NordenBladet — Pihkva* oblasti kuberner Mihhail Vedernikov andis kohalikule meediale teada Pihkva sõjalise družiina (maleva) loomisest ja rääkis keskusest „VOIN” (tõlkes: Sõdur).
„Mingil hetkel tekkis küsimusi, et olukord maailmas kuumeneb. Ja kui järsku midagi juhtub, siis kuhu me jookseme, kuhu peidame, kus on pommivarjend? Siiski juhindume põhimõttest töötada välja need ohud, mis täna on kõige tõenäolisemad. Need on mehitamata õhusõidukid, sabotaaži- ja luurerühmad ning erinevad terrorirünnakud,” ütles Vedernikov.
Kuberner lisas, et peab olema valmis kõige vähem tõenäolisemateks juhtumiteks (turvalisuse mõttes), eriti piiriäärsetes omavalitsustes. Seda on vaja luua, võite seda nimetada territoriaalkaitseks, võite seda nimetada avaliku julgeoleku üksusteks. Kuid me nimetasime selle, meile tundub, täiesti õieti – Pihkva družiina, nagu oli Aleksander Nevski družiina. Selle mõte seisneb selles, et tegelikult saavad meie piirkonna turvalisusesse panustada kõik noorest vanani, alates 14-aastasest kuni vanusepiirini.
Vedernikov märkis, et juba on olnud juhtumeid, kui vanaemad märkasid kahtlast autot maa-asulas, kuhu sellised autod isegi kogemata sisse ei sõida, andsid teada, kuhu vaja – ja üsnagi tõsiste, potentsiaalselt ohtlike asjadega jäädi vahele. Oli juhtumeid, kui poisid jooksid ringi, nägid ka kahtlasi inimesi, teatasid, peeti kinni ja nagu selgus, mitte asjata.
„Need on vaid näited, et praktiliselt iga Pihkva oblasti elanik, omades teatud oskusi, algteadmisi, arusaamist olukorrast, sellest, kuidas käituda, millises olukorras peaks käituma, võib olla kasulik, et teenida oma väikest kodumaad või isegi kogu riiki,” märkis Vedernikov.
See on kuberneri väitel absoluutselt vabatahtlik liikumine, need on inimesed, kes on ise otsuse teinud. Vastavalt sellele ollakse tööajal kokkuleppel tööandjaga valmis välja minema, et seal mõnda ülesannet täita. Pealegi võivad need olla asjad, mis ei ole seotud sõjalise erioperatsiooniga. Isegi kui tuleb mingisugune üleujutus ja meil on piirkonnas 100-200 inimest, kes teavad täpselt, mida teha tuleb, on see heaks abiks nii õiguskaitseorganitele kui ka meie eriolukordade ministeeriumile, märkis Vedernikov.
Ja meie keskus „VOIN” – see on lühend, selle nimi on „Ustav isamaale ja inimestele”. Seal antakse tegelikult kõik need pädevused. Kohustuslik esimene baaskursus on kolm kuud. Meie lapsed juba õpivad. Nüüd on nad suvelaagrites, tulevad tagasi, jätkavad septembris. Oleme vanem põlvkond, need kursused läbivad soovijad. Aga täna kirjutati just esimesed välja.
Meil on viis astet, viis plokki ja igal tasemel lisateadmisi, pädevusi, toimuvad meistrikursused. Nüüd kirjutame ette selle liikumise ideoloogia, märkis Vedernikov.
_________________________ * Pihkva oblast on oblast Venemaa loodeosas. Oblast on moodustatud 1944. aastal. Piirneb Eesti, Läti, Valgevene, Leningradi oblasti, Novgorodi oblasti, Tveri oblasti ja Smolenski oblastiga.
NordenBladet – Põltsamaa on linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Põltsamaa jõe ääres.
Esimesed ülestähendused Põltsamaa kohta pärinevad 1234. aastast. Aastatel 1570–1578 oli Põltsamaa Liivimaa kuningriigi pealinn. Seal resideeris hertsog Magnus. 18. sajandi II poolel kujunes Põltsamaa Põhja-Liivimaa valgustusliikumise keskuseks. Põltsamaa külje alla rajati esimene Vene keisririigi eratrükikoda ja seal ilmus esimene eestikeelne ajakirjandusväljaanne. 19. sajandi teisel poolel oli Põltsamaa üks rahvusliku ärkamisaja keskusi: seal hakati rajama Eesti Aleksandrikooli ning õmmeldi esimene sinimustvalge lipp, mis õnnistati hiljem Otepääl.
Linna õigused sai Põltsamaa 30. juunil 1926. Teises maailmasõjas hävis ligikaudu 75% linna hoonetest. Aastatel 1950–1962 oli Põltsamaa samanimelise rajooni keskus. Põltsamaa linna omavalitsuslik staatus taastati 1991. aastal. Kuni 2017. aasta kohalike omavalitsuste haldusreformini oli Põltsamaa linn iseseisev omavalitsusüksus. Viimane Põltsamaa linnapea oli Jaan Aiaots. Pärast haldusreformi kuulub linn Põltsamaa valla koosseisu.
Asukoht
Põltsamaa linn asub Põltsamaa jõe keskjooksul, Kesk-Eesti moreentasandikul. Kogu maa-ala reljeef on tasane, absoluutkõrgus kõigub 56–63 m vahel merepinnast, langedes jõe voolu suunas. Ainus kõrgem punkt on linna külje all asuv Kuningamägi (absoluutne kõrgus 67 m). Aluspõhjaks on alamsiluri adavere lademe dolomitiseerunud lubjakivi, mis lasub 1,0–4,0 m sügavusel maapinnast, pinnakate koosneb ülempleistotseeni moreenidest.
Geograafiliselt paikneb Põltsamaa Kesk-Eestis Tallinna–Tartu ja Võhma–Mustvee maantee ristumiskohal. Linna ümbritseb rõngasvallana Põltsamaa vald. Asetsedes Jõgevast 30 kilomeetri kaugusel, on Põltsamaa Jõgeva maakonna läänepoolne keskus. Põltsamaalt Tallinna on 127 ja Tartusse 59 kilomeetrit. Lähimad raudteejaamad asuvad Võhmas (25 km) ja Jõgeval.
Linna pindala on 6,0 km². Põltsamaa jõgi jagab linna kaheks võrdseks osaks, suuremad ehitised ja keskus jäävad jõe äärde. Nii põhja-lõuna kui ka ida-lääne suunas on linna ulatus umbes 2,5 km. Kirdes piirneb linn Tallinna–Tartu maanteega, muudes suundades peamiselt põldudega.
Põltsamaa on aedlinlik asula, koosnedes põhiosas ühe- ja kahekorruselistest väikeelamutest. Ringtee ümbrusse on ehitatud kuni viiekorruselisi kortermaju, ülejäänud korruselamute rühmad paiknevad linna äärtes ega mõjuta oluliselt üldpilti. Juhusliku arengu tulemusena puudub linnalik tihedus ja eristuv keskus.
Põltsamaa territooriumil on järgmised jõesaared: Roosisaar, Kiriklasaar, Lillesaar, Saunasaar ja Naistesaar. Roosisaart ja Kiriklasaart ühendab Kiisamauru veskitamm.
Põltsamaa linnus / Põltsamaa loss (Lossi 1, Põltsamaa, 48103 Jõgeva maakond) https://poltsamaaloss.ee/ Põltsamaa linnust hakati ehitama juba 1272. aastal, nelinurkse ringmüüri kuju on säilinud 14. sajandist. Hertsog Magnus valitses sealt aastatel 1570–1578 Liivimaa kuningriiki. 1770. aastatel rajas Woldemar Johann von Lauw linnuse konvendihoonest rokokoostiilis lossi.
1941. aastal hävinud unikaalse lossi varemeid pole siiani suudetud täielikult konserveerida, samuti on osaliselt konserveerimata ka muud linnuse osad.
Linnusehoovis asuvad:
* Põltsamaa Muuseum ja turismiinfopunkt
* Veinikelder ja toidumuuseum
* Kesk-Eesti kunstigalerii pART
* Käsiteokoda
* Põltsamaa Käsitööseltsi Värkstuba
* Eesti ajakirjanduse ajaloo tuba
Aastatel 1633–1634 rajati linnuse ringmüüri ja eraldiseisva suurtükitorni vahele uus luteri kirik. 1870. aastatel valmistatud altar on pööratava altarimaaliga: enamjagu kirikuaastast näeb kogudus Julie Hagen-Schwarzi maali “Kristus ristil”, ülestõusmispühadest taevaminemispühani saab imetleda Kaavelt pärit eesti soost kunstniku Woldemar Friedrich Krügeri maali “Naised haua juures”.
Teise maailmasõja ajal sai kirik ja linnus kahjustusi, samuti hävitati 1944. aastal Põltsamaa Suur sild.
Sõpruse park Sõpruse park on Põltsamaa parkide seas noorim. Esimene puu istutati 8. mail 1973. Praegu on pargis enamasti Luua metsanduskoolist toodud puid üle 6000. Parki on istutanud puid nimekad Eesti ja välismaa ühiskonna-, kultuuri- ja sporditegelased. Sinna on paigaldatud mitmeid graniitskulptuure, kündva Kalevipoja kuju ja monumentaalskulptuur “Tee Olümposele”, mille sammastele on graveeritud kõigi Eesti olümpiamedalistide nimed. Pargi rajaja oli Ants Paju.
Põltsamaa Roosiaed Põltsamaa Roosiaia rajasid lillekasvatusagronoomid Küllike Joost ja Rein Joost. Rosaarium rajati Martin Lillevere nimelise kolhoosi õunaaia maa-alale. Istutustöid alustati 27. juunil 1996 ja rosaarium avati pidulikult 11. juunil 1998.
Nüüdisajal kasvab roosiaias ligikaudu 5000 roosipõõsast ligi 1000 sordist. Põltsamaa Roosiaed on kollektsiooni suuruse poolest Baltikumis suurim ja kuulub Euroopa 10 suurema rosaariumi hulka.
Muud vaatamisväärsused
* Ausammas Karl August Hermannile – mälestusmärk püstitati 1935. aastal. Selle autor on Alfred Zolk-Leius.
* Uue-Põltsamaa mõisahoone – mõisa omanik oli 18. sajandi teisel poolel von Lilienfeldt. 1920. aastate alguses kolis mõisa ruumidesse kool. 2000. aastatel müüs Põltsamaa linn mõisahoone eraomanikule.
* Vabadussõja ausammas – paikneb Veski ja Aia tänava vahel. Sammas avati pidulikult 17. augustil 1924 kohaliku isamaalase ja kultuuritegelase Karl Vervolti eestvedamisel. Hävitati 1940. aastal. Põltsamaa Muinsuskaitse Selts taastas samba 1989. aastal.
* Saunasaar – Põltsamaa lossikompleksi lähedal paiknev saar, kus tänapäeval asub kohaliku jahimeeste seltsi majake. Legendi järgi olevat saarel asunud kunagi saun, kus olevat vihelnud ja end jõevees karastanud Venemaa keisrinna Katariina II.
* Represseeritute mälestusmärk – asub Kesk tänaval Kiisamauru kaldal. Kaks korda aastas toimub mälestuskivi juures leinaseisak, meenutamaks Põltsamaalt ja selle ümbruskonnast Siberisse küüditatuid.
* Roosisaar – Põltsamaa kesklinnas paiknev saar, mis kujundati 2001. aastal roosisaareks. Saarele on istutatud 2000 roosiistikut, ehitatud lehtla, rajatud kõnniteed ja paigaldatud valgustus. Enne II maailmasõda oli saar linna keskuseks, seal paiknes hulganisti ettevõtteid ning saart nimetati Kaubasaareks.
* Põltsamaa puuskulptuurid.
Põltsamaaga seotud tuntud isikud
Aleksei Bobrinski (22. aprill 1762 – 2. juuli 1813) Venemaa keisrinna Katariina II ja krahv Grigori Orlovi vallaspoeg, kindralmajor, 1796. aastast krahv. Vana-Põltsamaa mõisa omanik. Anna Haava (15. oktoober 1864 – 13.03.1957) eesti luuletaja ja tõlkija. Elas Põltsamaal ja selle lähistel 1944. a lahingute ajal. Hiljem viibis ta Põltsamaal tuttavate juures ning oli Põltsamaa haiglas ravil. Tänutäheks hoolitsuse eest kirjutas ta luuletuse “Põltsamaa haiglas”. Ants Paju (10. september 1944 – 28. juuni 2011) Eesti ajakirjanik ja poliitik. Põltsamaa linna aukodanik. Sõpruse pargi rajaja. August Wilhelm Hupel (25. veebruar 1737 – 18. jaanuar 1819) Põltsamaa pastor aastatel 1764–1804, kodu-uurija ja literaat. Koos kohaliku arsti Peter Ernst Wildega andis ta Põltsamaal välja esimest eestikeelset ajakirja Lühhike öppetus (tõlkis Wilde saksakeelsed tekstid eesti keelde). Eduard Bornhöhe (17. veebruar 1862 – 17. november 1923) oli eesti proosakirjanik. Töötas Põltsamaa kihelkonnakoolis mõnda aega abikoolmeistrina. Kirjutas seal oma tuntuima teose “Tasuja”. Henn-Kaarel Hellat (5. aprill 1932 – 17. oktoober 2017) oli eesti proosakirjanik ja luuletaja. Elas Põltsamaal. Hertsog Magnus (26. august 1540 – 28. märts 1583) oli Holsteini hertsogiriigi hertsog, Taani kuningriigi prints, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577. Tema valitsemisajal oli Põltsamaa mõnda aega Liivimaa kuningriigi keskus. Jaan Roos (21. jaanuar 1888 – 5. juuli 1965) oli eesti kirjandusloolane, bibliofiil ja õpetaja. Tema tegevus ja elu oli tihedalt seotud Põltsamaaga. Jacob Heinrich von Lilienfeldt (1. detsember 1716 – 12. juuli 1785) baltisaksa näitekirjanik, esseist, juhuluuletaja, Uue-Põltsamaa mõisa omanik. Ühiskonnakriitiline, sotsiaalseid reforme toetav ja propageeriv kirjanik. 1767. aastal avaldas poliitilise traktaadi “Neues Staats-Gebäude”, kus tuli esimesena välja ettepanekuga luua Euroopa riikide liit. Janek Tombak (sündinud 22. juulil 1976) on eesti jalgrattasportlane. Alustas sporditeed Põltsamaal. Võistles 2004. aastal Ateena olümpiamängudel maanteesõidu grupisõidus ja saavutas 61. koha. Karl August Hermann (23. september 1851 – 11. jaanuar 1909) oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist. Sündis ja alustas kooliteed Põltsamaa kandis. Peter Ernst Wilde (1732–1785) oli baltisaksa arst ja literaat. Rajas Põltsamaa külje alla Kuningamäele esimese eratrükikoja Venemaa keisririigis. Andis seal välja esimest eestikeelset ajakirja Lühhike öppetus. Reinhold Kamsen (12. oktoober / 24. oktoober 1871 – 16. mai 1952) oli eesti lastekirjanik, ajakirjanik ja luuletaja. 1920. aastast oli ta Põltsamaa tarvitajate ühingu raamatupidaja ning osales kohalikus seltsitegevuses. Aastatel 1927–1931 töötas ta ajalehe Põltsamaa Teataja vastutava toimetajana, 1930–1931 andis välja nädalalehte Põltsamaa Uudised. Tiit Pääsuke (sündinud 22. detsembril 1941), eesti maalikunstnik, on sündinud Põltsamaal. Teda on peetud üheks 1970. ja 1980. aastate Eesti maalikunsti juhtfiguuriks.
NordenBladet — Soome peaminister Petteri Orpo tegi peaminister Kaja Kallase kutsel oma esimese kahepoolse visiidi Eestisse. Peaminister Orpo kohtus 5. juulil Tallinnas ka Eesti presidendi Alar Karisega.
Peaminister Orpo arutas peaminister Kallase ja president Karisega Soome ja Eesti suhteid, riikide koostööd NATO-s, julgeolekuolukorda Euroopas ning tugevat toetust Ukrainale nii kaua kui vaja. Peaministrid arutasid ka paljusid päevakajalisi EL-i teemasid nagu EL-i kaitsetööstuse hoogustamine, rändepoliitika ja EL-i mitmeaastase finantsraamistiku (MFF) vaheülevaade. Arutati ka piiriturvalisust ja tihedamat koostööd energiasektoris.
„Soome ja Eesti suhted on täna tugevamad kui kunagi varem. Meil on hea ja isiklik side. Eestil ja Soomel on tugevad kultuurisidemed. Meil on sarnased väärtused, mõtted ja arusaam ümbritsevast reaalsusest. Tulevikus teeme koostööd veelgi tihedamalt, kuna oleme sama sõjalise liidu ehk NATO liikmed. Tugevdame julgeolekut ja heaolu kogu Läänemere regioonis, kui kõik Põhjamaad ja Baltimaad on ühises liidus,” ütles peaminister Orpo peaministrite ühisel pressikonverentsil.
„Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu toob esile vajaduse tugevama sõjalis-tööstusliku koostöö järele. Peame tugevdama oma kaitsealast koostööd, varustuskindlust, logistikat ja energiaomavarustatust,” jätkas peaminister Orpo.
Peaminister Orpo ütles ka, et Soome valitsuse keskne sõnum on, et Venemaa peab Ukrainast lahkuma ja Soome toetab Ukrainat seni, kuni seda vajatakse. Peaminister rõhutas ka vajadust tugevdada EL-i ja selle konkurentsivõimet ning olla valmis võimalikeks äkilisteks muutusteks Soome idapiiril.
NordenBladet – Toomas Hendrik Ilvesele ja tema abikaasale Ievale kuuluv osaühing Ilves Consulting Group teenis mullu kasumit 246 079 eurot, müügitulu ulatus üle 300 000 euro.
Majandusaastaaruande järgi teenis Ilveste konsultatsioonifirma mullu müügitulu 314 473 ning kasumit 246 079 eurot.
Dividende maksis ettevõte mullusest kasumist 208 422 eurot, peale seda oli ettevõtte jaotamata kasum 105 000 eurot.
Aasta varem oli firma müügitulu 143 527 ja kasum 116 949 eurot.
Müügitulu on peamiselt tulnud Euroopa Liidu riikidest (208 000 eurot), ent lisaks ka näiteks Omaanist, Suurbritanniast, USA-st ja Singapurist.
Ilves Consulting Group OÜ on loodud 2016 oktoobris, ettevõtte põhitegevuseks on konsultatsioon ja nõustamine. Juhatus koosneb kahest liikmest, Toomas Hendrik ja Ieva Ilvesest, kes kumbki töötasu 2022. aastal ei saanud.
Ermamaal nii hästi ei lähe
Ainuisikuliselt Toomas Hendrik Ilvesele kuuluv OÜ Ermamaa, mis tegeleb majutusteenusega, lõpetas eelmise aasta kahjumiga. Aktiivne majandustegevus puudus ning kahjumi tõttu ei vasta ettevõte enam netovara seaduses toodud nõuetele.
Kahjumit teenis ettevõte 26 115 eurot, aasta varem oli kahjum 31 194 eurot.
Aruandes märgitakse, et” kuna olukord majanduses on ebakindel ja kiirelt muutuv, siis juhatus ei ole aruande koostamise ajal kindel kas ettevõte jätkab tegevust”.
Koos eelmiste perioodidega on ettevõttel kahjumit 129 301 eurot.
Mais esitas Ermamaa äriregistrist kustutamise kavatsuse teate.
Osaühingul on eelmise aasta seisuga laenukohustusi 258 069 euro eest ning võlgasid tarnijatele 65 000 euro eest.
Avafoto: Toomas Hendrik Ilves (Riigikogu fotoarhiiv / Kati Varblane)
NordenBladet – 30. juunil oli viimane tähtaeg majandusaasta aruande esitamiseks kõigil kohuslastel, kelle majandusaasta lõppes eelmise aastaga, ent aruande esitas tähtajaks vaid 56 protsenti.
Majandusaasta aruande pidi esitama ligikaudu 290 000 ühingut, mis moodustab ligikaudu 95 protsenti kõikidest aruandekohustuslikest ühingutest. Nendest esitas tähtajaks aruande 162 689 juriidilist isikut, teatas justiitsministeerium.
“Justiitsministeerium tänab kõiki neid, kes on esitanud aruande õigeaegselt. Rõõm on küll tõdeda, et võrreldes eelmise aastaga on juuni lõpuks aruande esitajate arv tõusnud 5 protsendi võrra, kuid paraku on üldine tähtajaks esitatud aruannete osakaal jäänud protsentuaalselt aastast-aastasse samaks ning ligi pooled aruandekohustuslikud juriidilised isikud ei esita aruannet õigeaegselt,” nentis ministeeriumi kohturegistrite talituse juhataja Margit Veskimäe.
“Tuletame meelde, et õigeaegne aruande esitamine on juriidilisele isikule seadusest tulenev kohustus ning aruanne on vajalik esitada ka neil, kel ei ole majandustegevust toimunud. Tegemist ei ole pelgalt seadusest tuleneva nõudega, vaid õigeaegselt ja korrektselt esitatud aruanne on vajalik tööriist nii ettevõtjale endale oma tegevuse planeerimisel kui riigile majanduskeskkonda puudutavate otsuste langetamisel,” lisas ta.
Õigeks tähtajaks esitatud aruannete kasvu võis mõjutada selle aasta veebruarist äriregistri seadusega jõustunud olulised muudatused, mis puudutasid senist registripidaja järelevalvet nende juriidiliste isikute üle, kes ei esita aruandeid õigeaegselt. “Varasemaga võrreldes on registripidajal võimalus kiiremini algatada järelevalvemenetlus, kus lisaks trahvimise võimaluste laienemisele on kiirendatud ja lihtsustatud ka juriidilise isiku kustutamise protsessi,” märkis Veskimäe.
Ta selgitas, et järelevalve tõhustamise eesmärk on parandada aruannete esitamise kohustuse täitmist, piirates sealjuures kiiremini nende ühingute tegutsemist, kellel on riigi ees oluline kohustus täitmata ja kes kuuluksid registrist kustutamisele. “Seda, kui palju tänavu jõustunud muudatused parandavad edasist aruandlusdistsipliini, saab hinnata järelevalvemenetluste järgselt pikemaajalises perspektiivis,” lisas kohturegistrite talituse juhataja.
Justiitsministeerium palub ühinguid, kellel on veel aruanne registrile esitamata, teha seda elektrooniliselt e-äriregistri portaali kaudu esimesel võimalusel. Järelevalvet majandusaasta aruannete esitamata jätmise üle teostab Tartu maakohtu registriosakond.
