NordenBladet —Tallinna 21. Kooli õpilased heiskasid täna päikesetõusul Pika Hermanni torni Eesti lipu, et tähistada vastupanuvõitluse päeva.
Lipuheiskamist assisteerisid Tallinna 21. Kooli liputoimkonna liikmed Karl Rudolf Kunnas, Jako Julius Schmid ja Gregori Visse. Samuti süütasid kooli esindajad repressioonides hukkunud Asutava Kogu ja I-VI Riigikogu liikmete mälestustahvli juures küünla ning kohtusid Riigikogu esimehe Lauri Hussariga.
1997. aastast tegutsev liputoimkond koosneb vabatahtlikest 10.–12. klassi noormeestest ning see esitab, valvab ja kaitseb kooli lippu ja vajadusel riigilippu, lähtudes Eesti lipu seadusest. Liputoimkond osales vastupanuvõitluse päeva lipuheiskamisel 10. korda.
1940. aasta suvel, mil Nõukogude väed okupeerisid Eesti territooriumi, sai Raua tänava koolist ehk nüüdsest Tallinna 21. Koolist Eesti kaitseväe sidepataljoni ajutine kodu. Just seal pidasid Eesti vabariigi sõdurid maha oma ainsa lahingu Teises maailmasõjas.
Vastupanuvõitluse päeva on riikliku tähtpäevana tähistatud alates 2007. aastast. 22. septembril 1944 algas Eesti vastupanu punasele okupatsioonivõimule ning võitlus vaba ja demokraatliku Eesti eest. 1944. aasta 18. septembril astus ametisse Otto Tiefi valitsus, mis kuulutas Eesti käimasolnud sõjas neutraalseks. Eesti suveräänsusest Punaarmee aga ei hoolinud ning Eesti okupeeriti taas. Vastupanu kestis eri vormides kuni Eesti iseseisvuse taastamiseni aastal 1991.
Avafoto: Tallinna 21. Kooli õpilased heiskasid päikesetõusul Pika Hermanni torni Eesti lipu, et tähistada vastupanuvõitluse päeva (Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)
NordenBladet — Balti Assamblee (BA) president ja BA Eesti delegatsiooni esimees Timo Suslov sõnas, et 2024 – 2026. aastani keskendub organisatsioonide koostöö eeskätt küberkaitsele ning idapartnerlusele.
„Balti riigid ja Põhjamaad on ühisel seisukohal, et Venemaa agressioon Ukrainas ohustab meie piirkonda ja kogu Euroopat. Seetõttu leppisime esiteks kokku, et aitame Ukrainat sõjajärgsetel taastamistöödel. Samuti vajame põhjalikku kaitsekoostööpoliitikat, mis hõlmab küberjulgeolekut ning Balti riikide ja Põhjamaade ühiskondade vastupanuvõime suurendamist autoritaarsetelt režiimidelt pärit võltsuudistele ja propagandale,“ sõnas Suslov.
Põhjamaade Nõukogu poolt allkirjastas dokumendi Põhjamaade Nõukogu president Jorodd Asphjell.
Lisaks on koostööprioriteetide nimekirjas demokraatiale ülemineku toetamine idapartnerlusmaades; piirkonna energiajulgeolek; transpordi- ja energiataristu ühildamine ja digitaalse koostalitlusvõime tagamine; kliimamuutuse vähendamine ning kestlik, energiasäästlik ja ringmajandus; samuti haridussüsteemide ühilduvus, sealhulgas üksteise kõrgkoolide lõpudiplomite tunnistamine.
Riigikogu konverentsisaalis toimuva, kell 11 alanud tippkohtumise raames toimub kaks arutelupaneeli, mille teemadeks on küberkaitsekoostöö ja idapartnerlusriikide toetamine üleminekul demokraatlikule ühiskonnakorraldusele. Istungit juhib BA president Timo Suslov ning osalevad ka presiidiumi liige Enn Eesmaa ja BA julgeolekukomisjoni esimees Peeter Tali. Hommikul enne tippkohtumise ametlikku algust külastasid BA ja PNi delegatsioonid ka NATO Küberkaitsekoostöö Keskust Tallinnas.
Balti Assamblee on kolme Balti riigi parlamendi konsultatiivne koostööorganisatsioon, mis arutab vastastikust huvi pakkuvaid küsimusi. 2023. aastal on Balti Assamblee eesistujaks Eesti.
NordenBladet — Kas oled kunagi mõelnud, kes võiks elutseda Viimsi Artiumi taga Karulaugu matkarajal, kus on porised mülkad, maalilised mahalangenud puud ja kummaliselt paindunud kuivanud puujuured. Kas sooviksid olla see inimene, kes avastab selle veidra ja natuke hirmutava soomuste, saba ja küüniseliste käppadega olendi, kelle silmad hiilgavad enam kui tuhat küünalt? Ja seda ainult paarsada meetrit Viimsi keskuse turvalisest ja viisakast asulast eemal.
Kätte on jõudnud sinu võimalus! 23.-24. septembril toimub Viimsi Artiumis loominguline kirjanduslik töötuba „Uued lood Põhja Konnast – loovkirjutamise töötuba lastele ja noortele“, mis ühendab endas nii loovkirjutamist, loo jutustamist kui ka fotograafiat.
Lapsed ja noored vanuses 10-16 eluaastat, kes on huvitatud loomingulisest kirjutamisest, on oodatud osalema töötoas, mida viib läbi auhinnatud kirjanik ja õpetaja Islandilt Markús Már Efraím.
Markús Már Efraím on loovkirjutamise õpetaja, autor ja storyteller Islandilt. Enda kohta kirjutab ta nii:
“Mis puudutab minu kogemust loovkirjutamise õpetamise alal, siis olen tegelenud sellega praeguseks üle kümne aasta nii Islandil kui näiteks ka USA-s. Kuigi minu kui juhendaja jaoks on oluline laste kirjutamis- ja lugemisoskuse edendamine ning huvi tekitamine lugemise ja kirjanduse vastu laiemalt, on minu arvates suurte inimeste esmaseks kohustuseks soosida laste võimet kriitiliselt mõelda, julgeda oma arvamus välja öelda ja leida oma isiklik “hääl”.
Olen Islandil õpetanud vist enam kui tuhandet last ja noorukit ning paljud neist on minu töötubades korduvalt osalenud. Olen saanud oma tegevuses eest mitmeid auhindu, nagu näiteks Uue Algatuse Auhind Reykjaviki noorsootöö- ja haridusosakonnalt, riiklik Lapsevanemate Auhind, Neighbourhood Hero auhind või Lastekaitsefondi kultuurivaldkonna auhind. Olen Rahvusvahelise Noorte Kirjanduskeskuste Nõunikekogu liige ning teinud aktiivset kaastööd erinevate rahvusvaheliste projektidega ning lasteajakirjaga “Illustoria”. Oma töös kasutan ma lugude jutustamisel palju fotograafiat. Hiljuti alustasin Islandil uut projekti “21. sajandi muinasjutud”, samuti on plaanis töötoad Gröönimaa idarannikul innuiidi lastega”.
Loovkirjutamise töötuba toimub Viimsi Artiumi erinevates ruumides ning välialal 23. ja 24. septembril (Randvere tee 20)
Laupäev, 23. september kl 11.00-18.00 (kaks 3-tunnist sessiooni koos lõunapausiga).
11:00 – 12:00 – Kaasaegse kunsti galerii.
12;00 – 18:00 – Ruum 228
Pühapäev, 24. septembrer kl 11.00-14.00 (üks session ja lõpetamine).
Viimsi Artiumi 3. korruse fuajee
Grupi suurus 12-16 noort, kes osalevad kõigil kolmel sessioonil.
Töötoa töökeel on inglise keel, kuid lugusid võib kirja panna oma emakeeles.
Töövahendid on kohapeal tasuta. Laupäeval soovitame kaasa võtta ka toidupaki, kuid einetada saab ka kohvik-restoranis Kork.
Osavõtvate noorte soovituslik vanus on 10 – 16, kuid oodatud on ka nooremad ja vanemad noored, kes on huvitatud lugude jutustamisest ning nende loomisest.
Töötuba toimub Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Viimsi Artiumi ja Viimsi Teaduskooli koostöös.
NordenBladet — Peaminister Kaja Kallas sõnas vastates Urmas Reinsalu küsimusele poliitilise olukorra kohta, et valitsus saavutas pankade ülikasumite asjus pankadega kokkuleppe, mis ei kahjusta Eesti majandust.
Peaminister selgitas Riigikogu infotunnis, et pankade 2024. ja 2025. aasta prognoositavate ülikasumite maksustamisega on hiljaks jäädud, sest maksukorralduse seaduses on kokku lepitud, et uued maksud tuleb kehtestada kuus kuud varem ja seega 2024. aastaks ei oleks jõudnud seda niikuinii teha. „Selles olukorras istusime pankadega maha, et kuidas saada nendest kasumitest ka riigieelarvesse suurema osa ja see summa, mida nad lubasid täiendavalt sellele, mis on juba prognoositud avansilise tulumaksuna või tulumaksuna, pankadelt tuleb,“ viitas Kallas eile pangajuhtidega sõlmitud kokkuleppele, mille järgi võtavad pangaomanikud lähiaastatel kasumi välja ja maksavad selle pealt makse.
„Ma tuletan lihtsalt meelde, et pangad on ainuke ettevõtlussektor, kellel on klassikalises mõttes tulumaks, teised reinvesteeritud kasumilt tulumaksu ei maksa,“ märkis Kallas ja täpsustas, et see summa on 2024. aastal 80 täiendavat miljonit eurot. „136 miljonit vist oli see, mida me oleme prognoosinud, pluss 80 miljonit ja 2025. aastal pluss 42 miljonit 193 miljonile lisaks,“ täpsustas ta. Samuti märkis Kallas, et pangad elavdavad majandust, andes laene, andes ligipääsu kapitalile ja makstes hoiuste pealt intressi ning kokkulepe ei halvenda Eesti majanduse olukorda.
Peaminister vastas veel Martin Helme küsimusele rahanduse ja majanduse, Tanel Kiige küsimusele uurimiskomisjoni loomise takistamise, Helle-Moonika Helme küsimusele riigi olukorra, Riina Solmani küsimusele riigieelarve ja Rene Koka küsimusele moraalsete standardite kohta.
Infotunnis osalesid ka kaitseminister Hanno Pevkur ja siseminister Lauri Läänemets. Kaitseminister vastas Andres Metsoja küsimusele ussisõnade kohta. Siseminister vastas Vadim Belobrovtsevi küsimusele järgmise aasta eelarve ja Lauri Laatsi küsimusele maksude kohta.
Avafoto: Peaminister Kaja Kallas (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
NordenBladet — Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud eelnõu, mis võimaldab koolist ja lasteaiast välja arvata Ukraina sõjapõgenikest lapsed, kes on Eestist juba lahkunud ega vaja enam kooli- või lasteaiakohta.
Valitsuse algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse, kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (231 SE) võimaldab lasteaiast ja koolist välja arvata Ukraina sõjapõgenikest lapsed, kes on ilma lasteaeda või kooli teavitamata Eestist lahkunud. Seletuskirja kohaselt lahkub osa Eestisse saabunud ja siin lasteaia- või koolikoha saanud Ukraina lastest koos oma peredega kas teistesse riikidesse või koju tagasi, kuid tihti ei teavitata lahkumisest kooli või lasteaeda.
Praegu saab riigist lahkunud lapse, kes õppe- ja kasvatustegevuses enam ei osale, lasteaiast või koolist välja arvata üksnes lapsevanema taotlusel. Eelnõuga nähakse seadustes ette täiendav alus, mis võimaldab nii koolieelsest lasteasutusest, üldhariduskoolist kui ka kutseõppeasutusest lapse välja arvata ka lapsevanema taotluseta, kui ta tegelikult Eestis ei viibi ja tema Eesti elukoha andmeid ei ole rahvastikuregistris.
Lisaks viiakse eelnõuga koolieelse lasteasutuse seadusesse ja kutseõppeasutuse seadusesse tervikloetelu lasteaiast või koolist väljaarvamise alustest. Sellist loetelu ega selgeid väljaarvamise aluseid ei ole neis seadustes praegu sätestatud.
Menetlusest langes välja 12 eelnõu
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (9 SE), mille eesmärk oli vähendada võõrkeelse õppe mahtu Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides. Algatajad soovisid muudatusega peatada kõrghariduse ingliskeelseks muutumise ning parandada seeläbi vähemalt osaliselt õppekvaliteeti ja lõpetajate vastavust Eesti tööturu nõudmistele.
Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Margit Sutrop Reformierakonna fraktsioonist.
Kultuurikomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 56 ja selle vastu oli 20 Riigikogu liiget, seega langes eelnõu menetlusest välja.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (16 SE), millega sooviti pikendada õppelaenu tagasimaksmise tähtaega, tõsta õppelaenu mahtu, näha ette, et õppelaenu saavad ainult Eesti ja Eestis õppivate teiste Euroopa Liidu riikide kodanikud, ning sätestada, et Eestis õppivate Eesti kodanike puhul pole käendust ega tagatist tarvis. Lisaks nägi eelnõu ette, et riik kustutab õppelaenust poole, kui laenusaaja loodud perekonnas on üks, ning kogu laenu, kui laenusaaja loodud peres on vähemalt kaks alaealist last.
Läbirääkimistel võtsid sõna Helle-Moonika Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Tõnis Lukas Isamaa fraktsioonist.
Kultuurikomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamise poolt oli 58 ja selle vastu hääletas 21 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Rene Koka ja Siim Pohlaku algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (32 SE), millega sooviti langetada käibemaksumäär 17 protsendile, et vähendada maksukoormust ja leevendada inflatsiooni mõju elanike ostujõule.
Läbirääkimistel võttis sõna Rene Kokk Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Rahanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 47 ja selle vastu oli 31 Riigikogu liiget.
Riigikogus ei leidnud toetust Isamaa fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda plaanist tõsta majutusasutuste käibemaksu“ eelnõu (39 OE), millega sooviti teha valitsusele ettepanek loobuda majutusasutuste käibemaksu tõstmisest.
Lõpphääletusel oli eelnõu vastuvõtmise poolt 25 ja selle vastu üks Riigikogu liige. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält.
Riigikogu ei võtnud vastu ka Isamaa fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda maksutõusudest ja kehtestada meetmed Eesti ettevõtluskeskkonna arendamiseks“ eelnõu (64 OE), millega sooviti teha valitsusele ettepanek ära jätta maksutõusud ning töötada välja ja kehtestada meetmed Eesti ettevõtluskeskkonna arendamiseks.
Läbirääkimistel võttis sõna Mart Maastik Isamaa fraktsioonist.
Eelnõu poolt hääletas 20 Riigikogu liiget, samas kui vastuvõtmiseks vajanuks see koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (22 SE), millega sooviti tõsta koolilõuna miinimummaksumus õpilase kohta ühelt eurolt kahele eurole päevas. Algatajate sõnul ei ole kõrge inflatsiooni ja kiire hinnatõusu tõttu seniste summade eest võimalik koolitoidu kvaliteeti hoida. Toetuse alammäära suurendamine aitaks nende sõnul tagada, et koolilõuna oleks tervislik ja maitsev ning õpilastele jätkuvalt tasuta kättesaadav. Viimati tõstis riik koolilõuna toetuse alammäära 2018. aastal.
Läbirääkimistel võttis sõna Vadim Belobrovtsev Keskerakonna fraktsioonist.
Kultuurikomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 43 ja selle vastu hääletas 15 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Isamaa fraktsiooni algatatud keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (20 SE), millega sooviti tugevdada eesti keele positsiooni riigikeelena ning tagada, et eesti keel oleks ühiskonnas peamine teabe- ja suhtluskeel. Eelnõuga sooviti teha muudatused, mis puudutavad avalik-õiguslike juriidiliste isikute eestikeelset asjaajamist ning võõrkeelsete kaubamärkide, audioreklaami ning riigi- ja omavalitsuse asutuste veebiaadresside eestikeelsust. Lisaks sooviti eelnõuga laiendada keelenõudeid neile platvormitööd tegevatele inimestele, kes teenusesaajatega vahetult suhtlevad.
Läbirääkimistel võttis sõna Tõnis Lukas Isamaa fraktsioonist.
Kultuurikomisjoni ettepanekut eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata toetas 50 ja selle vastu oli 10 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Keskerakonna fraktsiooni algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (141 SE), millega sooviti tõsta lastega perede toimetuleku parandamiseks esimese ja teise lapse toetus 80 eurolt 100 eurole kuus. Samuti nägi eelnõu ette lapsetoetuste indekseerimise, et toetus oleks elatustaseme tõusuga proportsionaalne ning selle suurust ei peaks igal aastal eraldi muutma.
Läbirääkimistel võttis sõna Tanel Kiik Keskerakonna fraktsioonist.
Sotsiaalkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamise poolt oli 41 ja selle vastu hääletas 18 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Keskerakonna fraktsiooni algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (206 SE), millega sooviti tõsta lastega perede toimetuleku parandamiseks esimese ja iga järgneva lapse eest makstav toetus 150 eurole kuus. Praegu makstakse lapsetoetust esimese ja teise lapse kohta 80 ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100 eurot kuus. Samuti nägi eelnõu ette lapsetoetuste indekseerimise, et toetus oleks elatustaseme tõusuga proportsionaalne ning selle suurust ei peaks igal aastal eraldi muutma.
Läbirääkimistel võttis sõna Andre Hanimägi Keskerakonna fraktsioonist.
Sotsiaalkomisjoni ettepanekut eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata toetas 42 ja selle vastu oli 21 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (21 SE), mis oleks kaotanud elektroonilise hääletamise võimaluse Riigikogu, kohalike volikogude ja Euroopa Parlamendi valimistel. E-hääletus võeti Eestis kasutusele 2005. aastal.
Läbirääkimistel võttis sõna Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamise poolt hääletas 41 ja selle vastu oli 15 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Ants Froschi ja Rain Epleri algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (74 SE), mis oleks keelanud valimisliitude osalemise kohalikel valimistel. Ettepaneku kohaselt saanuks kohalikesse volikogudesse kandideerida kas erakonna nimekirjas või üksikkandidaadina.
Läbirääkimistel võttis sõna Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata toetas 44 ja selle vastu hääletas 15 Riigikogu liiget.
Samuti lükkas Riigikogu esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Jaak Valge, Varro Vooglaiu, Leo Kunnase, Henn Põlluaasa ja Helle-Moonika Helme algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (77 SE), millega sooviti taastada kohalike rahvahääletuste korraldamise võimalus. Eelnõu kohaselt saanuks kohaliku rahvahääletuse algatada volikogu või vähemalt 10 protsenti volikogu valijatest ning rahvahääletuse tulemus olnuks siduv, kui sellel osaleb vähemalt 30 protsenti omavalitsuse valimisõiguslikest elanikest.
Läbirääkimistel võttis sõna Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata toetas 40 ja selle vastu hääletas 17 Riigikogu liiget.
