Kolmapäev, detsember 24, 2025

EESTI UUDISED

Eesti: Põhiseaduskomisjon arutab erakorralisel istungil andmekaitset

NordenBladet — Riigikogu põhiseaduskomisjoni tänase erakorralise istungi päevakorras on juurdepääs rahvastikuregistri andmetele õigustatud huvi alusel uuringute läbiviimiseks.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni tänase erakorralise istungi päevakorras on juurdepääs rahvastikuregistri andmetele õigustatud huvi alusel uuringute läbiviimiseks.

Erakorraline istung algab täna kell 13 ja selle lõpuajaks on plaanitud kell 16. Istung on kinnine, komisjoni liikmed annavad kommentaare istungi järel.

Istungile on kutsutud Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor Pille Lehis, samuti Siseministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee esindajad.

 

 

Eestisse tuleb visiidile Eduskunna esimees Jussi Halla-aho

NordenBladet — Eestisse saabub homme ühepäevasele visiidile Soome parlamendi esimees Jussi Halla-aho.

Neljapäeval kell 11.30 kohtub Soome parlamendi spiiker Toompeal Riigikogu esimehe Lauri Hussariga ja teeb sissekande Riigikogu külalisraamatusse. Kohtumisel osaleb ka riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu. Kell 12.15 kohtub Halla-aho Kadriorus president Alar Karise ja kell 13.30 Stenbocki majas peaminister Kaja Kallasega.

Eduskunna esimees külastab ka Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaali, kus asetab kommunismiohvrite mälestuseks lilled.

Halla-ahot saadavad visiidil Soome parlamendi Soome-Eesti parlamendirühma esimees Mikko Savola ja Soome suursaadik Eestis Vesa Vasara.

Ajakirjanikel on võimalik jäädvustada Eduskunna spiikri saabumist Riigikokku, Stenbocki maja sisehoovi ja Vabariigi Presidendi Kantselei juurde, samuti ametlike fotode ja külalisraamatusse sissekannete tegemist ning kohtumiste algushetki. Selleks palume pääslais kohal olla vähemalt veerand tundi varem.

 

 

Eesti: Erikomisjon arutab Pere Sihtkapitali uuringuid ja rahastamist

NordenBladet — Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon peab täna erakorralise avaliku istungi, et arutada Pere Sihtkapitali SA uuringuid ja rahastamist.

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu ütles, et tegemist on aktuaalse teemaga, mille puhul on oluline omada juhtunust parlamendi tasemel ülevaadet.

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni aseesimehe Maris Lauri sõnul tuleb välja selgitada, millistel kaalutlustel tegi toonane riigihalduse minister Riina Solman rahaeralduse Pere Sihtkapitalile. „Ühelt poolt on perepoliitika sotsiaalministeeriumi vastutusvaldkond. Teisalt on selgunud, et sihtkapitali tegevuses on mitmeid tõsiseid küsitavusi ja ei saa välistada, et on rikutud seadusi. Eelarvelist maksuraha tuleb kasutada seadus- ja sihipäraselt. Peame teadma, mis on läinud valesti ja mida tuleb muuta,” selgitas Lauri.

Erikomisjoni istungile on kutsutud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, Riigikogu liige Riina Solman, Pere Sihtkapitali nõukogu esimees Katrin Kiisk ja juhatuse esimees Hillar Petersen, majandusteadlane Raul Eamets ja Tallinna Ülikooli rahvastikuteaduse professor Allan Puur.

 

 

 

Mereväe tuukrid puhastasid Narva lahte ajaloolistest lõhkekehadest

NordenBladet — Sel nädalal käisid mereväe tuukrid operatsiooni 3B Divex raames koos liitlastega demineerimas veealuseid ajaloolisi lõhkekehi Narva lahes.

„Me oleme Toila ranniku lähedal tuvastanud rohkesti II Maailmasõja aegseid lõhkekehasid. Selle operatsiooni raames saame kaasata meie liitlasi lõhkekehade hävitamisel. Kuna Eesti vetes on meil hulganisti demineerimist vajavaid lõhkekehasid, tulevad liitlased siia väga hea meelega,“ ütles Eesti mereväe tuukrigrupi ülem vanemleitnant Priit Kaasikmäe.

Esmaspäeval jõudsid tuukrid koos varustusega Toila sadamasse, kuhu püstitasid esmalt enda staabi. Esimesed päevad möödusid meditsiini- ja erinevate sukeldumisharjutustega. Kolmapäevast alates pöördusid ilmaolud soodsaks ning tuukrid alustasid lõhkekehade merepõhjast otsimise, kaardistamise ja lõhkamisega.

„Lõhkekehade transport ja demineerimine on väga väljakutsuv ja paljude jaoks hea kogemus. Antud operatsiooni eristab tavalistest õppustest see, et siin me ei harjuta, vaid tegeleme reaalselt lõhkekehade demineerimisega,“ ütles vanemleitnant Kaasikmäe.

Operatsiooni toimumise kohaks valiti Toila, kuna selle ümbruses on hulganisti maailmasõdade aegseid meremiine, mis on vaja kahjutuks teha. Operatsioonil osalesid sellel aastal viie riigi mereväe tuukrite meeskonnad Eestist, Lätist, Leedust, Saksamaalt ja Ameerika Ühendriikidest.

„Selle piirkonna ajalugu on väga õõvastav ja siin on sõja tõttu palju laevavrakke, mis on ümbritsetud miinidest. Selle tõttu tuleb kõik lõhkekehad üles tõsta ja vrakkidest eemale transportida. See muudab operatsiooni väga keeruliseks ja ajamahukaks,“ ütles Eesti mereväe miinituuker vanemmaat Kaupo Saarmann.

3B Divex on iga aastane operatsioon, mille eesmärgiks on hävitada Baltimaade vetes olevaid ajaloolisi lõhkekehasid. Operatsioon roteerub kolme Balti riigi vahel, sellel aastal oli see eestlaste korraldada.

 

MUUTUV muinsuskaitsealade kaitsekord jagab hooned kolme kaitsekategooriasse

NordenBladet – Eesti muinsuskaitsealustel hoonetel pidi varem säilitama ehitise välimuse nii seest kui ka väljast ning iga samm tuli muinsuskaitseametiga läbi arutada. Sisuliselt kuulusid kõik hooned A-kaitsekategooriasse. Uued kategooriad lasevad hoonete kaitset lõdvemaks.

Tartus lähevad muinsuskaitseameti algatusel õige pea käiku uued ehitiste kaitsenõuded, millega ei pea nende originaalset interjööri ning kohati ka eksterjööri säilitama. Tartu linnavalitsuse muinsuskaitse peaspetsialist Egle Tamm ütles, et uus muinsuskaitse seadus ja Tartu muinsuskaitseala kaitsekord jagavad sealsed hooned kolme kaitsekategooriasse: A, B ja C.

Ka muinsuskaitseameti kaitsekorralduse peaspetsialist Kersti Siim ütleb, et kaitsealuseid hooned on väga erineva väärtusega ning uus seadus annab paindlikkust juurde.

Pärnus on uus kaitsekord juba käiku läinud, Tartu ootab veel valitsuse kinnitust ning Tallinnas lõppes juuli lõpus eelnõude avalik väljapanek. Kaitsekorra muutmine käib ka Viljandi, Kuressaare, Paide, Haapsalu, Lihula, Võru, Rebala ja Rakvere muinsuskaitsealadel. Sillamäel jäi kaitsekorra täiendus ressursside puuduse tõttu katki.

Avafoto: NordenBladet