NordenBladet — Täna keskpäeval kohtub minister Mailis Reps partnerorganisatsioonide esindajatega, et arutada nii sisulisi kui ka rahastamisega seonduvaid muudatusi hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduses. Eesmärk on senisest paremini toetada õpilasi, kel ilmnevad hariduslikud erivajadused.
Hariduslike erivajadustega õpilaste kategoriseerimise süsteem ning sellele tuginev eriklasside jaotus ei taga õpilastele vajalikku tuge ja paindlikku õppekorraldust.
Ministri sõnul on eesmärk läheneda tulevikus igale õpilasele individuaalselt, lähtudes tema toe vajadusest, iseloomust ja mahust. Selleks kavandatakse seadusandluses mitmeid muudatusi.
„Kõikidel õpilastel võib õpingute vältel tekkida vajadus saada täiendavat tuge õpetajalt või tugispetsialistilt ning sellisel juhul peab olema see kohe kättesaadav,“ ütles minister Mailis Reps.
Esmase toe vajadust hindab ja seda osutab kool. Kui sellest ei piisa ja õpilane vajab tõhustatud või erituge, kaasatakse koolivälised spetsialistid: haridus-, sotsiaal- ja tervishoiu spetsialistid.
Samuti on plaan eriklasside ja -rühmade moodustamiseks luua paindlikumad võimalused. Fookuses on toe vajadus, iseloom ja maht, mitte eriklassi liik.
Õppe rahastamisel lähtutakse õpilase toe vajadusest. Selleks eraldatakse kohalikele omavalitsustele lisaks haridustoetusele ka tegevuskulu toetust suuremat tuge vajavatele õpilastele.
Riik plaanib ka täiendava rahastamisega toetada kohalikke omavalitsusi tugispetsialistide kättesaadavuse tagamisel alates 2018. aastast alates 6 miljoni euroga aastas.
Kohtumisel osalevad kohalike omavalitsuste, eripedagoogide liidu, logopeedide ühenduse, koolipsühholoogide ühenduse, sotsiaalpedagoogide ühenduse, puuetega inimeste koja, lastekaitse liidu jt esindajad.
NordenBladet — Avalik-õiguslike ülikoolidega mullu sõlmitud halduslepingud viiakse vastavusse uuendatud ülikooliseaduse ja rahastamispõhimõtetega, lisaks tuleb õppeasutustel edaspidi arvestada oskuste ja tööjõu vajaduse prognoosisüsteemi OSKA tulemusi.
Kuue avalik-õigusliku ülikooli halduslepingud aastateks 2016-2018 kiitis valitsus heaks eelmise aasta jaanuaris, misjärel allkirjastasid lepingud haridus- ja teadusminister ning rektorid. Nüüd viiakse halduslepingud vastavusse ülikooliseaduse muudatustega, mis jõustusid tänavu jaanuarist ning millega uuendati kõrghariduse rahastamismudelit.
Halduslepingud seavad igale ülikoolile kolmeks aastaks kõige olulisemad eesmärgid, aastatel 2016-2018 on need tõhus töökorraldus, kõrgharidusõppe kvaliteet ja tihe seos ühiskonna vajadustega.
Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul kehtivad senised põhimõtted ja eesmärgid ka edaspidi. „Ülikoolid peavad kandma vastustust, et raha ja muid ressursse mõistlikult kasutada, kasvatama oma tugevusi ja suurendama oma mõju ühiskonnas,“ ütles Reps.
Varem igal aastal tulemuslepingus kokku lepitud kohustused tuuakse üle halduslepingusse. Lisaks uuendatud seadusest tulenevatele muudatustele on kõigisse lepingutesse lisatud viide oskuste ja tööjõu vajaduse prognoosisüsteemile OSKA. Ülikoolidel tuleb õppekavade avamisel, arendamisel ja õppe läbiviimisel arvestada OSKA raportite tulemusi ja soovitusi.
TAUST
Mullu sõlmitud halduslepingutega leppisid riik ja ülikoolid kokku, et ülikoolid keskenduvad oma vastutusvaldkondadele ning toetavad üliõpilasi, et õppimine oleks tulemuslik ja katkestamist oleks vähem.
Ülikoolid peavad tagama õppekavade tõhusa toimimise, lähtudes muuhulgas selgelt määratletud kriteeriumitest: teaduspõhisus, üliõpilaste arv õppekaval, üliõpilaste ja õppejõudude suhtarv, kulutõhusus, õpiväljundite kattuvus jms.
Samuti tuleb ülikoolidel luua tihedam seos õppe ja ühiskonna, sh tööturu vajaduste vahel ning tagada erinevate vajadustega õppuritele juurdepääsuvõimalused kõrgharidusele.
Iga ülikooliga lepiti kokku ka konkreetsed eesmärgid, näiteks Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga IT-valdkonna lõpetajate arvu suurendamine.
Halduslepingute eesmärgid ja tegevused tuginevad Eesti elukestva õppe strateegiale ja selle rakendamiseks koostatud kõrgharidusprogrammile.
NordenBladet — Tänavu esitati tunnustamiseks kandidaate 1206 korral, mis on koguni veerandi võrra möödunud aastast enam, kõige enam tehti tunnustamisettepanekuid põhikooliõpetaja (217), lasteaiaõpetaja (206) ja klassijuhataja (190) kategoorias.
Kandidaate oli kõigil võimalik esitada üheteistkümnes kategoorias: lasteaiaõpetaja, klassiõpetaja, põhikooliõpetaja, gümnaasiumiõpetaja, klassijuhataja, kutseõppeasutuse õpetaja, õppejõud, suunaja, õppeasutuse juht, hariduse sõber ja haridusasutuse aasta tegu.
Peatselt alustavad parimatest parimate väljaselgitamiseks tööd maakondlikud komisjonid ja kõrghariduse komisjon, nad esitavad igas kategoorias oma ettepanekud üleriigilisele žüriile.
Kogu ettevõtmine tipneb 7. oktoobril Pärnu kontserdimajas toimuva galaga, mille korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Haridustöötajate Liit ja SA Innove ning millest sünnib ka otseülekanne televisioonis.
NordenBladet — Riigikogu võttis vastu seadusemuudatused, millega loodi alus noorte huvihariduse ja -tegevuse riigipoolseks täiendavaks toetamiseks, et huvitegevusele oleks juurdepääs suuremal hulgal noortel ja valikuvõimalused maapiirkondades laialdasemad.
Riik hakkab huviharidust ja huvitegevust täiendavalt toetama tänavu septembrist ja 2017. aasta riigieelarves on selleks ette nähtud 6 miljonit eurot. Alates 2018. aastast tõuseb toetussumma 15 miljoni euroni aastas.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps sõnas, et riik tuleb nüüd omavalitsustele appi, et meie noortel oleks võimalik tegeleda oma huvialadega, sõltumata sellest, kas nad elavad suures linnas või väikeses maakohas. „Ebavõrdsed olud ei või jätta noori eemale huvialadega tegelemisest ning seeläbi ilma elus edukaks toimetulekuks vajalikest teadmistest, oskustest ja kogemustest, mida huvihariduses ja huvitegevuses osalemine pakub. Riiklik toetussüsteem aitab neid erisusi tasandada ja kitsaskohti leevendada,“ ütles minister Reps. Ta lisas, et riiklik toetus on täienduseks kohalike omavalitsuste panusele ning vastutus huvihariduse ja huvitegevuse korraldamise ja toetamise eest jääb ka edaspidi omavalitsuste kanda.
Riikliku lisatoetuse eesmärk on parandada huvihariduse ja -tegevuse kättesaadavust ning pakkuda noortele mitmekesisemaid osalusvõimalusi. Omavalitsustel tuleb pakkuda huviharidust ja huvitegevust vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ja tehnoloogia.
Seadusemuudatus võimaldab eraldada riigieelarvest kohalikele omavalitsustele toetust noorte huvihariduseks ja huvitegevuseks. Valdadele ja linnadele eraldatava lisaraha suuruse arvestamisel võetakse aluseks erinevad komponendid nagu noorte arv, puudega noorte arv, toimetulekuraskustega peredes elavate noorte arv vanuses 7-19, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsvõimekus ning huvihariduse ja huvitegevuse piirkondlik kättesaadavus.
Seadus näeb ette, et vallad ja linnad koostavad täiendava toetuse kasutamise kava, milles tuuakse välja huvihariduses ja huvitegevuses osalevate noorte arv, osalemise võimalused, kirjeldatakse kitsaskohad ja tegevused nende lahendamiseks. Ülevaade tegevuste tulemustest ja osalevate noorte arvust esitatakse igal aastal Haridus- ja Teadusministeeriumile.
Toetatakse ka huvialade esindusühinguid ning omavalitsuste nõustamist ja koostööd
Kohalikele omavalitsustele eraldatav toetus on üks osa kogu riiklikust huvihariduse ja huvitegevuse lisarahast, moodustades sellest 95%. Teine osa riiklikust lisatoetusest on mõeldud omavalitsuste koostöö edendamiseks, kavade koostamise nõustamiseks ja edasiseks seireks. Kolmanda osa moodustab toetus huvialavaldkondade esindusühingutele huvialade kvaliteedi parandamiseks, näiteks metoodikate arendamiseks, koolitusteks ning võrgustikutöö ja infovahetuse soodustamiseks.
Omavalitsustele toetuse eraldamise täpsed tingimused ja kord sätestatakse edaspidi valitsuse määrusega, esindusühingute toetamise täpsed tingimused haridus- ja teadusministri määrusega. Summad määratakse omavalitsustele valitsuse korraldusega.
Täna Riigikogus vastu võetud noorsootöö seaduse, huvikooli seaduse ja erakooliseaduse muutmise seadus jõustub 1. juulist.
Taustainfo
Valitsus kiitis noorte huvitegevuse kontseptsiooni heaks 2016. aasta 10. märtsil ning tegi Haridus- ja Teadusministeeriumile ülesandeks valmistada ette selle rakendamiseks vajalikud muudatused õigusaktides. Kontseptsioon töötati välja Kultuuriministeeriumi eestvedamisel.
Huviharidus ja huvitegevus on noorsootöö valdkonnad. Huviharidust pakutakse Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) registreeritud huvikoolides (kokku 597), näiteks muusika-, kunsti- ja spordikoolid ning õpe neis on õppekavapõhine. Huvitegevus toimub enamasti koolide huviringides ning noortekeskuste ja noorteühingute juures.
Statistikaameti andmetel elab Eestis 7-19-aastaseid noori 169 554.
Huvikoolides õpib 2016/2017. õppeaastal EHISe andmetel 67 127 noort, üldhariduskoolide huviringides osaleb 74 016 õpilast.
NordenBladet — Kuni 16. aprillini on kõigil võimalik Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehe kaudu esitada tunnustamiseks parimaid haridustöötajaid ja hariduse toetajaid.
Kandidaate on võimalik esitada üheteistkümnes kategoorias: lasteaiaõpetaja, klassiõpetaja, põhikooliõpetaja, gümnaasiumiõpetaja, klassijuhataja, kutseõppeasutuse õpetaja, õppejõud, suunaja, õppeasutuse juht, hariduse sõber ja aasta tegu hariduses.
Minister Mailis Repsi sõnul on Eestis väga palju suurepäraseid haridustöötajaid, kes väärivad tänu ja tunnustust: „Kui teil on soov mõnda õpetajat, koolijuhti, õppejõudu tunnustada ja tema tööd esile tõsta, siis nüüd on õige aeg soov teoks teha. Väga oodatud on ettepanekuid ka näiteks haridusteo ja suunaja kategoorias, kus kindlasti on häid tegijaid rohkem kui tänaseks esitatud.“
„Meie õpetajad ja teised haridustöötajad on professionaalid, keda iseloomustab soov saada oma ametis veelgi paremaks. Eriti suureks eeskujuks ongi aasta õpetaja tiitliga pärjatud pedagoogid, kes on oma ala tipud ja kelle töö nõuab nii kõrget intellektuaalset võimekust, positiivseid isikuomadusi kui ka suurepärast suhtlemisoskust ja tööle pühendumist. Me kõik teame oma kooliajast õpetajaid, kes on jäänud säravate inimestena meelde kogu eluks,“ lisas minister.
Pärast kandidaatide esitamist alustavad parimatest parimate väljaselgitamiseks tööd maakondlikud komisjonid ja kõrghariduse komisjon, nad esitavad igas kategoorias oma ettepanekud üleriigilisele žüriile.
Tunnustame piirkondlikult ja üleriigiliselt viimase kolme aasta tulemuslikku tegevust, millel on märkimisväärne mõju õppurite arengule, kogukonnale ja ühiskonnale. Lisaks tõstame Aasta Õpetaja galal esile ka õppureid ja nende juhendajaid, kes esindasid möödunud õppeaastal Eestit edukalt rahvusvahelistel võistlustel.
Kogu ettevõtmine tipneb 7. oktoobril Pärnu kontserdimajas toimuva galaga, mille korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Haridustöötajate Liit ja SA Innove ning millest sünnib ka otseülekanne televisioonis.
