NordenBladet – 2023 on liikumisaasta ning sellega seoses toimuvad Tallinna merepäevadel erinevad liikumisüritused ja sporditegevused. Merepäevade sporditegevused toimuvad tänavu 14.–16. juulil Vanasadama kruiisialal, Lennusadamas, Noblessneri sadamalinnakus ning lisaks Pirital.
Tallinna abilinnapea Tiit Teriku sõnul on oluline, et Tallinna suurimal merefestivalil oleks esindatud ka liikumistegevused. “Liikumisaasta raames on hea meel kaasata sportlikke tegevusi ka tänavustele Tallinna merepäevadele. Sel aastal pakume külastajatele rohkelt sporditegevusi, kus saab ise osaleda kui ka teistele kaasa elada,” lisas Terik.
Tallinna merepäevad on aastatepikkuse traditsiooniga meeleolukas merefestival, kus esmakordselt on seoses liikumisaastaga kavas ka rikkalik liikumisprogramm ja spordivõistlused. 15. juulil toimub Tallinn Open Water avaveeujumise väljakutse, kus laev väljub võistlejatega Pirita jõe suudmest Tallinna lahele. Distantsid varieeruvad viiesajast meetrist kuni 3,8 kilomeetrini, võistlust saab jälgida Pirita rannast. Oodatud on vähemalt 150 osalejat nii Eestist kui ka välismaalt.
Ghetto Games on üks suuremaid tänavaspordi ja -kultuuri üritusi Euroopas, mida esmakordselt korraldatakse Tallinnas ja merepäevade spordiprogrammi raames 15. juulil Lennusadamas. Toimuvad erinevad tänavaspordi ja -kultuuriüritused nagu Ghetto tänavakorvpalli-, jalgpalli- ja saalihokiturniir, tantsu- ja võitlusspordivõistlus ning akrobaatika võistlus. Sporditegevusi saadab kogu päeva vältel DJ ja erinevad muusikalised etteasted. Lisaks Ghetto Gamesile saavad külastajad end proovile panna Lennusadama territooriumil miniorienteerumises ning lapsed saavad osaleda traditsioonilisel Premia lastejooksul.
Noblessneris pakub Wambola Surf kõigile huvilistele võimalust tegeleda veespordiga ning sõita lainelaua või e-foiliga. Neist kumbki ei eelda varasemat kogemust, kuid pakuvad häid emotsioone ja sportlikke väljakutseid.
Tallinna merepäevade ajal toimub igal aastal vaatemänguline Tallinn Race regatt alates 2010. aastast. Traditsiooniliselt on regatil osalemas Eesti ja Soome paremik kahepaadi klassides RS Feva, 29er ja 49er, lisaks osalevad algajad noored purjetajad Optimist ja parapurjetajad Hansa 303 klassis.
Lisaks regatile toimub Lennusadamas sündmus “Erilised purjetajad”, mis annab võimaluse merele minna ka neile, kel on keeruline teha seda tavapurjekaga. Erivajadustega inimestele mõeldud sündmus on aastast aastasse üha populaarsem.
Esmakordselt toimub Patarei esisel alal veemotovõistlus, mis on hästi jälgitavnii Lennusadama F-kailt kui ka Patarei merepoolselt küljelt. Veemotovõistlus on kindlasti maiuspala mootorispordi ja kiiruse sõpradele.
Tallinna merepäevad 2023 kogu programm on nähtaval SIIN.
NordenBladet – Tallinnas alanud Tondi raudteeülesõidu ümberehitus toob kaasa juuli kolmel nädalavahetusel muudatused Elroni reisirongide lääne- ja idasuuna sõiduplaanidesse.
“Kolmel nädalavahetusel on kõik läänesuunal liikuvad rongid Tallinna-Pääsküla lõigul asendatud bussidega,” ütles Elroni kommunikatsioonijuht Kristo Mäe. “Samuti väljub kolmel nädalavahetusel seoses remondiga 10 minutit hiljem viimane rong Tallinnast Aegviitu (kell 22.55) ja 10 minutit hiljem esimene rong Aegviidust Tallinna (kell 5.58).”
Bussidega asendatakse 8.-9, 15.-16. ja 22.-23. juulil Tallinna-Pääsküla lõigul liiklevad rongid. “Rongid alustavad Pääsküla rongijaamast, kuhu on võimalik saada asendusbussiga, mis läbib kõik teele jäävad rongipeatused,” lisas Mäe.
Tondi raudteeülesõidu ehitustöid korraldab Tallinna linn. Vaata lähemalt https://www.tallinn.ee/et/uudis/tondi-uus-raudteealune-labisoit-muudab-liiklemise-turvalisemaks.
OLULINE!
Asendusbussidega ei ole võimalik jalgrattaid transportida.
Ratastooliga reisijatel palume enne reisimist Elronile oma reisisoovist teada anda e-posti aadressil abi@elron.ee, et saaks võimalusel korraldada madalapõhjalise bussi.
Asendusbusside peatused on tähistatud Elroni värvides siltidega ning nende asukohad koos sõiduplaanimuudatuste infoga on leitavad Elroni kodulehelt www.elron.ee
NordenBladet — Arvamusfestival on kohtumispaik, mis sellel aastal toimub 11.-12. augustil 2023. Sündmus toob 2013. aastast augusti teisel nädalavahetusel Paidesse kokku Eestist ja maailmast hoolivad inimesed erinevatest kogukondadest, et luua tasakaaluka arutelu abil paremat arusaamist iseendast, üksteisest ja maailmast.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindus on olnud Arvamusfestivali entusiastlik partner juba kaheksa aastat, sest see on väärt platvorm, kus arutada ühiskondlikult olulisi teemasid, kuulata erinevaid seisukohti ja selgitada välja probleemsed valdkonnad.
Meil on suured plaanid – meie visioon on, et Põhja- ja Baltikumi regioon oleks 2030. aastaks roheline, konkurentsivõimeline ja sotsiaalselt kestlik. Need plaanid kajastuvad aruteludes, mille oleme sel aastal Arvamusfestivali Säiliv ja nõtke alale kokku koondanud. Kaheksat alal toimuvat arutelu ühendab läbiva joonena sotsiaalne ja keskkonnalane säilenõtkus. Sisukate arutelude toimumisse panustavad Meta Advisory, USA saatkond Tallinnas, EASi ja KredExi ühendasutuse Work in Estonia programm, Soome Instituut ja „Tallinn – Euroopa roheline pealinn 2023“ meeskond.
Alustame 11. augustil kell 14.00 ning hakkame arutlema tööõnne teemal. Ingliskeelses arutelus „The Happy Place – Stuck in a Purgatory of Your Work Life“ uurime, kas on üheaegselt võimalik olla oma töös edukas ja produktiivne ning samal ajal ka õnnelik. Kell 16.00 jätkame rohepöörde teemal. Arutelus „Greenwashing takes a toll on green transition“ proovime aru saada, mida täpsemalt tähendab süsinikuvaba ja süsinikuneutraalne – kas need on pelgalt reklaamsõnad või on neil keskkonnale ka reaalne positiivne mõju.
Kell 18.00 jätkab rohepöörde teemal ka Meta Advisory – toimub arutelu „Kestlik põllumajandus ja toidujulgeolek rohepöörde kontekstis“. On levinud arvamus, et tööstuslik põllumajandus saastab loodust ja kasutab mürke, kuid kas mahepõllumajandus on tingimata kestlikum ja tagab toidujulgeoleku? Külalised arutlevad, kas tulevik ohustab toidujulgeolekut ning mis rolli mängib selles taimekaitse.
12. augustil alustab kell 10.00 päeva USA saatkond Tallinnas ingliskeelse aruteluga „Inclusive Communities“, mille käigus arutlevad eksperdid, kuidas kaasata alaesindatud hääli kõige pakilisematesse ühiskondlikesse diskussioonidesse. Kell 12.00 jätkab Work in Estonia aruteluga „Embracing Diversity, Enriching Well-being: Insights from International Talent in Estonia“. Miks otsustasid Eestis elavad rahvusvahelised talendid Eestisse tulla? Kas valitsus, tööandjad ja kõik teised saaksid midagi ära teha, et nad tunneksid end Eestis kodusemalt? Just neile küsimustele otsitakse arutelu käigus vastuseid.
Kell 14.00 võtab teatepulga üle Soome Instituut, algatades arutelu halbade naabrite teemal – „Dealing with (bad) neighbours – peacefully resolving conflicts in communities“. Naabrid ajavad meid mõnikord närvi. Kuidas teiste inimestega häid suhteid säilitada? Mida teha siis, kui kogukonnasisesed tülid eskaleeruvad ja erinevad vaated hakkavad polariseeruma? Kell 16.00 jätkab Soome Instituut kultuuri ja julgeoleku teemal. Arutelus „Kultuur kui kaitse“ seatakse üles küsimus, et kui meil poleks kultuuri, mida me siis üldse kaitseksime? Milline on kultuuri roll julgeolekus? Kas tajutakse, kuidas muudab kultuur inimest ja ühiskonda vastupidavamaks?
Säiliv ja nõtke ala viimane arutelu „Elurikas linn“ toimub kell 18.00 ning seda korraldab Tallinn – Euroopa roheline pealinn 2023. Arutletakse, mida tähendab elurikas linn ja miks on loodus linnas vajalik. Kuidas luua ja säilitada elurikast linna ning mida see tähendab Euroopa Liidu ja maailma vaates ning tavalise linnakodaniku pilgu läbi?
Arvamusfestival 2023: Säiliv ja nõtke ala – ajakava
11. august
14.00 – 15.30 „The Happy Place – Stuck in a Purgatory of Your Work Life“
When looking for a new job we are often won over by keywords like flexible working hours, work-private life balance, a supportive team etc… but the reality turns out to be quite different than expected. Which factors in the work environment are essential for high productivity and is it even possible to create a happy working environment or are we all just stuck in a work life purgatory? Is it possible to be happy and successful at the same time?
Arutelus osalejad: Agne Aija (RMK tugiteenuste juht), Christer Haglund (Miltton Ukraina juhatuse esimees, endine Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor), Tiina Saar-Veelmaa (tööõnne spetsialist ja psühholoog), Jari Hakanen (Soome töötervishoiu instituudi professor)
Arutelujuht: Elo Ellermaa (PR- ja valitsussuhete agentuuri META vanemkonsultant)
Arutelu korraldaja: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
16.00 – 17.30 „Greenwashing takes a toll on green transition“
If you have flown somewhere, had your package delivered or ordered food you have probably seen a proud statement – this activity or product is CO2 free! Is the company really striving towards a more sustainable future or is it just greenwashing, a marketing gimmick intended to mislead consumers who prefer to buy goods and services from environmentally conscious brands? Join the discussion on what exactly does CO2 free and neutral mean, what is its impact on the environment (if any), and is it really even possible to reduce, offset, or remove the carbon dioxide emissions companies create.
Arutelujuht: Madis Tilga ( biomajanduse nõunik, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis)
Arutelu korraldaja: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
18.00 – 19.30 „Kestlik põllumajandus ja toidujulgeolek rohepöörde kontekstis“
Rohepöörde kontekstis seisab maailm silmitsi vastanduvate soovidega. Põllumajandus on seejuures üheks võtmevaldkonnaks. Kuigi farmeritelt jõuab toit lauale, seostatakse seda ka keskkonnaprobleemidega – mürkide ja saastega. Otsustajad on dilemma ees: kuidas leida tasakaal rohepüüdluste ja põhivajaduste vahel. Arutleme, kas tulevik ohustab toidujulgeolekut ning mis rolli mängib selles taimekaitse.
Arutelus osalejad: Sigmar Suu (Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja), Ragnar Viikoja (Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajandusvaldkonna juht), Evelin Hillep (Eesti Taimekaitse Assotsiatsiooni tegevjuht), Karl Lindam (Aru Põllumajanduse OÜ juhatuse liige)
Arutelujuht: Elo Ellermaa (suhtekorralduse spetsialist)
Arutelu korraldaja: Meta Advisory Group
12. august
10.00 – 11.30 „Inclusive Communities“
How do we include underrepresented voices in societal discussions? In this English-language panel, experts from a wide-range of organizations will give their opinions, experience, and advice about how we can make sure everyone has space to be included in today’s most pressing conversations.
Arutelus osalejad: Eero Janson (Eesti Pagulasabi), Kelly Grossthal (Eesti Inimõiguste Keskus), Meelis Joost (Eesti Puuetega Inimeste Koda(EPIK)), TBC – Q-Space
Arutelujuht: George Kent (USA suursaadik Eestis)
Arutelu korraldaja: USA saatkond Tallinnas
12.00 – 13.30 „Embracing Diversity, Enriching Well-being: Insights from International Talent in Estonia“
Estonia is lucky to have a growing and vibrant international talent community flourishing within its borders. But what do we really know about them and why did they decide to build their lives in Estonia? Join us for a dynamic panel event where a diverse group of specialists, hailing from various professional domains, will share their remarkable journeys of living and working in Estonia. Discover the motivations behind their choice to build their lives here, their interactions with the local community, and their visions for a more inclusive future. In this engaging discussion, we’ll also delve into the triumphs and challenges faced by international talent, examining the support systems in place and envisioning possibilities for improvement.
Arutelus osalejad: Manan Anwar (Youtuber ja insener Pakistanist), Hansel Rivero (tantsuõpetaja Kuubalt), Jules Alcantara (Tallinn Women’s Collective’i asutaja Mehhikost), Mike Perdue ( AFTRWRK Bari kaasomanik USA-st), Uwanma Odefa (personalitöötaja Nigeeriast)
Arutelujuht: Hannah Brown (e-residentsuse programm)
Arutelu korraldaja: EASi ja KredExi ühendasutuse programm “Work in Estonia”
14.00 – 15.30 „Dealing with (bad) neighbours – peacefully resolving conflicts in communities“
Neighbours – whether living next-door or in the same city – sometimes get on our nerves. How can we maintain healthy relations with people in our community? What to do if our arguments escalate or the views become very polarised? It is easy to add fuel to arguments but calming them down needs conscious effort. Our specialists talk about how to do it.
Arutelujuht: Kätlin Kuldmaa (Narva Riigigümnaasiumi sotsiaalteaduste osakonna juht)
Arutelu korraldaja: Soome Instituut
16.00 – 17.30 „Kultuur kui kaitse“
Kui meil poleks kultuuri, mida me siis üldse kaitseksime? Kultuur loob ja arendab inimese identiteeti, on hingehoidja ja aitab kujundada paremat maailma. Milline on kultuuri roll julgeolekus? Kultuuri pehme jõuna tajutakse kui võitlust monumentidega ja raamatute põletamist. Ent kas tajutakse, kuidas muudab kultuur inimest ja ühiskonda vastupidavamaks?
Arutelus osalejad: Ilmar Raag (režissöör), Mart Kivastik (kirjanik), Ando Kiviberg (Viljandi Folgi pealik)
Arutelujuht: Hannele Valkeeniemi (juhataja, Soome Instituut)
Arutelu korraldaja: Soome Instituut
18.00 – 19.30 „Elurikas linn“
Tallinn on Euroopa roheline pealinn 2023. Oleme sel aastal keskendunud linnaloodusele ning elurikkuse rollile kliimamuutustega kohanemisel. Arutame mida tähendab elurikas linn, miks on loodus linnas vajalik. Kuidas luua ja säilitada elurikast linna ning mida see tähendab Euroopa Liidu ja maailma vaates ning tavalise linnakodaniku pilgu läbi.
Arutelus osalejad: Annela Anger-Kraavi (PhD, kliimamuutuste majanduse ja poliitika ning rahvusvaheliste kliima-alaste läbirääkimiste ekspert), Ragmar Saksing (Ettevõtja ja Tehnopolirohetehnoloogia valdkonna juht), Ann Kristiin Entson (Tallinna Strateegiakeskuse arhitekt-linnaplaneerija)
Arutelujuht: Krista Kampus
Arutelu korraldaja: Euroopa rohelise pealinna büroo
NordenBladet — Nordregio on piirkondliku arengu uurimiskeskus, mis keskendub Põhjamaade piirkondade arengu ja jätkusuutlikkuse küsimustele. Nordregio viib läbi mitmesuguseid uuringuid, analüüse ja projekte, mis seotud bioloogiliste ressursside ja nende säästliku kasutamisega, uurib biomajanduse* potentsiaali ja võimalusi Põhjamaade kontekstis ning aitab kaasa poliitika kujundamisele ja otsuste tegemisele selles valdkonnas.
Biomajandus kütkestab noori
Nordregio kommunikatsiooninõunik Vaida Ražaityté toob välja, et viimase viie aasta jooksul on BeUBio projekti raames Nordregio ja partnerid kogunud Baltikumist kokku umbes 16 biomajandusele keskenduva Läänemere regiooni ettevõtte ja nende noore juhi “loo”, et toimuvat muutust mõista. Selgus, et jätkusuutlikkusest on saamas paljude nooremate ettevõtjate põhitegevus.
Näiteid neist ettevõtetest tuues mainib Ražaityté Eesti firmat nimega Gelatex, mis varem tootis Eesti lihatööstuse jääkidest nahkmaterjale, nüüd aga on keskendunud kultiveeritud liha tootmiseks vajalike karkasside ja mikrokandjate väljatöötamisele. “Lätis teeb ettevõte PLŪKT koostööd kohalike talunikega, kes korjavad metsast käsitsi ürte ja valmistavad neist teed, mis on pakendatud biolagunevatesse kottidesse.” Ta viitab ka kosmeetikatootjale Solidule, kes pakendab Leedus kogu oma tahke kosmeetika tärklisepõhistesse plastivabadesse pakenditesse.
“Need on vaid mõned näited Balti regioonist. Mida me siin näeme, on see, et biomajanduse areng Baltikumis keskendub nii kohalike ressursside ärakasutamisele kui ka kohalike kogukondade kaasamisele,” sõnab Ražaityté. Sukeldudes sügavamale siinsesse süsteemsesse käsitlusse, märkas ta, et kuigi Balti riigid on üksteisele väga lähedased, on nende huvid biomajanduses erinevad.
Näiteks on Leedu teadlasi ja sidusrühmi koondav grupp põhjalikumalt tutvunud nn tööstusliku sümbioosi kontseptsiooniga, mis keskendub ettevõtete ja tööstusharude potentsiaalile, täpsemalt koostööle ressursside tõhusama kasutamise nimel, vahetades kõrvalprodukte ja jäätmeid. “Kuna vahetu koostöö tegemine on haruldane, püüavad Leedu ettevõtted sagedamini oma ettevõtte sees ressursi ära kasutada, mis tähendab, et teistele lootma jäämise asemel uurivad nad ise uusi võimalusi ressursside kasutamiseks. Kuid püütakse luua arusaamist koostöö ja ressursside jagamise võimalustest,” selgitab Ražaityté.
Ta märgib, et Läti uurib, kuidas kasutada täiustatud digitaalseid tööriistu põllumajanduses, ja Eesti otsib võimalusi punavetikate väärindamiseks.
Puit on palju enamat kui põletusmaterjal
Nordregio teadusuuringute vanemteaduri Alberto Giacometti sõnul toimub jätkusuutlikkuse tegevuskava edendamisel mitmel tasandil palju. Ja seda mitte ainult teaduses ja kitsamalt materjaliteaduses, vaid ka tootearenduses ja tavades tarneahela eri etappides – alates esmatootmise töötlemisest, projekteerimisest, haldamisest, logistikast jne.
“Uued tavad kujundavad seda, kuidas me saame põllumajanduses ja metsanduses sisendeid tõhusamalt kasutada, et vältida lekkeid ja suurendada bioloogilist mitmekesisust. Biopõhiste materjalide väljatöötamisel on avanemas tohutuid võimalusi, kuidas asendada fossiilseid ja mineraalipõhiseid tooteid.” Heaks näiteks Baltikumis ja Põhjamaades on puitelementide aina sagenev kasutamine ehituses betooni ja terase asemel.
Giacometti tunnustab meie piirkonda just selle poolest, et üha enam vaadatakse uute orgaaniliste või biopõhiste materjalide poole. Näiteks värvide, toidulisandite ja loomasööda tootmine vetikatest.
Lisaks pannakse tänapäeval palju rõhku sellele, kuidas me asju toodame. “Tuumidee pole mitte ainult uute materjalide kasutuselevõtt, vaid ka ressursside eluea pikendamine nii palju kui võimalik, et vältida esmaste ressursside kasutamist. Ringmajanduse põhimõtete kohaselt saavad ettevõtted suunata ressursse tarneahelas ülespoole, et saada kätte nende suurim võimalik väärtus, näiteks kasutades metsaressursse kemikaalide, tekstiilide, liimide ja ehitusmaterjalide tootmiseks, mitte põletades neid kütteks, mis on madalaim väärtus, mida saame neist välja võtta.”
Eestis tehakse puidust ka näiteks pruuni “hapukoort”, mida saab kasutada väga erinevate toodete valmistamisel. Veelgi enam, tootekujundus võib olla võimas tööriist, võttes juba kontseptsiooni faasis arvesse materjalide uut eluiga pärast toodete eluea lõppu. Näiteks saab ehituselemente taaskasutada uute hoonete ehitamiseks.
Maaülikool uuris punavetika kasutusvõimalusi
Vetikatest rääkides on Eestis heaks näiteks Eesti Maaülikool, mis avaldas 2022. aastal uuringu punavetikate kasutamisvõimalustest ja väärindamisest. Uuringut rahastas Põhjamaade Ministrite Nõukogu projekti “BioBaltic: Nordic-Baltic Cooperation on circular bioeconomy” kaudu. Seal toodi välja, et Eesti merealal esineb 80 liiki suurvetikaid ja vees kasvavaid kõrgemaid taimi. Uurimisalune punavetikas Furcellaria lumbricalis ei ole Eesti rannikuvetes küll enim levinuim, kuid see-eest üks tuntumatest ja tööstuslikku kasutust leidnud liikidest.
Teadaolevalt on punavetikat Furcellaria lumbricalis‘t tööstuslikult kasutatavates kogustes saada ainult Kassari lahes. Traalitud või rannalt kogutud punavetika biomassil on mitmeid kasutamis- ja väärindamisvõimalusi. Näiteks võib sellest toota põllumajanduses ja koduaedades kasutatavat orgaanilist väetist ning taimekasvatuses vajalikku biostimulanti. Toiduainetööstuses on see kasutuses tähisega E407 ja seda leidub näiteks marmelaadis, sefiiris ja piimatoodetes. Värvainena on see kasutuses kosmeetika- ja toiduainetööstuse toodetes.
Uuring keskendus kahele ettevõttele, kelle põhitegevus on seotud punavetika väärindamisega. Viieaastases perspektiivis on nende eesmärk ettevõtete tootmismahtu suurendada vähemalt neli korda ning hakata väärindama tootmisjääke.
Ühe ettevõtte plaan on toota suuremates kogustes pulbrilist furtsellaraani, välja töötada koostöös teadlastega punase värvipigmendi liin ning hakata tootmisjääkidest tootma taimedele kasvupotte. Teine ettevõte on võtnud eesmärgiks hakata traalitud punavetikast tootma biostimulanti taimekasvatusele. Eesmärkide täitmiseks vajavad mõlemad ettevõtted tootmissisendina lisaks looduslikult kasvavale punavetikale ka kultiveeritud vetikat.
Kes teevad rohkem innovatsiooni, kas uued tulijad või vanad hiiud?
Kes aga on Nordregio ekspertide sõnul rohkem innovatsioonile avatud just biomajandust silmas pidades? Kas alustavad ettevõtted? Või on siin teerajajaks vanad hiiud, kellel on ressurssi ja ehk ka rohkem võimalusi teha teadust?
Giacometti on uurinud paljusid majandusettevõtete või uute protsesside juhtumeid mitmes sektoris. Milline on siis tema hinnangul see loomulik protsess, kuidas sünnib biomajandusettevõte?
“Innovatsioon võib olla järkjärguline protsess, mis saab tõuke olemasolevast tööstusest, või tekib see nullist alustavast idufirmast,” ütleb ja rõhutab, et nii nagu tööstuses ei ole ka biomajanduses ühtset edu valemit. Suur roll on siin piirkonna traditsioonidel. Mõnikord sünnivad piirkonnas uued ettevõtted või tehnoloogiad nende kaudu, kellel pole selles valdkonnas varasemat kogemust. Siiski on tema hinnangul palju tõenäolisem ja tavalisem, et uued tooted või tehnoloogiad arenevad piirkonnas, kus on olemas sellega seotud tööstus ja teadmised.
Giacometti, kes on kokku puutunud paljude ettevõtetega, toob siinkohal välja metsandussektori. “See on vana ja hästi organiseeritud ning dünaamiline tööstus, mistõttu on loomulik, et nad kasutavad ära tekkivaid võimalusi. Neil on olemas ka tööstus- ja finantssuutlikkus, et teha uutele turusegmentidele sisenemiseks vajalikke kulukaid investeeringuid,” selgitab ta. Näiteks reageerisid Soome, Rootsi ja viimasel ajal ka Baltikumi puidutööstused kohe, kui toimusid muudatused ehitusnormide eeskirjades, mis lubasid ehitada puidust korruselamuid. “Kiire innovatsioon materjaliteaduses ja konstruktsioonitehnikas võimaldas neil esimesena turule tungida,” selgitab Giacometti.
Giacometti sõnul oli puidutööstuse äriportfelli laiendamine loomulik protsess, kuna selles sektoris oli juba varasemast olemas suur hulk kogemusi ja teadmisi. “Küll aga on viimasel ajal esile kerkinud uusi tegijaid ja idufirmasid, kes kasutavad ehituse keskkonnamõju vähendamiseks uuenduslikke ja mitte ainult puidupõhiseid materjale, kuid antud juhul olid suurtööstused juhtpositsioonil,” kirjeldab Giacometti.
Selle kõrval on veel palju erinevaid näiteid. Ebakonventsionaalsete valkude puhul näeb innovatsiooni- ja ärimaastik välja hoopis teistsugune: ülikoolis tehtavast teadustööst sünnivad sageli uued tooted ja ettevõtted; teadlased asutavad oma ettevõtteid või on investorite poolt kutsutud juhtima uutes ettevõtmistes tehnilist protsessi. Rahastuse leidmine seal on keeruline, kuid üha rohkem investoreid näeb ka jätkusuutlikkuses ärivõimalusi.
“Mõni aastakümme tagasi oli väga raske saada raha jätkusuutlike ja nn roheliste toodete rahastamiseks. See on peamine kitsaskoht – paljud uued arendused surevad käivitus- või katsefaasis,” selgitab Giacometti. Probleem seisneb selles, et investorid kardavad sageli riske võtta, sest nad ei tea, kas turg on küps, või puuduvad selged reeglid või poliitiline toetus. Siiski annab suurenenud toetus ja ühiskonna valmisolek rohepöördeks lootust, ja kinnitab, et lähitulevikus näeme järjest rohkem pead tõstmas biomajandusele keskendunud ettevõtteid.
___________________________
* Biomajandus on majandusharu või lähenemisviis, mis kasutab bioloogilisi ressursse, nagu taimed, loomad ja mikroorganismid, säästlikult ja mitmekülgselt erinevate toodete ja teenuste loomiseks. Selle eesmärk on luua jätkusuutlikke ja keskkonnasõbralikke lahendusi, mis põhinevad looduslike ressursside kasutamisel.
Biomajandus hõlmab mitmesuguseid tegevusi, sealhulgas põllumajandust, metsandust, kalandust, toiduainetööstust, farmaatsiat, keemiatööstust ja energiatootmist. Selle lähenemisviisi keskmes on biomaterjalid, biotehnoloogia ja ökosüsteemiteenused.
Biomaterjalid on bioloogilist päritolu materjalid, nagu taimekiud, puidu- ja tselluloosipõhised materjalid, bioplastid ja biokütused. Neid materjale saab kasutada toodete, nagu rõivad, pakendid, ehitusmaterjalid ja kütused, valmistamiseks.
Biotehnoloogia kasutab bioloogilisi protsesse ja organismide omadusi, et luua uusi tooteid ja tehnoloogiaid. See hõlmab geneetilist inseneeriat, fermentatsiooni, ensüümide kasutamist ja mikroorganismide tootmist erinevate rakenduste jaoks, näiteks ravimite, biolagunevate plastide ja toiduainete tootmiseks.
Ökosüsteemiteenused on looduslikud protsessid, mida pakuvad ökosüsteemid, nagu pinnase viljakus, veevarustus, kliima reguleerimine ja bioloogiline mitmekesisus. Biomajanduse raames püütakse neid teenuseid hinnata ja kasutada säästlikult, et toetada majanduslikku arengut ja säilitada ökosüsteemide terviklikkus.
NordenBladet — 1. juulil korraldab merevägi koostöös Eesti Meremuuseumiga Lennusadama välialal kell 10-18 mereväe päeva, et tähistada mereväe taasloomise 30. aastapäeva.
„Mereväe päeva eesmärgiks on tuua merevägi Eesti inimestele lähemale ja näidata, kes igapäevaselt kaitsevad Eesti meresid ja rannikut,“ ütles mereväe ülem kommodoor Jüri Saska. „Ühtlasi on tänavune mereväe päev eriline taasloomise juubeliaasta tähistamise puhul, aga ka sellepärast, et näha saab meie kõige uuemaid üksuseid ja laevu.“
Mereväe päeval on kohal mereväe miinijahtija EML Ugandi, sel aastal mereväega ühinenud patrull-laev EML Raju ja väekaitsekaater EML Risto. Kõik laevad peale väekaitsekaatri on avatud külalistele pardale minekuks.
Üritusel on kohapeal ka oma varustust ja tegevusi tutvustavad mereväe miinituukrid, rannikukaitsjad ja mereväekool. Näha saab ka mobiilset mereseire radarit ning mereväe lahinguteeninduse divisjoni tehnikat.
Lisaks mereväelastele on üritusel kohal Eestis operatsioonil viibivad Ameerika Ühendriikide merejalaväelased, merenoorkotkad, meredivisjon ja Kaitseressursside amet.
Ürituse külastajad saavad osaleda viskeliini heitmise võistlusel, sõlmede sidumise harjutusel, meisterdamise töötoas ja eraldi piletitasu eest ka meretakso väljasõitudel.
Mereväe päeva üritusel osalemine on tasuta ja mõeldud kogu perele.
Eesti riiklike merendusametkondade taastamine algas 1990. aastal, kui teede- ja sideministeeriumi alluvuses moodustati Eesti Veeteede Amet. Samal aastal hakati siseministeeriumi haldusalas moodustama majanduspiiri valvamisega tegelevaid allüksusi.
1991. aastal moodustati Eesti Riigi Piirikaitseamet, mis 1992. aastal sai merepiiri valvamiseks esimesed kaatrid. Piirivalveametiks ümbernimetatud asutuses moodustati mereosakond ja merepiiri valvamisega tegelev struktuuriüksus – piirivalvelaevade üksikdivisjon.
Kaitseministeeriumi koosseisus oleva mereväe taasloomise esimeseks tähiseks võib pidada 01. juulit 1993, kui Kaitsejõudude peastaabis moodustati mereosakond, mis hakkas taastama Eesti mereväge.
