NordenBladet — Riigikogu õiguskomisjon otsustas saata täiskokku esimesele lugemisele eelnõu, mille eesmärk on reguleerida Euroopa Liidu normide rikkumisest teavitamist ja teavitajate kaitset kõige suuremate rahavoogude, korruptsiooniriskide, konkurentsimoonutuste ning kahjudega seotud valdkondades.

Õiguskomisjoni esimees Eduard Odinets ütles, et eelnõu aitab ettevõtetel avastada olulisi rikkumisi ning tagada rikkumisest teavitaja konfidentsiaalsuse ja kaitse. „Edaspidi on töötajal võimalik tööandjale turvaliselt teada anda, kui ta näeb, et tööl tehakse midagi valesti. Probleemidest saab muidugi teada anda praegugi, aga eelnõu aitab tagada, et rikkumisest saaks märku anda töökaotust või ebaõiglast kohtlemist kartmata,“ lausus Odinets. „Kui ettevõte loob rikkumisest teavitamiseks vajalikud kanalid, näitab see soovi rikkumisi ennetada ja need kiiresti kõrvaldada.“

Istungil toodi välja, et eelnõu kohaldub näiteks riigihangete, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning rahvatervise valdkonnas rikkumistest teavitamisel. Teavitada saab asutusesiseselt või pädevat asutust ning teavitajal peab olema alust uskuda, et info vastab tõele. Samuti märgiti istungil, et mitmed ettevõtted on teavituskanalist ja uuest seadusest huvitatud, et töötajad julgeksid potentsiaalsetest rikkumistest tööandjat teavitada ning probleemid saaksid lahendatud asutuse või ettevõtte sees.

Eelnõu järgi saab olema karistatav teadlikult valeteavituse tegemine. Samuti saab karistatav olema see, kui keegi püüab tööl rikkumisest teavitamist takistada või teavitajat survestada. Seega aitavad eelnõuga kehtestatavad reeglid vältida n-ö pahatahtlikku teavitamist.

Praegu Eesti õiguses ühtset ja valdkonnaülest teavitaja kaitse regulatsiooni ei ole. Edaspidi on teavituskanali loomise kohustus riigiasutustel, vähemalt 50 töötajaga ettevõtetel ja omavalitsusüksuse ametiasutustel. Muudatus on seotud Euroopa Liidu teavitajate kaitse direktiiviga ning eelnõu keskendub kitsalt Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitamisele. Liikmesriikidel oli kohustus teavitajate kaitse direktiiv üle võtta 2021. aasta detsembriks.

Istungil osalesid ja tutvustasid eelnõu justiitsminister Kalle Laanet ning Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Mare Tannberg.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu (257 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 18. oktoobril.

NordenBladet — Riigikogu riigikaitsekomisjon arutas Eestis visiidil viibiva Soome kaitsekomisjoniga kummagi riigi kaitsevõime arendamist, kaitsekoostööd ja Ukraina edasise toetamise võimalusi, komisjonide hinnangul tuleb lääneriikidel oma kaitsetööstuste võimekust otsustavalt tõsta.

Riigikaitsekomisjoni esimehe Kalev Stoicescu sõnul on Soome NATOga liitumine andnud võimaluse tihendada kaitsekoostööd ning tugevdada heidutus- ja kaitsehoiakut kogu Läänemere piirkonnas. Tema sõnul jääb Venemaa NATO-le püsivaks ohuks ning sellega tuleb liitlastel oma tegevuses arvestada.

Stoicescu rõhutas Vilniuse tippkohtumisel kinnitatud NATO regionaalsete kaitseplaanide olulisust, kuid märkis, et plaanid üksi meie julgeolekut ei kaitse. Tema sõnul tuleb plaanid ühiselt läbi harjutada ning tegelike võimetega täita. „Ootame väga, et ka Rootsi saaks võimalikult kiiresti NATO liikmeks,“ ütles ta.

Kaitsekomisjonid rääkisid kohtumisel ka Ukraina edasise toetamise vajadusest. „Lääs peab jääma kannatlikuks ning jätkama Ukraina sõjalist, poliitilist ja majanduslikku toetamist nii kaua, kui Ukraina seda vajab,“ ütles Stoicescu.

Ta tõi esile Eesti ettepanekul Euroopa Liidus tehtud otsuse soetada Ukraina abistamiseks miljon suurtükimürsku ning märkis, et see lubadus tuleb täita võimalikult kiiresti. „Komisjonid olid ühiselt seisukohal, et lääneriigid peavad oma kaitsetööstuste võimekust otsustavalt suurendama. Agressiivse Venemaa naabruses on eriti oluline, et meil oleksid piisavad relvastuse ja laskemoona varud. Samuti peame edaspidigi toetama Ukrainat,“ ütles ta.

Eestis kahepäevasel visiidil viibiv Soome parlamendi kaitsekomisjon kohtus täna ka Kaitseministeeriumi kantsleri Kusti Salmi ja Kaitseväe juhataja kindral Martin Heremiga. Homme külastab 14 saadikust koosnev delegatsioon NATO küberkaitsekoostöö keskust ja kaitseväe Tapa linnakut.

Riigikogu riigikaitsekomisjon on Eduskunna kaitsekomisjoniga regulaarset koostööd teinud ja iga-aastaseid töökohtumisi pidanud alates 1993. aastast.

NordenBladet — Euroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi Viinis toimuva aastaistungi tänavuseks fookusteemaks on Euroopa panus kosmosemajandusse. Lisaks sellele läheb hääletusele Venemaa assotsieerunud liikmestaatus, et riik eemaldada sellest ühendudest. Eesti seisukoht on, et Venemaa liikmestaatuse küsimuses tuleb saavutada resoluutne otsus.

„Koostöö Venemaaga on mõeldamatu ka kosmoses. Euroopa kosmosevaldkonna eesmärk peab olema Venemaa täielik isoleerimine, et ühel hetkel Ukrainaga koos oma võimekust kosmoses tõsta“, ütles Kadastik.

Istungil osalevad Eesti delegatsiooni esimees Mario Kadastik ja delegatsiooni liige Tõnis Lukas.

Kadastik selgitas, et Euroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi (European Interparliamentary Space Conference – EISC) eesmärk on pakkuda Euroopa riikide parlamentidele võimalust vahetada infot, arutleda ja teha analüüse kosmosepoliitika vallas. EISC-i istungitel vastu võetud resolutsioonid ei ole rahvusparlamentidele siduvad, kuid organisatsioon aitab mõtestada Euroopa riikide seadusandjate rolli kosmose valdkonnaga tegelemisel.

Eesti tegevused kosmosevaldkonnas on täna tihedalt seotud Eesti Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) liikmelisusega ja Euroopa Liidu (EL) kosmoseprogrammiga. ESA täidab Eesti kosmosevaldkonnas hankeagentuuri rolli, kuni pole loodud vastavat riiklikku struktuuri.

Eesti kosmoseprogrammi eesmärk on võimaldada kõrgtehnoloogial põhineva ettevõtluse arengut Eestis ning selle tulemusena suurendada toodete ja teenuste eksporti, arendada kohalikku kosmosetööstust, haridust ja teadust. Oluline on paranda Eesti ettevõtete positsiooni tarneahelates ja aidata kaasa peatöövõtjate tekkele Eestis.

Peale aastaistungit toimub Austria parlamendis ka Euroopa Kosmosepoliitika Instituudi 20. aastapäeva pidustused, kuhu on kutsutud ka Euroopa Kosmoseagentuuri ja muude kosmosevaldkonna sidusrühmade esindajad.

Euroopa Parlamentidevaheline Kosmosekonverents asutati 1999. aastal ning selle täisliikmeks võivad olla Euroopa Liidu ja Euroopa Kosmoseagentuuri liikmesriikide rahvusparlamendid, kes on loonud kosmose küsimustega tegelemiseks komisjoni või toetusrühma.

NordenBladet — Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon peab avaliku istungi, et arutada taas Euroopa Liidu toetuste kasutamist.

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul arutati komisjonis sama teemat ka suve alguses, kust jäi mulje, et aasta teises pooles osatakse toetusrahadele paremat rakendust leida. „Rahandusministeerium rõhutas juunis, et väljamaksete tempot tuleb oluliselt kiirendada, aga augustis tuli nentida, et pigem on läinud vastupidi. Keskmine väljamakse sellest fondist on loodetud 50 miljoni euro asemel olnud viimastel kuudel umbes 30 miljonit eurot kuus,“ ütles ta.

Augusti lõpuks oli Rahandusministeerium üha selgemalt väljendanud, et välistoetuste projektide tulemuslik lõpetamine võib sattuda ohtu. Ministeeriumi info kohaselt on Eesti seni suutnud kõik varasemad ühtekuuluvuspoliitika toetused pea täielikult ära kasutada.

Eesti on alates taasiseseisvumisest saanud miljardeid eurosid tagastamatut välisabi. Valdav osa toetustest tuleb ELi struktuurivahenditest, lisaks kasutab Eesti Šveitsi ning Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna saadud toetusi. Toetused lähevad pealmiselt Eesti majanduse, hariduse, taristu ja keskkonna edendamiseks.

Erikomisjoni istungile on kutsutud rahandusminister Mart Võrklaev, terviseminister Riina Sikkut, Rahandusministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kliimaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad, riigikontrolör Janar Holm ning Riigikontrolli esindajad.

Komisjoni avalik istung algab kell 13.15 ja seda saab jälgida veebiülekandes.