NordenBladet – … Olgu, tĂ€na on juba juuni, aga nagu nĂ€ha on mul alles mĂ€rtsi postitus pooleli. Tegin enamuse sellest postitusest mĂ€rtsis valmis, eks nĂŒĂŒd siis kirjutan juurde ja lĂ”petan. Vahepeal on lihtsalt vĂ€ga palju juhtunud… Abiellusin oma unistuste mehega, meil oli imeilus pulmapidu koos lĂ€hedastege, pidasime pikad kaunid mesinĂ€dalad Hispaanias, olen teinud palju ilusat kĂ€sitööd, olen ehitanud IT-platvormi jne… sellest kĂ”igest siis, kui mĂ€rtsi postitusega ĂŒhele poole saame.
Nagu ikka elus, on olnud nii head kui kahjuks ka kurba. MÀrts oli minu jaoks aga vÀga vÀga kurb, mis lÔi pikalt rivist vÀlja.
KolmapĂ€ev, 8. mĂ€rts (naistepĂ€ev) jÀÀb minu jaoks nĂŒĂŒdseks alati Pandu lahkumise pĂ€evaks. 8. mĂ€rtsil 2023 matsime napilt 8-aastasena koduaeda meie palavalt armastatud kassi Pandu the Cat. MĂ€letan, et oli lumine ja kĂŒlm ning hing tahtis lĂ”hkeda. Estella Elisheva ja Allan kaevasid jĂ€ises lumesajus hauda, mina hoidsin rĂ€tikutesse mĂ€hitud Pandut, Ivanka vaatas valged roosisd sĂŒles kĂ”rval toiminguid pealt. Nutsin kolm nĂ€dalat iga pĂ€ev, nutan ka nĂŒĂŒd sellest kirjutades. Armastasin Pandut vĂ€ga.
Pandu surm on minu sĂŒĂŒ.
See teeb eriti haiget. SĂŒĂŒtunne on vĂ€ga halb tunne.
NeljapĂ€eval tuli Pandu tuppa ja sĂŒĂŒes (pigem toitu nuusutades) kakas keha kontrollimata paar kĂ”va pabulat. Ma sain pahaseks, mis jant see on, et kass kakab tuppa ning saatsin ta Ă”ue. Reedeks pani Allan kassile arsti aja aga mina ĂŒtlesin: Ahh, nalja teed vĂ”i, jĂ€ta, kassid on vintsked, kassidel on kogu aeg mingid probleemid, ootame paar pĂ€eva. Ta oksendas ka korra aga minul oli jĂ€lle kohe vastus varnast vĂ”tta: kass on harjunud paremat toitu sööma, et kĂ”ht pole hiirtega enam harjunud… Kass tĂ”i meile kummalegi Allaniga öösel kingituseks hiire umbes nĂ€dal enne oma siit ilmast lahkumist. Allani hiire sĂ”i ta Ă€ra, peale seda kui me ei hakanud teda öösel mjaugumise peale kiitma ja oksendas sealsamas voodi kĂ”rvale vĂ€lja, jĂ€rgmine pĂ€ev mulle toodud hiire peale kiitsime teda öösel… mingil pĂ”hjusel sain kohe aru, et ta tuleb jĂ€lle hiirega. Ausalt on mĂŒstika ka see, et kuidas ta leidis kahel ööl jĂ€rjes hiired TOAST?!
Pandu oli imeliselt sĂ”bralik ja hea kass! VĂ€ga vĂ€ga armas kass! Mul on reeturi tunne, et ma temaga arstile ei lĂ€inud. Mul oleks lihtsam, kui saaksin mingi karistuse selle eest, aga kĂ”ik see sĂŒĂŒmepiin ja muu jutt ja kahetsus kahjuks enam ei aita. Kassid on kiskjad ja vĂ€ga head teesklejad, nad ei nĂ€ita vĂ€lja enda nĂ”rkust-haigust, petavad su Ă€ra. Oskan tĂ€na vaid siiralt kahetseda, et oma kassiga regulaarselt arsti juures kontrollis ei kĂ€inud.
Armas Pandu, anna mulle andeks! Ei taha mina kedagi Ă”petada, aga oma kurvast kogemusest ma soovitan kogu sĂŒdamest, et kĂ€ige oma loomakestega aeg-ajalt arstil isegi siis, kui kĂ”ik on justkui ok – parem karta kui kahetseda, parem kontrollida tervist ja mĂ€rgata hĂ€da Ă”igel ajal!
Â
Pandu, oled igavesti meie sĂŒdames!!!