NordenBladet — Tulevase Viimsi riigigümnaasiumi direktoriks valiti Viimsi Keskkooli juht Karmen Paul.
„Karmen Pauli visioon uuest riigigümnaasiumist on terviklik ja realistlik, see põhineb tema senisel kogemusel ja väga heal kogukonnatunnetusel. Meie ootus on see, et Viimsi riigigümnaasiumist saab esimene valik Viimsi põhikoolide lõpetajatele,“ kommenteeris otsust konkursikomisjoni esimees, Haridus- ja Teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummal.
Direktori esmasteks ülesanneteks on õppekontseptsiooni loomine, kooli meeskonna komplekteerimine, õppekava koostamine, õpilaste vastuvõtmiseks valmistumine, samuti osalemine koolihoone ehitus- ja sisutusprotsessis.
Koolijuhi Karmen Pauli sõnul tagab kooli eduka töölehakkamise ja edasise arengu hästi korraldatud kommunikatsioon, pidev võrgustikutöö ning partnerlus erinevate huvigruppidega. Uude riigigümnaasiumisse lubab ta kaasa võtta tänased Viimsi Keskkooli tugevused ja traditsioonid, ühildades need uuenduslike võimalustega.
Karmen Paul alustab tööd Viimsi riigigümnaasiumi direktorina 1. maist, septembrini töötab ta osalise tööajaga ja uuest kooliaastast alates täistööajaga. Viimsi riigigümnaasium alustab õppetööd 1. septembril 2018.
Karmen Paul on töötanud Viimsi Keskkoolis 12 aastat, millest 7 aastat arendusdirektorina ja viimased 5 aastat koolijuhina. Enne seda töötas ta Püünsi Koolis õppealajuhatajana ja inglise keele õpetajana.
NordenBladet — Rapla riigigümnaasiumi juhina alustab tööd Juuru Eduard Vilde Kooli direktor Sirje Kautsaar.
Sirje Kautsaare sõnul on gümnaasium kui kompleksne avatud suhtluskeskkonnaga elusorganism, mille keskmeks on inimesed oma vajaduste, huvide ja soovidega. „Inimestel läheb hästi, kui suhted ümbritsevaga on korras,“ ütles Kautsaar ja lubas koolijuhina lisaks heade suhetele väärtustada ka aega, pidades silmas eriti õpilaste ajakasutust.
„Sirje Kautsaar eristus teistest kandidaatidest väga selge ja isikupärase visiooniga koolielust, tema ideedega on võimalik üles ehitada tuleviku kool. Lisaväärtust annab Sirje andragoogiline ettevalmistus, sest Rapla riigigümnaasiumis hakkavad õppima ka täiskasvanud,“ ütles konkursikomisjoni esimees, Haridus- ja Teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummal.
Kautsaar alustab tööd Rapla riigigümnaasiumi direktorina 1. maist. Direktori esmasteks ülesanneteks on õppekontseptsiooni loomine, kooli meeskonna komplekteerimine, õppekava koostamine, õpilaste vastuvõtmiseks valmistumine, samuti osalemine koolihoone ehitus- ja sisutusprotsessis.
Sirje Kautsaar on viimased kuus aastat juhtinud Juuru Eduard Vilde Kooli, varem on töötanud Jüri Gümnaasiumi arendusjuhina ja Harmi Põhikooli direktorina.
Rapla riigigümnaasium alustab õppetööd 1. septembril 2018.
NordenBladet — Ettevõtjate ja teadlaste koostöö soodustamine on Eesti-suguse väikeriigi jaoks eriti oluline, sellest sõltub meie riigi konkurentsivõime, rääkis täna Brüsselis innovatsiooni-alasel foorumil ministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler Indrek Reimand, kes tutvustas seal ka Eesti olulisimaid teemasid Euroopa Liidu eesistumise ajal.
„Eesti on ettevõtete ja teadusasutuste koostöö toetamiseks käivitanud mitmeid uusi meetmeid,“ märkis Indrek Reimand. „Näiteks toetab riik koostöös läbiviidavaid rakendusuuringuid, samuti ülikoolide ühise ettevõtluskoostöö platvormi ADAPTER loomist ja doktoriõpet koostöös ettevõtjatega. Lisaks muudeti Eesti teadusasutuste baafinantseerimise tingimusi ettevõtluskoostööd rohkem stimuleerivaks.“
Reimand lisas, et huvi ettevõtluse vastu saab ja tuleb tekitada juba kooliajal. Mullu käivitunud ettevõtlusõppe programmi eesmärk on edendada ettevõtlusõpet kõikidel haridustasemetel. Toetatakse õppurite ettevõtliku hoiaku kujunemist ja ettevõtluse alaste teadmiste omandamist, mis suurendab nende konkurentsivõimet tööturul, teisalt loob soodsa pinnase ettevõtlusega alustamiseks. Tegevustesse on kaasatud kõrgkoolid, üldharidus- ja kutsekoolid, tööandjate organisatsioonid jpt.
Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajal on tähelepanu all õppimise ja õpetamise muutuv roll, et haridussüsteemis omandatav vastaks paremini tööturu vajadustele. „Seisame hea selle eest, et laieneksid noorte võimalused omandada väärtuslikke kogemusi noorsootöös osalemise, vabatahtliku tegevuse, õppimise, töö ja praktika kaudu ning et noored saaksid neid puudutavates teemades tõhusamalt kaasa rääkida,“ sõnas Reimand.
Teaduse valdkonnas on Eesti eesistumise ajal fookuses teaduse ja innovatsiooni rahastamisprogrammi Horisont 2020 vahehindamine. „Arutame võimalusi osalusbarjääride vähendamiseks ja programmi lihtsustamiseks, et soodustada väiksemate ja uute tulijate osalemist,“ ütles Reimand. „Samuti seisame hea selle eest, et tippteadust tunnustataks ühiskonna arengumootorina.”
Ülikoolide ja ettevõtete foorum toimus seitsmendat korda, tänavu oli peateema innovatsiooni toetav koostöö („University-Business Cooperation for Innovation and Modernisation”). Loe lähemalt SIIT.
NordenBladet – Valitsus kinnitas 55,3 miljoni euro eest investeeringuid 22 omavalitsuse põhikoolide taristu suuremahuliseks kaasajastamiseks. Investeeringute abil saavad omavalitsused koolid, mis vastavad eelseisvate aastakümnete vajadustele – paraneb õppekeskkond ning vähenevad kulud hoonete ülalpidamisse, mis lubab suunata rohkem raha hariduse sisulistesse tegevustesse.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles, meie lapsed ja noored väärivad paremat õppekeskkonda. „Omavalitsused esitasid väga tugevaid projekte, et teha oma põhikoole õpetamissõbralikumaks ja säästlikumaks, mistõttu suurendasime ka taotlusvooru mahtu. Täna tehtud ja tulevikku vaatavatest investeeringutest võidavad tuhanded lapsed veel ka aastakümnete järel,“ sõnas minister Reps.
Mullu taotlesid gümnaasiumiastme pidamisest loobunud või riigigümnaasiumiga omavalitsused toetust koolide uuendamiseks, ehitamiseks või lammutamiseks, et viia nende suurus vastavusse õpilaste arvu muutusega. Arvesse võeti 31 ettepanekut. Kuna esitatud projektid olid läbivalt kõrge kvaliteediga ning paremusjärjestuses erinevused väga väikesed, suurendas ministeerium konkursi eelarvet 46,3 miljonilt eurolt 55,3 miljoni euroni.
Kokku ehitatakse selle projektivooru raames üle 61 000 ruutmeetri kaasaegset ja säästlikku koolipinda. Kuna paljud koolihooned on jäänud praegustele õpilaste arvudele liiga suureks ning ka amortiseerunud, siis lisaks vähendatakse ebavajalikku pinda omakorda 62 500 tuhande ruutmeetri võrra. See sisaldab nii hoonetele uue funktsiooni leidmist kui ka nende lammutamist.
Põhikoolivõrgu korrastamiseks toimub vähemalt kaks taotlusvooru. Alanud aastal avaneb ka teine voor, kuhu oodatakse taotlusi omavalitsustelt, kes korrastavad oma koolivõrku. Kahe taotlusvooru investeeringute maht koos omaosalusega on kokku ca 106 miljonit eurot, millest 92 miljonit tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF).
Nüüdisaegsete õppetingimuste loomine ja ruumikasutuse optimeerimine Järvakandi Koolis – 675 648 €
Aseri Kooli põhikooli kasutusse jääva hooneosa rekonstrueerimine ja sisustamine – 1 616 775 eurot €
Lisainfo
Õpilaste arv on langenud üheksakümnendate aastate lõpust pea 40%. Eesti koolimajad on valdavalt ehitatud ajal, mil aastas sündis ligikaudu 21 000 last. Prognoosi järgi väheneb sündivus aastaks 2040 umbes 10 000 sünnile aastas.
Munitsipaal- ja riigikoolide võrgu korrastamise eesmärk on vähendada omavalitsuste ja riigi kulusid koolide haldamisele. Selle arvelt on võimalik rohkem panustada õpetajate, koolijuhtide, tugispetsialistide palkadesse, õpikeskkonda ning hariduse kvaliteeti.
Kokku kasutas haridusvaldkond 2014. aastal ligi 3,5 miljonit ruutmeetrit pinda. Aastaks 2020 on plaanis vähendada seda 3 miljoni ruutmeetrini. Rohkem kui pool haridustaristust on üldhariduskoolid.
2015. aasta kevadel kinnitas valitsus üldhariduskoolide võrku investeerimise põhimõtted, mis on 241 miljoni euro suuruse koolivõrguinvesteeringute kava käivitamise eelduseks.
Investeeringutest toetatakse gümnaasiumide ja põhikoolide taristu nüüdisajastamist ja pinnakasutuse optimeerimist.
NordenBladet — Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tunnustas õpilaskonkursi „Heategu läbi minu silmade“ parimate tööde autoreid, kes panid kirja oma mõtisklused heategude olemusest, vajalikkusest ja tulemusest.
Oma vanuserühmas kuulutati võitjateks Suure-Jaani Kooli õpilane Ralf Grünberg, Kambja Põhikooli õpilane Gendra-Marleen Aasmaa ja Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilane Markus Haug.
Kirjutiste konkurss toimus rahvusvahelise Lions Klubide Organisatsiooni Eesti Piirkonna ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös teist korda ning selle eesmärk oli suunata õpilasi mõtlema heategudele enda ümber.
Parimatele kirjutajatele andsid auhinnad üle minister Mailis Reps ja rahvusvaheliste Lions klubide organisatsiooni Eesti piirkonna kuberner Raivo Kokser.
Minister Mailis Reps tänas õpilasi, kes oma mõtisklused kirja panid ja konkursile esitasid. „Need õpilased otsisid ja leidsid headust nii enda seest kui enda ümber,“ ütles Reps. „Juba tehtud heateod, aga ka head mõtted ja soovid aitavad muuta maailma paremaks paigaks, sest sõnadest ja mõtetest saavad sageli teod.“
Konkursi tulemused
Noorem vanuserühm:
Ralf Grünberg, Suure-Jaani Kooli õpilane – I koht
Sten Mark Kuus, Tartu Hansa Kooli õpilane – II koht
Oskar Domberg, Jakob Westholmi Gümnaasiumi õpilane – III koht
Keskmine vanuserühm:
Gendra-Marleen Aasmaa, Kambja Põhikooli õpilane – I koht
Miia Eliise Sarapuu, Kose Gümnaasiumi õpilane – II koht
Siim Leedmaa, Kose Gümnaasiumi õpilane – III koht
Vanem vanuserühm:
Markus Haug, Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilane – I koht
Reio Opromei, Kadrina Keskkooli õpilane – II koht
Mirjam Nuter, Vanalinna Hariduskolleegiumi õpilane – III koht
Lisaks anti välja 15 eriauhinda:
Fabian Laido – Kodutud kassid kiidavad!
Liisa Jusupov – Vanaema tubli abiline
Liisa Alliksoo – Minionide väärtustamise eest
Kätliin Goos – Märka loodust enda ümber!
Annabel Agasild – Eriauhind luuletiibade rakendamise eest
Valeria Sultanova – Elule tagasi aitamise eest
Karl Rasmus Tiislär – Suhtlemise väärtustamise eest
Simona Saavik – Aita kõige nõrgemat!
Siim Kaukver – Heategude maailmavaateline arusaama eest
Greete Kelli Aava – Hingesoojuse tagasi kutsumise eest
Kretel Kopra – Väikeste rõõmsate muutuste auhind
Birgit Tull – Headuse külvamise eest
Laura Kallari – Ühe päeva paremaks muutmise eest
Anna-Liisa Sootalu – Eriauhind stiilikatsetuse eest
Jakob Westholmi Gümnaasiumi 1. b klass – Grupitöö eriauhind
Kokku esitati konkursile 267 tööd, millest 59 nooremas, 123 keskmises ja 85 vanemas vanuserühmas.
Žürii esimees Arne Sõna märkis, et võrreldes 2011. aastal toimunud eelmise konkursiga saadeti seekord võistlustulle rohkem luuletusi ning loomadega seotud lugusid. „Eelmisel korral paistis silma muinasjuttude rohkus ning tööd tundusid emotsionaalsemad,“ ütles Sõna. „Kuid mõlemad konkursid kinnitasid õpilaste arusaama, et mõne heateo tegemine peaks olema osa iga inimese elust.“
Iga vanuserühma kolme parema töö autorid saavad Piletilevi kinkekaardid (vääruses 100, 75 ja 50 eurot), tänukirja ning eelmise konkursi töid koondava raamatu „Heategu läbi minu silmade“. Tänukirja ja kingituse saavad ka eriauhindade võitjad.
Kõik lõppvooru pääsenud tööd koondatakse ka seekord raamatuks, mida esitletakse 29. aprillil.
TAUST
Võistlustöid hinnati kolmes vanuserühmas: 6-10, 11-14 ja 15-19 aastat. Hindamisel lähtuti järgmistest kriteeriumidest: ideede originaalsus, nauditav sõnakasutus, mõtteselgus, üldistamisoskust.
Žüriisse kuulusid LIONS Eesti Lionspiirkonna D 120 Lions 100 juubelitoimkonna esimees Vello Tamm, LC Tallinn Kristiine liige ja ettevõtja Arne Sõna, LC Tartu Tamme liige ja ettevõtja Hannes Tamme, lastekirjanik Juhani Püttsepp, Haridus- ja teadusministeeriumi keeleoskaonna juhataja Piret Kärtner, Eesti Lionspiirkonna üle-eelmine kuberner ja ettevõtja Mare Kolsar, eelmise kirjutistekonkursi võitja ja Hugo Treffneri Gümnaasiumi ajalehe toimetaja Kristi Sarap, Gustav Adolfi Gümnaasiumi emakeeleõpetaja Katre Pelisaar, Kuku Raadio ajakirjanik Madis Ligi.
Lionsliikumine tähistab sel aastal 100. aastapäeva ning tänavune kirjutiste konkurss on sellega seotud. Lionseid on üle maailma ligi 1,4 miljonit ning neid ühendab moto “We Serve” ehk “Meie abistame”. Eestisse jõudis lionsliikumine 1989. aastal, tänaseks on Eestis liikmeid ligi 1300. Vaata lähemalt www.lions.ee ja www.lionsclubs.org.
Lisainfo:
Arne Sõna
Eesti Lionspiirkonna D 120 Lions 100 juubelitoimkonna „Heategu läbi minu mõtete“ esimees arne@arsoona.ee
5137171
