NordenBladet — Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega antakse asenduskoduteenus ja lapse perekonnas hooldamine pärast maavalitsuste kadumist kohalike omavalitsuste korraldada.

Tegevuslubade väljastamise õigus läheb Sotsiaalkindlustusametile, kes teeb edaspidi ka järelevalvet. Peale maavalitsuse ülesannete jagamise kohalike omavalitsuste ja Sotsiaalkindlustusameti vahel on seaduse üks eesmärk suurendada perepõhise asendushoolduse osatähtsust.

Kohalike omavalitsuste korraldatava abi peatükki lisatakse asendus- ja järelhooldusteenus. Regulatsiooni eesmärk on, et asendushooldusel olevaid lapsi koheldaks võrdselt ning nende kohtlemine ei sõltuks asendushoolduse vormist, lapse või noore vanusest, teenuseosutaja asukohast või muust, mis võiks tekitada diskrimineeriva olukorra.

Asendushooldusel olevate laste võrdseks kohtlemiseks tuleb lapse eest kohalikule omavalitsusele makstavast summast edaspidi tema isiklikud kulud katta vähemalt 240 euro ulatuses. Seni oli see summa eestkostel ja perekonnas hooldamisel olevate laste puhul märksa väiksem. Asendushoolduse baaseelarve järgmisel aastal on 16,7 miljonit eurot.

Asendus- ja järelhooldusteenust osutatakse haavatavale sihtrühmale, kes on pika- või lühiajaliselt jäänud ilma oma päritolupere hoolitsusest ja toest, ning kelle huve esindab kohtu poolt määratud või seadusest tulenev eestkostja, kelleks on enamasti valla- või linnavalitsus. Asendushooldusteenus on mõeldud alaealistele ja järelhooldusteenus kuni 25-aastastele täisealistele noortele.

Seaduse (489 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 81 saadikut.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Valitsuse algatatud halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seadus (496 SE) parandab menetlusabi kättesaadavust inimestele, kes kuuluvad sotsiaalsetesse riskirühmadesse.

Uue regulatsiooni järgi saab kohus paindlikumalt hinnata menetlusabi taotleja vajadust abi järgi. Kohus saab inimese osaliselt või täielikult vabastada kohtukulude kandmisest, mille alla kuulub nii riigilõivu, kautsjoni, menetlusdokumentide tõlkimise, aga ka määratud advokaadi õigusabikulud. Menetlusabi antakse, kui kohtukulud ületavad inimese kahekordse kuusissetuleku, millest on maha arvatud hädavajalikud kulud näiteks ülalpidamiskohustuse täitmiseks, mõistlikud kulutused eluasemele ning transpordile. Edaspidi saab kohus sissetulekust maha arvata ka muud vältimatud kulutused kuni 75 protsendi ulatuses kehtestatud kuu töötasu alammäärast.

Kohtute ülekoormuse vähendamiseks piiritletakse kaebeõigust ja edasikaebeõigust. Kaebeõiguse ja edasikaebeõiguse piiritlemine puudutab kaebusi, mis on enamasti ajendatud kaebaja pahatahtlikkusest. Selliste kaebuste esitajateks on sageli vangid, kuid näiteks kaebeõiguse kuritarvitamiseks loetakse ka pidevalt sarnaste kaebustega kohtu poole pöördumist ehk n-ö sarikaebajaid, kes on samuti üldjuhul vangid. Selleks, et ei toimuks kaebeõiguse põhjendamatud piiramist, säilitatakse halduskohtutele ja ringkonnakohtutele kaalutlusõigus. Muudatuste tulemusena väheneb märkimisväärselt töö- ja ajakulu menetlustes, kus kaebaja poolt saadav kasu oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega.

Seadus laiendab lihtmenetluse kasutamise võimalusi. Lihtmenetluse näol on tegemist vähem ressurssi nõudva menetlusliigiga võrreldes tavamenetlusega, kuna kohus võib asja läbi vaadata lihtsustatud korras, näiteks kuulata menetlusosalise ära telefoni teel, kalduda kõrvale dokumentide vorminõuetest, loobuda kohtuistungist. Olulisema muudatusena tõstetakse lihtmenetluse kohaldamise piirmäära 200 eurolt 1000 eurole. Alla piirmäära jääva varaliselt hinnatava hüve puhul on võimalik kohaldada lihtmenetlust. Muudatuste eesmärk on laiendada lihtmenetluse kasutamist halduskohtumenetluses.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 81 saadikut.

Allikas: Eesti Riigikogu