NordenBladet — Valitsuse algatatud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (498 SE) võtab üle Euroopa Liidu vastava makseteenuste direktiivi, mis reguleerib uudseid makseteenuseid, maandab maksetega seotud turvariske ja suurendab tarbijakaitset.

Seadus reguleerib kaht uut makseteenust, milleks on kontoteabe ja makse algatamise teenused. Neid teenuseid pakkuv ettevõtja peab taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusloa ja on edaspidi inspektsiooni järelevalve all, nagu teised makseasutused. Kontoteabe teenusega saab klient mugavalt koondinfot oma finantsseisu kohta erinevatest pankadest. Makse algatamise teenus võimaldab netipoes tasuda ilma krediitkaardi või konkreetse krediidiasutuse pangalingi teenuseta. Eestis neid teenuseid ei pakuta, kuid näiteks võib tuua USA-s pakutavat teenust Mint (kontoteave) ja Saksamaal makse algatamise teenust pakkuv Sofort.

Elektroonilise side ettevõtjad peavad hakkama taotlema Finantsinspektsioonilt makseasutuse tegevusluba, kui nende vahendatavad maksetehingud ületavad seaduses sätestatud piirmääri ja muid tingimusi, näiteks tasumine füüsilise kauba eest või m-parkimine. Juhul kui elektroonilise side ettevõtjate vahendatavad tehingud jäävad allapoole piirmääri, mille üksik tehing on alla 50-e euro ja kui üks klient teeb maksetehinguid kuus kuni 300 eurot, siis pole tegevusluba vaja.

Elektroonilise maksega seotud turvanõuded muutuvad rangemaks. Edaspidi peavad makseteenuse pakkujad kohaldama kliendi tugeva autentimise nõudeid. Tugev autentimine koosneb kahest asjast: miski, mida klient teab, ja miski, mis kliendil on. Eestis on juba kasutusel mitu tugeva autentimise kriteeriumitele vastavat autentimise vahendit, näiteks ID-kaart, mobiil-ID, samuti erinevad rakendused ja paroolikalkulaatorid. Sellest tulenevalt piiratakse ka paroolikaartide kui mitteturvaliste autentimisvahendite kasutust.

Varastatud või kaotatud pangakaardi kuritarvitamise korral langeb kliendi omavastutuse piirmäär seniselt 150 eurot 50 eurole.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 84 saadikut.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Õiguskomisjon saatis teisele lugemisele eelnõu, mis loob Eestis alaealiste õigusrikkujate kohtlemiseks uue süsteemi ja vähendab alaealistele määratava aresti pikkust. Alaealiste komisjonide rolli hakkavad täitma menetlejad. Eelnõu eesmärk on vähendada alaealiste korduvaid õigusrikkumisi.

Õiguskomisjoni esimehe Jaanus Karilaiu sõnul tuleks iga probleemse noorega tegeleda individuaalselt selgitades välja kuriteo toimepanemise põhjused ja reageerida sellele siis vastavalt. „Karm karistus ei pruugi anda soovitud tulemust. 30-päevane arest võib mõjuda noorele pigem negatiivselt ja sellepärast tulekski eelistada kasvatuslikke mõjutusvahendeid.“

 Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (alaealiste õigusrikkujate kohtlemise muutmine) (453 SE) vähendab aresti maksimumkestust alaealise puhul 30. päevalt kümnele. Kriminaalmenetluses luuakse võimalus paigutada vahistatud alaealine vangla asemel kinnisesse lasteasutusse. Aresti asemel soodustab eelnõu teiste, alaealistele sobivamate ja mõjusamate mõjutusvahendite kasutamist.

Järgmise aasta alguses kaovad Eestis alaealiste komisjonid ja nende rolli võtavad üle menetlejad, kellele antakse õigus alaealiste õigusrikkumistele reageerida ja mõjutusvahendeid määrata. See võimaldab tagada igale teole kiirema reageerimise.

Väiksemate rikkumiste puhul saab eelnõu järgi jätta väärteomenetluse alustamata, kui alaealine heastab tekitatud kahju. Samuti saab väärteo puhul kasutada lepitusmenetlust, kus laps võtab vastutuse, vabandab kannatanu ees ja heastab kahju.

Ühtlasi loob eelnõu võimaluse kasutada alaealiste mõjutusvahendeid vajadusel ka 18–21-aastaste puhul, kui isik sarnaneb arengutasemelt pigem alaealise kui täiskasvanuga.

Möödunud aastal panid alaealised toime 1016 kuritegu.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Riigikogu majanduskomisjon arutas eelnõu, millega laiendatakse erivedude võimalusi raskeveokitele, ja otsustas saata eelnõu Riigikogu täiskokku teisele lugemisele.

„Erivedude võimaluste laiendamisega tekib ettevõtjatel võimalus vedude efektiivsust suurendada ja kulusid vähendada,“ ütles komisjoni esimees Sven Sester. Ta lisas, et muudatusel on positiivne mõju maanteetranspordi sektorile, ning toonitas, et eesmärk on kasvatada Eesti konkurentsivõimet.

Praegu kehtiva seaduse järgi tohib Eesti teedel sõita kuni 40 tonni kaaluva veokiga, kuid eriloaga lubatakse teele ka kuni 52-tonniseid autosid, mis veavad töötlemata ümarpuitu. Komisjoni algatatud eelnõu laiendab töötlemata ümarpuidu eriveole kehtestatud regulatsiooni ka teistele veoliikidele.

Eelnõu (480 SE) järgi võib jagatava kauba erivedu teostada vastavas määruses kehtestatud tingimustel, kui seda tehakse EURO 5 või vähem saastavasse EURO-heitgaasiklassi kuuluva sõidukiga. Peale selle peavad autorongi koosseisus olevate sõidukite kõik teljed, välja arvatud pööravate ratastega teljed, olema varustatud paarisratastega. Autorongi tegelik mass ei tohi kuueteljelisel autorongil ületada 48 tonni ning seitsme- või rohkemateljelisel 52 tonni.

Seletuskirjas märgitakse ka, et erivedu toimub tee omaniku määratud teevõrgul. Eriloa annab tee omanik, kellel on õigus määrata veole täiendavad tingimused, aga ka loa andmisest keelduda, kui erivedu võib näiteks oluliselt teed kahjustada või pole võimalik täita tingimusi ohutuks liiklemiseks.

Istungist võtsid osa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter ja teedetalituse juhataja Lauri Künnapuu.

Komisjon otsustas saata eelnõu teisele lugemisele Riigikogu täiskokku 21. novembril. Komisjoni ettepanek on teine lugemine katkestada, et Euroopa Komisjoni eelnõus sisalduvast tehnilisest normist teavitada. Eelnõu menetlemisega jätkatakse pärast teavitusprotseduuri lõppu.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski vastas Riigikogu liikmete Monika Haukanõmme, Artur Talviku, Andres Herkeli, Krista Aru, Külliki Kübarsepa, Andres Ammase, Jüri Adamsi ja Ain Lutsepa 26. septembril esitatud arupärimisele Haigekassa juhtimise muutmise kohta (nr 375).

Arupärijad tõid esile asjaolu, et Eesti Haigekassa on iga inimese seisukohalt tähtis organisatsioon, kus langetatud otsused mõjutavad iga eestimaalast. Neid strateegilisi otsuseid võtab vastu ja langetab Haigekassa nõukogu. Arupärijad soovisid teada muudatustest Haigekassa juhtimisel ja selle aluseks olevatest põhimõtetest.

Ossinovski andis lühikese ülevaate praegusest olukorrast. „Haigekassa nõukogu on loodud esiteks sotsiaalse partnerluse põhimõttel, mis tähendab seda, et selles on pariteetselt esindatud tööandjate esindajad, kindlustatute esindajad ja riigi esindajad,“ ütles minister.

Ossinovski sõnul pakutakse Haigekassa juhtimisse lisaks juhatusele kaheastmelist süsteemi, kus meil tekiksid nõukogu juurde komisjonid, kes tegelikult menetleksid kõige olulisemat dokumenti lühendiga TTL ehk tervishoiuteenuste loetelu, mille kinnitab Vabariigi Valitsus, aga mille sisulise sisendi annab praegu Haigekassa juhatus. „See tegelikult saaks siis sisulise sisendi tervishoiu spetsialistide käest läbi selle komisjoni. Siin võib analoogia tuua ravimikomisjoniga, kes täpselt samamoodi teeb kaalutletud ettepanekuid selle kohta, milliseid ravimeid lisada soodusravimite nimekirja, milliseid mitte. Sellest tulenevalt nõukogu vaatab, kas need otsused on kooskõlas strateegiliste eesmärkidega ja kas nad on eelarvestatavad ning seejärel esitavad vastavad ettepanekud Sotsiaalministeeriumile kinnitamiseks,“ põhjendas Ossinovski. Tema arvates on oluline, et me tahame jätkuvasti pidada kinni sotsiaalse partnerluse põhimõttest.

„Meie esialgses mõttes või plaanis oli luua nõukogu Töötukassa nõukogu loogikat pidi. Töötukassa nõukogu teatavasti töötab põhimõttel 2-2-2 ehk siis kaks tööandjat, kaks ametiühingu esindajat ja kaks riigi esindajat. Valitsus pidas oluliseks, et Haigekassas oleks jätkuvasti peale kahe ministrile riigi poolt – rahandusminister ja terviseminister – esindatud ka opositsiooni esindaja. Sellest tulenevalt oleme teinud ettepaneku tänases etapis lisada riigi poolt ka kolmas inimene, kes oleks ametikoha järgi opositsiooni esindaja ehk siis riigieelarve kontrolli komisjoni esimees, meie nägemuses,“ selgitas Ossinovski.

Ossinovski märkis, millisel viisil tervishoiuspetsialistid saavad päriselt oma sisendit anda. „Oleme osapooltega läbi rääkinud ja oleme valmis ka seaduse tasemel täpsemalt fikseerima –, et see ei ole mitte lihtsalt nõuandev kogu, kust tulevad kokku Arstide Liit, Õdede Liit ja Perearstide Selts kokku ning saavad oma ettepanekud esitada,“ ütles minister. „Me päriselt näeme, et see võiks olla see koht, kus sünniks spetsialistide kaalutletud konsensus selles, milliseid uusi protseduure, uusi meditsiiniseadmeid, mis iganes, meie loeteludesse lisada,“ ütles minister.

Riigikogu ees andis ametivande asendusliige Karin Tammemägi, kes sai Riigikogu liikmeks seoses Andrei Novikovi asumisega Tallinna abilinnapeaks.

Allikas: Eesti Riigikogu