Kolmapäev, aprill 24, 2024

EESTI UUDISED

Riigikogu sai ülevaate Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu võttis tänasel istungil vastu seaduse eestikeelsele õppele ülemineku kohta ja kuulas ära rahandusministri ülevaate Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis.

Rahandusminister Annely Akkermann andis ülevaate Euroopa stabiilsusmehhanismi antud stabiilsustoetustest ja Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis.

Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM) on euroala alaline kriisilahendusasutus, mille juured on 2008. aasta finantskriisist alguse saanud euroala kriisis, kus mitu euroala riiki vajas välist finantsabi.

„Euroopa stabiilsusmehhanismil sai 2022. aastal täis esimene tegevuskümme, mille jooksul on euroalal tulnud toime tulla erinevate kriisidega. Oluline saavutus on, et usaldus euroala vastupanuvõime suhtes on kasvanud ning kõik seni kriisiabi vajanud riigid suudavad end taas iseseisvalt rahastada,“ selgitas Akkermann. Tema sõnul on rahaliit takistused ületanud ja usalduse taastanud.

Kokku on ESMist antud kolm toetusprogrammi – Hispaaniale, Küprosele ning Kreekale. Kõik need riigid suudavad end taas iseseisvalt rahaturgude kaudu rahastada ning on kas hakanud toetuslaene tagasi maksma või selleks valmistumas. Ollakse programmijärgse seire faasis.

Ühtegi aktiivset abiprogrammi ESMil ei ole. Eesti üleminekuperiood saab läbi 2023. aasta 1. jaanuaril. Eestil tuleb seoses üleminekuperioodi lõppemisega ESMi üle kanda 55,85 mln eurot. ESMi kapitalil põhineva laenuandmise võime maksimumiks on seatud 500 miljardit eurot, mis vaadatakse üle iga viie aasta tagant.

Aruandest selgub, et ESMi 2021. aasta puhaskasum oli 311 miljonit eurot. Sellest 106 miljonit eurot eraldati 16.juuni.2022 juhatajate nõukogu otsusega ESMi uue hoone ehituse fondi ning 205 miljonit eurot reservi. Enne eraldist oli ESMi reservi maht 3,031 miljardit eurot. 2021. aasta kasumi tagas ESMile neljalt ESMi liikmesriigilt saadud maksed negatiivse intressimäära korvamiseks ESMi varade hoiustamiselt keskpankades.

Jätkuvalt on prioriteet ESMi reformiga seotud lepingumuudatuste ratifitseerimine ESMi liikmete poolt ning nende rakendamine ESMis. Need on pangandusliidu kaitsemehhanismi 8 funktsiooni täitmine, tõhusam ennetav sekkumine krediidiliinidega ning selgem töö- ja vastutuse jaotus Euroopa Komisjoniga toetusprogrammide läbirääkimistel ja seirel. ESM on 2021. aastal koos ühtse kriisilahendusasutusega läbi viinud õppused, et olla omalt poolt valmis eelkõige pangandusliidu kaitsemehhanismi funktsiooni üle võtmiseks.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi (RE) ja Anti Poolamets (EKRE).

Riigikogu võttis vastu ühe seaduse

Riigikogu kiitis tänasel istungil heaks seaduse, mis loob alused ja tingimused eestikeelsele õppele üleminekuks. Seadusega sätestatakse, et kooli ja lasteasutuse õppekeel on eesti keel.

Seaduse kohaselt lähevad esimesena eestikeelsele õppele üle 2024/2025. õppeaastal lasteaiad ning 1. ja 4. klassid. Gümnaasiumis ja kutsekeskhariduse õppekavade alusel läbiviidavas õppes võib 2024/2025. kuni 2029/2030. õppeaastal olla muu keele osakaal kuni 40 protsenti kooli õppekavas määratud õppe mahust. Kool on kohustatud tagama ülemineku eestikeelsele õppele 10. klassis hiljemalt 2030/2031., 11. klassis hiljemalt 2031/2032. ja 12. klassis hiljemalt 2032/2033. õppeaastaks. Kutseõppeasutustes puudutab muudatus kutsekeskhariduse õppekava järgi õppivaid õpilasi.

Õppeasutuste juhid peavad seaduse järgi eesti keelt C1-tasemel oskama 2023. aasta 1. augustist. Õpetajatele ja tugispetsialistidele rakendatakse eesti keele oskuse nõuet kvalifikatsiooninõudena alates 2024. aasta 1. augustist. Kui vastavalt ülemineku ajakavale toimub õpe eesti keeles, peab õpetaja eesti keelt valdama C1-tasemel.

Eesti keelest erineva õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimiseks peab selle kohustusega klassides ja rühmades alates 2024/2025. õppeaastast olema vastav luba valitsuselt, kes võib valla- või linnavolikogu taotlusel anda üheks aastaks erandi. Seadus näeb ette võimaluse kasutada peale eesti õppekeele või eesti keele asemel muud keelt teatud sihtrühmade puhul, kui kooliväline nõustamismeeskond on seda soovitanud, näiteks toimetuleku- ja hooldusõppel olevate või erivajadustega õpilaste suhtes. Klassides, kus eesti õppekeele kohustust veel ei ole, võib hoolekogu ettepanekul ja valla- või linnavolikogu otsuse alusel õppekeeleks olla muu keel.

Seadusega sätestatakse sarnaselt praegusega, et põhiharidust omandavatele õpilastele, kelle emakeel ei ole õppekeel või kes koduses suhtluses räägivad õppekeelest erinevat keelt, mis on vähemalt ühe vanema emakeel, korraldab kool keele- ja kultuuriõpet, kui seda soovib vähemalt kümme sama emakeele või koduse suhtluskeelega õpilast.

Läbirääkimistel võtsid sõna Signe Kivi (RE), Jaak Juske (SDE), Helir-Valdor Seeder (I), Peeter Ernits (EKRE) ja Jaak Aab (K).

Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eestikeelsele õppele üleminek) (722 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 62 ja vastu 16 Riigikogu liiget.

Vabas mikrofonis võtsid sõna Peeter Ernits, Tarmo Kruusimäe, Heiki Hepner, Mihhail Stalnuhhin ja Kalle Grünthal.

 

 

Eesti: Pärnus Uue Kunsti Muuseumis avati Muhu männale pühendatud näitus “Õnnetäht”

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Pühapäeval, 11. detsembril avati Pärnu Uue Kunsti Muuseumis näitus “Õnnetäht”, mis uurib Muhu männa ehk kaheksakanna levikut üle kogu maailma.

Muhulased usuvad, et nende esivanemad leiutasid kaheksakanna ning panid sellele nimeks Muhu mänd, aga nad pole siiani kokku leppinud, kas sümbol koosneb kooguga kaevudest või hoopis männipuust treitud pudrumännast.

Seekordne näitus Uue Kunsti Muuseumis on sarnane teatrietendusele, kus lugu kasvab kogu repertuaaris olemise ajal. Lisaks Soomest, Rootsist, Marokost, Guatemaalast, Armeeniast, Udmurtiast pärit eksponaatidele tuleb siia järjest juurde kaheksakandu nii Lätist kui Ahvenamaalt, Ukrainast ja Poolast.

“Õnnetäht” on Pärnu Uue Kunsti Muuseumis avatud 5. veebruarini ning näituse kuraator on Mark Soosaar.

Avafoto: NordenBladet

Tallinnas kohtusid lähisuhtevägivalla teemaga tegelevad spetsialistid Põhja- ja Baltimaadest

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — 7.-8. detsembril 2022 toimus soopõhise vägivallaga tegelemise projekti „New ways to tackle gender-based violence“ viimane üritus, mis leidis aset Tallinnas. Ürituse raames tehti ülevaade projekti käigus toimunud tegevustest, tutvustati uuringut, mis käsitles lähisuhtevägivalla olukorda Covid-19 pandeemia ajal Põhja- ja Baltimaades, ning toimusid ümarlaud ja õppevisiit Lastemajja.

Projekti tegevused ja tulemused võttis kokku Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor Christer Haglund, kelle esinemist saab vaadata siit.

Igal riigil oli Covid-19 kriisi ajal vägivallaohvrite kaitsmiseks ja abistamiseks erinev strateegia. Projekti „New ways to tackle gender-based violence” raames toimus uuring, mis analüüsis, millised olid iga Põhja- ja Baltimaade riigi tegevused, statistika ja õppetunnid kriisi ajal.

Antud uuringu tulemusi tutvustas Kaja Södor Turu-uuringute AS-ist 7. detsembril ning seda on võimalik vaadata siit:

Uuringu esitlusel tehtud fotosid saab vaadata siit.

8. detsembril toimunud ümarlaual selgitasid Põhja-ja Baltimaade spetsialistid, kuidas käsitletakse nende päritoluriikides lähisuhtevägivalla juhtumites lapsi – kas tunnistajate või ohvritena. Iga riik tutvustas oma õigusnorme, menetlusõigust ja teenuseid. Kõigil oli jagada nii edulugusid kui ka probleemkohti. Arutleti, kas projekti lõppedes on vaja jätkutegevusi, ja üksmeelne otsus oli, et perevägivalla teemadel on kindlasti vaja jätkata. Island, Rootsi, Eesti ja Läti on valmis jätkuprojekti koordineerima.

Ürituse raames külastati ka Tallinna Lastemaja, mille direktor Anna Frank rääkis nende pakutavatest teenustest. Vaata videot „Mis koht on lastemaja?“.

Projekti taust

Meie kõigi ühine eesmärk peaks olema võrdne ja kaasav ühiskond, kus kõik elavad head elu. Võrdse ühiskonna üks eeltingimusi on igasuguse soopõhise vägivalla puudumine. See on ka Põhjamaade Ministrite Nõukogu üks prioriteete, mistõttu tegelevad nii Põhja- kui ka Baltimaad efektiivsete meetodite väljatöötamise ja rakendamisega, mis aitaksid välja juurida kõik soopõhise vägivalla vormid. Just sellest tegevusest kasvaski välja projekt „New ways to tackle gender-based violence“.

Projekti eesmärk on pakkuda kogu Põhja- ja Baltimaade spetsialistidele ühist platvormi, kus koostööd teha ja suhelda, et tõsta teadlikkust soopõhise vägivalla kohta, seda ennetada ning pakkuda lähisuhtevägivalla ohvritele suuremat tuge ja turvalisust.

2021. aasta augustis toimus projekti raames rahvusvaheline hübriidkonverents “Domestic Violence – from near and far” , mis leidis samuti aset Tallinnas. Lisaks toimus projekti käigus neli ümarlauda/õppevisiiti Leedus, Lätis, Soomes ja Eestis. 2022. aasta novembris korraldati Eestis ka koolitus, kus toimus kaks loengut: „Mis on trauma“, mille viis läbi psühholoog Kaia Kastepõld-Tõrs, ning „Praktilised näited traumapõhisest ravist õiguskaitseorganisatsioonide praktikas“, mida andis Ask Elklit, Lõuna-Taani ülikooli professor. Kokku osales projekti erinevates tegevustes kohapeal 271 inimest ning konverentsi jälgis veebiülekandena 1400 inimest.

Projekti rahastas Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Projekti aitasid käivitada ja kaasrahastada Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium, Eesti Vabariigi Justiitsministeerium, Eesti Vabariigi Siseministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Politsei- ja Piirivalveamet ning Prokuratuur.

Eesti: Õhutõrjepataljoni sõdurid löödi allohvitserideks Kalevipoja künnivagudes

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Neeruti mägedes, mille ürgloodus on äratuntav eeposest „Kalevipoeg“, küünalde ja täiskuu valguses, ristis õhutõrjepataljon eile allohvitserideks juulis teenistusse asunud nooremallohvitseride kursuse lõpetajad.

„Seistes siin, üle tuhande aasta vanuses Eesti muinaslinnuses, saate te ammutada väge ja jõudu, mida teil läheb vaja edaspidises teenistuses,“ ütles õhutõrjepataljoni ülem major Kristjan Leimann. „Allohvitseridena peate te meeles pidama, et igal mündil on kaks külge – üks külg on uhkus, mida teil on õigust tunda. Teisel küljel on vastutus nii materiaalsete asjade kui ka teie alluvate elude eest. Teie teha on, et mündi mõlemad küljed säraksid,“ lisas ta soovides tulevastele juhtidele tarkust otsuste langetamisel ning alluvate juhtimisel.

Allohvitseri tõotusega lubasid värsked nooremseersandid olenemata olukorrast käituda alati nii, et see teeks au nende ametile, kaitseväele ja Isamaale ning olla sõduritele pädevad juhid. „Hea allohvitser on see, kes mõtleb ennekõike oma sõdurite peale, seades nende heaolu enda omast ehk veidike kõrgemale ning suudab igale olukorrale parima lahenduse leida,“ ütles nooremseersant Kasper Koiduste lisades, et neid põhimõtteid järgib oma edasises teenistuses iga kursust lõpetanud õppur.

Nooremseersant Andres Alamets ütles, et ta tuli ajateenistusse kindla plaaniga – pingutada selle nimel, et saada valituks allohvitseride kursusele ning saada juhtimiskogemust. „Kursus oli vägev. Meelde jäävad pingutused, raskused ja ägedad kursusekaaslased. Näiteks, viimane õhutõrjelaager, kus olime kahuritega maastikul, lükkasime neid üle kändude positsioonidele ja higistasime isegi joped märjaks.“

Õhutõrjepataljoni nooremallohvitseride erialakursustel omandasid tulevased juhid tulejuhtimise, tulejuhi ning õhutõrjekahuri õppesuundadel nii erialaseid oskusi kui ka üksuse juhtimist, planeerimist ning otsuse vastuvõtmise protsessi, pedagoogikat, paiknemist metsas, julgestamist, kiirrünnakut ning kiirkaitset.

Õhutõrje ülesandeks on vastase õhuründevahendite – lennukite, kopterite ja mehitamata lennuvahendite – tõrjumine ja hävitamine. Kaitseväe õhutõrje täidab oma ülesannet maa peal paiknevate relvasüsteemide abil, milleks on raketid ja kahurid. Lisaks edastatakse ülevaadet õhuruumis toimuvast radarite abil.

Avafoto: Mil.ee

 

Eesti: Riigikogu tõstab jaanuarist perehüvitisi

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Äsja vastu võetud seaduse kohaselt kasvab esimese ja teise lapse toetus alates 1. jaanuarist 80 euroni kuus, lasterikka pere toetus suureneb kolme kuni kuue lapse puhul 650 ning seitsme ja enama lapse puhul 850 euroni kuus.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse (703 SE), mille eesmärk on parandada lastega perede toimetulekut, toetada sündimust ning tagada lasterikaste perede toetuse seos palga- ja elukalliduse tõusuga. Eritähelepanu on ühe vanemaga peredel ja lasterikastel peredel ehk peretüüpidel, kus on keskmisest suurem vaesusrisk või kus laste kasvatamisega kaasnevad perele suuremad kulud.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 76 ja selle vastu oli üks Riigikogu liige.

Seaduse kohaselt kasvab esimese ja teise lapse toetus alates 1. jaanuarist 60 eurolt ja üksikvanema lapse toetus 19,18 eurolt 80 euroni kuus. Lasterikka pere toetus suureneb kolme kuni kuue lapse puhul 300 eurolt 650 euroni ning seitsme ja enama lapse puhul 400 eurolt 850 euroni kuus. Alates 2024. aasta 1. maist indekseeritakse lasterikka pere toetus pensioniindeksiga.

Ühtlasi kaob lapsetoetuse maksmise tingimusena õppimise nõue lastele vanuses 16–19 eluaastat, mis võimaldab nii lasterikka pere toetust kui ka lapsetoetusi saada peredel, kus laps mingil põhjusel, näiteks erivajaduse tõttu, õppimist ei jätka. Õppimise soodustamiseks jääb kehtima reegel, et kui 19-aastane noor jooksval õppeaastal õpib, siis jätkatakse toetuse maksmist kuni kooli lõpetamiseni või õppeaasta lõpuni.

Samuti sätestab uus regulatsioon, et alla kolmeaastase lapse surma puhul võimaldab riik nii emale kui ka isale vanemahüvitise ühe kuu ulatuses.

Lisaks näeb seadus ette muudatuse perekonnaseaduses sätestatud elatise arvutamise regulatsioonis, mille kohaselt võetakse miinimumelatise arvutamisel lasterikka pere toetus arvesse 50 protsendi ulatuses. Muudatuse eesmärk on arvestada selgemalt ja õiglasemalt lasterikka pere toetuse maksmist elatise arvestamisel.

Lastetoetuste ja lasterikka pere toetused tõusevad 1. jaanuarist. Peredes, kus peretoetuste maksmine on juba lõpetatud seoses alla 19-aastaste laste mitteõppimisega, tekib eelnõu järgi taas õigus peretoetustele, mille väljamaksed teeb Sotsiaalkindlustusamet tagasiulatuvalt hiljemalt märtsi lõpuks. Pered ise ei pea selleks taotlust ega dokumente esitama.

Avafoto: Pexels

1...737475...709Page 74 of 709