Lambavill ja lambakasvatus Fääri saartel: ametlik kogumine, karjatamissurve, kvaliteedihindamine

jaanuar 26, 2025

NordenBbladet – Fääri saarte lambakasvatus on sügavalt juurdunud traditsioon, mis ulatub tagasi viikingite aega ning on andnud saarestikule isegi nime – “Lambasaared”. Siinset lammastepidamisviisi iseloomustab eelkõige poolmetsik vabapidamine karmil ja tuulisel maastikul, kus vähenõudlik fääri tõugu lammas uitab aastaringselt järskudel rohelistel nõlvadel.

Fääri saartel ei ole lambakasvatus pelgalt majandusharu, vaid kohaliku identiteedi nurgakivi, millest sünnib nii maailmakuulus ilmastikukindel vill kui ka saarerahva unikaalne toidukultuur, sealhulgas vinnutatud delikatess skerpikjøt. Looduse ja inimese sajanditepikkune koostöö on loonud ainulaadse sümbioosi, mis defineerib Fääri saarte olemust tänaseni.

Fääri saarte maastik ja kliima (tuuline, niiske, järskude nõlvade ja ulatuslike looduslike karjamaadega) on kujundanud lambakasvatuse nii, et see toetub suurel määral vabale karjatamisele ning hooajalisele kogumisele ja sorteerimisele. Turismi- ja kultuuriloos on lammas Fääridel sümboolse tähtsusega, kuid majanduslikult on tegemist eeskätt kohaliku toidu- ja materjalitootmisega seotud esmatootmise haruga.

Lambakasvatuse korraldus: miks “vaba karjatamine” on Fääridel keskne?

Fääri saarte lambapidamine on traditsiooniliselt seotud vabalt karjatavate kari(de)ga looduslikel karjamaadel, kus loomad kasutavad mägiseid ja rohtunud alasid, mida intensiivseks põlluharimiseks on vähe. Praktikas tähendab see, et põhiosa aastast veedavad loomad välialadel, samas kui kogumine, sorteerimine, valikaretus ja tapaks ettevalmistus koonduvad teatud perioodidesse.

Selle tausta tõttu on tähtsad kaks “haldustasandit”:

karjade/karjamaade koormus (nt áseyðatal-näitajad), mis annavad aimu piirkondlikust karjatamissurvest,
tööjõumahukad kogumised, kus loomi koondatakse (sh koerad, paadivedu väikesaartel jne).

Tõug ja vill: kohanemine ookeanilise kliimaga

Fääri lambad kuuluvad Põhja-Euroopa lühisabaliste lambatõugude rühma ning neid kirjeldatakse kui väikest ja vastupidavat tõugu, mis sobib järsule maastikule. Vill esineb loomulikult mitmes toonis (sh valge, halli varjundid, pruunid toonid ja must).

Viimaste aastate teaduskirjanduses on Fääri lambaid käsitletud ka geneetilise mitmekesisuse vaates (st eripärane populatsioon, mille kujunemises on rolli mänginud asustuse ja ajalooliste sissevedude kombinatsioon).

Vill kui tooraine: kogumine, kvaliteet ja turustamine

Búnaðarstovan’i materjalidest joonistub välja, et vill ei ole ainult käsitööteema, vaid ametlikult korraldatud kogumis- ja müügiprotsess:

vill võetakse vastu kindlal perioodil (nt 2025 suvel),
vill kvaliteedihinnatakse,
seejärel moodustatakse müügipartiid (pallid) ning eristatakse klasse ja (1. klassis) värvitoone.
2025. aasta hulgiinfo on eriti konkreetne: ~33 tonni kogutud villast suunati müügiks kahes klassis ning pallikaaluks märgiti ~250 kg.
See on hea näide sellest, kuidas traditsiooniline materjal (vill) viiakse koondatud tarneahelasse, millel on mõõdetavad mahud, partiid ja kvaliteedikriteeriumid.

Söötmine ja tootlikkus: ametlikud arvestusloogikad

Kuigi karjatamine on keskne, käsitleb Búnaðarstovan oma juhendites ka intensiivsemaid (nærtøknar) lähenemisi ning toob välja ametliku arvestusühiku Fe (fóðureind). Juhend rõhutab, et 1 Fe võrdsustatakse 1 kg odraga, mis võimaldab võrrelda erinevaid söötasid ühe standardi kaudu.

Samast juhendist nähtub ka metoodiline ettevaatus: kui kohalikke täppiskatseid pole piisavalt, kasutatakse arvestustes võrdlusena välismaiste andmestike eeldusi (nt eluskaalu vahemikud).

Ajalooline raam: “Sheep Letter” (1298) kui põllumajandusõiguse alusallikas

Lambakasvatuse tähtsusest Fääridel räägib ka õigusajalugu. Tjóðskjalasavnið’i (Rahvusarhiivi) tutvustuses on välja toodud, et Kongsbókin (1298) sisaldab Fääri saarte varaseimat õiguslikku teksti Seyðabrævið (“Sheep Letter”), mis on seotud maa- ja põllumajanduskorraldusega.

Seyðabrævið (“Sheep Letter”) näitab, et juba 1298. aastal pandi Fääri saartel kirja ametlikud reeglid lambapidamise ja maade kasutuse kohta – et vältida tülisid ja kahju. Dokumendis räägitakse näiteks karjatamisõigusest, võõrale maale sattunud loomadest, loomade märgistamisest (kelle lammas on kelle oma) ning hüvitistest ja karistustest varguse või hooletuse korral; allikate järgi soovitati ka kindlaid “lubatud” loomade arve karjamaale (ehk koormuse piiranguid). Lisaks ei olnud see vaid “lambapaber”: see käsitles laiemalt maaelu korda (nt rendisuhted) ning isegi teemasid nagu vaalade ja randa uhutud vara jagamine.

Kaubandus- ja regulatiivne kontekst

Võrreldes Fääri saarte põhi-ekspordiga (kala ja vesiviljelus) ei ole lambaliha ega vill suur ekspordiallikas väliskaubanduse mõttes. Fääri ekspordis domineerivad kalandus ja vesiviljelus (u ~40% ja ~30% vastavalt), mis jätab põllumajanduse osakaalu tagasihoidlikuks.

Euroopa Liidu suunal on piirang tugev: Fääri valitsuse ülevaate järgi ei ekspordita Fääridelt EL-i põllumajandustooteid (sh liha ja piim), sest EL-i veterinaarprotokoll rakendub Fääri puhul sisuliselt vaid meretoodetele. Ühendkuningriiki on eksport võimalik, kuid koguseliselt “kvoodiga”: UK–Fääri ühiskomitee otsuse järgi on lambaliha (CN 0204) ja seotud toodete jaoks 0-tolliga tariifikvoot 5 tonni aastatel 2020–2022 ning 11 tonni aastas alates 2023. aastast. Lisaks näitab rahvusvaheline kaubandusstatistika, et väiksemaid koguseid liigub ka Taani suunal (nt 2024. aastal kajastub Taani import Fääri saartelt lambaliha kategoorias väärtusjärgus ~6,92 tuhat USA dollarit).

Huvitavaid numbreid Fääri saarte lambakasvatuse kohta

Lammaste arv Fääri saartel: Búnaðarstovan’i (Fääri põllumajandusasutus) koondmaterjali järgi on Fääridel u 70 000 lammast.
Karjatamissurve (áseyðatal pr km²): sama allika järgi on keskmine näitaja “Alt landið 51”, piirkonniti varieerudes (nt Lítla Dímun 333, Suðuroy 85, Vágar 36). Karjatamissurve näitab, kui suur koormus on karjamaal — ehk kui palju (ja kui intensiivselt) kariloomad ühel alal rohtu, taimi ja muid ressursse ära söövad ning tallavad. Praktikas kirjeldab see tavaliselt suhet: loomade hulk (nt lammast) jagatud karjatatava maa pindalaga (nt km² või hektar). Seetõttu väljendatakse karjatamissurvet tihti loomade arvuna pindalaühiku kohta (nt lammast/km² või lammast/ha).
2025. aastal korraldas Fääri saarte põllumajandusasutus Búnaðarstovan villavastuvõtu 10. juulist kuni 22. augustini. See tähendab, et lambapidajad said selle aja jooksul oma pügatud villa ametlikult ära anda. Vastuvõtul vaadati vill üle ja hinnati selle kvaliteeti (näiteks puhtust ja üldist sobivust kasutamiseks). Raha maksti vastavalt kvaliteedile: parem vill tõi tootjale kõrgema tasu.
Kogutud vill ja sorteerimine 2025 (hulgi): 2025. aasta vill müüdi ~250 kg pallides; eristati 2 klassi:
- 1. klass: 6 looduslikku värvitooni, kokku ~27 tonni
- 1. klass: värvide järgi sorteerimata, kokku ~6 tonni
Söödaväärtuse ametlik mõõtühik juhendites: Búnaðarstovan’i juhendis mõõdetakse sööda energiat fóðureindum (Fe); 1 Fe = 1 kg otra (byggi).

Avafoto: NordenBladet

Fääri saarte info ja uudised eesti keeles

Fääri saared – IMELINE REISISIHTKOHT Põhjamaade fotograafia- ja linnuhuvilistele

Helena-Reet Aari

november 13, 2019

NordenBladet – Keset Atlandi ookeani tormiseid vooge asub imeline 18-nest saarest koosnev Fääri saarestik. Saarestiku kogupindala on 1 399 km². Suurim saar on Streymoy, kus asub pealinn Tórshavn oma kaunite värviliste majakestega. Teine suurem kohaliku omavalitsuse üksus (kommuun) on Klaksvík.

Oma maastiku omapärasuse ja ilu, eraldatuse ning kättesaamatusega on Fääri saared paljudele unistuste sihtkohaks, iseäranis linde ning fotograafiat armastavatele reisijatele. Fääride peatub hinnanguliselt 3.5 mln lindu enam kui 300 liigist ja seetõttu on see tõeline linnuvaatlejate paradiis.

Mida teha, et näha võimalikult palju?

Meie soovitame rentida auto. Kui Lapimaal jalutavad teedel põhjapõdrad, siis Fääri saartel teevad seda lambad. Neid on kõikjal ning pidage siis ikka meeles, et külalised olete teie, mitte nemad. Andke teed ning sõitke vaikselt. Enne sõitu on ka hea teada, et läbi tunnelite sõites tuleb maksta maksu (rohkem infot leiate lehelt tunnil.fo). Mõnes kohas tuleb ka matkamise eest maksta, sest vaatamisväärsused asuvad eramaal. Hinnad võivad mõnes kohas olla vägagi kõrged, ent on seda kogemust väärt (vaata lähemalt siit: hiking.fo).

Kui Põhjamaade üks tunnus on paksud karged ja müstilised kuusemetsad, siis Fääridelt neid ei leia. Fääridel ei ole metsi ja kõik puud on istutatud, looduslik pinnas – paks basaldi- ja õhuke mullakiht ei lase puudel juurduda mingi väega. Kui fäärlased puid näha soovivad lähevad nad Kunoy saarele Kunoy parki. Puude puudumine on ka põhjus, miks fäärlastel pole rahvapilli ning pea kõik olulisemad muistsed tarbeesemed, tööriistad ja iluasjad tuli välja võluda vaala-, kala- või lambaluudest. Kuid pilli puudumist korvab Fääri ringtants, mida tantsitakse kõigil rahvapidudel ja koosviibimistel. Jalgadega löödav rütm ja eriline sammude kombinatsioon pole muutunud sajandeid. Ringtants ongi fäärlaste “rahvapill”.

Fäärlased on harjunud kokku hoidma, tarbima vaid hädavajalikku ning läbi ajama vähesega – alates toidust ja lõpetades küttematerjaliga – kõike on nappinud sajandeid ning eks seepärast olegi üks tunnusõna, mida nad enda puhul kasutavad “võitlus”. Kuid fäärlased pole vaesed – “valget kulda” ehk lambavilla neil juba jagub! Lambad annavad lisaks villale ka piima kui liha ning on andnud saartele nimegi – Lambasaared.

Ilm on Fääridel muutlik ning matkakotti on mõistlik panna nii vihmakeep, soe kampsun, T-särk kui päikeseprillid, sest neid kõiki võib vaja minna ühel päeval ja mitu korda! Äärmiselt karmid looduslikud tingimused ja äralõigatus muust maailmast on teinud fäärlastest kogukonnana kokkuhoidvad ja üksteisega väga arvestavad inimesed. Fääri saarte rahvaarv on üle 48 tuhande elaniku. Elanikkonna suure hajutatuse tõttu on kokku 30 kommuuni.

Foto: 2x Pexels

Hea teada, huvitav info Fääri saarte kohta:

– Lähim asustatud punkt Fääri saartele on Shetlandi saared, mis asuvad 300 kilomeetri kaugusel. Island asub 450 km, Norra 675 km ja Kopenhaagen 1500 km kaugusel. Vahemaa saarestiku põhjapoolsemast punktist lõunapoolseima punktini on 113 kilomeetrit, suurim vahemaa idast läände on 75 kilomeetrit. Saared on vulkaanilise päritoluga, kõrgeim punkt on Sættaratindur, 882 meetrit merepinnast, asub Eysturoy saarel.

– Umbes 6% maast on haritav, ülejäänut kasutatakse 70 000 lamba kasvatamiseks.

– Fääridel kehtib küll Taani kroon, kuid seal on käibel ka samas vääringus eraldi märgistusega Fääri kroon. Fääridel on sularahaautomaadid, kust on võimalik raha välja võtta, kuid kindlasti on mugavam, kui esialgseteks kulutusteks on raha kodus juba vahetatud.

– Fääri saartel on oma lipp, pangatähed ja passid. Fääri keel on tunnistatud ametlikuks keeleks, kuid taani keelt võib kasutada kõikides ametlikes asjaajamistes ning õppetöö koolides toimub taani keeles.