NordenBladet —Euroopa parlamentide vahelise Kosmosekonverentsi (EISC) eesistujana korraldas Riigikogu rahvusvahelise kosmoseteemalise plenaaristungi Tallinnas (06.11), kus muuhulgas tõstatati küsimus, kas igal Euroopa riigil peaks olema oma kosmoseseadus.
EISC Eesti eesistumise esinaise Liisa Oviiri sõnul on kätte jõudnud hetk, mil ka Eestis võiks alustada diskussiooni selle üle, kas ja millises ulatuses vajame kosmoseseadust. Mitmed riigid on selles suunas juba samme astunud. „Rahvusvahelisi seadusi on selles valdkonnas endiselt vaja, kuid aina enam muutuvad olulisteks ka rahvuslikud seadused, mis keskenduvad iga üksiku riigi vajadustele,“ ütles Oviir.
EISC Eesti delegatsiooni liige Arto Aas lisas, et kui Eesti tahab olla edukas kõrgtehnoloogiline riik, siis on ettevõtjate ja teadlaste jaoks oluline luua keskkond, mis seda toetab.
Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) uuringust selgus, et keskmiselt üks kosmoses kulutatud euro toob majandusele vähemalt kuus eurot tagasi. Konverentsi peaesineja Euroopa Kosmoseagentuuri peadirektor Johann-Dietrich Wörner ootab Euroopa riikidelt, et nad võtaksid kindla õigusliku seisukoha selle suhtes, kes on kosmoses oleva vara omanik, kellel on luba satelliite üles lennutada ja kes vastutab, kui kosmosesse saadetud satelliitidega midagi juhtub.
ESA rahvusvaheliste suhete komisjoni esimees Katrin Nyman-Metcalf rääkis, et Euroopa Kosmoseagentuuri 22 liikmest umbes pooltel on oma rahvuslik kosmoseseadus olemas. Kosmose kasutamist reguleerivad ÜRO konventsioonid võeti vastu 50 aastat tagasi, kui kosmoses tegutsesid peamiselt suurriigid, kuid tänaseks on tehnoloogia areng avanud kosmose ka eraettevõtlusele.
1999. aastal asutatud EISCi liikmeteks on Euroopa Liidu ja Euroopa Kosmoseagentuuri liikmesriikide rahvusparlamendid. Hetkel on organisatsioonis 12 täisliiget ning üks assotsieerunud liige. EISC plenaaristung on üks Tallinnas toimuva Euroopa kosmosenädala üritustest.
Avafoto: Euroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi (EISC) plenaaristung (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu
NordenBladet — Riigikogu riigikaitsekomisjoni kutsel viibisid Eestis visiidil (09.11) Eduskunna kaitsekomisjoni liikmed, kes kohtusid Riigikogu aseesimehe Enn Eesmaaga ja pidasid ühisistungi riigikaitsekomisjoniga. Istungil tõdeti, et tihe kaitsekoostöö kahe riigi vahel laieneb veelgi.
Riigikaitsekomisjoni esimehe Hannes Hanso sõnul ei saa kaitsekoostöös takistuseks see, et Soome ei ole NATOs. „Minu Soome kolleeg ütles täna, et Soome jaoks on Rootsi, USA ja Ühendkuningriigi kõrval tähtsaim koostööpartner julgeoleku vallas Eesti. See on ülimalt oluline,“ sõnas Hanso. „Kunagi varem ei ole Eesti ja Soome vahel olnud nii intensiivset ja lähedast sõjalist koostööd kui praegu.“
Hanso sõnul osalevad Soome üksused Eesti õppustel, toimub sõjalise väljaõppe ja hankealane koostöö. Ta tõi näiteks, et Eesti õhuväe radarid on hangitud koos Soomega ja praegu on käimas K9 iseliikuvate suurtükkide ühishange, mis puudutab ka edasist hooldust ja moona hankimist. „Osaleme koos soomlastega Lõuna-Liibanonis rahuvalves ja soovime seda koostööd jätkata,“ ütles Hanso. Ta lisas, et ühiselt tegutsetakse hübriidkeskusega, mis on Euroopa Liidu ja NATO kahepoolse kaitsekoostöö projekt. „Loomulikult on meil ka lahendamist vajavaid teemasid – üks neist on kindlasti Läänemere piirkonda hõlmava radaripildi jagamine,“ märkis Hanso.
Kaitsekomisjoni aseesimees Mart Helme tõi välja, et teravnevas julgeolekuolukorras on Soome eeskujuks iseseisva kaitsevõime arendamisel. „Soome on valinud õige mudeli, mida saame järgida,“ ütles Helme. „Meie omalt poolt saame olla eeskujuks küberkaitse arendamisel. Tänane kohtumine aitas kogemuste vahetamisele kaasa.“
Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa meenutas, et tänane kohtumine oli jätk pikaajalisele riigikaitsekomisjoni ja Soome Eduskunna kaitsekomisjoni vahelisele koostööle, mis sai alguse 1993. aasta 17. mail, mil riigikaitsekomisjoni külastas Eduskunna kaitsekomisjoni kaheliikmeline delegatsioon. Tegu on taasiseseisvumisjärgse Riigikogu komisjonide pikima rahvusvahelise koostööga.
„Seekordse kohtumise põhjal võib öelda, et pea 25 aastat pärast komisjonide vahelise koostöö algust on meie riikide suhted tugevamad kui eales varem,“ ütles Eesmaa. „Seda näitab mõlema poole huvi tugevdada julgeolekuvõimekust Läänemere ja Soome lahe regioonis.“
Soome kolleegid kinnitasid samuti kahepoolse kaitsekoostöö head toimimist. Samuti laabub koostöö Euroopa Liidu ja NATO tasandil. See tagab, et lähedased naabrid oleksid ühtses infoväljas. Soome kaitsekomisjon andis kohtumisel ülevaate oma armee arengukavast ja kaitsekulutustest, mis lähenevad NATOs kehtestatud kahe protsendi tasemele SKPst.
Avafoto: Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa kohtus Eduskunna kaitsekomisjoniga (Riigikogu fotoarhiiv/ Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu
NordenBladet — 2. novembril kaitses doktoritööd Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Olga Razuvajeva, kelle töö uuris reforme Osmanite riigis aastatel 1839-1876 ning nende mõju impeeriumi kristlaste kogukondadele.
„Osmanite riik suhtus oma mitte-moslemitest alamatesse piisaval määral sallivalt, mis aitas mitte-moslemi kogukondadel säilitada oma usk, kombed ning keeled,“ selgitas töö autor ja lisas, et usk oli Osmani impeeriumi ulatuses võtmeelement, mis moodustas inimese identiteedi ning määras ära tema positsiooni ühiskonnas.
Kujundamaks ümber riigi suhteid alamatega, tõi Tanzimat edikt (1839) käibele uue sõnavara, mis põhines terminitel „isamaa“ (vatan) ning „kaasmaalane“ (vatanda?, hiljem „kodanik“), mis pidid siduma Osmanite riigi alamad omavahel. Ishalat edikt (1856) kinnitas riigi kavatsusi kindlustada kõigile Osmani riigi alamatele õiglane valitsemine ning lubas, et mitte-moslemid saavad loa teenida riigisasutustes ning saavutavad võrdsuse riigi moslemeist alamatega. Uus ideoloogia (Osmanl?l?k) pidi looma riigikorra, mis aitaks säilitada impeeriumi uues poliitilises keskkonnas, kus kasvasid rahvuslikud nõudmised,“ selgitas töö autor.
Väitekirjas on näidatud, et isegi kui pole võimalik rääkida Islahat edikti lubaduste ühtsest rakendamisest kõigis Osmanite impeeriumi valdustes, võeti paljudes kohtades reformid kasutusse. „Uute, ilmalikena määratlevate ideede sisseviimine ei tähendanud šariaadi või islami kadumist praktikatest või intellektuaalsest mõtteviisist. Vastupidi, Osmanite impeeriumi traditsioonilised alustalad olid pideva debati ja taasmääratlemise keskmeks,“ selgitas Razuvajeva.
Doktoritöö pealkiri on “The Ottoman Reforms between 1839 and 1876 and Their Impact on the Ottoman Christians” ja selle avalik kaitsmine toimus 2. novembril Tallinna Ülikoolis (M-649, Uus-Sadama tn 5). Töö juhendajad on Tallinna Ülikooli professor Otto Jastrow ja Ankara Ülikooli dotsent Abdüllatif Arma?an. Oponendid on Bayreuthi Ülikooli teadur Robert Langer ja Ankara Ülikooli professor Nese Özden.
NordenBladet —Riigikogu põhiseaduskomisjon saatis teisele lugemisele eelnõu, millega muudetakse püsiasustusega väikesaarte nimistu moodustamise aluseid. Väikesaarte nimistu kehtestab edaspidi Vabariigi Valitsus määrusega. Nimistusse hakkab kuuluma saar, mille pindala on alla 100 km2 ja kus elas rahvastikuregistri andmetel eelmise kalendriaasta jooksul vähemalt viis inimest. Lisaks antakse luba väikesaartel sõidutada inimesi veoauto kastis.
Põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants selgitas, et eelnõu eesmärk on väikesaarte võrdne kohtlemine. „Tekib võimalus püsiasustusega väikesaari arvata väikesaarte nimistusse kindlate kriteeriumide alusel. Asjaajamine muutub saartel lihtsamaks ja kiiremaks. Samas ei koorma antud eelnõu väikesaari liigse reguleerimisega“ ütles Pomerants.
Valitsuse algatatud püsiasustusega väikesaarte seaduse ja maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõuga (493 SE) sätestatud uute reeglitega lisandub järgmisel aastal väikesaarte nimekirja Aegna saar, Naissaar ja Väike-Pakri saar.
Riik toetab rahaliselt kohaliku omavalitsuse üksusi, kelle territooriumil püsiasustusega väikesaarte nimekirja kuuluv saar asub, saare elanikele avalike teenuste osutamisel. Eelnõuga soovitakse muuta väikesaarte elanike toetamise süsteemi paindlikumaks ja muutuvatele oludele paremini vastavaks. Praegu saab püsiasustusega väikesaarte nimekirja muuta ainult seadusega. Eelnõuga muudetakse nimekirjas muudatuste tegemine lihtsamaks ja nimekirja ülevaatamine regulaarseks.
Põhiseaduskomisjon otsustas majanduskomisjoni ettepanekul täiendada eelnõu võimalusega korraldada väikesaartel sõitjate vedu veoauto veoseruumis või kastis. Sõitjate vedamine veoauto veoseruumis või kastis on väikesaartel levinud praktika, millele erinõudeid õiguskorras aga puuduvad. Muudatuse kohaselt võib veoauto veoseruumis või kastis sõita tingimusel, et seal on tagatud sõitjatele sobiv ja ohutu koht ning sõidukiirus ei tohi ületada 40 kilomeetrit tunnis.
Riigikogu arutab eelnõu teisel lugemisel 21. novembril. Seadus on kavandatud jõustuma 2018.aasta algusest.
NordenBladet — Riigikogu istungil (09.11) andis riigikontrolör Alar Karis ülevaate riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2016.–2017. aastal. „Riigi arvepidamine on jätkuvalt korras,“ lausus Karis, kelle sõnul on riigi raamatupidamine hästi korraldatud ja 2016. aasta raamatupidamise aastaaruanne usaldusväärne.
Samas toonitas ta, et tegevuspõhisele eelarvestamisele üleminek vajab läbimõtlemist, kuivõrd riigieelarve arusaadavus pigem kahaneb. „Just parlament saaks valitsusele öelda, missugusel viisil peab olema eelarve esitatud, et iga maksumaksja saaks seda kätte võttes aru, mida tema raha eest tehakse, kuhu raha kulub ja kust see raha tuleb,“ rõhutas Karis.
Eesti majandus on Karise sõnul kasvanud oodatust kiiremini – selles on suur roll ehitamisel ja sisetarbimisel. Riigi varad on tema sõnul aastaga suurenenud enam kui 200 miljoni euro võrra pea 29 miljardi euroni. Karis toonitas, et kui majandusel läheb hästi, siis on mõistlik kasutada tulu selleks, et riigi reserve suurendada ja halvemateks aegadeks valmistuda.
Karis juhtis tähelepanu, et 2016. aastal moodustasid fikseeritud kulud riigieelarvest 78 protsenti ja aastal 2020. on selliste kulude osa eelarvest prognoosi järgi peaaegu 80 protsenti. Samuti märkis riigikontrolör, et pea pool riigieelarvest läheb sotsiaal- ja tervishoiukuludeks. „Arenguks jääb igal aastal raha proportsionaalselt üha vähemaks,“ hoiatas ta.
Veel rääkis Karis, et Eestile on palju abi olnud välistoetusest, mis aga pärast 2020. aastat väheneb. Ta avaldas veendumust, et Eesti on võimeline ilma eurorahata hakkama saama, kuid rõhutas, et eluks ilma välisabita tuleb valmistuda võimalikult varakult ja läbimõeldult.
Läbirääkimistel võtsid sõna Andres Ammas Vabaerakonna fraktsioonist, Tanel Talve Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, Aivar Sõerd Reformierakonna fraktsioonist ja Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Riigikogus läbis teise lugemise kolm eelnõu:
Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (489 SE).
Seoses maavalitsuste kadumisega läheb asenduskoduteenuse korraldamise õigus uuest aastast kohalikele omavalitsustele. Maavalitsuste senised ülesanded seoses asendushooldusega jaotatakse kohalike omavalitsuste ja Sotsiaalkindlustusameti vahel. Tegevuslubade väljastamise õigus läheb Sotsiaalkindlustusametile, kes teeb edaspidi ka järelevalvet.
Asendus- ja järelhooldusteenuse regulatsiooni eesmärk on asendushooldusel olevate laste võrdne kohtlemine, mis ei oleks sõltuvuses asendushoolduse vormist, lapse või noore vanusest, teenuseosutaja asukohast või muust, mis ei tohi olla aluseks mistahes diskrimineeriva olukorra tekkimisele. Asendus- ja järelhooldusteenust osutatakse haavatavale sihtrühmale, kes on pika- või lühiajaliselt jäänud ilma oma päritolupere hoolitsusest ja toest, ning kelle huve esindab kohtu poolt määratud või seadusest tulenev eestkostja, kelleks on enamasti valla- või linnavalitsus. Võrdse kohtlemise tagamiseks kaotatakse kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt eri liiki riigi korraldatavad teenused (asenduskoduteenus ja perekonnas hooldamine), mille osutamise kestus on erinev ja mille puhul lapse isiklike kulude osa kaetakse igakuiselt eri summades ilma, et sellel puuduks sisuline lapse vajadustest lähtuv põhjendus. Kohalike omavalitsuste korraldatava abi peatükki lisandub kaks teenust: asendus- ja järelhooldusteenus. Teenuste eristamise aluseks on nii teenuse sisu kui ka sihtrühm.
Valitsuse algatatud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (498 SE) võetakse üle Euroopa Liidu vastav makseteenuste direktiiv, mis reguleerib uudseid makseteenuseid, maandab maksetega seotud turvariske ja suurendab tarbijakaitset.
Eelnõu reguleerib kaht uut makseteenust, milleks on kontoteabe ja makse algatamise teenused. Neid teenuseid pakkuv ettevõtja peab taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusloa ja on edaspidi inspektsiooni järelevalve all, nagu teised makseasutused. Kontoteabe teenusega saab klient mugavalt koondinfot oma finantsseisu kohta erinevatest pankadest. Makse algatamise teenus võimaldab netipoes tasuda ilma krediitkaardi või konkreetse krediidiasutuse pangalingi teenuseta. Eestis neid teenuseid ei pakuta, kuid näiteks võib tuua USA-s pakutavat teenust Mint (kontoteave) ja Saksamaal makse algatamise teenust pakkuv Sofort.
Elektroonilise side ettevõtjad peavad hakkama taotlema Finantsinspektsioonilt makseasutuse tegevusluba, kui nende vahendatavad maksetehingud ületavad seaduses sätestatud piirmääri ja muid tingimusi (nt tasumine füüsilise kauba eest või m-parkimine). Juhul kui elektroonilise side ettevõtjate vahendatavad tehingud jäävad allapoole piirmääri (üksik tehing alla 50 euro ja üks klient võib maksetehinguid teha kuni 300 euro eest kuus), pole tegevusluba vaja.
Elektroonilise maksega seotud turvanõuded muutuvad rangemaks. Edaspidi peavad makseteenuse pakkujad kohaldama kliendi tugeva autentimise nõudeid. Tugev autentimine koosneb kahest asjast: miski, mida klient teab, ja miski, mis kliendil on. Eestis on juba kasutusel mitu tugeva autentimise kriteeriumitele vastavat autentimise vahendit, nt ID-kaart, mobiil-ID, samuti erinevad rakendused ja paroolikalkulaatorid. Sellest tulenevalt piiratakse ka paroolikaartide kui mitteturvaliste autentimisvahendite kasutust.
Varastatud või kaotatud pangakaardi kuritarvitamise korral langeb kliendi omavastutuse piirmäär seniselt 150 eurot 50 eurole.
Valitsuse algatatud 2017. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (510 SE) kohandab eelarvekulusid seoses muutunud vajadustega. Kulude ja tulude kogumaht selle tulemusel ei muutu. Täpsustuvad ministeeriumide ja teiste asutuste jooksva aasta kulud. Samal kombel on jooksva aasta riigieelarve muudatusi tehtud igal sügisel.
Kokku esitas valitsus Riigikogule 54 muudatusettepanekut. Euroraha kaasfinantseerimise jäägi arvelt suunatakse kolm miljonit eurot sotsiaalteenuste osutamiseks, sh erivajadustega laste rehabilitatsiooniks ja abivahendite järjekorra likvideerimiseks. Kaasrahastamise jäägist suunatakse ka laboriseadmete soetamiseks kokku 1,4 miljonit eurot Sotsiaalministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Maaeluministeeriumi alla kuuluvatele asutustele. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas suunatakse 2,4 miljonit eurot valitsuse hariduskulude toetusfondi kohalikele omavalitsustele õpetajate palga tarbeks. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala sees suunatakse ravimite eelarveülejäägist 100 000 eurot Põlva haiglale, et nad saaksid paremini koostööd teha Tartu Ülikooli kliinikumiga. Samuti läheb ravimite eelarveülejäägi arvelt 186 000 eurot kiirabiteenusele ja 14 000 eurot Kihnu helikopteriplatsi tarbeks, mida on vaja kiirabiteenuse osutamiseks. Peale nende tehti eelarveraha ümbersuunamisel veel rida muudatusi.
Riigikogus läbis esimese lugemise kolm eelnõu:
Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Riigi 2016. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine” eelnõu (500 OE).
Riigi majandusaasta koondaruande eesmärk on anda ülevaade riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest ning võimaldada Riigikogu kontrollifunktsiooni teostamist valitsuse suhtes. Samuti annab aruanne valitsusele võimaluse selgitada oma tegevust ning esitada Riigikogule vajalik informatsioon, et teha uued eelarvelised otsused.
Dokument sisaldab tegevusaruannet (riigi üldised majandusnäitajad, avaliku ja valitsussektori finantsnäitajad, valitsussektori töötajate arv, tööjõukulud ja keskmine palk, tegevuskava täitmine ning riigi sisekontrollisüsteemid), riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruannet, täiendavat informatsiooni kohalike omavalitsuste ning avaliku sektori ja valitsussektori kohta. Koondaruande juurde kuulub ka Riigikontrolli kontrolliaruanne.
Läbirääkimistel võttis sõna Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist.
Valitsuse algatatud ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (523 SE) näeb ette suurendada SA KredExi kaudu riigi garanteeritavate ettevõtlus- ja elamumajanduslaenude tagatislepingute lubatud kogusummat ehk piirmäära, et sihtasutus saaks jätkuvalt ettevõtete ja koduomanike laene käendada.
Ettevõtluslaenude puhul tõuseb lubatud tagatislepingute kogusumma 160 miljonilt eurolt 220 miljonile eurole ning elamumajanduslaenude puhul 96 miljonilt eurolt 170 miljonile eurole. Nii võimaldatakse jätkata laenude garanteerimist kuni 2022. aastani prognoositud mahus.
Piirmäärade tõstmine võimaldab tagada peamiselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtete laene senisest suuremale hulgale ettevõtetele senisest suuremas mahus, mis aitab ettevõtteid asutada, nende tegevust laiendada või tööprotsessi efektiivsemaks muuta ja uusi lahendusi leida. Samuti võimaldab muudatus jätkata eluaseme soetamiseks või elamistingimuste parandamiseks võetavate laenude käendamist.
Valitsuse algatatud jäätmeseaduse eelnõu (495 SE). Jäätmeseaduse uus versioon on ette valmistatud keskkonnaõiguse korrastamise raames ning asendab seni kehtinud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse.
Elanikkonna ja jäätmekäitlusettevõtete jaoks on üks olulisem muudatus olmejäätmete veo teenuse hinna kujunemine. Selleks et motiveerida inimesi senisest enam jäätmeid sortima, tuleb uue korra järgi prügiveo arvel eraldi näidata hinnad liigiti kogutud jäätmete ja segaolmejäätmete eest. Kuna liigiti kogutud jäätmete äraandmine on oluliselt odavam kui segaolmejäätmete äraandmine, siis saab arvel hinna erinevuse väljatoomisel motiveerida kliente näiteks paberit ja pakendeid segaolmejäätmete hulka mitte viskama.
Selleks et muuta avalike kogumismahutite kasutamine selgemaks, ühtlustatakse seaduses prügikonteinerite värvilahendused vastavalt pakendijäätme liigile, mida sinna visata tohib. Uued paberi- ja kartongpakendijäätmete mahutid peavad olema sinised, klaaspakendijäätmete mahutid rohelised ning segapakendi jäätmete mahutid kollased. Olemasolevaid kogumismahuteid üle värvima ei pea, kuna see on liiga kulukas.
Täpsustatakse tootjate ja tootjavastutusorganisatsiooni rahalise tagatise nõudeid. Probleemtoote tootja rahaline tagatis peab katma nii tema poolt turule lastud toodetest tekkinud jäätmete käitlemise korraldamise kui ka käitlemise kulud. Näiteks kui metsast leitakse rehvihunnik, siis see koristatakse ja kulud kaetakse tagatisest.
Muudatusi on ka vanarehvide, patarei- ja akujäätmete ning kodumajapidamiste elektroonikaromude kogumise ja taaskasutamise korraldamises. Edaspidi on nende toodete tootjad ehk valmistajad või maaletoojad kohustatud liituma või sõlmima lepingu tootjavastutusorganisatsiooniga, seni oli see vabatahtlik.
Tänase istungi alguses andis ametivande Rein Randver, kes asub Riigikogu liikmeks Euroopa Parlamenti suunduva Ivari Padari asemel.
Rein Randver. Foto: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei
