Kolmapäev, detsember 24, 2025

EESTI UUDISED

First North börsil kauplev Clevon lahkub väikeaktsionäre välja ostmata

NordenBladet – Isejuhtivaid kaubikuid arendanud Clevon plaanib alternatiivbörsilt First North lahkude nii et väikeaktsionäre välja ei osteta. Ettevõtte sõnul on see ainus viis tegevuse lõppemise vältimiseks. Aktsia hind on päeva jooksul väärtusest pool kaotanud.

Pisut enam kui aasta First North börsil kaubeldav olnud Clevon teatas esmalt selle aasta alguses, et plaanib börsilt lahkuda ja väikeaktsionärid välja osta. Ka toonases teatas viitas ettevõte suuremale rahavajadusele.

Esmaspäeval välja saadetud börsiteates ütleb ettevõtte juhtkond, et investorit ei ole õnnestunud leida, rahale hinna tekkimine on vähendanud investorite riskiisu ja mitmed konkurendid on hädas. Lisaks märgib ettevõte, et raha leidmiseks on kulukalt börsilt tarvis lahkuda ja muid valikuid ei ole.

Ettevõtte börsiteate kohaselt on börsilt lahkumist soovitanud kümmekond erinevat riskikapitali investorit Jaapanist, Saudi-Araabiast, USA-st ja mujalt maailmast. Clevoni juhtkonna hinnangul on just börsil noteerimine uute investorite leidmise suurimaks takistuseks.

Clevon on teinud oma aktsionäridele ettepaneku börsil noteerimise lõpetamiseks, mille peab veel ka heaks kiitma Tallinna börsi noteerimiskomisjon. Aktsiad jäävad börsil kaubeldavaks viimase kauplemispäevani, misjärel on võimalik aktsiaid võõrandada börsiväliselt.

Clevoni aktsia hind kukkus teate esitamise järel kivina. Kui hommikul alustas aktsia 0,93 eurol, siis lõunaks kukkus see 0,42 euro tasemele. Aktsiate avaliku esmapakkumisel tuli Clevoni aktsia eest välja käia 1,87 eurot.

First Northilt lahkumisel ei kehti Clevoni jaoks enam turukuritarvituse määruse avalikustamiskohustused ja muud reeglid, mis kehtivad First Northil kauplemisele võetud ettevõtetele.

Clevon teenis möödunud aasta jooksul 94 420 euro suuruse käibe juures 3,3 miljonit eurot kahjumit. Ettevõtte suuromanik on Arno Kütt.

Avafoto: Clevoni isejuhtiv kaubik (NordenBladet)

Eesti: Augustis toimuval HRX Suurel Võidusõidul esitletakse esimest eestlaste loodud superautot

NordenBladet – Esimest eestlaste loodud superautot esitletakse HRX Suurel Võidusõidul, mis toimub Pärnus 11.–12. augustil.

Superauto nimi on Kalana, autol on V-8 mootor, 66-kilogrammine süsinikmonokokk kandmik ja süsinikkiust katmik, mis kaalub 920 kilogrammi ning arendab võimsust 610 hobujõudu. Tippkiirus on sõltuvalt seadistusest 280–340 km/h.

Pärnus toimuva HRX Suure Võidusõidu ajal saab esmakordselt näha Eesti inseneride loodud superautot Kalana, mis maksab üle miljoni euro. Suure Võidusõidu asutaja ja Eesti Autospordi Liidu presidendi Toivo Asmeri sõnul on Eesti esimese superauto Kalana näol tegu kodumaise insenerikunsti tippsaavutusega. “Piltlikult öeldes suudab see auto pakkuda vormel-1 sarnast sõiduelamust, kuid välimuselt sarnaneb pigem Lamborghinide, Ferraride ja teiste GT-autodega. Kalana on näide, mida Eesti insenerid suudavad teha, kui anda neile vajalikud vahendid ja auahne eesmärk,” ütles Asmer.

Kalana turule toonud ettevõtte Oldbac asutaja, endine vormelisõidu Eesti meister Tõnis Vanaselja lisas, et Estonian Grand Prix ehk Suur Võidusõit pole ammu enam ainult võidusõiduüritus, vaid meelelahutuslik koguperesündmus. “See on festival, kus meie inseneride ja tehnoloogiaettevõtjate järgmine põlvkond saab vanemate käekõrval innustust ja inspiratsiooni. Seega ongi Suur Võidusõit õige koht, kus Kalana ka rahva ette tuua,” selgitas Vanaselja.

Regiooni suurimale autode ja mootorrataste ringrajavõistlusele HRX Suur Võidusõit / Estonian Grand Prix on oodata osalema üle 130 auto ja mootorratta. Võistlus kuulub ka Soome ja Eesti meistrivõistluste kavva.

Avafoto: Superauto Kalana (Oldbac)

Eesti: Ministeerium tahab karistada häirekeskuse töö takistajaid

NordenBladet – Ühe aasta jooksul vastas häirekeskus 20 kõige aktiivsema helistaja kõnedele 12 995 korral, kõige jutukam inimene oli selle aja jooksul liinil 28 ja pool tundi. Siseministeerium pakkus välja mõtte hakata karistama neid, kes teadlikult häirekeskuse tööd takistavad.

Masinate tehtud tühikõned jaotuvad kaheks. Üha enam helistavad häirekeskusesse klahvilukuta taskusse pandud telefonid, vanematele inimestele antud SOS-nupud või kukkumisanduriga käekellad. Kuid aeg-ajalt tabab häirekeskust omamoodi teenustõkestusrünnak.

Siseministeeriumi pääste- ja ohutuspoliitika osakonna nõunik Kadi Luht-Kallase sõnult on sama murega kimpus näiteks Ukraina.

“On seadmeid, mida pahatahtlikult kasutatakse just nimelt selliste siseturvalisust pakkuvate asutuste töö halvamise jaoks. Meil on väga selgelt vaja selle võimalike tekkepõhjuste tuvastamiseks seaduslikku alust,” selgitas Kadi Luht-Kallase.

Valeväljakutsete tegemine on juba praegu keelatud. Läinud aastal alustati 145 menetlust selle pärast, et inimesed helistasid üldjuhul purjus peaga häirekeskusesse ja kutsusid endale näiteks politsei. Ette tuli sedagi, et valetati tapmise või tervisehädade kohta. Aga olukorraks, kus keegi sireenide unnates välja ei sõida, seaduses paragrahvi pole.

Eesti: Valmis kaitseväe spordiäpp „Spordivägi“

NordenBladet — Kaitseväel valmis uus spordirakendus „Spordivägi“, mille eesmärgiks on läbi erinevate äpis sisalduvate treeningkavade ja programmide pakkuda eelkõige nii kutsealustele kui ajateenijatele võimalust juhendatult treenida ja oma füüsilist vormi parandada.

„Kaitseväe spordirakenduse idee on küpsenud juba aastast 2020. See sai alguse Kaitseväe Akadeemia ja Tartu Ülikooli koostööprojektist, mis hõlmas endas kaitseväe sõduriprofiili uuringuid, Põhjamaade füüsiliste testide ja spordirakenduste võrdlusuuringuid ning kaitseväe vastava äpi prototüübi väljatöötamist,“ ütles kaitseväe spordijuht Mikk Sarik. Rakenduse prototüübi aluseks sai uuringute põhjal Soome kaitseväe spordiäpp MarsMars.

„Mul on väga hea meel, et oleme nüüd, üleriigilisel liikumisaastal, jõudnud koostöös arendajate ja Soome kaitseväega nii kaugele, et kaitseväel on olemas oma spordirakendus „Spordivägi“, mis annab võimaluse interaktiivselt kutsealustel ennast ajateenistuseks paremasse füüsilisse vormi viia ning ajateenistuse ajal treenida, kas meeskonnaga või individuaalselt kaitseväe spordiinstruktorite poolt välja töötatud treeningkavade alusel,“ lisas Sarik.

Kutsealustele on rakenduse kaudu kättesaadavad erinevad programmid ja näidistreeningud oma füüsilise vormi parandamiseks ning ajateenistuseks valmistumiseks, samuti kaitseväe kehaliste võimete testi kalkulaator. Rakenduses on kättesaadavad ka erinevad treeningud koos juhendavate näidisvideotega.

Spordirakenduses on võimalik seadistada oma treeningpäevik, seada füüsiliste tegevuste eesmärgid ning pidada neist ülevaadet. Samuti on võimalik oma treeningute andmed enimlevinud spordikellade- ja rakendustega sünkroniseerida.

Rakenduse kasutajatest moodustub kaitseväe spordi kogukond, mis võimaldab algatada erinevaid liikumisalaseid väljakutseid ning ise või üksuse koostöös teistega väljakutsetes võistelda.

„Spordivägi“ on allalaetav nii App Store’i kui Google Play Store’i vahendusel

Avafoto: Unsplash

 

Eesti: Riigikogu maaelukomisjon toetab põllumeestele põuatoetuste andmist

NordenBladet — Riigikogu maaelukomisjoni erakorralisel istungil arutati põllumajanduse olukorda seoses põuakahjudega. Põllumeeste esindajate sõnul on külma kevade ja pika sajuta perioodi tõttu kannatada saanud nii aiandus-, taimekasvatus- kui loomakasvatussektor. Viimaste nädalate soe ilm ja sadu enam praegusele olukorrale leevendust ei too, sest kahju on juba tekkinud.

Maaelukomisjoni esimehe Urmas Kruuse sõnul on pikk põuaperiood toonud kaasa palju hädasid. Selleks, et rakendada riigipoolsed abimeetmed on vaja hinnata põllumeestele tekkinud kahju ulatust ja tulenevalt sellest langetada otsus toetusmeetmete üle. „Tähtis on anda Euroopa Liidu toetusmeetme ja sellele lisanduva võimaliku riigiabi kaudu põllumeestele kindlustunne, et kompenseerida majandustegevuses tekkinud kahjusid,“ ütles Kruuse.

Maaelukomisjoni aseesimees Rene Kokk pidas vajalikuks anda valitsusel selged suunitlused Maksu- ja Tolliametile ning rääkida läbi finantsasutustega, et pikendada maksude tasumise perioodi, anda intressivabastus maksude tasumiselt teatud ajaks ja soodustada laenutingimusi. „Kui valitsus otsustab, et praegu on sektoris kriis, ja põllumajandussektoris selgelt on, siis on see nendele asutustele selge suunis riigiga koostööks ning sõnum sektorile, et riik on probleemi olemust teadvustanud,“ ütles Kokk.

Komisjoni istungil leiti, et lisaks Euroopa Liidu poolt eraldatavale abipaketile on vaja lisada ka riigipoolne abi, et tagada põllumajanduse jätkusuutlikkus.

Komisjoni istungil osalesid regionaalminister Madis Kallas, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindajad.

Regionaalminister Madis Kallas oli nõus, et sektorit on vaja toetada ja loodab, et selgitused võimalike meetmete üle tulevad augustis.

Avafoto: NordenBladet