NordenBladet – 25. augustil sai isa 80! Isa suurt pidu ei tahtnud ning seetõttu pidasime väikeses pereringis vanema õe juures Tartus. Olen vist selle koha pealt väga tema moodi, sest ma ka ei salli suuri pika-süldilaua üritusi ning ainuüksi sõna “juubel” toob silme ette vanaduse, nelgid ja suure kamba inimesi, keda ma vabatahtlikult välja ei kannataks. Norm tekst ah? Hahaa 😀
Kinkisin isale 2019 aastal tehtud maali “Sweden´s National Day”, mis on üleval olnud ka Eesti Rahva Muuseumi näitusel. See on minu elu teine lillemaal, esimese lillemaali “Syringa vulgaris” kinkisin emale. Lisaks tegin vaarikatordi ning kinkisime ka väga ilusa puust lindude söögimaja. Isa on suur linnusõber ning iga talv riputab aeda rasvapalle ning seemnemaju ning siis oma töölaua taga aknast välja vaadates vaatab, kuidas linnud aias ringi siblivad. Äge!
Meie (mina, Allan, Estella ja Ivanka) läksime õhtul Tallinna tagasi, sest Estella pidi järgmisel hommikul MUBA´sse kolima (sai suureks õnneks ka sellel aastal kooli ühikas toa). See tähendab talle tunde ajavõitu kooli sõidu näol, mida saab viiuli harjutamiseks kasutada. Sellel aastal pandi teda kahe balletitantsijast jaapanlasega ühte tuppa.
Vanemad ise jäid aga ööseks Tartu vanema õe Marie juurde, sest isa-ema ise kinkisid endale veel ühe maja.. hahaaa 😀 ja ema tahtis seda järgmisel päeval juba sisustama hakata. Mul vanemad börsi-usku pole ning seetõttu investeerivad kogu vaba raha kinnisvarasse või maasse.
Allpool pildid Jüri Enneti 80.aasta juubelist Tartus! Palju õnne isa!!!
NordenBladet – Suvi on möödas nagu niuhti, aina sajab ja sajab ning tõeliselt üle viskab juba see vihm. Aeg on lennanud kuidagi eriti kiirelt. Olen nii tihti alustanud blogimist ning siis käega löönud, lihtsalt ei viitsi või tulevad muud tegemised peale. Pulmablogi ma täna ei tee, mõtlesin, et kuna mul oli eile sünnipäev, siis teen enne pulmablogidega jätkamist ülevaate sünnipäevadest ja neid on meil siin suve jooksul olnud palju!
Augustis (täpsemalt 20.augustil) oli minul sünnipäev. Nagu enamasti, ei teinud ma sünnipäevast erilist numbrit ka sellel aastal. Mulle ei meeldi enda sünnipäeva pidada, olen sellel päeval alati pigem endassetõmbunud ja eelistan vaikselt patja nutta. No ei ole see vananemine ju mingi rõõm. Tegin tordi ja ei muud. Hommikul käisime Allaniga Saku rabas jalutamas ning õhtul koos mõnusas 90-minutilises Tai-paarismassaazis ning seejärel ostis Allan mulle Viru tänava lillekioskist veel megasuure ja super ilusa roosikimbu. Sünnipäev jääb eredalt meelde ka laste tehtud sünnipäevakaardi poolest, millel ilutses kiri: Sa ei ole vana, sa oled retro. No vot.. Hahaaa 🫢🤨😝😂😩
04. augustil pidasime Allani ema sünnipäeva. Sõitsime Viljandisse, käisime restoranis ning õhtuks sõitsime Võrtsjärve äärde loodusesse. Järgmisel päeval käisime etendusel “Suur Boy ja Väike Boy” ning peale seda sõitsime tagasi Tallinna.
Augustis tuleb ka mul isal sünnipäev!! Seda tähistame järgmisel nädalalõpul pereringis Tartus.
Juulis oli Allanil sünnipäev. Kõvasti nalja sai sünnipäevakaardiga. Estella nimelt arvas, et Allan saab 33-aastaseks ja tegi ka vastava kaardi. Tegelikult sai 38 🙂 Sellel aastal me ei pidanud ka Allani sünnipäeva aga sellegipoolest ei möödu meie majas ükski tähtpäev ilma võrratu enda valmistatud tordita!
Mais korraldasime meie pool aias kolmik-sünnipäeva. Sünnipäevalasteks olid Estella Elisheva (sai 17) Ivanka Shoshana (sai 15) ja Allani vanem vend Ardo. Seda sünnipäeva iseloomustavad sõnad: imemaitsvad kodused söögid (Ardo on tippkokk!), tünnivann ning tore õhtu lähedaste seltsis. Imeline!
Allpool ka fotod sünnipäevadest (valmistuge pikemaks kerimiseks, sest pilte on palju!!!).
Minu sünnipäev:
Allani ema sünnipäev Viljandis 04.august-05.august
Allani sünnipäev 27.juuli
Allani vanema venna Ardo sünnipäev ja laste ühissünnipäev.
NordenBladet – Detsembris 2022 otsustasime Allaniga, et abiellume 22.04.2023 – meie päeval, mil esmakordselt kohtusime, meie päeval, millest on saanud (meie jaoks) rahvusvaheline armastuse päev. Ma armastan Allanit nii nii väga, et ma reaalselt tundsin, et me LIHTSALT PEAME abielus olema. Ka tema tundis samuti.
Ma tõesti ei tea, mis see on, aga me nagu päev päevalt armastame üksteist aina rohkem. ❤❤❤ Juba üle kolme aasta oleme koos – aga iga päev, iga õhtu, iga öö – iga kord tundub kui esimene! Meil on lihtsalt ebanormaalselt hea koos olla! Me võngume samal sagedusel, me hingame ühes rütmis, me mõtleme samu mõtteid, me tunneme sama valu ja samu rõõme. Kui te juhtute lugema mõne kuulsa luuletaja armastusluuletusi – siis need kõik (kõik, mis pole südantlõhestavalt kurvad), oleks justkui meist! 🙂 Meie suhtes on nii palju lootust, lapselikkust, jõudu, usku!
Mul on/oli millegipärast tunne (halb eelaimdus + ka statistiliselt on nii täheldatud), et mida uhkem ja suurejoonelisem pulm, seda kiirem lahutus. Täiesti haige, ma ei tea, miks mul nii tugevalt selline tunne on, aga tänu sellele tundele, ei soovinud ma suuri pulmi. Siin läks esimest korda elus minu ja Allani arvamus lahku. Tema oleks tahtnud kutsuda kõik oma 200+ sõpra, aga minule tundus ka kaks sõpra (palju rohkem mul neid väga polegi) palju. Tahtsin väga intiimset ja vaikset pulma (ainult esimese ringi sugulasi, ehk siis ema-isa ja õdesid-vendi). Kui muidu jääb alati Allani soov peale, siis seekord võitsin mina. Ma sain oma imeilusa koduse ja lihtsa pulma!!! I am so so happy!!!
LISAKS, ma valetaks, kui ma seda ei ütleks.. AGA MULLE EI MEELDI raha kulutada ebavajalikele asjadele (näiteks nagu hirmkallis pruutkleit, mida kantakse vaid ühel päeval elus). Mulle tundub see täiesti mõttetu ja ebapraktiline. Ma ei tea, kui rikas peaks olema, et sellist mõttetust endale lubada. Seega otsustasin, et õmblen oma pruutkleidi ise… ning sellise, et saan seda ilusatel suveõhtutel teinekordki kanda. Ma ei ole kindlasti rikas, aga mida rikkam ma olen, seda vähem ma tunnen soovi raha TUULDE LOOPIDA.
Usun, et suur armastus väärib pulmi! Pulmad aga ei peaks ühelegi noorpaarile tähendama 20-aastast võlakoormat või ajuvaba raiskamist.
Kõik see öeldud.. asume meie pulmade ja kulutuste juurde:
Abielusõrmused ostsime Kullasepa tänavalt Tallinna vanalinnast Raekoja platsi ja Harju tänava vahel asuvast kullapoest (Kullasepa 3). Meie jaoks oli oluline, et sõrmus näeks välja nagu traditsiooniline abieluelusõrmus – ehk siis, me ei soovinud mingeid iluvidinaid jne. Tahtsime, et seda sõrmust kandes oleks juba kaugele näha, et see on ABIELUSÕRMUS.
Kutsed usaldasime laste hooleks. Ivanka Shsohana ja Estella Elisheva tegid imearmsad ja omanäolised ise joonistatud kaardid kõigile pulma kutsutuile:
Pulmakleit / pruutkleit: Ma ei saa öelda, et õmblesin selle ise, aga ma tuunisin selle ise! Tellisin AliExpressist kerge-soodsa suvekleidi, millele lisasin samuti AliExpressist tellitud pitse-satse ja tikandeid. Tulemus oli väga chill-retro-mugav ja minulik. Enda õmmelud pruutkleit pidavat muuseas rõhutama naiselikkust, õrnust ja abieluõnne! 🙂
Selleks korraks kõik! Armastan teid väga! Kallistan! Armastus on kõige ilusam asi maailmas, armastus on kõige suurem jõud!
NordenBladet – Tere hommikut! Kui korraga on kirjutamata viie kuu jagu sündmusi, siis ei teagi, kust alustada. Märtsis võtsin ette vannitoa ja esiku uuenduse, eelmisel nädalal aga suvetoa (veranda), mis on kasutuses umbes aprillist-oktoobrini.
Täna kirjutan vannitoast. Ühe päevaga tegin vannituppa ja WC-sse viiva väikese esiku uueks – värvisin tapeedi üle ning seejärel alustasin vannitoa remonti. Tapeete olen nüüdseks juba palju värvinud aga keraamilisi seinaplaate varem värvinud polnud. Kahhelplaatide (glasuuritud plaatide) jaoks tuleb natuke teist värvi kasutada – veekindlat. Mina ostsin Tikkurila Luja ceramic tiles mati värvi. Valisin vannituppa kaks värvi – roheka (S440 Silkkitie 177.) ja halli (N499 Basaltti 21.) Rohelisega värvisin seinad ja halliga dushi osa seina, dushi põranda ja valamukapi.
Värvisin seinad kolm korda, mõnest kohast isegi neli korda ja lasime ligi kolm nädalat kuivada. Peale esimest kihti oli korra tunne, et appi, see ei tööta aga mida kiht edasi, seda ilusamaks läks. Lõpptulemus jäi väga ilus! Nipet näpet on veel teha – liistud, puidust akanalaud, uus ruloo või akna klapid.
Valged pistikud ja hõbedase dushi vahetas Allan musta vastu. Super äge jäi ka Allani enda tehtud puidust pakk dushi ette. Kõigepealt lihvis vana pööningult leitud prussi ilusaks ning siis immutas paadivärviga või õigemini paadilakiga.
Ise oma kodu tuunida-remontida-restaureerida on super äge! Vanasti arvasin, et remont on ainult nö meeste-rida või midagi, mida hirmkallilt teenusena sisse osta. Tegelikult on vaja vaid kahte kätt ja pealehakkamist. YouTube on videosid täis, kust remondinippe õppida saab ning väga hea on ka näiteks HGTV, mis on täis kodukujunduse ja ümberehituse ideid! Loe minu remondiblogidest veel näiteks SIIT ja SIIT
Väike esik enne (helesinine tapeet) ja pärast (valge seinavärv):
Vannituba:
Vana vannitoa mööbli (kapid) võtsime maha ja viisime ühe oma müügikorteri flippimiseks, uue tellisin Hulgimuuk.ee lehelt (SIIT) ning värvisin üle. Uue musta duši komplekti ja musta valamu segisti ostsime DEPO´st (Veskiposti 1, Tallinn).
Sellega vannitoa tuunimine veel ei lõppenud. Otsustasin teha natuke ka kunsti ning võtsin vana tabureti, mille kõigepealt värvisin vannitoa seintega samat värvi ning siis maalisin peale ornamendi. Ornamendi idee leidin Riley Blake Designs veebilehelt “Prairie Meadow Sew Along by Lori Holt of Bee in my Bonnet” lapitehnika ideede kollektsiooni alt (SIIN). Mulle taaskasutus ning vanadele asjadele uue elu ja hingamise andmine meeldib väga!
Kodu pärliteks pean ka kangastel käsitööna kootud kaltsuvaipu, mis toovad igasse ruumi kodusoojust, positiivset ja ehtsat maaelu hõngu ning omapära. Suurema osa oma kodus olevatest kaltsuvaipadest tellisin läbi Facebooki grupi “Annyliisi käsitöö” (SIIN).
NordenBladet – … Olgu, täna on juba juuni, aga nagu näha on mul alles märtsi postitus pooleli. Tegin enamuse sellest postitusest märtsis valmis, eks nüüd siis kirjutan juurde ja lõpetan. Vahepeal on lihtsalt väga palju juhtunud… Abiellusin oma unistuste mehega, meil oli imeilus pulmapidu koos lähedastege, pidasime pikad kaunid mesinädalad Hispaanias, olen teinud palju ilusat käsitööd, olen ehitanud IT-platvormi jne… sellest kõigest siis, kui märtsi postitusega ühele poole saame.
Nagu ikka elus, on olnud nii head kui kahjuks ka kurba. Märts oli minu jaoks aga väga väga kurb, mis lõi pikalt rivist välja.
Kolmapäev, 8. märts (naistepäev) jääb minu jaoks nüüdseks alati Pandu lahkumise päevaks. 8. märtsil 2023 matsime napilt 8-aastasena koduaeda meie palavalt armastatud kassi Pandu the Cat. Mäletan, et oli lumine ja külm ning hing tahtis lõhkeda. Estella Elisheva ja Allan kaevasid jäises lumesajus hauda, mina hoidsin rätikutesse mähitud Pandut, Ivanka vaatas valged roosisd süles kõrval toiminguid pealt. Nutsin kolm nädalat iga päev, nutan ka nüüd sellest kirjutades. Armastasin Pandut väga.
Pandu surm on minu süü.
See teeb eriti haiget. Süütunne on väga halb tunne.
Neljapäeval tuli Pandu tuppa ja süües (pigem toitu nuusutades) kakas keha kontrollimata paar kõva pabulat. Ma sain pahaseks, mis jant see on, et kass kakab tuppa ning saatsin ta õue. Reedeks pani Allan kassile arsti aja aga mina ütlesin: Ahh, nalja teed või, jäta, kassid on vintsked, kassidel on kogu aeg mingid probleemid, ootame paar päeva. Ta oksendas ka korra aga minul oli jälle kohe vastus varnast võtta: kass on harjunud paremat toitu sööma, et kõht pole hiirtega enam harjunud… Kass tõi meile kummalegi Allaniga öösel kingituseks hiire umbes nädal enne oma siit ilmast lahkumist. Allani hiire sõi ta ära, peale seda kui me ei hakanud teda öösel mjaugumise peale kiitma ja oksendas sealsamas voodi kõrvale välja, järgmine päev mulle toodud hiire peale kiitsime teda öösel… mingil põhjusel sain kohe aru, et ta tuleb jälle hiirega. Ausalt on müstika ka see, et kuidas ta leidis kahel ööl järjes hiired TOAST?!
Pandu oli imeliselt sõbralik ja hea kass! Väga väga armas kass! Mul on reeturi tunne, et ma temaga arstile ei läinud. Mul oleks lihtsam, kui saaksin mingi karistuse selle eest, aga kõik see süümepiin ja muu jutt ja kahetsus kahjuks enam ei aita. Kassid on kiskjad ja väga head teesklejad, nad ei näita välja enda nõrkust-haigust, petavad su ära. Oskan täna vaid siiralt kahetseda, et oma kassiga regulaarselt arsti juures kontrollis ei käinud.
Armas Pandu, anna mulle andeks! Ei taha mina kedagi õpetada, aga oma kurvast kogemusest ma soovitan kogu südamest, et käige oma loomakestega aeg-ajalt arstil isegi siis, kui kõik on justkui ok – parem karta kui kahetseda, parem kontrollida tervist ja märgata häda õigel ajal!
