Lääne-Eesti ja saarte maakaitsevõitlejad saabusid õppusele

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Täna saabusid Kaitseliidu Lääne maakaitseringkonda õppusele Ussisõnad Pärnu-, Lääne-, Saare- ja Hiiumaa kodukandi kaitsmiseks mõeldud üksuste võitlejad.

Äsja õppusele saabunud maakaitseväelasi õpetavad Kaitseliidu ja kaitseväe instruktorite kõrval välja ka nende endi rühmade reservväelastest juhid, et õppida kuidas olla valmis oma kodukanti sõja korral kaitsma.

Õppusel osaleb ka mereväes 11 aastat tagasi väljaõppe saanud madrus Maido Palusalu, kes loodab teada saada kuidas asjad maaväes toimivad. Tõstamaalt pärit metsandusega tegelev reservväelane lisas, et pere oli igati toetav ja lapsehoidmisesse kaasati ka vastutulelik ämm.

Reservväelased harjutavad oma kodukoha kaitsmist Kaitseliidu Lääne maakaitseringkonnas kuni 29. septembrini. Õppus algas reservjuhtide täiendväljaõppega, kes hakkavad juhtima täna Ussisõnadele saabunud maakaitserühmade reakoosseisu. Väljaõppele järgnevad kontrollharjutused erinevates kohtades üle Pärnu-, Lääne-, Hiiu-, Saare- ja Muhumaa.

Ussisõnadele on kutsutud need ajateenistuse läbinud ja reservi arvatud reservväelased, kelle ametikohtadele oli välja õpetatud uus koosseis reservväelasi ja kes määrati seetõttu maakaitseüksuste koosseisu. Maakaitseüksuste loomine annab kiirreageerimisreservist välja arvatud võitlejatele uue funktsiooni, mis hoiab nende väljaõppetaset ja lahinguvalmidust.

Õppus Ussisõnad on Eesti ajaloo suurim reservväelaste väljaõpetamisele keskenduv õppekogunemine. Kuue nädala jooksul oodatakse õppusele ligi 10 000 reservväelast, kes määrati 2022. aasta jooksul maakaitseüksuste koosseisu. Õppus kestab 28. augustist kuni 8. oktoobrini.

Avafoto: Eesti Kaitsevägi

Euroopa Liidu asjade komisjon toetab sõidukite heitgaaside vähendamist

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas Eesti seisukohad Euroopa Liidu algatuse kohta, mille eesmärk on vähendada sõidukite õhusaasteainete heitenorme ning tagada, et sõiduautod, kaubikud, veoautod ja bussid oleksid vastupidavamad ja keskkonnasäästlikumad.

Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimehe Maria Jufereva-Skuratovski sõnul on õhukvaliteedi parandamine ning seeläbi inimeste tervise kaitsmine hea ja vajalik eesmärk. „Tuleb arvestada, et uued nõuded tõstavad mõnevõrra sõidukite hindu,” ütles aseesimees ja osutas, et hinnatõus ei tohi olla märkimisväärne, kuivõrd seoses plaanitava käibe- ja tulumaksu tõusuga võib vastasel juhul autode kättesaadavus Eestis halveneda. „Samuti on oluline, et algatus ei raskendaks null CO2 heitega sõidukite arendamist ja kasutuselevõttu,“ lausus ta.

Lisaks sõidukite heidete vähendamisele on Euro 7 standardite eesmärk ühtlustada varem sõiduki tüübist ja kütuseallikast sõltunud heitenorme ning tagada, et sõidukid oleksid tegelikes tingimustes tunduvalt kauem keskkonnasäästlikumad. Eesti jaoks on oluline saavutada tasakaal tehnoloogiliste uuenduste kasutuselevõtu ning kaasneva hinnatõusu vahel.

Algatus käsitleb peale heitgaaside ka piduritest ja rehvidest pärit heidet. Eesti seisukoha järgi peaks jäähaarderehvid algatuse reguleerimisalast välja jääma, et määrus ei vähendaks nende haardevõimet ega tooks kaasa selliste rehvide märkimisväärset hinnatõusu.

Õhusaaste põhjustas 2018. aastal Euroopa Liidus hinnanguliselt üle 300 000 enneaegse surma. Linnade suurim õhusaasteallikas on maanteetransport. Euroopa Komisjoni hinnangul tõstavad uued nõuded mõnevõrra sõidukite hindu, ent ohtliku õhusaaste vähenemisega väheneb koormus tervishoiusüsteemile ning kogukasu keskkonnale on 133 miljardit eurot.

Istungil osales ja tutvustas algatust Kliimaministeeriumi liikuvuse asekantsler Sander Salmu.

Euroopa Liidu asjade komisjon otsustas valitsuse esitatud seisukohad sõidukite õhusaasteainete heitenormide ja akude tööaja määruse eelnõu (Euro 7) ettepaneku COM(2022) 586 kohta kinnitada kooskõlas keskkonnakomisjoni ja majanduskomisjoni arvamusega.

 

 

Riigikogu kunstisaalis on graafik Kadri Toomi isikunäitus

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Riigikogu kunstisaalis graafik Kadri Toomi isikunäitusel on väljapandud graafikateosed seeriatest „Õhulaev ja kasvuhooned”, „Nägemisviise perifeeriast” ning „Maa all ja maa peal”.

Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Heljo Pikhofi sõnul avardab väljapanek vaataja mõttemaailma ja suunab selle maa all ja maa peal toimuvatele nähtustele nii nagu viitab kunstnik näituse pealkirja kaudu.

„Näitusel eksponeeritud teosed peegeldavad inimese püüdlust sekkuda looduslikesse protsessidesse, neid ise disainida ning jäljendada,“ tõi Pikhof esile kriitikute hinnangu.

Kadri Toom keskendub loomingus eksperimentaalsele kaasaegsele graafikale. Teda paeluvad teemad, mis on seotud elukeskkonna ja ruumiga. Toomi viimase aja looming tõukub maastiku kogemusest, nii ekraanidel, linnaruumis kui ka perifeersetel väljadel. Loomingus jäävad kõlama kollaažilikud vaikelud, mis peegeldavad tänapäeva inimese mõtteviisi ning ruumitunnetust.

Kadri Toomi graafilised vaated moodustavad justkui horisondil paikneva maastiku silueti, millel toimuvad mängud arhitektoonika, arhitektuuri ja muteerunud taimestikuga. Olles üles kasvanud Lõuna-Eestis, ümbritsetuna ümaratest järvedest ja künklikest pinnavormidest, on see kogemus kunstnikku ja tema loomingut jõuliselt mõjutanud. Teostes kasutab ta graafika- ja fototehnikaid ning kombineerib neid värvipindadega. Tema loomingut iseloomustab püüd väljuda graafika traditsioonilisest vormist.

Toom kuulub Eesti Kunstnike Liitu ja Eesti Vabagraafikute Ühendusse. Ta juhendab Eesti Kunstiakadeemias ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas tudengeid vabagraafika kursustel. Kadri Toom on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli maalingute osakonna aastal 2006 ja Eesti Kunstiakadeemia graafika osakonna magistrikraadiga 2009. aastal. Õpingute ajal täiendas end Erasmuse stipendiaadina Saimaa Rakenduskõrgkoolis (Saimaa University of Applied Sciences) Soomes. Pärast õpinguid on ta viibinud erinevates residentuurides, osalenud mitmetes rahvusvahelistes kunstiprojektides ja töötubades. Isikunäitusi on tal lisaks Eestile olnud Lätis, Soomes, Rootsis, Saksamaal, Šveitsis ja Tšehhis.

Näitus jääb avatuks kuni 17. novembrini. Selle vaatamiseks tööpäevadel kella 10-16ni on Toompea lossi sisenemisel vaja esitada isikut tõendav dokument.

Näitusi Toompea lossi kunstisaalis vahendab Eesti Kunstnike Liit koostöös Riigikogu Kantseleiga.

 

Eesti: Riigikogu ei toetanud Keskerakonna ettepanekut suurendada koolilõuna toetust

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Keskerakonna fraktsiooni seaduseelnõu tõsta koolilõuna riigipoolse toetuse alammäära ühe õpilase kohta 1 eurolt 2 euroni päevas.

“On kahetsusväärne, et Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Eesti 200 saadikud suhtuvad kvaliteetse koolilõuna tagamisse ükskõikselt. Tänase valitsuse prioriteetideks on olnud maksutõusud, kuid laste tervislik ja rikkalik toitumine on paraku jäänud tagaplaanile,” lausus täiskogu istungil eelnõu kaitsnud Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Vadim Belobrovtsev.

“Noore inimese organism vajab kvaliteetset, mitmekesist ja täisväärtuslikku toitu. Koolis pakutav soe lõuna on õpilastele väga oluline söögikord, mõne koolilapse jaoks lausa ainuke soe söök päeva jooksul. Kõrge inflatsiooni ning Reformierakonna valitsuse kehtestatavate maksutõusude tingimustes ei ole senise koolitoidu kvaliteedi hoidmine endiste summade eest võimalik. Selleks, et koolilõuna oleks õpilastele jätkuvalt tasuta kättesaadav, tervislik ja maitsev, tuleb suurendada toetuse alammäära.”

Hetkel kehtiva korra järgi kulub riigil ühe lapse koolilõuna peale 1 euro päevas, millele lisandub omavalitsuse ja mõnel juhul ka lapsevanemate panus. Viimane riigipoolne koolitoidu toetuse tõstmine toimus 2018. aastal Jüri Ratase valitsuse ajal, kui toetust tõsteti 0,78 eurolt 1 euro peale. Vadim Belobrovtsev lisas, et praegune olukord on sundinud omavalitsusi tõstma nende rahalist panust ja küsima vanemate käest lisatoetust – näiteks kasutab seda võimalust Tartu linn.

“Omavalitsused on koolilõuna toetust tõstnud tihedamini kui riik, kuid koolitoidu kvaliteedi hoidmise vastutus linnadele ja valdadele panna on vastutustundetu,” kritiseerib Keskerakonna juhatuse liige Belobrovtsev. “Tuleme appi ka koolides toitlustust pakkuvatele ettevõtetele, kellel on järjest keerulisem täita riigihangete teel sõlmitud lepinguid, mis kohustavad neid õpilastele täisväärtuslikku, tasakaalustatud, mitmekülgset, maitsvat, vanusekohast ning vajadusel erivajadusi ja allergiaid arvestavat toitu pakkuma.”

Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel on keskmise toidukorvi maksumus aastases võrdluses kallinenud rohkem kui 20 protsenti ja Belobrovtsevi sõnul ei piisa senisest panusest enam toitva toidukorra valmistamiseks, rääkimata toidukorra kvaliteedist või tervislikkusest. “Seega on 1-eurone koolilõuna toetuse tõus õpilase kohta ühes ööpäevas piisav, et säilitada praegune koolides pakutava toidu kvaliteet. Täisväärtuslik koolilõuna peab olema tagatud kõigile õpilastele, sõltumata sellest, millises koolis nad käivad,” kinnitas endine Tallinna abilinnapea.

Seadus oleks vastuvõtmise korral jõustunud 2024. aasta 1. jaanuaril.

 

 

Eesti Ohutusjuurdluse Keskus andis ülevaate, kuidas augud parvlaeva Estonia keresse tekkisid

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Mõne aasta eest Estonia vrakis avastatud augud on suure tõenäosusega põhjustatud laeva põrkamisest vastu merepõhja, selgub Eesti Ohutusjuurdluse Keskuse (OJK) tellitud uuringust. Neljapäeval avaldatud uuringu viis läbi Tallinna Tehnikaülikool, mis püüdis simulatsioonimudeli abil välja selgitada, kuidas laeva pardal tekkinud vigastused tekkisid, vahendab MTV.

Aastal 2021 alustati vraki kohta uusi uuringuid pärast seda, kui eelneval aastal avaldatud teledokumentaalfilmis näidati pilte vraki aukudest.

Esialgse hindamise eesmärk, mis on veel pooleli, on selgitada välja kahju päritolu ja teha kindlaks, kas 1997. aasta aruande järeldusi tuleks uuesti hinnata. Tallinna Tehnikaülikooli läbiviidud uuring on osa eelhinnangust.

Eelhinnangu vahearuanne avaldati käesoleva, 2023. aasta jaanuaris. Vahearuande avaldamise ajaks ei olnud võimude hinnangul uuringutes leitud midagi, mis muudaks oluliselt 1997. aasta lõpparuande tehnilisi järeldusi või selles toodud järeldusi õnnetuse toimumise kohta.

Hindamist juhib Eesti ning Eesti ja Rootsi õnnetuste uurimisasutused on vraki läheduses läbi viinud allveeuurimise. Hindamistöös on osalenud ka Soome Õnnetuste Uurimiskeskus (Otkes).

Esialgse hinnangu andmine peaks lõppema järgmisel aastal.

Estonia uppus Läänemeres 1994. aasta septembris. Õnnetuses hukkus 852 inimest. Ametliku õnnetuse uurimise andmeil oli Estonia uppumise põhjuseks vöörivisiiri irdumine tormisel merel ja laeva tunginud vesi.

 

 

 

1...737475...756Page 74 of 756