Eesti tähistas iseseisvuse taastamise päeva

NordenBladet — Eesti iseseisvuse taastamise 32. aastapäeva pidulik tähistamine algas kell 11 mälestustseremooniaga Toompea jalamil asuva 20. augusti kivi juures.

Päevakohase kõnega esines 20. Augusti Klubi president Ants Veetõusme, kes rõhutas, et iseseisvuse taastamise ajal tuli võtta mängu nii talupoja tarkus kui eesmärgikindlus. „Ei olnud ka meie endi sees sellist ühtset vaadet, kuidas taastada Eesti Vabariigi iseseisvus ja ometi kui oli otsustav moment käes, siis me jõudsime ühisele seisukohale, kuidas taastada iseseisvus nii, et ka teised, kes seda ei tahtnud sellisel kujul vastu võtta, olid ometi nõus,“ lisas ta.

Riigikogu nimel asetas mälestuskimbu Riigikogu esimees Lauri Hussar, valitsuse nimel peaminister Kaja Kallas ja Vabariigi Presidendi nimel käsundusohvitser.

Keskpäeval Toompea lossi valges saalis toimunud 20. Augusti Klubi traditsiooniline pidulikul koosolekul ütlesid tervitussõnad Riigikogu esimees Lauri Hussar ja peaminister Kaja Kallas. Päevakohase sõnavõtuga esines klubi liige Andrus Ristkok. Kõiki neid esinemisi läbisid meenutused sündmustest, mis olid seotud Eesti iseseisvuse taastamisega.

Sündmuse ajaloolisel hindamisel toodi esile 69-le vapra riiginaise ja -mehe meelekindlus, kel oli julgust vaadata neil hetkil kaugemale, et Eesti saaks taas vabaks.

Suur huvi oli Eesti iseseisvuse taastamise päeval huvilistel tõusta Pika Hermanni torni. Võimalust kasutas enam kui 800 inimest.

1994. aastal asutatud 20. Augusti Klubi ühendab inimesi, kes kuulusid 1990. aastal valitud Eesti Vabariigi Ülemnõukokku ja hääletasid Eesti iseseisvuse taastamise poolt.

32 aastat tagasi, 1991. aasta 20. augustil kell 23.03 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 69 poolthäälega vastu otsuse taastada Eesti riiklik iseseisvus.

Fotod: Erik Peinar/ Riigikogu
Allikas: Eesti Riigikogu

 

Eestis on Ukraina sõjapõgenike suhtarv üks suuremaid

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Eestis on Ukraina sõjapõgenike suhtarv üks suuremaid, selgub Eurostati värskest ülevaatest.Ukrainast pärit ajutise kaitse saajate arv EL-i elanikkonna suhtes oli 2023. aasta juuni lõpus 9,1 tuhande inimese kohta. Suurimad suhtarvud olid Tšehhis (32,2), Poolas (26,6), Eestis (25,8), Bulgaarias (24,9), Leedus (24,7) ) ja Lätis (23,5).

Võrdluseks, Soomes on see suhtarv mitu korda väiksem kui Eestis.

Eestis oli 2023. aasta juuni seisuga 35 215 ajutise kaitse saajat, Soomes 56 145, samas elab Soomes 5 korda enam inimesi kui Eestis.

Tänavuse, 2023. aasta 30. juunil seisuga oli peaaegu 4,07 miljonil ELi mittekuuluval kodanikul, kes põgenesid Ukrainast 24. veebruaril 2022 Venemaa sissetungi tagajärjel, ELi riikides ajutise kaitse staatus.

Peamised ELi riigid, kus Ukrainast pärit ajutise kaitse saajaid majutati, olid Saksamaa (1 133 420 inimest; 28% koguarvust), Poola (977 740; 24%) ja Tšehhi (349 140; 9%).

 

Eesti: Ruumilise planeerimisega tegelevad ametkonnad plaanitakse tuua ühtse Maa- ja ruumiameti alla

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Keskkonnakomisjoni esimehe Tarmo Tamme algatusel toimus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis arutelu ruumilise planeerimisega tegelevate ametkondade struktuuriüksuste ühtseks Maa- ja ruumiametiks (MaRu) ühendamise teemal.

Loodav amet nõustaks muuhulgas kohalike kliimakavade koostamist. Koos professionaalsema ruumiplaneerimisega aitaks uus lähenemine kohaneda kliimamuutustega, vältida segregeerumist, valmistuda tulevikuks ja hoida keskkonda. MaRu tegevuse eesmärgiks on tagada kvaliteetne elukeskkond nii linnas kui maal.

Ehitus- ja planeerimisseadusesse on plaanis lisada kvaliteetse ruumi põhimõtete järgimise kohustus. Samuti seatakse eesmärgiks renoveerida energiatõhusalt võimalikult suur osa hoonetest, sh avaliku sektori hooned. Projekteerimises ja ehituses on edaspidi plaanis rakendada hoonete elukaarepõhise CO2 hindamise metoodikat ning avalikele ja ärihoonetele kehtestada energiaklassi targa jälgimise kohustus.

Kavandatakse põhimõtet, et uued avalikud hooned peavad eelistatult olema ehitatud puidust, sest puit on kliimaneutraalne materjal, mis loob süsinikulaod. Uue struktuuriüksuse loomine peaks lisaks kvaliteetsemale teenusele vähendama ka riigihalduse kulusid.

Arutelul osalesid lisaks keskkonnakomisjoni liikmetele regionaalminister Madis Kallas, kantsler Marko Gorban ja teised ministeeriumi esindajad. Lisaks olid kutsutud Eesti Arhitektide Liidu president Andro Mänd, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna dekaan Sille Pihlak ja Kliimaministeeriumi elamumajanduse valdkonna juht Veronika Valk-Siska.

 

Eesti: Põhiseaduskomisjon arutab erakorralisel istungil andmekaitset

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Riigikogu põhiseaduskomisjoni tänase erakorralise istungi päevakorras on juurdepääs rahvastikuregistri andmetele õigustatud huvi alusel uuringute läbiviimiseks.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni tänase erakorralise istungi päevakorras on juurdepääs rahvastikuregistri andmetele õigustatud huvi alusel uuringute läbiviimiseks.

Erakorraline istung algab täna kell 13 ja selle lõpuajaks on plaanitud kell 16. Istung on kinnine, komisjoni liikmed annavad kommentaare istungi järel.

Istungile on kutsutud Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor Pille Lehis, samuti Siseministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee esindajad.

 

 

Eestisse tuleb visiidile Eduskunna esimees Jussi Halla-aho

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Eestisse saabub homme ühepäevasele visiidile Soome parlamendi esimees Jussi Halla-aho.

Neljapäeval kell 11.30 kohtub Soome parlamendi spiiker Toompeal Riigikogu esimehe Lauri Hussariga ja teeb sissekande Riigikogu külalisraamatusse. Kohtumisel osaleb ka riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu. Kell 12.15 kohtub Halla-aho Kadriorus president Alar Karise ja kell 13.30 Stenbocki majas peaminister Kaja Kallasega.

Eduskunna esimees külastab ka Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaali, kus asetab kommunismiohvrite mälestuseks lilled.

Halla-ahot saadavad visiidil Soome parlamendi Soome-Eesti parlamendirühma esimees Mikko Savola ja Soome suursaadik Eestis Vesa Vasara.

Ajakirjanikel on võimalik jäädvustada Eduskunna spiikri saabumist Riigikokku, Stenbocki maja sisehoovi ja Vabariigi Presidendi Kantselei juurde, samuti ametlike fotode ja külalisraamatusse sissekannete tegemist ning kohtumiste algushetki. Selleks palume pääslais kohal olla vähemalt veerand tundi varem.