„Balti riikidele ja Soomele on meretee üle Läänemere majanduslikult ja sõjaliselt peamine transpordiühendus muu maailmaga, mille halvamine seiskaks pikemas plaanis majanduse ja piiraks maavägede siirmist ja varustamist,“ ütles miinisõja divisjoni ülem kaptenleitnant Ott Laanemets. „Õppusel harjutati tegevusi olukorras, kus vastane on mereteed Läänemerel blokeerinud. See tähendab võitlusi pealvee- ja allveelaevadega, lennuvahenditega ning miinidega.“

Eesti mereväe laevadest osalesid tänavu õppusel miinijahtijad EML Ugandi ja EML Sakala.

„Ajateenijatest meeskonna liikmete jaoks on see nende esimene merereis, mis on pakkunud palju huvitavaid tegevusi koos liitlastega – alates ühisest sadamakülastusest Riias kuni keerukate manööverdusharjutusteni Läänemerel,“ ütles EML Sakala komandöri ülesannetes olev kaptenmajor Märt Uuemaa. „Samuti saime tutvustada uutele meeskonna liikmetele laeva põhiülesannet ehk miinitõrjet.“

Õppus toimus peamiselt Läti vetes, kuid osaliselt tehti miinijahtimist ka Eesti territoriaalmeres. Kogu õppuse alalt leiti 12 ajaloolist lõhkekeha, millest kümme tehti kahjutuks merepõhjas.

Eestis paiknes õppuse ajal ka rahvusvaheline laevaliikluse koordineerimise element (NCAGS), kelle ülesanne oli õppuse alas olevate tsiviillaevade ja sadamate teavitamine käimasolevatest harjutustest.

Õppus Northern Coasts 2023 algas 9. septembril Riias. Laevad sõitsid sadamatest välja 11. septembril, mil algasid esimesed ühised koostööharjutused. Õppusel osales tänavu 14 NATO liitlas- ja partnerriiki, pea 30 mereväe laeva, üle kümne lennuki ja kopteri ning üle 3000 mereväelase.

Õppus Northern Coasts on 2007. aastast korraldatav iga-aastane õppus, kus osalevad nii NATO- kui partnerriigid. Õppusele pani aluse Saksamaa merevägi, kes selle korraldamist iga aasta ka juhib.

„Koostöö Marylandi rahvuskaardiga on aidanud meil ette valmistada meie allohvitseride väljaõpet ning luua ja arendada meie sõjalisi õppeasutusi ja staabiprotseduure,“ ütles kaitseväe juhataja kindral Martin Herem. „See koostöö oli eriti väärtuslik meie võimete arendamisel ja NATO liikmeks saamise ettevalmistamisel. Täname teid suurepärase koostöö eest.“

Kaitseliidu ülem kindralmajor Riho Ühtegi rõhutas rahvuskaartlaste panuse tähtsust Kaitseliidu ja kaitseväe arendamisel ning soovis ka tulevikus edukat koostööd. „Ma olen kindel, et 30 aasta pärast saame me uhkusega tõdeda, et meie koostöö on olnud edukas ja jätkub ka siis paljudes erinevates valdkondades.“

„Marylandi osariigi ja Eesti partnerlusprogramm on suurepärane näide sellest, mida me koostööga saavutame,“ ütles USA suursaadik Eestis George P. Kent. „Alates 1993. aastast on Marylandi rahvuskaart ning Eesti Kaitseliit ja kaitsevägi töötanud kõrvuti, õppides üksteiselt ja tugevdades vastastikust kaitset.“

1992. aastal otsustas USA Rahvuskaart luua partnerlusprogrammi suhete arendamiseks Nõukogude okupatsiooni järel taasiseseisvunud riikidega. 1993. aastal määrati programmi raames Eesti partneriks Marylandi Rahvuskaart. Üsna varakult lisas Marylandi Rahvuskaart sõjalisse koostöösse ka tsiviilaspekti, viies kokku Eesti ja Marylandi ametnikke ning inimesi.

Rahvuskaart on korraldanud kaitseväelaste ja kaitseliitlaste koolitust Ameerika Ühendriikides ning panustanud Kaitseliidu kui vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni tugevdamisse. Samuti on Marylandi Rahvuskaart õpetanud välja kaitseväe välisoperatsioonidel osalevaid kopteripiloote. Marylandi Rahvuskaart osaleb regulaarselt Eestis õppustel.

Avafoto: Marylandi rahvuskaartlaste, Kaitseliidu ja kaitseväe koostöö 30. aastapäeva tähistamine 19.09.2023 (Eesti Kaitsevägi)