Eesti: Kaitseliidu õppus Ussisõnad jätkub Viru-, Jõgeva ja Järvamaal

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Täna jätkub õppus Ussisõnad Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonnas, mille käigus formeeritakse üksused, värskendatakse võitlejate sõjalisi baasteadmisi ja harjutatakse maastikul erinevaid taktikalisi ülesandeid.

„Ussisõnade raames paraneb märkimisväärselt Kirde maakaitseringkonna sõjaline kaitsevõime läbi individuaal- ja meeskonnatreeningu, mis tagab võime kiirelt reageerida sõjalisele ohule oma ringkonna vastutusalas,“ ütles Kirde maakaitseringkonna ja Viru maleva pealik kolonelleitnant Jaanus Ainsalu. „Ma loodan väga, et reservväelased tulevad õppusele motiveerituna ja annavad endast kõik, et iga treeningpäeva lõpus olla paremad kui hommikul alustades.“

Õppus toimub 13.-22. septembrini ja jaotub ülemate väljaõppeks, põhikoosseisu väljaõppeks ja koostegevusharjutuseks. Esimeses etapis saabuvad õppusele allüksuste juhid ja alustatakse värskendusõppega. Teises etapis formeeritakse üksuste reakoosseis, kelle väljaõpetamisel ning edasise tegevuse juhtimisel on oluline roll just täna õppusele saabunud allüksuste ülematel. Õppus kulmineerub formeeritud ja väljaõpetatud üksuste koostööharjutusega Alutaguse, Jõgeva, Järva ja Viru malevate vastutusalas, kus harjutatakse erinevaid taktikalisi ülesandeid.

Õppusele Ussisõnad on kutsutud need ajateenistuse läbinud ja reservi arvatud reservväelased, kelle ametikohtadele oli välja õpetatud uus kiht reservväelasi ja kes määrati seetõttu maakaitseüksuste koosseisu. Maakaitseüksuste loomine annab kiirreageerimisreservist välja arvatud võitlejatel uue funktsiooni, mis hoiab nende väljaõppetaset ja lahinguvalmidust.

Õppusele kutsutud maakaitseüksuste liikmetel on võimalus astuda Kaitseliidu liikmeks, et olla rohkem kaasatud oma üksuse tegevustesse ja hoida väljaõppetaset kõrgel.

Õppus Ussisõnad on Eesti ajaloo suurima reservväelaste väljaõpetamisele keskenduv õppekogunemine. Kuue nädala jooksul oodatakse õppusele ligi 10 000 reservväelast, kes määrati 2022. aasta jooksul maakaitseüksuste koosseisu. Õppus kestab 28. augustist kuni 8. oktoobrini.

 

 

Eesti: Riigikogu arutas kohalikel valimistel kandideerijate vajalikku keeleoskust

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Riigikogu käsitles tänasel istungil eelnõu, mis puudutab kohalike omavalitsuste valimistel kandideerijate keeleoskust. Samuti arutati eelnõu, mille eesmärk on piirata välisriikide kodanike hääleõigust kohalikel valimistel.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (2 SE) eesmärk on tagada, et kohalike omavalitsuste volikogude töö toimuks eesti keeles. Eelnõu järgi peaks kohalike omavalitsuste valimistel kandideerivad isikud oskama eesti keelt C1-tasemel.

Eelnõu tutvustanud Anti Poolamets toonitas, et kohalike omavalitsuste volikogude töökeel võib seaduse järgi olla vaid eesti keel, kuid paljude volikogude liikmed ei valda paraku siiani eesti keelt või ei kasuta seda.

Põhiseaduskomisjoni esindaja Katrin Kuusemäe ütles komisjoni istungil toimunud arutelu avades, et eelnõust ei ilmne, miks peetakse volikogude puhul vajalikuks just C1-keeleoskuse taseme kehtestamist ning samuti puuduvad eelnõus keeletaseme tõendamise kord ja järelevalvega seotud sätted.

Läbirääkimistel võtsid sõna Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Tõnis Lukas Isamaa fraktsiooni nimel.

Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas üheksa ja vastu 18 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Üks eelnõu langes menetlusest välja

Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete käibemaksu langetamiseks 5-le protsendile“ eelnõuga (10 OE) sooviti teha valitsusele ettepanek langetada toiduainete käibemaks viiele protsendile.

Eelnõu esitajate nimel ettekande teinud Andrei Korobeinik ütles, et viieprotsendine käibemaksumäär laieneks eelnõu järgi toidukaupade kõrval ka põllumajanduses kasvatatud toiduainetele ning restoranidele ja hotellide toitlustusteenustele. „Usume, et ka Eesti kaupmehed langetavad hinda kohe, kui langeb käibemaksu määr,“ sõnas ta.

Kaasettekande teinud rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann ütles komisjonis toimunud arutelu tutvustades, et kõlama jäi arvamus, et käibemaks võiks olla ühtlane ning käibemaksu alandamine ei jõua reeglina lõpphinda kas üldse või jõuab ainult osaliselt.

Läbirääkimistel võttis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel sõna Siim Pohlak.

Eelnõu vastuvõtmise poolt hääletas 31 Riigikogu liiget. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 poolthäält, seega ei leidnud eelnõu toetust ja langes menetlusest välja.

Ühe eelnõu menetlus jäi pooleli

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (4 SE) järgi oleks kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääleõigus vaid Eesti ja Euroopa Liidu kodanikel.

Eelnõu tutvustanud Henn Põlluaas ütles, et hääletamisõiguse andmine elamisloa alusel ei ole teinud riigi ega kohalike omavalitsuste valitsemist paremaks, pigem vastupidi. „Meil on omavalitsusi, kus mittekodanike suure osakaalu tõttu on võimul jõud, mis esindavad mõtteviisi, mis on vaenulik nii meie riigi kui ka põlisrahva suhtes, ei austa ja ei väärtusta Eesti riiki ega Eesti kultuuri,“ lausus Põlluaas.

Põhiseaduskomisjonis toimunud arutelu tutvustas komisjoni liige Anti Allas, kes tõi välja, et valimisõigus on välismaalastel, kellel on pikaajaline elamisluba, mille saamiseks tuleb täita rida tingimusi: enne elamisloa taotluse esitamist elanud Eestis püsivalt viis aastat, kehtiv tähtajaline elamisluba, elukoha andmed rahvastikuregistris, püsiv legaalne sissetulek, Haigekassa ravikindlustus ja integratsiooninõude täitmine ehk eesti keele oskus vähemalt B1-tasemel.

Eelnõu esimene lugemine jäi istungi tööaja lõppemise tõttu pooleli ja jätkub homsel istungil läbirääkimistega.

Samuti lükkus homme kell 14 algava istungi päevakorda Isamaa fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (11 SE) esimene lugemine.

 

 

EASi ja KredExi TAOTLUSVOOR vana küttekolde asendamiseks avaneb 18. septembril

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Suurema õhusaastega piirkondade elanikud saavad alates 18. septembrist EASi ja KredExi ühendasutusest küsida toetust vana ahju asemele uue ahju ehitamiseks või selle soojuspumbaga asendamiseks, aga ka vana katla uue katla või soojuspumbaga asendamiseks või oma elamu kaugküttega liitmiseks.

Toetust saab taotleda linnades, kus selle arvatav mõju õhukvaliteedile ning inimeste tervisele on kõige suurem. Linnad on välja valitud Eesti Keskkonnauuringute Keskuse uuringu põhjal.

Sõltuvalt piirkonnast on toetuse määr kas 50 või 70 protsenti. 70-protsendiline toetusmäär on kütteseadme uuendamiseks Ida-Virumaal Jõhvis, Kiviõlis ja Sillamäel; Jõgevamaal Jõgeval ja Põltsamaal; Valgamaal Valgas, Otepääl ja Tõrvas.

50-protsendiline toetusmäär on Tallinnas Pirital, Nõmmel, Kesklinnas, Kristiines ja Põhja-Tallinnas ning teistest linnadest Tartus, Viljandis, Rakveres, Kuressaares, Keilas, Võrus, Türil, Sauel, Paides, Tapal, Kärdlas, Elvas, Haapsalus, Karksi-Nuial, Kilingi-Nõmmel ja Pärnus.

Kuidas toetust saada?
Toetuse saamiseks peab taotleja elamu olema kasutusele võetud enne 2010. aasta 1. jaanuari. Elamu või selle osa soojusvarustuse liigina peab ehitisregistrisse olema märgitud lokaal- või kohtküte ja energiaallikaliigina tahke kütus. Samuti peab ehitisregistris peamiseks kasutusotstarbeks olema määratud üksikelamu, ridaelamu, kaksikelamu või kahe korteriga elamu, aga ka ridaelamu sektsioon, kahe korteriga elamu sektsioon või kaksikelamu sektsioon, kui nendel on autonoomne küttesüsteem.

Taotlusi saavad esitada füüsilised isikud e-toetuse keskkonna kaudu kuni eelarve täitumiseni. Suurim toetuse summa on 10 000 eurot, seega saab 18,5 miljoni euro suuruse eelarvega meetmest toetada vähemalt 1850 elamu kütteseadme uuendamist.

Avafoto: Unsplash

Ülemiste City esitles uuenduslikku Green City teenust, mis aitab ettevõtetel oma jalajälge vähendada

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet  – Ülemiste City lansseeris eelmisel nädalal Green City teenuse – tööriista, mis aitab ettevõtetel koguda, visualiseerida ning analüüsida oma tarbimisandmeid ning neist tulenevalt tekkivat jalajälge.

„Kuna ettevõtetel lasub üha suurem vastutus olla äritegevuses ja ressursside tarbimises keskkonnateadlik ning kestlikkuse valdkonna aruandluskohustus muutub üha spetsiifilisemaks, lansseeris Ülemiste City unikaalse Green City teenuse,” lausus Mainor ASi rohevaldkonna arendusjuht Mati Fjodorov. „Green City teenus suunab meie ettevõtteid ja töötajaid oma jalajälje peale mõtlema ja hõlbustab jätkusuutlikkusega seotud tegevusi. Esiteks mugavdab see oluliselt nende andmete kättesaamist, mis on raporteerimistegevustes üks aeganõudvaim osa, teiseks annab ülevaate linnaku ja ettevõtte ressursside tarbimise kohta ja kolmandaks leiab platvormilt soovitused, mida teha, et targemalt tarbida. Kestlikkuse aruandlus ei tohiks piirduda üksnes raporteerimisega – see peab saama ettevõtte ja selle koostööpartnerite äritegevuse normaalseks osaks. Täpselt nii, nagu seda on hetkel näiteks finantsaruandlus.”

Mati Fjodorovi sõnul aitab Green City teenus ühtlasi tõsta valdkonna kohta üleüldist teadlikkust. Näiteks on kogu linnaku andmed oluliseks väärtuseks teenusepakkujatele oma äritegevuse efektiivsemaks planeerimiseks. Ka linnakuülene liikuvusinfo sõidukite kohta on väga oluline indikaator, sest transpordi heide on miski, mis pole inimestele nii selgesti tajutav. „On keeruline viia ellu uuendusi, kuniks inimestel puudub arusaam, mis on nende uuenduste mõju,” tõdes ta, viidates erinevatele keskkonnasekkumistele Ülemiste Citys.

Jätkusuutlikkusagentuuri Sustinere asutaja Marko Siller tõdes oma ettekandes, et suurem surve jätkusuutlike valikute tegemiseks tuleb praegu turgudelt, klientidelt, rahastajatelt, investoritelt. „Kui tahad konkurentsis püsida, siis tuleb seda teha. Samuti on läbi kestlikkuse ja keskkonna väärtustamise lihtsam kõnetada ka talente.” Ta lisas samas, et kestlikkuse juures ei tohiks tegeleda ainult endale mugavate lahendustega, vaid rohkem tuleks süveneda sellesse, kust tuleb ettevõtte jalajälg ning milline on selle kliimamõju.

Teise teemana keskenduti Green City teenuse tutvustamise kõrval liikuvusele, mis on kestliku linnaruumi üks olulisim alustala ja ettevõtete jalajälje mõjutaja. Ülemiste City liikuvusprojektide tulemusi ja õppekohti tutvustas Mainor Ülemiste juhatuse esimees Ursel Velve, kelle sõnul on keskkonda arendades äärmiselt oluline kaasata inimesi aruteludesse juba enne keskkonnasekkumist ehk muudatustega alustamist. “Inimeste kaasamine loob neis omanikutunde ja tekitab muudatuste ees positiivset uudishimu. Teine oluline eeldus on andmete kogumine – meie kogemus näitab, et küsitlustega saab koguda küll infot inimeste ootuste kohta, kuid tegelikku käitumist, mis võib olla mõjutatud keskkonna turvalisustest, ilmast ning veel paljust muust, peegeldavad siiski andmed.”

Ursel Velve sõnul on Ülemiste Citys liikuvuse hõlbustamisse aastaid panustanud. “Ometi kui vaatame, mis toimub hetkel ühistranspordiga, tekib paratamatult hirm, et langeme taas seisu, kus olime aastate eest. Niisiis kutsume üles ka Tallinna linna ning teisi linnu inimesi rohkem kaasama ning oma plaanides andmetele tuginema,” tõdes ta.

Esinejate seas astusid lisaks Mati Fjodorovile, Ursel Velvele ja Marko Sillerile panelistidena üles Mariliis Mia Topp (rattalinnapea), Indrek Gailan (Tallinna Transpordiamet), Tõnis Savi (Liikuvusagentuur) ning Tiit Arus (CF&S Estonia), kes arutlesid liikuvusest tuleviku linnaruumis. Paneeldiskussiooni modereeris Katre Kahre (Jolos).

Ülemiste Green City teenuse arendus toimub kahes etapis. 2024. aastal valmib arenduse teine etapp ja rakenduse lisa, mis lihtsustab ettevõtetel nende töötajate tööle-koju sõitude jalajälje arvutamist. Samuti soovitakse tulevikus näidata seda, mis piirkondadest inimesed linnakusse saabuvad ja kuhu lähevad.

Avafoto: Pressimaterjalid (Kalev Lilleorg/Ülemiste Green City)

Sotsiaalkomisjon kiitis heaks eelnõu algatamise, et tööandjad saaks rasedatele maksta vabatahtlikku haigushüvitist

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Riigikogu sotsiaalkomisjon otsustas toetada seaduseelnõu algatamist, mis võimaldab tööandjal maksta sotsiaalmaksuvabalt rasedale töötajale vabatahtlikku haigushüvitist. Samuti laieneb see maksusoodustus rasedatele füüsilisest isikust ettevõtjatele. 

Algatus tugineb õiguskantsleri ettepanekule. Komisjoni juhi Õnne Pillaku sõnul nõustus komisjon juba kevadel, et haigestunud rasedaid tuleks kohelda võrdselt kõigi teistega. „Praegune ebaõiglus tuleb likvideerida nii kiiresti kui võimalik – soovime võimalusel seadusemuudatused viirushooaja alguseks vastu võtta,“ lausus ta. „Kui lapseootel naine jääb haigeks, siis on ainuõige, et ta jääb koju ennast ravima ning kui tema tööandjal on võimalik hüvitada talle töötasu ja haigushüvitise vahe, siis peab see olema lubatud,“ sõnas Pillak.

Komisjoni aseesimees Riina Solman sõnas, et peresid tuleb igakülgselt toetada. „Lapseootel emadele paremate tingimuste loomine, et lapse kandmise aeg oleks võimalikult murevaba, on elementaarne riigipoolne pingutus. Kõik, mida Eesti riik laste ja perede jaoks teha saab, on kahaneva sündivusega väikeriigi jaoks äärmiselt oluline,“ märkis Solman.

Töötaja haigestumise korral tagab talle esialgu asendussissetuleku tööandja ja seejärel Tervisekassa. Tööandja peab praegu maksma töötajale 2.−5. ja alates 1. juulist 4.−8. haiguspäeva eest kohustuslikku haigushüvitist, mis moodustab 70 protsenti töötaja keskmisest töötasust. Lisaks on tööandjal võimalik kuni kohustusliku hüvitise maksmise perioodi lõpuni maksta maksuvabalt vabatahtlikku hüvitist, et töötajal säiliks sel ajal keskmine töötasu.

Raseduseaegse haigestumise või vigastuse tõttu tööst vabastatud naisele ei võimalda seadus aga tööandja vabatahtlikku haigushüvitist maksta. Seetõttu võib raseda asendussissetulek olla väiksem kui teistel töötajatel, kellele säilitatakse keskmine sissetulek. Rasedale maksab haigushüvitist Tervisekassa 70 protsendi ulatuses tema eelmise kalendriaasta keskmisest tulust.

Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul on sätted, mis ei taga rasedale töötajale haigestumise korral teiste töötajatega vähemalt samaväärset õigust asendussissetulekule, põhiseadusega vastuolus. Mais tegi ta Riigikogule ettepaneku viia sotsiaalmaksuseaduse, töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ja ravikindlustuse seaduse vastavad sätted põhiseadusega kooskõlla, ettepanekut arutati Riigikogu täiskogus ning ettepaneku leidis toetust. Sotsiaalkomisjon algatab sotsiaalmaksuseaduse §3 täiendamise seaduse Riigikogu sügisistungjärgu alguses.

Avafoto: Unsplash

 

1...787980...756Page 79 of 756