Fääri saarte riigihümn – Tú alfagra land mítt: Ajalugu, sõnad +VIDEO

By
Helena-Reet Aari
-
Fääri saared, Fääri hümn Tú alfagra land mítt

NordenBladet – Fääri saarte ametlik riigihümn on “Tú alfagra land mítt” (eesti keeles “Mu kõige kaunim maa”). See on sügavalt patriootlik teos, mis sümboliseerib fäärlaste sidet oma karge looduse, mere ja ajalooga. Hümnil on keskne roll Fääri saarte kultuurilises identiteedis ja rahvuslikus ärkamisajas.

Lühiülevaade

  • Pealkiri: “Tú alfagra land mítt”

  • Sõnade autor: Símun av Skarði (1906)

  • Viisi autor: Petur Alberg (1907)

  • Ametlik staatus: Fikseeriti Fääri saarte hümnina omavalitsuse kehtestamisega (1948), kuigi rahvas kasutas seda hümnina juba varem.

Ajalugu ja Taust

Hümni sünd on tihedalt seotud 20. sajandi alguse Fääri rahvusliku liikumisega, mille eesmärk oli edendada fääri keelt ja kultuuri Taani ülemvõimu all.

1. Sõnade loomine (1906)
Sõnade autor Símun av Skarði (1872–1942) oli tuntud Fääri luuletaja, poliitik ja õpetaja. Ta kirjutas luuletuse 1. veebruaril 1906. aastal, olles tol ajal 33-aastane. Símun av Skarði oli üks Fääri Rahvaülikooli (Føroya Fólkaháskúli) asutajatest ja töötas selle juhatajana. Tema tekst väljendab sügavat armastust kodumaa vastu, rõhutades selle karmi ilu ja saareelanike vastupidavust.

2. Viisi loomine (1907)
Muusika autor on Petur Alberg (1885–1940), kes oli viiuldaja ja helilooja. Lugu räägib, et Alberg luges Símun av Skarði luuletust ajalehest ja see avaldas talle nii sügavat muljet, et meloodia sündis samal õhtul. Viis on kirjutatud melanhoolses, kuid väärikas ja ülevas stiilis, mis on omane Põhjamaade hümnidele.

3. Saamine riigihümniks
Algusaastatel võistles “Tú alfagra land mítt” populaarsuselt teise patriootliku lauluga “Eg oyggjar veit” (“Ma tean saari”). Kuid aastate jooksul, eriti pärast Fääri saarte omavalitsuse seaduse vastuvõtmist 1948. aastal, kinnistus just Skarði ja Albergi teos vaieldamatu riigihümnina. Tänapäeval lauldakse seda alati ametlikel sündmustel, spordivõistlustel ja rahvuspühadel.

Sõnad ja Tõlge

Hümn koosneb kolmest salmist. Allpool on toodud esimene, kõige sagedamini esitatav salm fääri keeles koos eestikeelse otsetõlkega.

Fääri keel (Originaal)

Tú alfagra land mítt, mín dýrasta ogn! tú dregur at tær alt mítt hjarta. Tú fagnaði meg, tá ið eg var ung, og enn er títt navn mær so, søta. Ja, hóast eg fari um havið av stað, títt navn tað lýsir mær gylt og glað, títt navn tað lýsir mær gylt og glað.

Eesti keel (Otsetõlge)

Mu kõige kaunim maa, mu kalleim vara! Sa tõmbad endale kogu mu südame. Sa võtsid mind vastu, kui olin noor, ja ikka on su nimi mulle nii armas. Jah, isegi kui ma rändan üle mere kaugele, särab su nimi mulle kuldselt ja rõõmsalt, särab su nimi mulle kuldselt ja rõõmsalt.

Teise ja kolmanda salmi sisu: Järgmistes salmides räägitakse talvistest tormidest ja ajaloost (jumalast ja esivanemate vaimust), kuid kinnitatakse, et hoolimata loodusjõudude karmusest, jääb armastus kodumaa vastu vankumatuks. Hümn lõppeb vannetega hoida ja kaitsta oma keelt ning lippu (Merkið).

Fäärikeelne hümni tekst Ingliskeelne (poeetiline) tõlge
I. Tú alfagra land mítt, mín dýrasta ogn!
á vetri so randhvítt, á sumri við logn,
tú tekur meg at tær so tætt í tín favn.
Tit oyggjar so mætar, Guð signi tað navn,
sum menn tykkum góvu, tá teir tykkum sóu.
Ja, Guð signi Føroyar, mítt land!		 I. My land, oh most beauteous, possession most dear,
Thou drawest me to thee, embracing me near;
becalmed in the summer, in winter snow covered,
magnificent islands, by God named beloved.
The name which men gave thee when they thee discovered,
Oh, God bless thee, Faroes my land.
II. Hin roðin, sum skínur á sumri í líð,
hin ódnin, sum týnir mangt lív vetrartíð,
og myrkrið, sum fjalir mær bjartasta mál,
og ljósið, sum spælir mær sigur í sál:
alt streingir, ið tóna, sum vága og vóna,
at eg verji Føroyar, mítt land.		 II. Bright gleam, which in summer makes hill-tops so fair;
rough gale, which in winter drives men to despair;
oh life taking storm, oh conquest of soul,
all making sweet music uniting the whole.
Each hoping and trusting, inspiring us all,
To guard thee, O Faroes my land.
III. Eg nígi tí niður í bøn til tín, Guð:
Hin heilagi friður mær falli í lut!
Lat sál mína tváa sær í tíni dýrd!
So torir hon vága – av Gudi væl skírd –
at bera tað merkið, sum eyðkennir verkið,
ið varðveitir Føroyar, mítt land!		 III. And therefore, I kneel down, to Thee God, in prayer,
may peaceful my lot be, and do thou me spare,
my soul cleansed; in glory; I ask Thee to bless,
when I raise my banner and venture the stress.
The sign of my task, be it lifted on high,
To guard thee, O Faroes my land.
Fääri saared rahvuspüha Ólavsøka
Pidupäev fääri saartel, vinnutatud lambaliha
Fäärlased peavad oma rahvuspüha, Ólavsøkat, aasta ilusaimaks sündmuseks, tähistades pidulikult kodudes ning kogunedes tuhandetena Tórshavni, et ülistada oma unikaalset kultuuripärandit. Pidustuste emotsionaalseks kõrghetkeks on alati südaöine ühislaulmine, kus rahvushümn “Tú alfagra land mítt” kõlab kui võimas ühtekuuluvuse sümbol. See traditsioon kinnitab saarerahva sügavat uhkust ja vankumatut armastust oma karmi, kuid kauni kodumaa vastu. (2x NordenBladet)

Kultuuriline Tähendus

Hümni esitamisel on Fääri kultuuris eriline ja pühalik koht.

  • Ólavsøka (Püha Olavi päev): See on Fääri saarte kõige tähtsam rahvuspüha (29. juuli). Pidustused Tórshavnis kulmineeruvad keskööl, kui tuhanded inimesed kogunevad linna keskväljakule ja laulavad üheskoos hümni. See on emotsionaalne hetk, mis ühendab kogu rahvust. Loe ka: Fääri saarte rahvuspüha Ólavsøka: Ajalugu, traditsioonid ja tähendus

  • Protokoll: Erinevalt mõnest teisest riigist, kus hümni saatel seistakse vaikides, laulavad fäärlased oma hümni alati kaasa, sageli valjuhäälselt ja uhkusega.

Avafoto: NordenBladet

Fääri saarte info ja uudised eesti keeles

Tuule maitse: Skerpikjøt – Fääri saarte kulinaarne müsteerium

By
Helena-Reet Aari
-
Fääri saarte kultuur, toit, traditsioonid - vinnutatud lambaliha

NordenBladet – Kui küsida fäärlaselt, mis on see üks asi, mis defineerib nende saarte maitset, kõlab vastus peaaegu alati ühtemoodi: Skerpikjøt. See ei ole fäärlase jaoks pelgalt toit. See on saarestiku ajalugu, geograafia ja ellujäämiskunst ühel taldrikul. Paljude turistide jaoks on see “kulinaarne benji-hüpe” – esmapilgul hirmutav, kuid kogemuse võrra rikkamaks tegev ja paljude jaoks üllatavalt maitsev. Fääri saarte külastamine ilma skerpikjøt’i proovimata on nagu Pariisis käimine ilma Eiffeli torni nägemata.

Mis on skerpikjøt?

Skerpikjøt (hääldus: šer-pi-tšöt) on tuule käes vinnutatud ja fermenteeritud lambaliha, tavaliselt lamba tagakints.

Erinevalt paljudest teistest vinnutatud lihadest maailmas (nagu prosciutto või jamón), ei kasutata skerpikjøt’i valmistamisel mitte grammigi soola ega suitsu. Kogu protsess on 100% looduslik ja sõltub ainult Fääri saarte unikaalsest “bakteriaalsest mikrofloorast”, soolasest mereõhust ja stabiilselt jahedast temperatuurist.

Maitset kirjeldatakse sageli kui umami-pommi: see on segu pähklisest, magusast ja tugevalt laagerdunud juustu maitsest, millel on kergelt “metsik” järelmekk.

Pidupäev fääri saartel, vinnutatud lambaliha
Ólavsøka on Fääri saarte aasta oodatuim rahvapidu ja ühtlasi rahvuspüha (28.–29. juulil), mil toidulaualt ei puudu traditsiooniline Fääri vinnutatud lambaliha. (NordenBladet)

Kuidas valmib “ilmastikukindel” delikatess?

Valmistusprotsess on omaette teadus, mida antakse edasi isalt pojale. See toimub spetsiaalses kuuris nimega hjallur. Hjallur on puitlaudadest ehitis, mille seinte vahel on praod, et tuul saaks vabalt läbi puhuda.

Protsess kestab 5–9 kuud ja läbib kolm kriitilist faasi:

  1. Visnað (Närbumine): Esimesed paar päeva/nädalat. Liha hakkab kuivama.

  2. Ræst (Käärimine): See on Fääri köögi maagia. Liha hakkab fermenteeruma ja omandab tugeva lõhna ning spetsiifilise maitse. Selles faasis liha sageli keedetakse (ræst kjøt), kuid skerpikjøt’i jaoks peab see kuivama edasi.

  3. Turt (Kuivamine): Lõppfaas. Liha kuivab kõvaks, tumedaks ja lõigatavaks. See ongi valmis skerpikjøt.

Huvitav fakt: Õnnestumine sõltub täielikult ilmast. Kui on liiga soe ja niiske, läheb liha halvaks. Kui on liiga külm (pakane), peatub fermentatsioon ja liha ei saa õiget maitset. Fääri saarte “halb ilm” on skerpikjøt’i jaoks tegelikult ideaalne.

Skerpikjøt on Fääri köögi kroonjuveel. See on lamba kintsuliha, mida on laagerdatud tuulises kuuris (hjallur) 5–9 kuud.
Fääri saartel hinnatakse lammavillast kampsuneid ning vinnutatud lambaliha
Fääri talupidamiste kulinaarne pärl – vinnutatud lambaliha – on pidupäevade lahutamatu osa. (2 x NordenBladet)

Kas see on unikaalne vaid Fääri saartele?

Jah. Kuigi naaberrahvastel on sarnaseid tooteid, on skerpikjøt ainulaadne just soola puudumise ja fermentatsiooni tõttu.

  • Norra: Fenalår (soolatud ja kuivatatud).

  • Island: Hangikjöt (suitsutatud lambaliha).

  • Vahemeremaad: Kasutavad palju soola.

Ajalooliselt oli sool Fääri saartel luksuskaup, mida tuli sisse osta. Tuul oli aga tasuta. Seega on skerpikjøt aus mälestusmärk aegadest, mil looduslik säilitamine oli ellujäämise küsimus.

Müüdid ja uskumused

Kuna liha riputatakse üles tavaliselt jõulude paiku või jaanuaris, on sellega seotud mitmeid endeid.

  • Tuule suund: Vanad fäärlased uskusid, et liha maitse sõltub sellest, mis ilmakaarest tuul puhus, kui lammas tapeti ja kuuri riputati.

  • “Kureliha”: On levinud nali/müüt turistide hirmutamiseks, et tegemist on hoopis kuivatatud merelindudega, kuna liha on nii tume ja tihe.

  • Tervendav jõud: Vanasti usuti, et tükike vana skerpikjøt’i (mis on seisnud üle aasta) aitab kõhuvalude vastu – toimides nagu tugev probiootikum.

Kuidas ja millal seda süüakse?

Skerpikjøt ei ole igapäevane “võileivakate”, vaid pigem pidupäevatoit või eriline maiuspala matkal. Seda pakutakse pulmades, ristimistel, jõuludel ja oluliste külaliste vastuvõtmisel.

Traditsiooniline serveerimisviis (“Fääri sushina”)

Seda ei küpsetata kunagi. Seda süüakse toorelt, õhukeste viiludena.

Klassikaline retsept:

  1. Võta viil tumedat rukkileiba või Fääri saia (drýlur).

  2. Määri sinna paks kiht soolast võid (Fääri või on kollane ja rammus).

  3. Lõika skerpikjøt’ist terava noaga paberõhukesed laastud.

  4. Aseta liha võile.

  5. Lisandid: Puristid ei lisa midagi. Moodsamad versioonid võivad lisada natuke mädarõigast või sibulat, kuid kohalikud eelistavad puhast maitset.

Soovitus turistile: Kui külastate kohalikku restorani (nt Tórshavnis asuvad Ræst või Áarstova), küsige kindlasti skerpikjøt’i eelroana. Või veel parem – kui teid kutsutakse külla kohalikku tallu (heimablídni), on see suurim austusavaldus, kui pererahvas toob lauale omaenda kuuris valminud kintsuliha.

Vaata ka:
Põhjamaade pehme kuld: Fääri saarte lambakasvatus, unikaalne lambavill ja vinnutatud lambaliha e. Skerpikjøt

Fääri saarte rahvuspüha Ólavsøka: Ajalugu, traditsioonid ja tähendus

Fääri saared – IMELINE REISISIHTKOHT Põhjamaade fotograafia- ja linnuhuvilistele

Fääri saarte info ja uudised eesti keeles

Põhjamaade pehme kuld: Fääri saarte lambakasvatus, unikaalne lambavill ja vinnutatud lambaliha e. Skerpikjøt

By
Helena-Reet Aari
-
fääri lambad

NordenBladet – Keset Atlandi ookeani põhjaosa, seal, kus Golfi hoovus kohtub Arktika külmade tuultega, asub saarestik, mille nimi räägib enda eest. Fääri saared (fääri keeles Føroyar) tähendab otsetõlkes “Lambasaari”. Siin, 18 kaljusel saarel, on lambad enamat kui lihtsalt kariloomad; nad on maastiku arhitektid, ajaloo kandjad ja rahvusliku identiteedi elav sümbol.

Juba üle tuhande aasta on need vastupidavad loomad trotsinud torme ja kujundanud kohalike inimeste eluviisi, pakkudes kaitset külma eest ja toitu lauale. Tänapäeval on Fääri lambakasvatus muutunud ellujäämiskunstist hinnatud brändiks, mis meelitab ligi gurmaane, moehuvilisi ja loodusturiste kogu maailmast, tõestades, et iidsed traditsioonid võivad olla moodsa majanduse vundamendiks.

Fääri lammas – evolutsiooni meistriteos

Fääri saartel elab ligikaudu 54 000 inimest ja umbes 70 000 lammast. Siinne lambatõug on geneetiliselt ainulaadne, pärinedes otse viikingite ja keldi asunike toodud lühisabalistest lammastest.

Mis teeb nad eriliseks?

  • Vabapidamine: Lambad uitavad aastaringselt vabalt mägedes ja järskudel kaljudel. See “metsik” elu on muutnud nad erakordselt osavaks ja vähenõudlikuks.

  • Värvikirevus: Erinevalt tööstuslikust lambakasvatusest, kus domineerib valge, võib Fääri lammast kohata mustas, hallis, valges, pruunis ja segakirjus kuues – kokku tuntakse üle 300 erineva värvikombinatsiooni nimetuse.

Vill kui looduslik “Gore-Tex”

Fääri saarte suurim ekspordiartikkel kultuurilises mõttes on nende vill. Kohalik käsitöö ei ole pelgalt hobi, vaid elustiil – öeldakse, et fäärlased “sünnivad vardad käes”.

Kahekihiline ime

Fääri lamba vill on kohastunud äärmuslikeks ilmastikuoludeks ja koosneb kahest kihist:

  1. Pealiskarv (burst): Pikk, karem ja suure lanoliinisisaldusega kiht, mis hülgab vett ja kaitseb tuule eest.

  2. Aluskarv (þel): Erakordselt pehme ja tihe kiht, mis hoiab kehasoojust.

See kombinatsioon teeb Fääri kampsunid peaaegu veekindlaks ja hingavaks, olles ideaalne valik põhjamaisesse kliimasse.

Maailmakuulus mood

Traditsiooniline villane kampsun on teinud läbi suurejoonelise taassünni. Fääri moemajad nagu Guðrun & Guðrun (kelle kampsunit kandis peategelane kuulsas krimisarjas “The Killing”) ja Navia on viinud kohaliku villa maailma moelavadele. Inimesed hindavad autentsust, jätkusuutlikkust ja “aeglase moe” (slow fashion) põhimõtteid, mida Fääri villatööstus esindab.

Fääri saared, lambavillast käsitöö ja kudumid
Fääri saarte lambavillast kudumid ja käsitöö

Gastronoomia: Tuule maitse taldrikul

Lambakasvatusel on kriitiline roll Fääri toidukultuuris. Kuna saartel napib puid suitsutamiseks ja sool oli ajalooliselt kallis, arendasid kohalikud välja unikaalse säilitusmeetodi – vinnutamise.

Skerpikjøt on Fääri köögi kroonjuveel. See on lamba kintsuliha, mida on laagerdatud tuulises kuuris (hjallur) 5–9 kuud.

Liha maitse sõltub ilmastikust, tuule suunast ja temperatuurist, saavutades lõpuks tugeva, umami-rikka ja fermenteeritud maitsebuketi, mida gurmaanid võrdlevad parimate laagerdatud juustude või prosciutto‘ga. See on “tervikloomapõhimõtte” (nose-to-tail) ehe näide – toiduks kasutatakse ära kõik, sealhulgas lambapea ja verivorst.

Fääri saartel hinnatakse lammavillast kampsuneid ning vinnutatud lambaliha
Skerpikjøt on Fääri köögi kroonjuveel. See on lamba kintsuliha, mida on laagerdatud tuulises kuuris (hjallur) 5–9 kuud.

Majandus ja turism: “Google Sheep View”

Kuigi rahalises väärtuses on kalatööstus Fääri saarte majanduse vaieldamatu liider (moodustades ca 90-95% ekspordist), on lambakasvatusel hindamatu turunduslik väärtus.

  • Turismimagnet: Paljud turistid tulevad saartele just pastoraalse idülli ja roheliste nõlvade pärast. Matkarajad kulgevad sageli läbi lambakarjamaade, pakkudes vahetut kontakti loodusega.

  • Google Sheep View: 2016. aastal algatasid kohalikud kampaania, kus panid lammaste selga 360-kraadised kaamerad, et kaardistada saari Google Street View jaoks. See geniaalne turundustrikk tõi saarestikule ülemaailmse tuntuse ja näitas humoorikalt, kes saartel tegelikult “peremehed” on.

    Lambakasvatus fääri saartel
    Fääri saarte lambakasvatus ja lambavill

Lambakasvatus on enamasti hobitegevus ja lisasissetulek. Täiskohaga lambakasvatajaid on vähe, kuid õigus karjatada lambaid kindlal maatükil (nn markatal) on prestiižne pärand, mida antakse edasi põlvest põlve.

Müüdid ja uskumused

Põhjamaine folkloor ja lambad käivad käsikäes.

  • Huldufólk (Peidurahvas): Legendid räägivad hallides riietes üleloomulikest olenditest, kes elavad kivide sees. Arvatakse, et kui lammas ootamatult haigestub või kaob, võib see olla peidurahva kätetöö või on nad looma endale “laenanud”.

  • Ilmaennustajad: Vanad fäärlased uskusid, et lammaste käitumise järgi saab ennustada ilma. Kui lambad kogunevad madalamatesse orgudesse, on oodata tormi; kui nad ronivad kõrgustesse, püsib ilm ilus.

Fotod: NordenBladet

Vaata ka:
Lambavill ja lambakasvatus Fääri saartel: ametlik kogumine, karjatamissurve, kvaliteedihindamine

Fääri saarte info ja uudised eesti keeles

Fääri saared ja Taani alustasid Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistumist

By
Helena-Reet Aari
-
Strong ties in changing times - Nordic Council of Ministers

NordenBladet – Aastavahetusel võtsid Fääri saared ja Taani ametlikult üle Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistumise 2026. aastaks.

Eesistumise juhtmõtte „Tugevad sidemed muutuvatel aegadel“ („Strong Ties in Changing Times“) raames keskendutakse koostöö arendamisele ja tugevdamisele kõigi kaheksa Põhjamaa vahel, pöörates eritähelepanu järgmistele prioriteetidele:

  • ühiskondlik julgeolek ja valmisolek

  • Põhjamaade konkurentsivõime

  • Fääri saarte, Gröönimaa ja Ålandi saarte võrdne osalemine Põhjamaade koostöös

Eesistumisprogrammi leiab siit.

Rohkem kui 20 kohtumist Fääridel 2026. aastal

Eesistumise osana võõrustavad Fääri saared 2026. aastal enam kui 20 Põhjamaade Ministrite Nõukogu kohtumist nii ministrite kui ka ametnike tasandil. Ministrite iga-aastane suvekohtumine toimub 15.–16. juunil Fääri saartel, mille päevakorras on muu hulgas ühiskondlik julgeolek ja valmisolek.

Helsingi lepingu ajakohastamine ja võrdne osalemine

2024. aastal otsustas Põhjamaade Nõukogu ühehäälselt kutsuda Põhjamaade valitsusi üles looma komisjoni, mille ülesanne oleks teha ettepanekuid Helsingi lepingu muutmiseks. Kavandatavate muudatuste üks eesmärke on muu hulgas tagada Fääri saarte, Gröönimaa ja Ålandi saarte võrdne osalemine.

Käesoleval kevadel nimetasid Põhjamaade valitsused Åbo Ülikooli õigusteaduse professori Elina Pirjatanniemi analüüsima võimalikke õiguslikke väljakutseid seoses Helsingi lepingu ajakohastamisega. Tema töö valmis aastavahetuseks, mille järel peavad koostööministrid kaaluma, kas asutada vastav komisjon.

Minister: eesmärk on komisjoni loomine ja täisliikmelisuse poole liikumine

Põhjamaade koostöö minister Sirið Stenberg rõhutas:

„Arvestades praeguseid olusid, on tungiv vajadus tugevdada suhteid ja koostööd meie Põhjamaa sõsarrahvastega.

Fääri saared on osalenud Põhjamaade koostöös enam kui 50 aastat ning võtavad aktiivselt osa kõigist ühiskonna- ja sektorivaldkondadest. Aastakümneid on Fääri saared taotlenud liikmesust omaette. Seetõttu on meil suur rõõm võtta koos Taaniga üle Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistumine. Püüame luua komisjoni Helsingi lepingu ajakohastamiseks ja saavutada Fääri saartele täisliikmelisus.“

Fääri saarte rahvuspüha Ólavsøka: Ajalugu, traditsioonid ja tähendus

By
Helena-Reet Aari
-
Fääri saared rahvuspüha Ólavsøka

NordenBladet – Ólavsøka on Fääri saarte aasta oodatuim rahvapidu ja ühtlasi rahvuspüha, mis koondab kahe päeva jooksul (28.–29. juulil) tuhandeid inimesi pealinna Tórshavni. Tänavad täituvad rahvariietes peredest ja sõpruskondadest, toimuvad spordi- ja kultuuriüritused ning linnas on tunda haruldast ühtsustunnet, mis on iseloomulik just saareriigile, kus „kõik tunnevad kõiki“.

Fääri keeles tervitatakse sel ajal rõõmsalt: “Góða Ólavsøku!” – “Head Ólavsøkat!”

Ajaloolised juured: püha Olav ja põhjamaine järjepidevus

Nimetus Ólavsøka tähendab sõna-sõnalt “püha Olavi öövalvet / valvust” (ladina keeles vigilia sancti Olavi) ning viitab Norra kuningale Olav Haraldsson II-le (fääri keeles Ólavur Halgi), kes hukkus Stiklestadi lahingus 1030. aastal. Pärast surma kanoniseeriti ta ning temast kujunes Norra kaitsepühak; tema kultus seostub ka kristluse kinnistumisega Norras ja seeläbi ajalooliselt ka Fääri saartel.

Keskaajal kuulusid Fääri saared Norra kuningriigi mõjusfääri ning Norra Olsoki traditsioon (püha Olavi päev) säilis saartel sajandite vältel, kujunedes tänapäeval rahvuspühaks ja rahvuslikuks suvefestivaliks.

Pidupäev fääri saartel, vinnutatud lambaliha
Pidupäev Fääri saartel
Pidupäevadel tuuakse lauale ka spetsiaalne Fääri vinnutatud lambaliha – Skerpikjøt. (NordenBladet)

Kahepäevane pidu: kuidas Ólavsøka kulgeb

Ólavsøka on sisult kahepäevane: pidustused käivituvad 28. juulil ja kulmineeruvad 29. juulil, mil tähistatakse ka ametlikku rahvuspüha. Suur osa sündmustest toimub Tórshavnis – see on aeg, mil paljud fäärlased tulevad teistelt saartelt pealinna “rahvaga kokku saama”.

28. juuli: avamine ja spordipidu

Pidustuste avamisel liigub linnas pidulik rongkäik, milles võivad osaleda sportlased, linnavalitsuse esindajad, puhkpilliorkester ja ratsanikud; rongkäik lõpeb parlamendi väljaku (Tinghúsvøllurin) juures, kus peetakse kõne ja kuulutatakse Ólavsøka ametlikult avatuks.

Spordi keskseks sümboliks on meresõudmine – Fääri “rahvussport”. Just Ólavsøkal peetakse traditsiooniliste fääri paatidega sõudmise finaalvõistlusi, mis on aasta tähtsündmus nii sportlastele kui pealtvaatajatele.

Lisaks kuuluvad programmi mitmesugused jooksu- ja rahvaspordiüritused (nt Ólavsøka jooks).

29. juuli: Løgtingi pidulik avamine ja riiklik mõõde

Ólavsøka teine päev kannab tugevat institutsionaalset tähendust: see märgib Fääri parlamendi (Løgtingið) pidulikku avamist, traditsiooni, mida on seostatud sajanditepikkuse järjepidevusega (ajaloolise päritoluga viikingiajast).

Ametlik programm hõlmab rongkäiku, kus parlamendiliikmed, valitsuse esindajad, vaimulikud ja teised ametikandjad suunduvad Tórshavni katedraali jumalateenistusele ning seejärel tagasi parlamendihoone juurde, kus toimuvad koori- ja muusikaetteasted. Løgtingi avamine algab 29. juuli hommikul (allikates märgitud kell 11). Päeva keskne osa on ka peaministri (Løgmaður) aastakõne parlamendile ja rahvale.

Traditsioonid ja sümbolid: rahvariided, tants ja ühislaul

Rahvariie kui identiteedi kandja

Ólavsøka visuaalselt äratuntavaim tunnus on Fääri rahvariie (Føroysk klæði). Seda kantakse pidupäevadel, pulmade ja festivalide ajal, kuid just Ólavsøkal muutub rahvariie kogu linna läbivaks “avalduseks”: see on uhkus oma päritolu üle ja nähtav side esivanemate käsitöö ning pärandiga.

Kett-tants ja ballaadid (kvæði)

Pidustuste kultuuriline süda on fääri kett-tants koos vanade ballaadide ja ühislaulmisega. Tants on kogukondlik – ringis saavad osaleda eri vanuses inimesed ning sageli peetakse tantsu Tórshavni teatrimajas (Sjónleikarhúsið).

Kesköölaul – pidustuste finaal

Ólavsøka kulmineerub 29. juuli südaööl Tórshavni väljakul toimuva ühislaulmisega (Midnáttarsangurin – “kesköölaul”), kus rahvas koguneb laulma nii vanu kui uusi fääri laule ja ballaade ning tantsitakse kett-tantsu. See on emotsionaalne lõppakord, mis rõhutab traditsiooni järjepidevust ja kogukonna sidet.

Mida Ólavsøka fäärlastele tähendab

Ólavsøka tähendus ulatub kaugemale “suvepeost”. See on korraga:

  • ajalooline mälupäev, mis seob saared Põhjala kristluse ja püha Olavi pärimusega;

  • riiklik rituaal, sest Løgtingi pidulik avamine teeb rahvuspühast osa Fääri poliitilisest ja institutsionaalsest identiteedist;

  • kultuuriline enesekinnitus, kus rahvariie, tants, ballaadid, kunst ja muusika ei ole “folkloristika”, vaid elav praktika;

  • kogukondlik kokkutulek, mil saarte killustatust (geograafiliselt ja logistiliselt) tasakaalustab ühine ruum, ühised laulud ja ühised kombed.

Just seepärast tajutakse Ólavsøkat Fääri saartel mitte ainult kalendripühana, vaid identiteeti “kokku siduva” hetkena – ajana, mil ajalugu, keel, kombed ja tänapäevane riiklik elu kohtuvad ühel tänaval, ühe rongkäigu rütmis ja ühe kesköölaulu refräänis.

Avafoto on illustreeriv: NordenBladet

Fääri saarte info ja uudised eesti keeles

123Page 2 of 3