NordenBladet — Riigikogu võttis tänasel istungil Riigikogu liikmelt Kert Kingolt saadikupuutumatuse ja kuulas ära vastused seitsmele arupärimisele.

Terviseminister Riina Sikkut vastas Riigikogu liikmete Andre Hanimägi, Jaanus Karilaiu, Jaak Aabi ja Maria Jufereva-Skuratovski arupärimisele psühholoogide puuduse kohta (nr 54).

Arupärijate sõnul on psühholoogiliste probleemide all kannatavate inimeste arv viimastel aastatel kasvanud, ent tervishoiusüsteem ei suuda nõudlusele piisavalt vastata ja valitseb psühholoogide puudus. Sellest ajendatuna küsisid arupärijad, kuidas on valitsusel kavas tagada psühholoogide piisav arv tulevikus.

Sikkut märkis, et COVID-kriisi ja sõjapõgenikega tegelemise tulemusel on stigma vähenenud ja vaimse tervise muredest räägitakse rohkem. Samuti on tema sõnul paranenud abi otsimise võimalused. „Aga see, et vaimse tervise muresid on rohkem, neist ollakse teadlikumad ja loodetavasti otsitakse ka rohkem abi, see paneb muidugi ka surve sellele, et meil on vaja rohkem spetsialiste, kes nende muredega tegelevad,“ nentis terviseminister.

Minister osutas, et praegu õpib kutseaastal 15 kliinilist psühholoogi ja 14 psühholoog-nõustajat ning 2024. aasta lõpuks peaksime saama veel 14 kutsega kliinilist psühholoogi ja 14 kutsega psühholoog-nõustajat. Ta tõi välja, et tervisesüsteemis töötamise motiveerimiseks suurendati Tervisekassa nõukogu otsusel kliiniliste psühholoogide töötasumäära lisakoefitsiendiga, mis võimaldab raviasutusel tõsta tasu lisaks keskmiselt 38 protsenti, ning kohalikel omavalitsustel on võimalik 30. novembrini taotleda toetust psühholoogi palgale võtmiseks, et kohalikul tasandil teenuseid osutada.

Sikkut lisas, et eksperdid töötavad välja vaimse tervise astmelist abi andmise süsteemi. Ministri sõnul on töötajate puuduse mure üks võimalik lahendus koolitustellimuse suurendamise kõrval lihtsamate ülesannete delegeerimine näiteks tervisekeskuse kliinilisele assistendile või kooli tugispetsialistile, kes on koolitatud vaimse tervise esmaabi andmises. Sikkut osutas, et on ka tõenduspõhiseid meetmeid, nagu koolides rakendatav kiusamisvastane programm KiVa, mis aitavad tervisemuresid ennetada. Samuti on tema sõnul suurendatud tervisekeskustes töötavate vaimse tervise õdede koolitust ja nõu võib saada ka veebi teel.

Ministri sõnul on seni tegeldud psühhiaatrite ja kliiniliste psühholoogide ettevalmistamisega, nüüd ka vaimse tervise õdede ettevalmistamisega, aga seni on olnud vähe ja polnud ka plaani, et oleks rohkem madala lävega sekkumisi. „Nüüd on vaimse tervise roheline raamat ja tegevuskava valminud ja sellest lähtuvalt tegelemegi selliste väheinvasiivsete sekkumiste pakkumisega suuremas mahus, et oleks võimalik leevendada seda spetsialistide puudust, lahendades lihtsamad tervisemured inimesele lähemal, on see töökohas, koolis või kohaliku omavalitsuse tasandil,“ sõnas Sikkut.

Terviseminister vastas ka Eesti Keskerakonna fraktsiooni saadikute arupärimistele Tallinna Haigla rajamise (nr 53) kohta.

Riigikogu kuulas ära veel kultuuriminister Heidy Purga vastused Riigikogu liikmete arupärimistele Tallinna Linnateatri uue maja ehituse (nr 49), eelmise kultuuriministri Piret Hartmani poolt Tähetorni Spordi- ja Terviseklubi rajamiseks eraldatud 100 000 euro (nr 51) ning Eestis toimuvate rahvusvaheliste spordivõistluste kohta (nr 16).

Riigikogu liikmete arupärimisele võrdse kohtlemise kohta tööelus (nr 74) vastas majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo ning arupärimisele pronkssõduri eemaldamise kohta (nr 45) vastas siseminister Lauri Läänemets.

Riigikogu võttis Kert Kingolt saadikupuutumatuse

Riigikogu andis tänasel istungil õiguskantsleri ettepanekul nõusoleku võtta Riigikogu liikmelt Kert Kingolt saadikupuutumatus ja jätkata tema suhtes kohtumenetlust.

Õiguskantsler Ülle Madise ütles riigi peaprokuröri taotlust tutvustades, et kahtlustuse järgi võttis Kert Kingo enda kanda kolmandate isikute advokaadikulud ja andis advokaadile kirjalikud suunised kirjutada arvetele, et tegu on talle seoses Riigikogu liikme tööga osutatud õigusabiga, et need makstaks kinni kuluhüvitistest. Madise lisas, et toimikus seisab, et tegelikult nõustas advokaat kohtumenetluses teisi isikuid ja seesugust Riigikogu liikme tööga seotud õigusabi ei andnud. „Kui Riigikogu juhatus täpsustas Riigikogu liikme tööga seotud kulutuste hüvitamise korda, oli nendele kirjalikele suunistele – kirjutada arvele valeandmed – lisatud ka palved panna sinna kirja teatud eelnõude numbrid,“ lisas õiguskantsler.

Õiguskantsler märkis, et kriminaalasja materjalidega tutvumisel ei ilmnenud ühtegi niisugust asjaolu, mis oleks lubanud tal riigi peaprokuröri taotluse Riigikogule edastamata jätta. „Tõendite lubatavuse ja süü saab otsustada ainult kohus. Selle taotluse ja ettepaneku esitamine ega ka võimalik saadikupuutumatuse äravõtmine ei tähenda, et Kert Kingo on nendes kuritegudes süüdi. Õigust mõistab ainult kohus ja kui süü ei leia tõendamist, siis mõistetakse inimene õigeks,“ toonitas Madise.

Sõnavõtuga esines ka Riigikogu liige Kert Kingo.

Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme, Kalle Grünthal, Helle-Moonika Helme, Varro Vooglaid, Mart Helme ja Ants Frosch Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist ning Jürgen Ligi Eesti Reformierakonna fraktsioonist.

Õiguskantsleri ettepaneku poolt hääletas 66 ja vastu 13 Riigikogu liiget, üks saadik jäi erapooletuks.

Arupärija Urmas Reinsalu ning majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo kokkuleppel jäeti istungi alguses töönädala päevakorrast välja arupärimine valeliku poliitika kohta (nr 89).

Istung lõppes kell 19.34.

NordenBladet — Riigikogu tänasel istungil läbis kolm eelnõu esimese lugemise ning kuus eelnõu langes menetlusest välja.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (225 SE), millega tehtavate muudatuste eesmärk on tõhustada käibemaksupettuste vastast võitlust piiriüleses e-kaubanduses.

Eelnõuga kehtestatakse makseteenuse pakkujatele kohustus säilitada piiriüleste maksete saajate kohta käivad andmed ja edastada need kord kvartalis maksuhaldurile, kui maksete koguarv ühe saaja kohta ületab 25 makset kvartalis. Maksuhaldurid edastavad andmed Euroopa Liidu kesksesse elektroonilisse makseteabesüsteemi. Eelnõu on seotud ELi direktiiviga, mis tuleb liikmesriikidel üle võtta ja rakendada järgmisest aastast.

Läbirääkimistel võtsid sõna Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Urmas Reinsalu Isamaa fraktsioonist.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Eelnõu tagasilükkamist toetas 13 ja selle vastu hääletas 69 Riigikogu liiget.

Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (223 SE), mille kohaselt ei tohi ELi direktiivist lähtuvalt enam müüa erinevate maitsete ja lõhnadega kuumutatud tubakatooteid.

Eelnõuga lisatakse seadusesse termin „kuumutatud tubakatoode“ ning nõuded selle koostisele, märgistamisele ja pakendamisele. Kuumutatud tubakatoodetele praegu kehtiv eri maitsete lubamise ja pakendite märgistamise erand kaotatakse direktiivi kohaselt kogu ELis.

Lisaks kehtestatakse eelnõuga karistused tubakatootest või tubakatootega seonduvast tootest teavitamise nõuete rikkumise eest. Tootest teavitamata jätmise eest saab eelnõu järgi karistada kuni 300 trahviühiku suuruse rahatrahviga ning kui teo on toime pannud juriidiline isik, siis rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

Läbirääkimistel võttis sõna Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud toetust. Tagasilükkamise poolt oli 11, selle vastu aga 61 Riigikogu liiget.

Samuti läbis Riigikogus esimese lugemise Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (1 SE), mis suurendab keeleseaduse rikkumisega seotud trahvimääri ning täiendab seadust uute mõjutusvahenditega, et parandada füüsiliste ja juriidiliste isikute keeleseaduse täitmist. Muudatustega soovitakse tugevdada eesti keele kaitset nii äriühingutes, mittetulundusühingutes kui ka avalikus sektoris.

Läbirääkimistel võtsid sõna Vadim Belobrovtsev Keskerakonna ja Ants Frosch Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata, kuid kuna selle poolt hääletas 10 ja vastu 48 saadikut, ei leidnud ettepanek toetust.

Kuus eelnõu langes menetlusest välja

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (4 SE), mille arutelu jäi eilsel istungil tööaja lõppemise tõttu pooleli. Eelnõu nägi ette, et kohalike volikogude valimistel on hääleõigus vaid Eesti ja ELi kodanikel. Kehtiv seadus võimaldab kohalikel valimistel hääletada ka neil alalistel elanikel, kes on mõne muu riigi kodanikud või kellel kodakondsus puudub.

Läbirääkimistel võtsid sõna Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Eduard Odinets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 58 ja selle vastu hääletas 18 Riigikogu liiget.

Riigikogu lükkas tagasi Isamaa fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (11 SE), mille esimene lugemine oli algselt samuti planeeritud teisipäevase istungi päevakorda. Eelnõuga sooviti kehtestada kohalikel valimistel kandideerivatele inimestele nõue, mille kohaselt peavad nad oskama eesti keelt vähemalt B2-tasemel.

Läbirääkimistel võtsid sõna Riina Solman Isamaa, Eduard Odinets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 54 ja selle vastu oli 18 Riigikogu liiget.

Esimesel lugemisel lükkas Riigikogu tagasi Isamaa fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (18 SE), millega sooviti tunnistada kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsust mitte omavate inimeste hääletamisõigus kohalike volikogude valimistel.

Läbirääkimistel võtsid sõna Rene Kokk Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Eduard Odinets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Tõnis Lukas Isamaa fraktsioonist.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 54 ja selle vastu hääletas 18 Riigikogu liiget.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (5 SE), millega sooviti kehtestada neljaks järjestikuseks aastaks ehk aastateks 2024–2027 erakorraline 50-eurone pensionitõus, et parandada vanemaealiste inimeste majanduslikku heaolu.

Sotsiaalkomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 41 ja selle vastu hääletas 13 Riigikogu liiget.

Riigikogu lükkas tagasi Keskerakonna fraktsiooni algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (7 SE), millega sooviti taastada varasem, enne 1. juulit kehtinud haigushüvitiste maksmise kord, kus haigushüvitist maksti alates teisest haiguspäevast.

Läbirääkimistel võttis sõna Tanel Kiik Keskerakonna fraktsioonist.

Sotsiaalkomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 46 ja selle vastu oli 14 Riigikogu liiget.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi ka Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (15 SE), millega sooviti kehtestada lesepension, et toetada üksikute pensionäride toimetulekut ja austada pikaaegset abielu. Lesepensioni oleks eelnõu kohaselt saanud määrata vanaduspensionieas inimesele, kelle abikaasa, kellega ta on abielus olnud vähemalt 10 aastat, on tema vanaduspensioniea saabumise või vanaduspensionile minemise ajaks surnud.

Läbirääkimistel võttis sõna Andre Hanimägi Keskerakonna fraktsioonist.

Sotsiaalkomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 42 ja selle vastu hääletas 13 Riigikogu liiget.

Istungi algul mälestas Riigikogu leinaseisakuga Riigikogu endist liiget Aadu Musta.

Istung lõppes kell 20.39.