NordenBladet – Ülemiste City lansseeris eelmisel nädalal Green City teenuse – tööriista, mis aitab ettevõtetel koguda, visualiseerida ning analüüsida oma tarbimisandmeid ning neist tulenevalt tekkivat jalajälge.
„Kuna ettevõtetel lasub üha suurem vastutus olla äritegevuses ja ressursside tarbimises keskkonnateadlik ning kestlikkuse valdkonna aruandluskohustus muutub üha spetsiifilisemaks, lansseeris Ülemiste City unikaalse Green City teenuse,” lausus Mainor ASi rohevaldkonna arendusjuht Mati Fjodorov. „Green City teenus suunab meie ettevõtteid ja töötajaid oma jalajälje peale mõtlema ja hõlbustab jätkusuutlikkusega seotud tegevusi. Esiteks mugavdab see oluliselt nende andmete kättesaamist, mis on raporteerimistegevustes üks aeganõudvaim osa, teiseks annab ülevaate linnaku ja ettevõtte ressursside tarbimise kohta ja kolmandaks leiab platvormilt soovitused, mida teha, et targemalt tarbida. Kestlikkuse aruandlus ei tohiks piirduda üksnes raporteerimisega – see peab saama ettevõtte ja selle koostööpartnerite äritegevuse normaalseks osaks. Täpselt nii, nagu seda on hetkel näiteks finantsaruandlus.”
Mati Fjodorovi sõnul aitab Green City teenus ühtlasi tõsta valdkonna kohta üleüldist teadlikkust. Näiteks on kogu linnaku andmed oluliseks väärtuseks teenusepakkujatele oma äritegevuse efektiivsemaks planeerimiseks. Ka linnakuülene liikuvusinfo sõidukite kohta on väga oluline indikaator, sest transpordi heide on miski, mis pole inimestele nii selgesti tajutav. „On keeruline viia ellu uuendusi, kuniks inimestel puudub arusaam, mis on nende uuenduste mõju,” tõdes ta, viidates erinevatele keskkonnasekkumistele Ülemiste Citys.
Jätkusuutlikkusagentuuri Sustinere asutaja Marko Siller tõdes oma ettekandes, et suurem surve jätkusuutlike valikute tegemiseks tuleb praegu turgudelt, klientidelt, rahastajatelt, investoritelt. „Kui tahad konkurentsis püsida, siis tuleb seda teha. Samuti on läbi kestlikkuse ja keskkonna väärtustamise lihtsam kõnetada ka talente.” Ta lisas samas, et kestlikkuse juures ei tohiks tegeleda ainult endale mugavate lahendustega, vaid rohkem tuleks süveneda sellesse, kust tuleb ettevõtte jalajälg ning milline on selle kliimamõju.
Teise teemana keskenduti Green City teenuse tutvustamise kõrval liikuvusele, mis on kestliku linnaruumi üks olulisim alustala ja ettevõtete jalajälje mõjutaja. Ülemiste City liikuvusprojektide tulemusi ja õppekohti tutvustas Mainor Ülemiste juhatuse esimees Ursel Velve, kelle sõnul on keskkonda arendades äärmiselt oluline kaasata inimesi aruteludesse juba enne keskkonnasekkumist ehk muudatustega alustamist. “Inimeste kaasamine loob neis omanikutunde ja tekitab muudatuste ees positiivset uudishimu. Teine oluline eeldus on andmete kogumine – meie kogemus näitab, et küsitlustega saab koguda küll infot inimeste ootuste kohta, kuid tegelikku käitumist, mis võib olla mõjutatud keskkonna turvalisustest, ilmast ning veel paljust muust, peegeldavad siiski andmed.”
Ursel Velve sõnul on Ülemiste Citys liikuvuse hõlbustamisse aastaid panustanud. “Ometi kui vaatame, mis toimub hetkel ühistranspordiga, tekib paratamatult hirm, et langeme taas seisu, kus olime aastate eest. Niisiis kutsume üles ka Tallinna linna ning teisi linnu inimesi rohkem kaasama ning oma plaanides andmetele tuginema,” tõdes ta.
Esinejate seas astusid lisaks Mati Fjodorovile, Ursel Velvele ja Marko Sillerile panelistidena üles Mariliis Mia Topp (rattalinnapea), Indrek Gailan (Tallinna Transpordiamet), Tõnis Savi (Liikuvusagentuur) ning Tiit Arus (CF&S Estonia), kes arutlesid liikuvusest tuleviku linnaruumis. Paneeldiskussiooni modereeris Katre Kahre (Jolos).
Ülemiste Green City teenuse arendus toimub kahes etapis. 2024. aastal valmib arenduse teine etapp ja rakenduse lisa, mis lihtsustab ettevõtetel nende töötajate tööle-koju sõitude jalajälje arvutamist. Samuti soovitakse tulevikus näidata seda, mis piirkondadest inimesed linnakusse saabuvad ja kuhu lähevad.
Avafoto: Pressimaterjalid (Kalev Lilleorg/Ülemiste Green City)
