NordenBladet — Riigikogu rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon kutsus kokku rahvastikupoliitika töörühma, mille eesmärk on koostada rahvastikupoliitika aluste arengukava aastateks 2018–2035. Arengukava hakatakse aluseks võtma edasiste riiklike tegevuste kavandamisel.
Probleemkomisjoni esimees Siret Kotka-Repinski peab oluliseks, et Eesti rahvastikupoliitika põhineks ühistel põhimõtetel ja väärtustel. „Kuna rahvastikupoliitika on mitmetahuline valdkond, siis läbiarutamist vajavad paljud teemad. Seepärast kutsusime kokku valdkonna ekspertidest koosneva töörühma, et neid teemasid põhjalikult käsitleda. Nii saame olla kindlad, et rahvastikupoliitika põhialused saavad terviklikud ning hästi läbi mõeldud,“ ütles Kotka-Repinski.
„Rahvastikupoliitika alused on ka sedavõrd kaalukas dokument, et sobib kenaks sünnipäevakingiks Eesti Vabariigile,“ lisas Kotka-Repinski.
Probleemkomisjoni liikme Monika Haukanõmme sõnul on rahvastikupoliitika aluseid vaja, et peatada Eesti rahvastiku vähenemine. „Rahvastikupoliitika põhialustest peab saama valdkondade ülene alusdokument, et kõikide edasiste tegevuste ja arengukavade elluviimisel tegelikult ka võetakse arvesse kirjapandud põhimõtteid. Vastasel korral pole asjal sügavat mõtet,“ märkis Haukanõmm.
Arengukava soovitakse esitada Riigikogule hiljemalt 2018. aasta veebruariks.
Töörühma hakkab juhtima probleemkomisjoni esimees ja selle liikmeteks kutsutakse teadlased ning huvigruppide ja riigiametite esindajad.
Probleemkomisjoni moodustatud töörühm kutsutakse esimest korda kokku 20. novembril. Kohtumine toimub kell 13 Riigikogu konverentsisaalis. Istung on avalik ja sellest toimub veebiülekanne.
NordenBladet — Riigikogu toetas eilsel istungil õiguskantsler Ülle Madise poolt tehtud ettepanekut viia sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lõige 3 põhiseadusega kooskõlla.
Õiguskantsler Ülle Madise ütles, et põhiseadusega tuleb kooskõlla viia sotsiaalhoolekande seaduse see osa, mis ei luba üldhooldekodu elanikul saada riigi tuge talle vajaliku abivahendi ostmiseks. Madise selgitas, et probleem on konkreetsemalt põhiseaduse §-ga 12, mis kõneleb võrdse kohtlemise nõudest ja §-ga 28 lõige 4, mille kohaselt puuetega inimesed peaksid olema riigi ja kohaliku omavalitsuse erilise hoole all.
Madise selgitas, et probleem seisneb selles, et kui abivajav inimene elab oma kodus ja katab ise või lähedaste abiga kodus elamiseks vajalikud kulutused, siis saab ta näiteks juhul, kui ta on pime, vajaliku Daisy-pleieri riigi toega. „Kui ta aga on läinud üldhooldekodusse ja kohatasu kaudu katab seal elamisega seotud kulud, siis ta seesugust abi ei saa. Ühtegi mõistlikku põhjust niisuguseks üldhooldekodu elanike halvemaks kohtlemiseks ei ole,“ ütles õiguskantsler.
Madise sõnul on teiselt poolt väidetud, et hooldekodus peaksid olemas olema kõik seesugused abivahendid nagu ratastoolid, rulaatorid, Daisy-pleierid, tugipadjad ja palju muud. „Paraku faktiliselt see niimoodi ei ole ega saagi olla, sellepärast et üldhooldekodud tegutsevad enamasti eraõiguslikus vormis ja neid majandatakse kohatasudest,“ märkis õiguskantsler. Madise tõi välja, et need kodud on eraõiguslikud ja ikkagi tuleb see kinni maksta, kas kõikidel elanikel solidaarselt – sõltumata sellest, kas nad ise neid abivahendeid vajavad – või nendel, kellel seda abivahendit tarvis on. „Järelikult, ka seesuguse muudatuse korral koheldaks üldhooldekodu elanikku kodus elavast samasugusest abivajajast oluliselt halvemini,“ selgitas Madise.
Põhiseaduskomisjoni liige Peeter Ernits andis ülevaate põhiseaduskomisjoni arutelust ja ütles, et komisjon toetas õiguskantsleri ettepanekut.
Sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt tegi ülevaate sotsiaalkomisjonis toimunud aruteludest ja tõi välja, et ka sotsiaalkomisjon toetas õiguskantsleri ettepanekut.
Õiguskantsleri ettepaneku poolt hääletas 78 saadikut.
Sotsiaalkomisjon sai ülesandeks algatada eelnõu sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lõike 3 kooskõlla viimiseks Eesti Vabariigi põhiseadusega.
Riigikogu võttis vastu kolm otsust:
Rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsus “Hasartmängumaksu Nõukogu liikme nimetamine” (529 OE) näeb ette nimetada Mart Helme asemel nõukogu liikmeks Riigikogu liige Lauri Luik.
Otsus esitati tulenevalt Mart Helme kirjast, milles ta avaldab soovi astuda tagasi nõukogu liikme kohalt. Hasartmängumaksu seaduse järgi moodustab hasartmängumaksust toetuste määramise nõukogu Riigikogu, millesse kuulub kuus Riigikogu liiget, üks Haridus- ja Teadusministeeriumi, üks Kultuuriministeeriumi ja üks Sotsiaalministeeriumi esindaja.
Otsuse poolt hääletas 63 saadikut.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsus “Riigikogu otsuse “Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine riigireformi arengusuundade väljatöötamiseks” muutmine” (531 OE) näeb ette nimetada probleemkomisjoni liikmeks Ivari Padari asemele senine asendusliige Tanel Talve. Komisjoni asendusliikmeks nimetada Tanel Talve asemele Liisa Oviir.
Otsuse poolt hääletas 58 saadikut ja erapooletuid saadikuid oli 4.
Eesti Reformierakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsus “Riigikogu otsuse “Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine” ” muutmine (530 OE) näeb ette nimetada Jürgen Ligi asemele erikomisjoni liikmeks Aivar Sõerd. Komisjoni liikmeks Tanel Talve asemel nimetada Inara Luigas.
Otsuse poolt hääletas 58 saadikut ja erapooletuid saadikuid oli 1.
Riigikogus läbis teise lugemise üks eelnõu:
Valitsuse algatatud haldusmenetluse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (497 SE) kaasajastab haldusmenetluses elektroonilise asjaajamise regulatsiooni, mis võib eriseadustega olla täpsustatud või piiratud.
Kõige olulisem muutus on dokumentide elektroonilise saatmise võrdsustamine posti teel kätte toimetamisega. Dokumente on elektrooniliselt võimalik kätte toimetada Eesti teabevärava (@eesti.ee), spetsiaalsete infosüsteemide (nt e-Maksuamet) või menetlusosalise elektronposti aadressi kaudu. Ühtlasi plaanitakse seaduses lahendada sõlmküsimus, millal loetakse dokument elektrooniliselt kätte toimetatuks. Reeglina on selleks hetk, kui infosüsteem on registreerinud selle vastuvõtmise või adressaat on kinnitanud kättesaamist. Sätestatakse üldreeglid õigusaktide elektrooniliseks andmiseks. Muu hulgas nüüdisajastatakse ka digitaalallkirja ning digitaalse templi kasutamist puudutav osa.
Eelnõule esitati teise lugemise käigus kaks muudatusettepanekut. Üheks muudatusettepanekuks on täiendada HMS § 31 lg 1 punkti 2 (reguleerib dokumendi avaldamist ajalehes), lisades sättesse tingimus, et dokumendi avaldamine ajalehes oleks võimalik ka siis, kui füüsilise isiku elektronposti aadress on küll teada, kuid ta ei kinnita sellel elektronposti aadressil edastatud dokumendi kättesaamist.
Riigikogus läbis esimese lugemise üks eelnõu:
Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (504 SE) soovitakse tagada laiem sõnavabadus ning tunnistada kehtetuks poliitilise välireklaami absoluutkeeld. Eelnõu näeb ette tühistada kogu aktiivse agitatsiooni ajal kehtinud poliitilise välireklaami keeld ja piirata see keeld ainult ühe valimispäevaga. Samuti nähakse ette täpsustada poliitilisele välireklaamile esitatavaid reegleid.
Läbirääkimistel võtsid sõna Artur Talvik Vabaerakonna fraktsioonist, Jaak Madison Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist ja Helmut Hallemaa Keskerakonna fraktsioonist.
NordenBladet — Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas tänasel istungil eelnõu, mille järgi saavad äriühingu juhatuse liikmed õiguse end töötuna arvele võtta. Kehtiva seaduse järgi pole äriühingu juhil töise sissetuleku katkemisel õigust saada töötuskindlustushüvitist. Eelnõu järgi tekib tal võimalus end töötuna arvele võtta, kui tal on kogunenud 12 kuud kindlustusstaaži 36 kuu jooksul ja ta pole ise töö kaotust põhjustanud.
„Eelnõu paneb paika tingimused, millele peab põhitöö kaotanud äriühingu juht vastama, et tal tekiks võimalus saada abi uue töö leidmisel ning töö otsimise ajal töötuskindlustushüvitist või töötutoetust,“ rääkis komisjoni esimees Helmen Kütt. Ta märkis, et võrdse kohtlemise eesmärgil saavad end eelnõu järgi töötamisest vabal ajal edaspidi töötuna arvele võtta ka FIE-d.
Komisjoni liige Maris Lauri avaldas heameelt, et see teema lahenduse leiab. „Kui inimene on töötuskindlustusmakset tasunud, siis peab tal olema õigus hüvitisele,“ rõhutas Lauri. Ta märkis, et praegune regulatsioon kehtestati pettuste vastu võitlemiseks, kuid nüüd on leitud lahendus, mis peaks välistama pettused ja olema samas õiglane neile, kelle jaoks pole juhatuse liikmena töötamine põhitegevus.
Eelnõu eesmärk on kõrvaldada äriühingu juhi töötuna arvelevõtmise ja töötuskindlustushüvitise saamise tingimustest vastuolu põhiseadusega. Vastuolule põhiseadusega juhtis tähelepanu õiguskantsler, kelle taotlust kaalunud Riigikohus kuulutas kevadel sätte põhiseadusvastaseks ja kehtetuks. Õiguskantsleri ettepanek ja Riigikohtu otsus olid üheks eelnõu algatamise ajendiks.
Istungist võtsid osa Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna juhataja Sten Andreas Ehrlich ja nõunik Õie Jõgiste.
Komisjon otsustas saata tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (479 SE) Riigikogu täiskogu istungile teisele lugemisele 23. novembril.
NordenBladet — Riigikogu maaelukomisjoni ning Hiina RV Rahvakongressi põllumajandus- ja maaelukomisjoni delegatsiooni kohtumisel olid kõne all kahepoolsed kaubandusliku koostöö arendamise võimalused. Külaliste delegatsiooni juhib komisjoni aseesimees Long Zhuangwei.
Maaelukomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul oli kohtumisel tähelepanu keskmes Eesti põllumajandussaaduste ekspordi laiendamine Hiinasse. Ta tõi kohtumisel hiinlastega esile Eesti kui põllumajandusliku maheriigi kuvandi. „Eesti on eelkõige huvitatud piimatoodete ja lastetoitude, samuti linnuliha, sealiha, veiseliha ja kala ekspordist sealsele turule,“ ütles Kokk. Ta lisas, et omaette väärtus oleks tervislike piimatoodete arendamine ja uue tehnoloogia rakendamine Hiina turul läbilöömise huvides. Koka hinnangul on just sellel suunal vaja teha tihedamat koostööd, et laiendada ekspordimahtu seniste peamiste ekspordiartiklite kõrval.
Maaelukomisjoni aseesimees Urmas Kruuse ja liikmed Igor Gräzin, Martin Repinski, Arno Sild ja Artur Talvik tõid mõttevahetuse käigus samuti esile mahetootmisega seotud erinevad aspektid.
Long Zhuangwei sõnul pole Hiinas seadusandlikke takistusi Eesti põllumajandustoodete ekspordiks. Ta lisas, et loodab isiklikult osta oma koduturult Eesti piimasaadusi ja teisi põllumajandustooteid. Külalised tundsid huvi ka Eesti maaelu ja põllumajandusega seotud seaduste vastu.
Kohtumisel tõdeti, et kahepoolne koostöö Hiinaga muutus aktiivseks pärast 2014. aastat, mil riikidevaheline suhtlus taastati kõrgel tasemel ja mille tulemusena allkirjastati kahepoolne tegevuskava. Nimetatud leppe alusel on toiminud senine koostöö. Edasise tegevuse kavandamisel on Eestisse oodata Hiina toiduohutuse ametnike külaskäiku Eestisse, et viia läbi vajalikud protseduurid toodetele turu avamiseks.
Külalistel on kavas visiidi käigus kohtumised Maaeluministeeriumis ja Maaelu Arendamise Sihtasutuses. Teisipäeval tutvuti Jõgevamaal E-piima ja Pajusi Mahetootmisega.
NordenBladet — Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (513 SE) eesmärk on põhiseaduskomisjoni esimehe Marko Pomerantsi sõnul see, et kõrgemate riigiteenijate palgas kajastuksid majanduskeskkonna muutused. Kõrgemad riigiteenijad väärivad tema hinnangul palgamuutust.
Põhiseaduskomisjon otsustas justiitsministeeriumi ettepanekul täiendada eelnõu prokuröride palgasüsteemi selliselt, et riigi peaprokuröri ametipalga koefitsiendiks jääks 0,85. Sama suur on palk ka näiteks Riigikogu aseesimehel, õiguskantsleril, riigikontrolöril ja ministritel. Presidendi, Riigikogu esimehe, peaministri ja Riigikohtu esimehe ametipalga koefitsiendiks on 1 ehk 5200 eurot.
Prokuröride palk hakkab sõltuma peaprokuröri palga suurusest. Iga kalendriaasta 1.aprilliks indekseeritakse kõrgeim palgamäär indeksiga, mille väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Riigi peaprokurörile, õiguskantslerile, riigisekretärile ja riigikontrolörile hakatakse makstakse igakuiselt 20 protsenti ametipalgast esinduskuludeks.
Pärast indekseerimist loetakse kõrgemate riigiteenijate järgmise aasta kõrgeimaks palgamääraks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud kõrgeim palgamäär. Esimene indekseerimine toimub järgmise aasta 1.aprillil, kuid Riigikogu liikmete, presidendi ja ministrite puhul toimub palgamuutus uue Riigikogu koosseisu ajal.
Riigikogu arutab eelnõu teisel lugemisel 22.novembril. Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2018.
