NordenBladet – Ämari lennubaasi lennurada läheb remonti ja sel ajal toimub õhuturbemissioon Läti Lielvarde lennubaasist. Valitsus kaalus Ämarisse ka lisaraja ehitamist, kuid ei pidanud seda kõige tähtsamaks investeeringuks.
Praegu on Ämaris kaheksa hävituslennukit. Ämari lennuraja ehitus algab, kui kevadilmad võimaldavad töid teha, ja hilissügiseks peaks tööd lõppema.
Õhuturberotatsioon toimub ehituse ajal Lätist. Ämaris saavad ehitustööde ajal maanduda ja sealt startida kopterid. Tehnika ja personali kohaletoomiseks kasutatakse vajadusel kas Läti õhuväe lennuvälja, tsiviillennuvälju, meretransporti või raudteed.
NordenBladet — Riigikogu tänasel istungil läbis kolm eelnõu esimese lugemise ning kuus eelnõu langes menetlusest välja.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (225 SE), millega tehtavate muudatuste eesmärk on tõhustada käibemaksupettuste vastast võitlust piiriüleses e-kaubanduses.
Eelnõuga kehtestatakse makseteenuse pakkujatele kohustus säilitada piiriüleste maksete saajate kohta käivad andmed ja edastada need kord kvartalis maksuhaldurile, kui maksete koguarv ühe saaja kohta ületab 25 makset kvartalis. Maksuhaldurid edastavad andmed Euroopa Liidu kesksesse elektroonilisse makseteabesüsteemi. Eelnõu on seotud ELi direktiiviga, mis tuleb liikmesriikidel üle võtta ja rakendada järgmisest aastast.
Läbirääkimistel võtsid sõna Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Urmas Reinsalu Isamaa fraktsioonist.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Eelnõu tagasilükkamist toetas 13 ja selle vastu hääletas 69 Riigikogu liiget.
Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (223 SE), mille kohaselt ei tohi ELi direktiivist lähtuvalt enam müüa erinevate maitsete ja lõhnadega kuumutatud tubakatooteid.
Eelnõuga lisatakse seadusesse termin „kuumutatud tubakatoode“ ning nõuded selle koostisele, märgistamisele ja pakendamisele. Kuumutatud tubakatoodetele praegu kehtiv eri maitsete lubamise ja pakendite märgistamise erand kaotatakse direktiivi kohaselt kogu ELis.
Lisaks kehtestatakse eelnõuga karistused tubakatootest või tubakatootega seonduvast tootest teavitamise nõuete rikkumise eest. Tootest teavitamata jätmise eest saab eelnõu järgi karistada kuni 300 trahviühiku suuruse rahatrahviga ning kui teo on toime pannud juriidiline isik, siis rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
Läbirääkimistel võttis sõna Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud toetust. Tagasilükkamise poolt oli 11, selle vastu aga 61 Riigikogu liiget.
Samuti läbis Riigikogus esimese lugemise Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (1 SE), mis suurendab keeleseaduse rikkumisega seotud trahvimääri ning täiendab seadust uute mõjutusvahenditega, et parandada füüsiliste ja juriidiliste isikute keeleseaduse täitmist. Muudatustega soovitakse tugevdada eesti keele kaitset nii äriühingutes, mittetulundusühingutes kui ka avalikus sektoris.
Läbirääkimistel võtsid sõna Vadim Belobrovtsev Keskerakonna ja Ants Frosch Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata, kuid kuna selle poolt hääletas 10 ja vastu 48 saadikut, ei leidnud ettepanek toetust.
Kuus eelnõu langes menetlusest välja
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (4 SE), mille arutelu jäi eilsel istungil tööaja lõppemise tõttu pooleli. Eelnõu nägi ette, et kohalike volikogude valimistel on hääleõigus vaid Eesti ja ELi kodanikel. Kehtiv seadus võimaldab kohalikel valimistel hääletada ka neil alalistel elanikel, kes on mõne muu riigi kodanikud või kellel kodakondsus puudub.
Läbirääkimistel võtsid sõna Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Eduard Odinets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
Põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 58 ja selle vastu hääletas 18 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas tagasi Isamaa fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (11 SE), mille esimene lugemine oli algselt samuti planeeritud teisipäevase istungi päevakorda. Eelnõuga sooviti kehtestada kohalikel valimistel kandideerivatele inimestele nõue, mille kohaselt peavad nad oskama eesti keelt vähemalt B2-tasemel.
Läbirääkimistel võtsid sõna Riina Solman Isamaa, Eduard Odinets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 54 ja selle vastu oli 18 Riigikogu liiget.
Esimesel lugemisel lükkas Riigikogu tagasi Isamaa fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (18 SE), millega sooviti tunnistada kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsust mitte omavate inimeste hääletamisõigus kohalike volikogude valimistel.
Läbirääkimistel võtsid sõna Rene Kokk Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Eduard Odinets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Tõnis Lukas Isamaa fraktsioonist.
Põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 54 ja selle vastu hääletas 18 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (5 SE), millega sooviti kehtestada neljaks järjestikuseks aastaks ehk aastateks 2024–2027 erakorraline 50-eurone pensionitõus, et parandada vanemaealiste inimeste majanduslikku heaolu.
Sotsiaalkomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 41 ja selle vastu hääletas 13 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas tagasi Keskerakonna fraktsiooni algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (7 SE), millega sooviti taastada varasem, enne 1. juulit kehtinud haigushüvitiste maksmise kord, kus haigushüvitist maksti alates teisest haiguspäevast.
Läbirääkimistel võttis sõna Tanel Kiik Keskerakonna fraktsioonist.
Sotsiaalkomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 46 ja selle vastu oli 14 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi ka Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (15 SE), millega sooviti kehtestada lesepension, et toetada üksikute pensionäride toimetulekut ja austada pikaaegset abielu. Lesepensioni oleks eelnõu kohaselt saanud määrata vanaduspensionieas inimesele, kelle abikaasa, kellega ta on abielus olnud vähemalt 10 aastat, on tema vanaduspensioniea saabumise või vanaduspensionile minemise ajaks surnud.
Läbirääkimistel võttis sõna Andre Hanimägi Keskerakonna fraktsioonist.
Sotsiaalkomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 42 ja selle vastu hääletas 13 Riigikogu liiget.
Istungi algul mälestas Riigikogu leinaseisakuga Riigikogu endist liiget Aadu Musta.
NordenBladet — Täna jätkub õppus Ussisõnad Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonnas, mille käigus formeeritakse üksused, värskendatakse võitlejate sõjalisi baasteadmisi ja harjutatakse maastikul erinevaid taktikalisi ülesandeid.
„Ussisõnade raames paraneb märkimisväärselt Kirde maakaitseringkonna sõjaline kaitsevõime läbi individuaal- ja meeskonnatreeningu, mis tagab võime kiirelt reageerida sõjalisele ohule oma ringkonna vastutusalas,“ ütles Kirde maakaitseringkonna ja Viru maleva pealik kolonelleitnant Jaanus Ainsalu. „Ma loodan väga, et reservväelased tulevad õppusele motiveerituna ja annavad endast kõik, et iga treeningpäeva lõpus olla paremad kui hommikul alustades.“
Õppus toimub 13.-22. septembrini ja jaotub ülemate väljaõppeks, põhikoosseisu väljaõppeks ja koostegevusharjutuseks. Esimeses etapis saabuvad õppusele allüksuste juhid ja alustatakse värskendusõppega. Teises etapis formeeritakse üksuste reakoosseis, kelle väljaõpetamisel ning edasise tegevuse juhtimisel on oluline roll just täna õppusele saabunud allüksuste ülematel. Õppus kulmineerub formeeritud ja väljaõpetatud üksuste koostööharjutusega Alutaguse, Jõgeva, Järva ja Viru malevate vastutusalas, kus harjutatakse erinevaid taktikalisi ülesandeid.
Õppusele Ussisõnad on kutsutud need ajateenistuse läbinud ja reservi arvatud reservväelased, kelle ametikohtadele oli välja õpetatud uus kiht reservväelasi ja kes määrati seetõttu maakaitseüksuste koosseisu. Maakaitseüksuste loomine annab kiirreageerimisreservist välja arvatud võitlejatel uue funktsiooni, mis hoiab nende väljaõppetaset ja lahinguvalmidust.
Õppusele kutsutud maakaitseüksuste liikmetel on võimalus astuda Kaitseliidu liikmeks, et olla rohkem kaasatud oma üksuse tegevustesse ja hoida väljaõppetaset kõrgel.
Õppus Ussisõnad on Eesti ajaloo suurima reservväelaste väljaõpetamisele keskenduv õppekogunemine. Kuue nädala jooksul oodatakse õppusele ligi 10 000 reservväelast, kes määrati 2022. aasta jooksul maakaitseüksuste koosseisu. Õppus kestab 28. augustist kuni 8. oktoobrini.
NordenBladet — Riigikogu käsitles tänasel istungil eelnõu, mis puudutab kohalike omavalitsuste valimistel kandideerijate keeleoskust. Samuti arutati eelnõu, mille eesmärk on piirata välisriikide kodanike hääleõigust kohalikel valimistel.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (2 SE) eesmärk on tagada, et kohalike omavalitsuste volikogude töö toimuks eesti keeles. Eelnõu järgi peaks kohalike omavalitsuste valimistel kandideerivad isikud oskama eesti keelt C1-tasemel.
Eelnõu tutvustanud Anti Poolamets toonitas, et kohalike omavalitsuste volikogude töökeel võib seaduse järgi olla vaid eesti keel, kuid paljude volikogude liikmed ei valda paraku siiani eesti keelt või ei kasuta seda.
Põhiseaduskomisjoni esindaja Katrin Kuusemäe ütles komisjoni istungil toimunud arutelu avades, et eelnõust ei ilmne, miks peetakse volikogude puhul vajalikuks just C1-keeleoskuse taseme kehtestamist ning samuti puuduvad eelnõus keeletaseme tõendamise kord ja järelevalvega seotud sätted.
Läbirääkimistel võtsid sõna Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Tõnis Lukas Isamaa fraktsiooni nimel.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas üheksa ja vastu 18 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu esimene lugemine lõpetati.
Üks eelnõu langes menetlusest välja
Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete käibemaksu langetamiseks 5-le protsendile“ eelnõuga (10 OE) sooviti teha valitsusele ettepanek langetada toiduainete käibemaks viiele protsendile.
Eelnõu esitajate nimel ettekande teinud Andrei Korobeinik ütles, et viieprotsendine käibemaksumäär laieneks eelnõu järgi toidukaupade kõrval ka põllumajanduses kasvatatud toiduainetele ning restoranidele ja hotellide toitlustusteenustele. „Usume, et ka Eesti kaupmehed langetavad hinda kohe, kui langeb käibemaksu määr,“ sõnas ta.
Kaasettekande teinud rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann ütles komisjonis toimunud arutelu tutvustades, et kõlama jäi arvamus, et käibemaks võiks olla ühtlane ning käibemaksu alandamine ei jõua reeglina lõpphinda kas üldse või jõuab ainult osaliselt.
Läbirääkimistel võttis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel sõna Siim Pohlak.
Eelnõu vastuvõtmise poolt hääletas 31 Riigikogu liiget. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 poolthäält, seega ei leidnud eelnõu toetust ja langes menetlusest välja.
Ühe eelnõu menetlus jäi pooleli
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (4 SE) järgi oleks kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääleõigus vaid Eesti ja Euroopa Liidu kodanikel.
Eelnõu tutvustanud Henn Põlluaas ütles, et hääletamisõiguse andmine elamisloa alusel ei ole teinud riigi ega kohalike omavalitsuste valitsemist paremaks, pigem vastupidi. „Meil on omavalitsusi, kus mittekodanike suure osakaalu tõttu on võimul jõud, mis esindavad mõtteviisi, mis on vaenulik nii meie riigi kui ka põlisrahva suhtes, ei austa ja ei väärtusta Eesti riiki ega Eesti kultuuri,“ lausus Põlluaas.
Põhiseaduskomisjonis toimunud arutelu tutvustas komisjoni liige Anti Allas, kes tõi välja, et valimisõigus on välismaalastel, kellel on pikaajaline elamisluba, mille saamiseks tuleb täita rida tingimusi: enne elamisloa taotluse esitamist elanud Eestis püsivalt viis aastat, kehtiv tähtajaline elamisluba, elukoha andmed rahvastikuregistris, püsiv legaalne sissetulek, Haigekassa ravikindlustus ja integratsiooninõude täitmine ehk eesti keele oskus vähemalt B1-tasemel.
Eelnõu esimene lugemine jäi istungi tööaja lõppemise tõttu pooleli ja jätkub homsel istungil läbirääkimistega.
Samuti lükkus homme kell 14 algava istungi päevakorda Isamaa fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (11 SE) esimene lugemine.
NordenBladet – Suurema õhusaastega piirkondade elanikud saavad alates 18. septembrist EASi ja KredExi ühendasutusest küsida toetust vana ahju asemele uue ahju ehitamiseks või selle soojuspumbaga asendamiseks, aga ka vana katla uue katla või soojuspumbaga asendamiseks või oma elamu kaugküttega liitmiseks.
Toetust saab taotleda linnades, kus selle arvatav mõju õhukvaliteedile ning inimeste tervisele on kõige suurem. Linnad on välja valitud Eesti Keskkonnauuringute Keskuse uuringu põhjal.
Sõltuvalt piirkonnast on toetuse määr kas 50 või 70 protsenti. 70-protsendiline toetusmäär on kütteseadme uuendamiseks Ida-Virumaal Jõhvis, Kiviõlis ja Sillamäel; Jõgevamaal Jõgeval ja Põltsamaal; Valgamaal Valgas, Otepääl ja Tõrvas.
50-protsendiline toetusmäär on Tallinnas Pirital, Nõmmel, Kesklinnas, Kristiines ja Põhja-Tallinnas ning teistest linnadest Tartus, Viljandis, Rakveres, Kuressaares, Keilas, Võrus, Türil, Sauel, Paides, Tapal, Kärdlas, Elvas, Haapsalus, Karksi-Nuial, Kilingi-Nõmmel ja Pärnus.
Kuidas toetust saada?
Toetuse saamiseks peab taotleja elamu olema kasutusele võetud enne 2010. aasta 1. jaanuari. Elamu või selle osa soojusvarustuse liigina peab ehitisregistrisse olema märgitud lokaal- või kohtküte ja energiaallikaliigina tahke kütus. Samuti peab ehitisregistris peamiseks kasutusotstarbeks olema määratud üksikelamu, ridaelamu, kaksikelamu või kahe korteriga elamu, aga ka ridaelamu sektsioon, kahe korteriga elamu sektsioon või kaksikelamu sektsioon, kui nendel on autonoomne küttesüsteem.
Taotlusi saavad esitada füüsilised isikud e-toetuse keskkonna kaudu kuni eelarve täitumiseni. Suurim toetuse summa on 10 000 eurot, seega saab 18,5 miljoni euro suuruse eelarvega meetmest toetada vähemalt 1850 elamu kütteseadme uuendamist.
