Reede, november 8, 2024

HELENA-REET

Helena-Reet: JAANUAR 2024 (Vana-aasta lõpust, manifesteerimise kunstist, kaltsuvaipade kudumisest, Lightyear’is treidimisest ja paljust muust! + PALJU PILTE!

NordenBladet – 31. detsembril jõudsime mitme nädalaselt pere reisilt Hispaaniast tagasi koju ja 01. jaanuar ärkasin üle pika aja kodus – Eestis. Kodus ärgata oli väga mõnus aga õnnetunnet kiskus maha vastu vaatav halb suusailm, külmakraadid ja Põhjamaadele omane pimedus.

Kusjuures Hispaaniast Eestisse sõites tundus kohati nagu oleks õudusfilmis – iga viie minuti tagant läks aina hämaramaks ja mida Eesti poole, seda pimedamaks. Aastavahetuse puhul lahendasime lennukis ära mitu shampanjat ning seetõttu ei olnud äkiline kliimavahetus enam probleemiks. Küll oli probleemiks aga järgmisel päeval saabuv valu rinnus. Nimelt ma ei kannata enam shampust (täitsa pekkis), olen nüüd mitu korda kinnitust saanud, et shampuse joomine lõppeb mul halvasti. Õnneks veini-tõrkeid ei ole. Ptui-ptui… Hahaaa.


Malaga lennujaamas teel tagasi Tallinna

Kodus ootas meid uhke pakk Allani venna-pere poolt, mis tekitas meis tagant järgi uuesti Jõulu-tunde ning Allan nõudis hapukapsast ja verivorsti. Seda ta ka sai! Serveerisin koos Meie Mari “Murakamoosiga” (jummmm!!) kaunitelt Ivanka valmistatud Jõulu-teemalistelt savinõudelt! Olen Ivankaga saviringis käinud alates 2019. aastast ja minu meelest teeb ta tänaseks tõeliselt ilusat ja ainulaadset keraamikat! Ta vajab küll juhenamist, aga tal on väga mõnus ja omanäoline kunstisoon!





Aga nüüd jaanuari kokkuvõtte juurde. Nagu saate jaanuari postituse pärast veebruari kokkuvõtet (vt. veebruari blogi kokkuvõtet SIIT), teen detsembri reisist kokkuvõtte peale jaanuari postitust.. kujunes see blogimine juba sellises järjekorras, siis olgu sellinegi loogika..hahaa.

Jaanuari algul tegin endale Lightyear* (reklaamlink) konto. Ma ei tea veel, kui keeruline või lihtne saab olema Lightyear-is aruannete esitamine aga võrreldes LHV kriminaalselt kõrgete teenustasude ning vahendustasudega otsustasin, et teen treidimist edaspidi ka läbi Lightyear konto või läbi Interactive Brokers-i (sinna on plaan registreerida firma konto ning kui meil enda robo-nõustaja valmis, siis sealse API kaudu treidida). On väga suur vahe, kas maksad aktsiate ostu eest teenustasu ca 30 eur (LHV) või 1 eur (Lightyear), sama kehtib müügi kohta. Samas on hetkel seoses Lightyeariga ka hirmud – kui suuremates summades treidida, kas siis Lightyear pakub hoiusele tagatist? Millene näeb välja hilisem aruandlus (loodetavasti ei pea ükshaaval igat tehingut aruandesse märkima hakkama vaid et see toimub ikkagi automaatselt). LHV kasuks räägib usaldusväärsus, hea teenindus (mulle meeldib, et helistades vastatakse koheselt) ning meeldib ka see, et pakutakse võimendust. LHV megamiinus (mis tõenäoliselt tähendab pikemas plaanis ikkagi investorite ja treidijate kolimist mõnele muule platvormile) on minu isikliku arvamuse kohaselt ebanormaalselt suured teenustasud. 🙁

Tundub, et mind on tabanud ka nö ealised iseärasused. 🤣 🤣 Lisaks sellele, et ma aina õmblen, läksin jaanuaris Kangakudumise kursusele!!!  Jaanuaris valmis mul neli väikest kaltsuvaipa. Kolmest esimesest vaibast on mul tehtud ka pildid ning nendest vaipadest saad lugeda minu ElishevaShoshana.com käsitööblogist SIIN (kaltsuvaip #1), SIIN (vaip #2) ja SIIN (vaip #3). Ostsin endale ka Liidia Mälksoo raamatu “Kangakudumine” ning unistan vaikselt isiklikest kangastelgedest. Kuna kaltsuvaiba idee on taaskasutus, siis mulle meeldib, kui teen kaltsuvaibad suures osas enda töödeldud materjalist. Seetõttu sisustan ma nüüdsest palju aega ka vanu riideid ja kangaid kudumise nööriks lõikudes.

(blogi jätkub pildigaleriide vahel)












14. jaanuar Allani vennanaise Tiina sünnipäev, mida tähistasime 13. jaanuaril. Külalised olid kõigepealt kutsutud era-ekskursioonile Tallinna Linnahalli ning seejärel õhtusöögile Tallink City hotelli restorani “City Grill House”.





Jaanuaris tabas mind ka pisikeste kotikeste õmblemise maania. Siin vaid mõned näited – kokku tegin vähemalt üle 20 erineva koti ning isegi ühe prillitoosi. Mõnus on miksida kangaid, pitse ja paelu. Lisaks enda õmmeldud kottidele on piltidel näha ka minu jaanuarikuu kena sinine maniküür. See oli nii lahe küünelaki värv, et juba igatsen 🙂









Jaanuarist oleks postitada veel ja veel, aga kiirelt kokku võttes tegin veel järgmist:
* käisin palju SPA-s ja massaazis;
* lugesin ja tegelesin enesearenguga, täpsemalt manifesteerimise kunsti õppega (The art of Manifesting);
* ideede generaatorina püüdsin haududa uusi ideid, mida ellu viia.
* harjutasin suurelt mõtlemist ning mõtlesin, kuidas saaks maailmale ja inimestele kasulik olla. Tahaks korda saata midagi, mis inimkonnale korda läheb. Midagi, mis aitab paljusid inimesi.

Lõpetuseks veel tänasest lõuna-õhtusöögist kaks pilti. Tegin lihtsa ja kiirelt valmiva koduse toidu (makaronid juustuga, kalapulgad, marineeritud kurgi ja hapukoore-majoneesi kastmega).

PS! Ka need kaunid pruunid taldrikud on Ivanka kätetöö!

Selleks korraks kõik! Kallistan!!

Helena-Reet: VEEBRUAR 2024 (Keeltekoolid, laat, sõbrapäev, EV aastapäev jne) + PALJU PILTE!

NordenBladet – Käes on koolivaheaeg (26. veebr-01.märts) ja homme algab Allanil puhkus. Sellesse nädalasse plaanime mahutada väikese remondi, lasketiirus relva kasutamise praktiseerimise, mina mitmed kodutööd ning Allan arendab meie isiklikku robo-nõustajat. Nädalalõpuks on kutsutud külalised. Estella sõitis kümneks päevaks koos onu perega Rootsi Sälenisse suusatama. Teen veebruari kokkuvõtte ning kui aega üle jääb siis tagant-järgi ka jaanuari kokkuvõtte 🙂

Aga mida põnevat või uut siis veebruaris siiani juhtunud on?

Tadaaaa!!! Otsustasin, et on aeg taas midagi õppida ning võtsin ette mitu keelekursust! Kõigepealt registreerisin ennast neli kuud kestvale Tartu Folkuniversitetet-i Zoom keskkonnas toimuvale veebipõhisele rootsi keele jätkuõppe kursusele, mida viib läbi Tartu Ülikoolis Skandinaavia keeli ja kultuuri õppinud Kristiina Kisler (kursuse hind: 195.- eurot, toimub 1 kord nädalas 2h).

Seejärel mõtlesin, et kuna meil on juba pikemat aega väga aktuaalne Hispaaniasse nö. talvekodu soetamise plaan, siis ei saa üle ega ümber hispaania keelest ning registreerisin ennast ka hispaaniakeeletunnid.ee poolt korraldatavale hispaania keele algkursusele. Seda viib läbi Argentiinast Buenos Airesest pärit täna Eestis elav Sebastian Wesman Bustillo. Tunnid on samuti Zoomis. Veebiõpe on väga mugav, sest siis ei kulu aega kuhugi sõitmisele. (kursuse hind 70.- eur kuu, toimub 1 kord nädalas 1h).

Lisaks tegin endale Duolingo konto ning ostsin perepaketi, millega saab liituda kuni 5 inimest (aasta hind oli vist $119.99). Absoluutselt imeline keeleõppe programm!!!! I love it so much! Õpin selle app-iga hetkel nii rootsi kui hispaania keelt. Väga mänguline ja mõnus. Tegin hiljuti just põneva artikli keeleoskusest ning kas pole põnev fakt, et uues võõrkeeles saab juba algtasemel suhelda, kui oskate 300-500 sõna! Seega, järgmisel aastal samal ajal räägin juba normaalselt hispaania keelt (I hope :P).

Mis siis veel? Käin edasi kaltsuvaipu kudumas. Veebruaris valmis mul kolm suurt ja toredat kaltsuvaipa (ise kangastelgedel kootud vaibad nr.5, nr.6 ja nr.7). Pole nendest veel korralikke pilte teinud aga väike sneak peek teile siin:

#5 Minu viies enda tehtud kaltsuvaip. Neli esimest olid pisikesed vaibad, see järjekorra numbriga viis on mu esimene suur vaip! Sellega on komplektis ka samades toonides väike vaip (vaip #4), mis on mul veel endiselt Nõmmel asuvas Koome Koos kangasteljetoas.


#6 Minu tehtud kuues vaip (ka suur)… See on siiani minu lemmik!

#7 Seitsmes triibuvaip on tänaseks küll lõpetatud aga endiselt veel kangastelgedelt maha võtmata. Selle tegin Allanile kodukontorisse panekuks nagu ka eelmise väikese helesinise vaiba, millest rohkem pilte näete soovi korral SIIT).

08.veebruar oli nooremal õel Hanna-Liisal sünnipäev. Seekord ta taas kahjuks sünnipäeva ei pidanud ning nägime alles sellel nädalavahetusel Tartus. Kinkisin talle sünnipäevaks “tema kodu köögi ainetel” enda maalitud hiiremaali, mis käis ka Eesti Rahva Muuseumis näitusel. Maalist näed rohkem pilte ja taustajuttu siin –> #31 Paintings by Helena-Reet Ennet: “His Highness Mouse the First” (series – painting nr.13), March 2021

10.-11. veebruaril oli Mustamäe keskuses Sõbrapäeva laat ning Estella Elisheva tahtis sinna meie Elisheva & Shoshana tooteid (veebipoe leiad siit –> ElishevaShoshana.com) müüma minna. Laua maks (arvestades seda, et see on tilluke  keskus) oli kahe päeva peale kokku päris krõbe, ligi sada eurot (97.60). Olin suht kindel, et me jääme “päeva lõpuks miinusesse” aga ei tahtnud Estella pealehakkamist “tappa” ning jäin nõusse. Õnneks üritus tootis siiski ka natuke kasumit – Estella teenis endale ise natuke taskuraha ja mina olin õnnelik, et ta on nii ettevõtlik.


Sõbrapäev (14.veebruar). Mina keetsin ja küpsetasin ning Allan tõi lilli – nagu ikka kõigil erinevatel tähtpäevadel, mis meie kodus on 🙂


Minu ja Allani päev e. igakuine armastuse päev (22.veebruar). Nüüdsest on meil väike “traditsioonide rikkumine” ning me ei tee igal 22. kuupäeval lasanjet või vahukoore torti… aga vaatamata sellele on see päev ALATI PIDULIK! Seekord viinamarjad, apelsinid, juustušnitsel värske kurgi ja tomatiga ning Pagarini “Vaarika-juustukook”. Väga maitsev aga ostan siiski haruharva, sest mulle ei meeldi, et poe tortidesse lisatakse E-aineid.




Eesti Vabariigi aastapäeva (24.veebruar) tähistasime Marie ja Raido juures Tartus Vorbusel. Kiluleivad, kapsas, kartul ja muud jutud nagu ikka. Pidulik meeleolu ning ETV saatekava. Peab tunnistama, et nüüd alles mõistan, kui ema-poolne vanaema ütles kord, et tema elu kõige õnnelikum päev oli see, kui Eesti sai vabaks. Elagu vaba Eesti! Püsigu vabadus ja rahu! 🇪🇪













Lõpetuseks pilt veebruari maniküürist! Nüüd hakkan lõunasööki (pigem juba õhtusööki) küpsetama (jeerum, meie elus on küll palju sööki!!!) ning siis (kui jõuan veel täna) teen ka jaanuari kokkuvõtte. Kallistan!

Helena-Reet: Pulmad VOL 2 – registreerimine Õnnepalees ning kodune pulmapidu!

NordenBladet – Varsti, 22. aprillil 2024, saab aasta aega minu ja Allani abiellumisest, ning on vast juba tagumine aeg pulmablogi lõpuni kirjutada :). Aasta abielunaisena on möödunud imeliselt, nii tore on öelda “minu abikaasa” ning nii tore on kanda abielusõrmust (kuigi olen vahepeal nii palju kaalu kaotanud, et sõrmus on tänaseks enam kui numbri võrra suur). Ning loomulikult kõige toredam on see, et meie armastus aina kasvab! Tõeline armastus on ikka mega ÕNNISTUS!!!! A+H=❤️

Aga jätkan siis sealt, kus eelmine blogi (vt. siit –> Helena-Reet: Pulmad VOL 1 – sõrmused, laste joonistatud kutsed ja ise õmmeldud pruutkleit ❤️) pooleli jäi.

Ettevalmistused olid sellised: õmblesin (õigemini tuunisin endale pulmakleidi), samuti tuunisin mõlemale tütrele kleidid), tegin ringi ilusalongis (maniküür, pediküür, kulmu- ja ripsmehooldus, depilatsioon), värvisin pea ära ning ostsin lauale panekuks rohkelt potililli. “Pihlakast” tellisin natuke suupisteid (singirullid, väikesed süldid, täidetud muna, juustupallid, ekleerid, väikesed koogid) aga enamuse menüüst valmistasin ise (2 suurt plaadipizzat, lasanje, kartulisalati ning snäkid, puuviljataldriku ning loomulikult tegin suure uhke vahukoore küpsise tordi, mille katsin rikkalikult marjade, mandlite ja shokolaadiga).


Teen endale kleidiproovi 😛

Laua ja varjualuse sättisime Allaniga enne pulma minekut koduõuele. Muidugi jäime lootma, et vihma ei hakka sadama (sest otseselt plaani B meil polnud), kuid… meie tuju ei oleks tol päval ei maru, torm ega orkaan segada suutnud. Toidud tegin kõik eelmisel päeval valmis, va pizzad ja lasanje, mida tegin 22. hommikul enne registreerima minekut. Eelküpsetasin ära, nii et registreerimast tulles oli tarvis vaid ahi 15 minutiks käima panna. Easy!

Registreerimine oli kl 12.00. Enne minekut ei kulunud mul kauem kui max 15 min. Käisin dushi all ning tõmbasin enda tehtud sitsi-satsi-vintage-retro mugava kleidi selga. Meiki ma ei kanna, seega läks ka see osa kiirelt, kerge niisutav päevakreem ja kogu lugu. Ka soengu tegemine võttis ühe minuti (panin juuksed põhimõtteliselt suvalisse krunni, mille ümber keerasin kunstjuustest juuksekummi – seda saab teha silmad kinni ning ei pea piinlema tunde kuskil juuksuris). Juustesse sättisin kauni klambri, kaela riputasin oma kõige uhkema teemantidega kuldkee ning lõpptulemus oli 5+.

(blogi jätkub pulmapiltide vahel)





Registreerimine Õnnepalees oli rahulik ja ilus  – tore väike seltskond, väga sõbralik ja sümpaatne registreerija, ilus klaverimäng ning kõige lähemad inimesed, just nii nagu ma soovisin! Sellest hetkest hakkasin kandma oma abikaasa perekonnanime – Aari! Väga imeline tunne!

Siis sõitsime kogu seltskonnaga meie poole koju Sakku. Niikaua kui mina 15-20 min toitudega sahmisin, pakkus Allan külalistele shampanjat. Ilm oli imeilus ning kogu päev oli imeliselt ilus igas mõttes. Kodus on nii hea ja kodused asjad on nii head! Nii mõnus, rahulik, privaatne, lihtne. Pidu kestis ca 23-ni ning siis hakkasime Allaniga pakkima, sest järgmisel päeval sõitsime pulmareisile. Sellest juba uues pulmablogis.




















Selleks korraks kõik!
Kallistan!

Helena-Reet: Estella Elisheva konservatooriumiplaanid ning meie ema-tütre hetked

NordenBladet – Septembris algasid uuesti koolid. Käisime Estellaga Ülemiste keskuses kooliks riideid ja asju vaatamas ning lõunatasime CHI´s. Estella Elisheva (17) elab sellel aastal ka nädala sees koolipäevadel MUBA ühikas ning seetõttu meil need ema-tütre hetked on väga väärtuslikud.

Nüüd reedel kui ta koju tuli tahtis koos minuga telekat vaadata aga ma olin nii väsinud ja ütlesin, et ei jaksa. Allan oli terve möödunud nädala kodus haige ja ma ei ole ise ka ennast teab mis hästi tundnud. Estellal läksid seepeale silmad kalkvele ja ütles, et vanasti me kogu aeg nunnutasime ja vaatasime filme koos aga et nüüd ma naeran ainult koos Allaniga ning teen kõike ainult koos Allaniga. Mul läks seda kuuldes süda ikka väga härdaks. Kuidas ta nii mõtleb, armastan teda nii väga! Võtsimegi kohe plaani, et laupäeva teeme nunnutamise päeva. Vaatasin Estella ja Ivankaga pool päeva koos telekat, siis mängisime kolmekesi kaarte (Allan, mina, Estella) ning rääkisime kõiksugu maailma asju.

Estella on nii asjalik, et vahel ikka mõtlen, et ei tea kust see päritud on. Või siis ütleme pigem nii, et selle au võib küll Margus kõik endale võtta. Mina olen kõike muud kui akadeemiline ja asjalik. Minu kohta sobiks ime hästi see soomlaste nali: “Äiti haluisi, että minusta tulisi tuomari tai juristi, mutta minusta tuli juomari ja turisti!” (tõlkes siis: Ema oleks tahtnud, et minust saaks kohtunik või advokaat, aga minust sai joodik ja turist!). Hahaa..

Aga jätkates Estellaga… Suvel leidis ta taas endale ise töö. Seekord pakkus ennast lasteaeda (ütles, et lastega töötamise kogemus tuleb tulevikus kasuks). Muuseas tööle läks ta nii nagu ma soovitaks kõigil teha (kui kõik minult nõu küsiks..hahaa): mõtle mida sa tahad, mida sa oskad ja kus sa olla tahad ja siis paku ennast ise, ära oota “õiget” töökuulutust, ära seisa kandideerimisjärjekorras. Estella on täiuslik näide sellest, kuidas elus ise nö ohjad haarata. Igal vabal ajal harjutab viiulit, teeb trenni ja kuulab ingliskeelseid podcaste. Estella on nii suur audioraamatute fänn, et ostis endale oma raha eest Scribd aastatellimuse. Kuigi tal on veel kolm aastat MUBA´s käia, otsib ta juba ka konservatoorimi kuhu edasi õppima minna. (Küll on lihtne hea ema olla kui teil on nii hea laps!) 🙂

Tema praeguses huviorbiidis / valikus on neli muusikakõrgkooli:

* Viini Muusika- ja Kunstikõrgkool Austrias (Universität für Musik und darstellende Kunst Wien). Austria on klassikalise muusika meka ja ka kool on tuntud oma klassikalise muusika programmi ja mainekate õppejõudude poolest.
* Madridi Kuninglik Konservatoorium Hispaanias (Real Conservatorio Superior de Música de Madrid). Madridi Kuninglik Konservatoorium on üks Hispaania prestiižikamaid muusikakonservatooriume ja pakub kõrgtasemel viiuliõpet.
Curtis Muusika Instituut Philadelphias Ameerikas (Curtis Institute of Music). Curtis on väga prestiižne väike erakonservatoorium, mis keskendub individuaalsele õppele ja tipptasemel muusikaharidusele. Muuseas pakub kõigile üliõpilastele täisstipendiumi.
Juilliardi Kunstide Kool New Yorkis Ameerikas (The Juilliard School). Juilliard on üks maailma kõige tuntumaid muusika- ja tantsukonservatooriume ning sellel on maine kui üks kõrgema tasemega muusikaasutusi maailmas.

Mis ma oskan kosta.. eks kõrgele lendabki ainult kõrgeid eesmärke seades! 🚀🚀🚀

Selleks korraks kõik! Kallistan!


Helena-Reet: Ivanka ja Allaniga Grand Rose SPA´s ja Saaremaa Toidufestivalil

NordenBladet – Septembris sai üle saja aasta Saaremaal käidud. Lapsed on tihti Saaremaal aga mina polnud vist oma viis-kuus aastat Saaremaal käinud, kui mitte kauem. Allanil oli Saaremaal vaja käia ning otsustasime, et lähme Ivankaga temaga Saaremaale kaasa ja oleme siis juba pikemalt.

Reede hommikul (08.september) startisime kodust nii et ca 10 olime Kuressaares. Mina läksin Ivankaga shoppama (käisime lõunani Auriga keskuses ning kesklinna poodides). Positiivne üllatus oli Saaremaa Kaubamaja Toidumaailm, see oli tõeliselt stiilseks ja ilusaks tehtud. Lõunast läksime hotelli. Meil oli Grand Rose SPA hotell kinni pandud (142.- eur kolmele), sisaldas ka SPA pääset ning hommikusööki. Õhtu veetsimegi kolmekesi SPA-s mõnuledes ning järgmisel päeval külastasime põgusalt Saaremaa Toidufestivali. Lõunast olime juba Kuivastu-Virtsu vahet käival praamil ning pealelõunal kodus tagasi.

Assooo… PS! Kuressaare veevärgist võetud veeproovid näitavad siiani saastumist E.coli ja coli-laadsete bakteritega ja seetõttu Terviseamet ei soovitata kraanivett ilma keetmata joogiks tarvitada. Kuigi me jõime ainult pudelivett, kasutasime hotellis hambaid pestes kraanivett. Kardsin pärast tükk aega, et äkki saime selle kolibakteri aga kuna nüüd on juba pea kuu Saaremaal käigust möödas, tundub, et pääsesime sellest.



Vaata ka:
PILDIKESI Saaremaalt! Kuressaare (vanalinn, raekoda, turuplats, lossipark, piiskoplinnus,…) – 24.dets 2018

VAATA ka minu varasemaid blogipostitusi