgitud kell 11). Päeva keskne osa on ka peaministri (Løgmaður) aastakõne parlamendile ja rahvale.

Traditsioonid ja sümbolid: rahvariided, tants ja ühislaul

Rahvariie kui identiteedi kandja

Ólavsøka visuaalselt äratuntavaim tunnus on Fääri rahvariie (Føroysk klæði). Seda kantakse pidupäevadel, pulmade ja festivalide ajal, kuid just Ólavsøkal muutub rahvariie kogu linna läbivaks “avalduseks”: see on uhkus oma päritolu üle ja nähtav side esivanemate käsitöö ning pärandiga.

Kett-tants ja ballaadid (kvæði)

Pidustuste kultuuriline süda on fääri kett-tants koos vanade ballaadide ja ühislaulmisega. Tants on kogukondlik – ringis saavad osaleda eri vanuses inimesed ning sageli peetakse tantsu Tórshavni teatrimajas (Sjónleikarhúsið).

Kesköölaul – pidustuste finaal

Ólavsøka kulmineerub 29. juuli südaööl Tórshavni väljakul toimuva ühislaulmisega (Midnáttarsangurin – “kesköölaul”), kus rahvas koguneb laulma nii vanu kui uusi fääri laule ja ballaade ning tantsitakse kett-tantsu. See on emotsionaalne lõppakord, mis rõhutab traditsiooni järjepidevust ja kogukonna sidet.

Mida Ólavsøka fäärlastele tähendab

Ólavsøka tähendus ulatub kaugemale “suvepeost”. See on korraga:

ajalooline mälupäev, mis seob saared Põhjala kristluse ja püha Olavi pärimusega;
riiklik rituaal, sest Løgtingi pidulik avamine teeb rahvuspühast osa Fääri poliitilisest ja institutsionaalsest identiteedist;
kultuuriline enesekinnitus, kus rahvariie, tants, ballaadid, kunst ja muusika ei ole “folkloristika”, vaid elav praktika;
kogukondlik kokkutulek, mil saarte killustatust (geograafiliselt ja logistiliselt) tasakaalustab ühine ruum, ühised laulud ja ühised kombed.

Just seepärast tajutakse Ólavsøkat Fääri saartel mitte ainult kalendripühana, vaid identiteeti “kokku siduva” hetkena – ajana, mil ajalugu, keel, kombed ja tänapäevane riiklik elu kohtuvad ühel tänaval, ühe rongkäigu rütmis ja ühe kesköölaulu refräänis.

Avafoto on illustreeriv: NordenBladet

Fääri saarte info ja uudised eesti keeles

Lambavill ja lambakasvatus Fääri saartel: ametlik kogumine, karjatamissurve, kvaliteedihindamine

Helena-Reet Aari

jaanuar 26, 2025

NordenBbladet – Fääri saarte lambakasvatus on sügavalt juurdunud traditsioon, mis ulatub tagasi viikingite aega ning on andnud saarestikule isegi nime – “Lambasaared”. Siinset lammastepidamisviisi iseloomustab eelkõige poolmetsik vabapidamine karmil ja tuulisel maastikul, kus vähenõudlik fääri tõugu lammas uitab aastaringselt järskudel rohelistel nõlvadel.

Fääri saartel ei ole lambakasvatus pelgalt majandusharu, vaid kohaliku identiteedi nurgakivi, millest sünnib nii maailmakuulus ilmastikukindel vill kui ka saarerahva unikaalne toidukultuur, sealhulgas vinnutatud delikatess skerpikjøt. Looduse ja inimese sajanditepikkune koostöö on loonud ainulaadse sümbioosi, mis defineerib Fääri saarte olemust tänaseni.

Fääri saarte maastik ja kliima (tuuline, niiske, järskude nõlvade ja ulatuslike looduslike karjamaadega) on kujundanud lambakasvatuse nii, et see toetub suurel määral vabale karjatamisele ning hooajalisele kogumisele ja sorteerimisele. Turismi- ja kultuuriloos on lammas Fääridel sümboolse tähtsusega, kuid majanduslikult on tegemist eeskätt kohaliku toidu- ja materjalitootmisega seotud esmatootmise haruga.

Lambakasvatuse korraldus: miks “vaba karjatamine” on Fääridel keskne?

Fääri saarte lambapidamine on traditsiooniliselt seotud vabalt karjatavate kari(de)ga looduslikel karjamaadel, kus loomad kasutavad mägiseid ja rohtunud alasid, mida intensiivseks põlluharimiseks on vähe. Praktikas tähendab see, et põhiosa aastast veedavad loomad välialadel, samas kui kogumine, sorteerimine, valikaretus ja tapaks ettevalmistus koonduvad teatud perioodidesse.

Selle tausta tõttu on tähtsad kaks “haldustasandit”:

karjade/karjamaade koormus (nt áseyðatal-näitajad), mis annavad aimu piirkondlikust karjatamissurvest,
tööjõumahukad kogumised, kus loomi koondatakse (sh koerad, paadivedu väikesaartel jne).

Tõug ja vill: kohanemine ookeanilise kliimaga

Fääri lambad kuuluvad Põhja-Euroopa lühisabaliste lambatõugude rühma ning neid kirjeldatakse kui väikest ja vastupidavat tõugu, mis sobib järsule maastikule. Vill esineb loomulikult mitmes toonis (sh valge, halli varjundid, pruunid toonid ja must).

Viimaste aastate teaduskirjanduses on Fääri lambaid käsitletud ka geneetilise mitmekesisuse vaates (st eripärane populatsioon, mille kujunemises on rolli mänginud asustuse ja ajalooliste sissevedude kombinatsioon).

Vill kui tooraine: kogumine, kvaliteet ja turustamine

Búnaðarstovan’i materjalidest joonistub välja, et vill ei ole ainult käsitööteema, vaid ametlikult korraldatud kogumis- ja müügiprotsess:

vill võetakse vastu kindlal perioodil (nt 2025 suvel),
vill kvaliteedihinnatakse,
seejärel moodustatakse müügipartiid (pallid) ning eristatakse klasse ja (1. klassis) värvitoone.
2025. aasta hulgiinfo on eriti konkreetne: ~33 tonni kogutud villast suunati müügiks kahes klassis ning pallikaaluks märgiti ~250 kg.
See on hea näide sellest, kuidas traditsiooniline materjal (vill) viiakse koondatud tarneahelasse, millel on mõõdetavad mahud, partiid ja kvaliteedikriteeriumid.

Söötmine ja tootlikkus: ametlikud arvestusloogikad

Kuigi karjatamine on keskne, käsitleb Búnaðarstovan oma juhendites ka intensiivsemaid (nærtøknar) lähenemisi ning toob välja ametliku arvestusühiku Fe (fóðureind). Juhend rõhutab, et 1 Fe võrdsustatakse 1 kg odraga, mis võimaldab võrrelda erinevaid söötasid ühe standardi kaudu.

Samast juhendist nähtub ka metoodiline ettevaatus: kui kohalikke täppiskatseid pole piisavalt, kasutatakse arvestustes võrdlusena välismaiste andmestike eeldusi (nt eluskaalu vahemikud).

Ajalooline raam: “Sheep Letter” (1298) kui põllumajandusõiguse alusallikas

Lambakasvatuse tähtsusest Fääridel räägib ka õigusajalugu. Tjóðskjalasavnið’i (Rahvusarhiivi) tutvustuses on välja toodud, et Kongsbókin (1298) sisaldab Fääri saarte varaseimat õiguslikku teksti Seyðabrævið (“Sheep Letter”), mis on seotud maa- ja põllumajanduskorraldusega.

Seyðabrævið (“Sheep Letter”) näitab, et juba 1298. aastal pandi Fääri saartel kirja ametlikud reeglid lambapidamise ja maade kasutuse kohta – et vältida tülisid ja kahju. Dokumendis räägitakse näiteks karjatamisõigusest, võõrale maale sattunud loomadest, loomade märgistamisest (kelle lammas on kelle oma) ning hüvitistest ja karistustest varguse või hooletuse korral; allikate järgi soovitati ka kindlaid “lubatud” loomade arve karjamaale (ehk koormuse piiranguid). Lisaks ei olnud see vaid “lambapaber”: see käsitles laiemalt maaelu korda (nt rendisuhted) ning isegi teemasid nagu vaalade ja randa uhutud vara jagamine.

Kaubandus- ja regulatiivne kontekst

Võrreldes Fääri saarte põhi-ekspordiga (kala ja vesiviljelus) ei ole lambaliha ega vill suur ekspordiallikas väliskaubanduse mõttes. Fääri ekspordis domineerivad kalandus ja vesiviljelus (u ~40% ja ~30% vastavalt), mis jätab põllumajanduse osakaalu tagasihoidlikuks.

Euroopa Liidu suunal on piirang tugev: Fääri valitsuse ülevaate järgi ei ekspordita Fääridelt EL-i põllumajandustooteid (sh liha ja piim), sest EL-i veterinaarprotokoll rakendub Fääri puhul sisuliselt vaid meretoodetele. Ühendkuningriiki on eksport võimalik, kuid koguseliselt “kvoodiga”: UK–Fääri ühiskomitee otsuse järgi on lambaliha (CN 0204) ja seotud toodete jaoks 0-tolliga tariifikvoot 5 tonni aastatel 2020–2022 ning 11 tonni aastas alates 2023. aastast. Lisaks näitab rahvusvaheline kaubandusstatistika, et väiksemaid koguseid liigub ka Taani suunal (nt 2024. aastal kajastub Taani import Fääri saartelt lambaliha kategoorias väärtusjärgus ~6,92 tuhat USA dollarit).

Huvitavaid numbreid Fääri saarte lambakasvatuse kohta

Lammaste arv Fääri saartel: Búnaðarstovan’i (Fääri põllumajandusasutus) koondmaterjali järgi on Fääridel u 70 000 lammast.
Karjatamissurve (áseyðatal pr km²): sama allika järgi on keskmine näitaja “Alt landið 51”, piirkonniti varieerudes (nt Lítla Dímun 333, Suðuroy 85, Vágar 36). Karjatamissurve näitab, kui suur koormus on karjamaal — ehk kui palju (ja kui intensiivselt) kariloomad ühel alal rohtu, taimi ja muid ressursse ära söövad ning tallavad. Praktikas kirjeldab see tavaliselt suhet: loomade hulk (nt lammast) jagatud karjatatava maa pindalaga (nt km² või hektar). Seetõttu väljendatakse karjatamissurvet tihti loomade arvuna pindalaühiku kohta (nt lammast/km² või lammast/ha).
2025. aastal korraldas Fääri saarte põllumajandusasutus Búnaðarstovan villavastuvõtu 10. juulist kuni 22. augustini. See tähendab, et lambapidajad said selle aja jooksul oma pügatud villa ametlikult ära anda. Vastuvõtul vaadati vill üle ja hinnati selle kvaliteeti (näiteks puhtust ja üldist sobivust kasutamiseks). Raha maksti vastavalt kvaliteedile: parem vill tõi tootjale kõrgema tasu.
Kogutud vill ja sorteerimine 2025 (hulgi): 2025. aasta vill müüdi ~250 kg pallides; eristati 2 klassi:
- 1. klass: 6 looduslikku värvitooni, kokku ~27 tonni
- 1. klass: värvide järgi sorteerimata, kokku ~6 tonni
Söödaväärtuse ametlik mõõtühik juhendites: Búnaðarstovan’i juhendis mõõdetakse sööda energiat fóðureindum (Fe); 1 Fe = 1 kg otra (byggi).

Avafoto: NordenBladet

Fääri saarte info ja uudised eesti keeles

Fääri saared – IMELINE REISISIHTKOHT Põhjamaade fotograafia- ja linnuhuvilistele

Helena-Reet Aari

november 13, 2019

NordenBladet – Keset Atlandi ookeani tormiseid vooge asub imeline 18-nest saarest koosnev Fääri saarestik. Saarestiku kogupindala on 1 399 km². Suurim saar on Streymoy, kus asub pealinn Tórshavn oma kaunite värviliste majakestega. Teine suurem kohaliku omavalitsuse üksus (kommuun) on Klaksvík.

Oma maastiku omapärasuse ja ilu, eraldatuse ning kättesaamatusega on Fääri saared paljudele unistuste sihtkohaks, iseäranis linde ning fotograafiat armastavatele reisijatele. Fääride peatub hinnanguliselt 3.5 mln lindu enam kui 300 liigist ja seetõttu on see tõeline linnuvaatlejate paradiis.

Mida teha, et näha võimalikult palju?

Meie soovitame rentida auto. Kui Lapimaal jalutavad teedel põhjapõdrad, siis Fääri saartel teevad seda lambad. Neid on kõikjal ning pidage siis ikka meeles, et külalised olete teie, mitte nemad. Andke teed ning sõitke vaikselt. Enne sõitu on ka hea teada, et läbi tunnelite sõites tuleb maksta maksu (rohkem infot leiate lehelt tunnil.fo). Mõnes kohas tuleb ka matkamise eest maksta, sest vaatamisväärsused asuvad eramaal. Hinnad võivad mõnes kohas olla vägagi kõrged, ent on seda kogemust väärt (vaata lähemalt siit: hiking.fo).

Kui Põhjamaade üks tunnus on paksud karged ja müstilised kuusemetsad, siis Fääridelt neid ei leia. Fääridel ei ole metsi ja kõik puud on istutatud, looduslik pinnas – paks basaldi- ja õhuke mullakiht ei lase puudel juurduda mingi väega. Kui fäärlased puid näha soovivad lähevad nad Kunoy saarele Kunoy parki. Puude puudumine on ka põhjus, miks fäärlastel pole rahvapilli ning pea kõik olulisemad muistsed tarbeesemed, tööriistad ja iluasjad tuli välja võluda vaala-, kala- või lambaluudest. Kuid pilli puudumist korvab Fääri ringtants, mida tantsitakse kõigil rahvapidudel ja koosviibimistel. Jalgadega löödav rütm ja eriline sammude kombinatsioon pole muutunud sajandeid. Ringtants ongi fäärlaste “rahvapill”.

Fäärlased on harjunud kokku hoidma, tarbima vaid hädavajalikku ning läbi ajama vähesega – alates toidust ja lõpetades küttematerjaliga – kõike on nappinud sajandeid ning eks seepärast olegi üks tunnusõna, mida nad enda puhul kasutavad “võitlus”. Kuid fäärlased pole vaesed – “valget kulda” ehk lambavilla neil juba jagub! Lambad annavad lisaks villale ka piima kui liha ning on andnud saartele nimegi – Lambasaared.

Ilm on Fääridel muutlik ning matkakotti on mõistlik panna nii vihmakeep, soe kampsun, T-särk kui päikeseprillid, sest neid kõiki võib vaja minna ühel päeval ja mitu korda! Äärmiselt karmid looduslikud tingimused ja äralõigatus muust maailmast on teinud fäärlastest kogukonnana kokkuhoidvad ja üksteisega väga arvestavad inimesed. Fääri saarte rahvaarv on üle 48 tuhande elaniku. Elanikkonna suure hajutatuse tõttu on kokku 30 kommuuni.

Foto: 2x Pexels

Hea teada, huvitav info Fääri saarte kohta:

– Lähim asustatud punkt Fääri saartele on Shetlandi saared, mis asuvad 300 kilomeetri kaugusel. Island asub 450 km, Norra 675 km ja Kopenhaagen 1500 km kaugusel. Vahemaa saarestiku põhjapoolsemast punktist lõunapoolseima punktini on 113 kilomeetrit, suurim vahemaa idast läände on 75 kilomeetrit. Saared on vulkaanilise päritoluga, kõrgeim punkt on Sættaratindur, 882 meetrit merepinnast, asub Eysturoy saarel.

– Umbes 6% maast on haritav, ülejäänut kasutatakse 70 000 lamba kasvatamiseks.

– Fääridel kehtib küll Taani kroon, kuid seal on käibel ka samas vääringus eraldi märgistusega Fääri kroon. Fääridel on sularahaautomaadid, kust on võimalik raha välja võtta, kuid kindlasti on mugavam, kui esialgseteks kulutusteks on raha kodus juba vahetatud.

– Fääri saartel on oma lipp, pangatähed ja passid. Fääri keel on tunnistatud ametlikuks keeleks, kuid taani keelt võib kasutada kõikides ametlikes asjaajamistes ning õppetöö koolides toimub taani keeles.