Kolmapäev, detsember 24, 2025

EESTI UUDISED

Kellele kuuluvad Eesti metsad? 10 SUURIMAT OMANIKKU

NordenBladet – Eesti on maailma üks metsarikkamaid riike, metsaga on kaetud pool meie maismaast. Eesti suurim metsaomanik on Eesti riik, omades 1,11 miljonit hektarit metsa, mis jaguneb Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK), maa-ameti, riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK), kaitseliidu, Eesti Energia, Enefit Poweri ja Riigi Kinnisvara vahel. Enamik riigi metsamaast (1,03 miljonit hektarit) kuulub RMK alla. Maa-ameti valduses on 50 109 hektarit metsa ning RKIK-i hallata on 23 898 hektarit metsamaad.

Eraomandis kuulub enim metsa Foreko OÜ-le, mille omanikud on Raul Kirjanen, Andres Rätsepp ja Anders Anderson. Eesti suuruselt teise metsaomaniku Foreko OÜ alla kuuluvad Roger Puit AS 32 425 hektari, Valga Puu OÜ 19 550 hektari, Karo Mets OÜ 7880 hektari ja Voore Mets OÜ 388 hektari metsamaaga. Seega kuulub grupile kokku 60 243 hektarit metsa. Varem kandis osaühing nime Graanul Mets.

Kolmandal kohal on Tornator Eesti OÜ, millele kuulub 58 113 hektarit metsa. Äriregistris on ettevõtte tegelikuks kasusaajaks märgitud Mikko Koivusalo, kel on Soome kodakondsus.

Vestman Grupp haldab 20 462 hektarit metsamaad ning see on jaotatud Metsamaahalduse AS ja Põlluvara AS vahel. Enamik grupi metsa (19 877 hektarit) kuulub just Metsamaahalduse AS-ile. Äriregistri andmetel on grupi omanikud Aivar ja Merit Berzin.

Suuruselt viies metsaomand kuulub Toomas Aabile ja Urmas Rahnelile, kes on Metsagrupp OÜ, Oks Trading OÜ, Halkrika OÜ ja Karistaale OÜ omanikud. Kokku on osaühingute all 18 792 hektarit metsa.

Samas suurusjärgus kuulub metsa Ingka Investments Estonia OÜ-le, mille metsamaa suurus on 18 369 hektarit. Äriregistris on ettevõtte tegelikuks kasusaajaks märgitud rootslane Johan Kuylennstierna. Samas on Ingka Investements Estonia osa Ingka Groupist. See on aga Hollandi ettevõtte, mis tegeleb muuhulgas IKEA frantsiisidega.

Södra Metsad OÜ omandisse kuulub 15 341 hektarit metsa, selle emafirma on aga Rootsist pärit ettevõte Södra.

Edetabelis on järgmine Andras Kaasik, kellele kuulub lisaks isiklikule metsomandile ka Baltwood AS ja Tarmets AS alt kokku 13 999 hektarit metsamaad. Baltwood AS-i teiseks kasusaajaks on äriregistris märgitud ka Ilmar Tanilsoo.

Suuruselt üheksas metsaomanik on kontsern A&P Mets AS, mille omandis on 13 025 hektarit metsa. Ettevõtte tütarfirmad on ka Sakala Põldur OÜ, Lemeks Jõgeva AS, Lemeks Põlva AS, Lemeks Tartu AS, Lemeks Võru AS ja Lemeks Mets AS. Ettevõtte omanikeks on Ants Aidla ja Jüri Külvik. Viimasele kuulub ka Sakalamaad OÜ alt 154 hektarit maad.

Kümnendal kohal on metsaomanikud Soomest: Ari Aarno Juhani Anttonen, Olli Petri Johannes Haltia ja Peter Valdemar Immonen. Ühes osaühingute Palumetsa, Estonian Sustainable Forestry ja Karusamblaga kuulub neile 12 028 hektarit metsa. Lisaks kuulub Haltiale ka Metsnik OÜ, mille hallata on 666 hektarit metsa.

Avafoto: RMK ehk Riigimetsa Majandamise Keskuse hoole all on ligikaudu 30% kogu Eestimaast. Seal asub 45% Eesti metsadest. RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. (NordenBladet)

Allikad: RMK, Maad.ee, Err.ee

Siseminister Lauri Läänemets: Läti-Leedu eeskujul Venemaa kodanikke väljasaatmist Eesti ei plaani

NordenBladet – Läti ning Leedu plaanivad tuhandete Valgevene ning Venemaa kodanike riigist välja saatmist. “Eesti sarnaseid meetmeid ei plaani,” ütles siseminister Lauri Läänemets ERR-ile.

Leedu otsustas 4. augustil, et üle tuhande Valgevene ning Venemaa kodaniku on Leedu julgeolekule oht. Kokku 910 Valgevene kodanikku ning 254 Venemaa kodaniku on plaanis seetõttu riigist välja saata.

Leedu viis läbi küsitluse venemeelsete inimeste välja sõelumiseks – näiteks vastasid need inimesed, et Krimmi annekteerimine 2014. aastal oli õigustatud.

Sarnaselt otsustas Läti hiljuti, et viie kuni kuue tuhande Venemaa kodaniku elamisluba tühistatakse ning neil palutakse Lätist lahkuda. Läti karmistas pärast Venemaa sõja algust keelenõudeid. Need Venemaa kodanikud ei ole Läti keele eksamit sooritanud.

 

Kultuurikomisjon otsib Eesti Rahvusringhäälingu uue hoone rahastamiseks lahendusi

NordenBladet — Riigikogu kultuurikomisjon arutas tänasel erakorralisel istungil Eesti Rahvusringhäälingu uue kompleksi rajamise teemalist pöördumist, milles paluti leida lahendus uue stuudiokompleksi rahastamiseks Eesti Kultuurkapitali vahenditest.

Kultuurikomisjoni esimees Heljo Pikhof ütles, et komisjon otsib rahvusringhäälingu hoone rahastamiseks juriidilisi lahendusi. „Pole kahtlustki, et seda hoonet ja töötingimusi on vaja parandada. Me ei saa lasta inimestel sellistes tingimustes töötada ja kaalume erinevaid seaduslikke võimalusi raha leidmiseks,“ lausus Pikhof. Ta lisas, et komisjon küsib ka Riigikogu õigus- ja analüüsiosakonnalt hinnangut erinevate õiguslike võimaluste osas.

Komisjoni aseesimees Tõnis Lukas toonitas, et oluline on leida konstruktiivne lahendus. „Saime istungil selgust, et Eesti Kultuurkapitalil on piisavalt vahendeid, et rahastada ka rahvusringhäälingu uue telemaja valmimist. Nüüd on kultuurikomisjoni ja Riigikogu ülesanne leida korrektne võimalus, kuidas seda raha eesmärgipäraselt kasutada,“ sõnas Lukas. „Valitsus on Eesti Rahvusringhäälingule uue hoone rahastamist korduvalt lubanud ja nüüd kahetsusväärselt oma lubadustest taganenud, aga lahendus tuleb igal juhul kiiresti leida.“

Istungil osalesid kultuuriminister ja Eesti Kultuurkapitali nõukogu esimees Heidy Purga ning Eesti Kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa, kes andis ülevaate riiklikult tähtsate kultuuriehitiste hetkeseisust ja rahastamise võimalustest tulevikus. Samuti osalesid istungil Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu esimees Rein Veidemann, juhatuse liige Joel Sarv ja juhatuse esimees Erik Roose, kes tutvustas rahvusringhäälingu uue hoone rajamise hetkeseisu.

 

 

Hispaania õhuväelased võtavad üle Eesti õhuruumi turvamise

NordenBladet — Ämari lennubaasis toimus kolmapäeval, 2. augustil pidulik õhuturbe missiooni vahetustseremoonia, kus Balti riikide õhuruumi valvanud Ühendkuningriigi õhuväelased andsid valvekorra üle Hispaania õhuväelastele, kes hakkavad õhuturvet tagama hävitajatega Eurofighter Typhoon.

„Vilniuse tippkohtumine oli ajalooline samm edasi NATO õhukaitsehoiaku tugevdamise suunas – liitlasriikide juhid leppisid kokku uues õhukaitse mudelis, mis keskendub NATO idatiivale. Selle raames saavad hävitajad ja õhukaitsesüsteemid koos harjutada, kuidas õhuturbelt minna sujuvalt üle õhukaitse hoiakule. NATO õhuturbemissioon Ämaris näitab liitlaste pühendumust meie piirkonna kaitsele ja on tugev heidutussõnum Venemaale – NATO on tugev ja ühtne,“ ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm. „Täname Briti kuninglikku õhuväge, kes on viimase rotatsiooni jooksul teinud eeskujulikku tööd Eesti õhuruumi turvalisuse tagamiseks ja õppuste käigus tugevdanud meie koostöövõimet. Tervitame taas Ämarisse naasvat Hispaania õhuväge,“ lisas kantsler Salm.

Ämarisse saabunud hävitajad on lennubaasis valves ööpäevaringselt, sooritavad vajadusel tuvastuslende ja teevad regulaarselt treeninglende. Hispaania õhuväelased on alates 2014. aastast Ämaris õhuturbemissioonil osalenud kolmel korral.

Mitmefunktsiooniline hävitaja Eurofighter Typhoon on kahemootoriline hävituslennuk, mille ehitasid ühisprojektina Saksamaa, Itaalia, Hispaania ja Suurbritannia. Lennuki mitmefunktsioonilisus seisneb selles, et teda saab kasutada hävitajana õhuruumi kaitseks, ründelennukina maapealsete ja merel olevate objektide hävitamiseks, aga ka mitmesuguste luureülesannete täitmiseks.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. 2012. aasta Chicago tippkohtumise raames pikendas Põhja-Atlandi Nõukogu Balti riikide õhuturbe missiooni määramata ajaks.

NATO õhuturbe teine lennusalk baseerub Šiauliai lennubaasis Leedus, kus õhuruumi valvavad Itaalia õhuväelased hävituslennukitega Eurofighter Typhoon.

 

Avafoto: Balti õhuturbe rotatsiooni vahetus Ämari lennubaasis 02.08.2023
A
llikas: Eesti Kaitsevägi

Baltimaad liituvad Mandri-Euroopa elektrivõrguga 2025. aasta alguses

NordenBladet – Eesti, Läti ja Leedu kliima- ja energiaministrid arutasid teisipäeval Riias Balti riikide varasema sünkroniseerimise poliitilise kokkuleppe detaile ning et Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga sünkroniseerimine toimub 2025. aasta veebruaris. Kava kohaselt teavitaksid Balti riigid osapooli Venemaa ja Valgevene elektrisüsteemist lahkumisest ametlikult 2024. aasta augustis, teatas kliimaministeerium.

Järgmisena lepivad kolme riigi süsteemihaldurid kokku tehnilistes detailides, mille järel teevad riikide peaministrid lõpliku poliitilise otsuse.

Eesti kliimaminister Kristen Michal ütles pärast kohtumist, et alates Venemaa täiemahulisest sõjast Ukraina vastu on kasvanud riskid ka Balti riikide energiajulgeoleku tagamisel. “Ministrite tänane kohtumine on märk Balti riikide tugevast ühtsest energiajulgeoleku poliitikast,” rõhutas ta.

“Kuigi Balti riigid ei osta Venemaalt ega müü Venemaale elektrit ning ei maksa Venemaale ka ühises sagedusalas olemise eest, oleme me ajalooliselt siiski agressorriigi elektrisüsteemiga füüsiliselt ühendatud ja vastavalt praegusele geopoliitilisele olukorrale on Balti riigid ühiselt valmis pingutama selle nimel, et liikuda Venemaa elektrisüsteemist lahkumise ja Mandri-Euroopa süsteemiga liitumisega edasi kiiremini kui algselt plaanitud,” lisas kliimaminister Michal.

Avafoto: Unsplash