Neljapäev, juuni 19, 2025

EESTI UUDISED

Väärtuskasvatuse rändkarikad läksid tänavu Tartusse ja Haapsallu

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — 21. novembril andis TÜ eetikakeskus Tartus toimuval väärtuskasvatuse konverentsil üle tiitli „Väärtuskasvatuse kool 2017“, mille pälvisid Tartu Kivilinna kool ja Haapsalu linna algkool. Tiitel „Väärtuskasvatuse lasteaed 2017“ anti üle Tartu lasteaiale Lotte.

Tartu Kivilinna kooli direktor Karin Lukk kirjeldab väärtuskasvatuse kooli tiitli võitu kui maratoni läbimist. Nad on hea kooli nimelisel konkursil osalenud juba üheksa korda ning nüüd väärtuskasvatuse karika saamine on justkui finišisse jõudmine. „See on hea tagasiside, et oleme õigel teel: ei ole kraavi kaldunud ega üle piirjoone läinud“, sõnas Lukk., „Vahel on tunne, et n-ö peeglisse vaadates kipud ainult positiivset nägema, aga ju me oleme mõned pimedad nurgad ka ülesse leidnud, kui see ka teiste poolest tunnustust väärib.“

Malle Õiglase, Haapsalu linna algkooli direktor arvas, et väärtuskasvatuste kooli karika saamine on suur tunnustus, kuna koolis tehtav töö paistab ka teistele silma: „Me peame lugu väärtustest ja sellest, et kõik oleks koostöised ja õnnelikud. Kui see ka teistele samamoodi välja paistab, siis on see kõige parem tunnustus!“

Tartu lasteaia Lotte direktor Viive Vellemaa, keda lapsed tunnevad kui Lotte ema Annat, on väärtuskasvatuse lasteaia tiitli üle samuti väga õnnelik, kuna paari kuu pärast täitub lasteaial juba kümnes tegutsemisaasta. „Tiitli saamine on suur tunnustus kogu meeskonnale,“ arvas Vellemaa, „See tähendab, et oleme kümne aasta jooksul teinud tublit tööd ja head koostööd.“

Tartu ülikooli eetikakeskuse projektijuht Nele Punnar sõnas, et tänavused konkursitööd tuginesid üha enam tõenduspõhisele lähenemisele ja olid hästi läbi mõtestatud. Tartu Kivilinna kooli tunnustas eetikakeskus aktiivse koolipere kaasamise, heade suhete ja meeskonnatöö väärtustamise, süsteemse ja mõtestatud eneseanalüüsi ning pikaajalise, sisuka ja tulemusliku väärtusarenduse eest, selgitas Punnar. Tänavune teine karikasaaja, Haapsalu linna algkool, pälvis tiitli koostöise ja õnneliku koolimeeskonna väärtustamise, lastevanemate aktiivse kaasamise, mitmekesiste kooliväliste tegevuste ning järjekindla ja eduka väärtusarenduse eest. Aasta väärtuskasvatuse lasteaiaks pärjatud Tartu lasteaed Lotte sai tunnustatud laste igakülgse märkamise, toetamise ja kaasamise, lasteaiapere heade suhete hoidmise, laste nõukogu rakendamise ning tulemusliku väärtusarenduse eest.

Konkursside „Hea kool kui väärtuspõhine kool“ ja „Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed“ tiitlid anti üle 10. väärtuskasvatuse konverentsil „Kuulata ja kõnelda ehk dialoogilisest kommunikatsioonist koolis“. Tartu ülikooli eetikakeskus on toetanud ja tunnustanud koolide ja lasteaedade väärtusalast tegevust juba aastast 2009. Eneseanalüüsi konkursid toimusid tänavu viiendat korda. Konkursside eesmärk on tunnustada koolide ja lasteaedade tööd nendes valdkondades, mis on seni vähe tähelepanu saanud, kuid on ometi väga olulised: õpilaste erinevate annete ja võimete parim võimalik väljaarendamine, õpilaste sotsiaalsete oskuste ja väärtushoiakute kujundamine, õpivalmiduse tagamine kogu elukaare jooksul, koolimeeldivus, füüsilise ja vaimse turvalisuse tagamine, tervislike eluviiside kujundamine.

Süsteemse väärtuskasvatuse eest tunnustati:

Tiitliga „Hea kooli ekspert“:
Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium

Tiitliga „Hea lasteaia ekspert“:
Rannamõisa lasteaed

„Hea kooli edendaja“ tiitli pälvisid:
Haapsalu linna algkool
Kilingi-Nõmme gümnaasium
Kärla põhikool
Loo keskkool
Nissi põhikool
Tartu Descartes’i kool
Tartu Kivilinna kool
Turba kool

„Hea lasteaia edendaja“ tiitli pälvisid:
Kohtla-Järve lasteaed Kirju-Mirju
Kõrveküla lasteaed Päikeseratas
Tartu lasteaed Lotte

Tiitliga „Hea kooli teerajaja“ tunnustati:
J. V. Veski nim Maarja põhikool
Tapa vene põhikool
Türi ühisgümnaasium
Ülenurme gümnaasium

Tiitliga „Hea lasteaia teerajaja“ tunnustati:
Haapsalu lasteaed Päikesejänku
Lasteaed Neeme Mudila
Tallinna Jaan Poska lasteaed
Tallinna lasteaed Rukkirääk
Viljandi lasteaed Midrimaa
Vändra lasteaed

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Riigikogu infotunnis olid kõne all töövõimetoetuse saajate ja töövõimetuspensionäridega seotud küsimused

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu infotunnis vastas sotsiaalkaitseminister Kaia Iva Raivo Põldaru esitatud küsimusele töövõimetoetuse saajate ja töövõimetuspensionäride ebavõrdse kohtlemise kohta tulumaksu arvestamisel ning Monika Haukanõmme esitatud küsimusele halduskoormuse ja võrdse kohtlemise kohta.

Põldaru märkis, et peatselt rakenduv tulumaksuseadus seab ebavõrdsesse olukorda töövõimetuspensioni saajad ja töövõimetustoetuse saajad. Neist esimene ehk siis töövõimetuspension kuulub maksustavate tulude hulka, aga samas toetus ei kuulu. Inimesed on pöördunud nii õiguskantsleri poole kui ka siia Riigikogu komisjonide ja inimeste poole, sest nad leiavad, et see on täiesti ebavõrdne suhtumine. Küsija soovis teada ministri seisukohta nimetatud probleemi kohta.

Iva sõnul on vaja kõigepealt juhtida tähelepanu sellele, et antud küsimus ei ole otseses puutumises järgmise aasta maksumuudatustega. „Sest see kord, et kõik tulud, sealhulgas palk, pension ja suur osa toetusi, on tulumaksuga maksustatavad, kehtib ka praegu. Ja ka praegusel hetkel need toetused, mida makstakse seaduse või linna ja vallavolikogu määruse alusel ei ole tulumaksuga maksustatavad,“ ütles Iva. Ta lisas, et tõsi, järgmisel aastal vaadatakse seda tulu maksustamist üheskoos, teda ei eraldata, mis aga ei muuda selles osas asja.

Iva käsitles väidet ebavõrdse kohtlemise kohta samale grupile. „Grupp on küll sama, aga toetuse ja tasu maksmine või ka selle rahalise hüve maksmine on erinevatel alustel ja erinevatel põhimõtetel,“ märkis minister. Ta selgitas, et üks on pension ja teine on toetus. Pension on erinev tululiik. Toetus praegusel hetkel on fikseeritud konkreetse suurusena ja me käsitleme ka teistel puhkudel sarnast olukorda. „Näiteks, töötutoetus ja töötuskindlustus on samamoodi – üks neist on maksustatav, teine ei ole maksustatav. Samasugune on olukord vanemahüvitise puhul, mis on maksustatav tulumaksuga, aga samas, lapsehooldustasu ei ole maksustatav tuluga,“ ütles Iva. Ta nentis, et hea meelega näeks ta seda, et töövõimetuspensionilt liigutaks ka kiiremini töötutoetusele, kuna seal on inimesel ka muid võimalusi, näiteks parema rehabilitatsiooni näol kui sotsiaalsüsteemis.

Peaminister Jüri Ratas vastas Jürgen Ligi  esitatud küsimusele ühistranspordi, Artur Talviku esitatud küsimusele aktsiisimaksude, Madis Millingu esitatud küsimusele kaitsekulude ja Martin Helme esitatud küsimusele usuvabaduse kaitse kohta homoagenda eest.

Ettevõtlus-ja infotehnoloogia minister Urve Palo vastas Jaak Madisoni esitatud küsimusele Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeeriumi kavast tuua 2000 IKT spetsialisti väljastpoolt Eestist.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Riigikogu lühendab alaealiste õigusrikkujate maksimaalse aresti pikkust

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu võttis vastu seaduse, mis loob Eestis alaealiste õigusrikkujate kohtlemiseks uue süsteemi ja vähendab alaealistele määratava aresti pikkust. Alaealiste komisjonide rolli hakkavad täitma menetlejad. Seaduse eesmärk on vähendada alaealiste korduvaid õigusrikkumisi.

Seaduse poolt hääletas 80 saadikut ja 1 saadik oli erapooletu.

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (alaealiste õigusrikkujate kohtlemise muutmine) (453 SE) loob võimaluse paigutada vahistatud alaealine vangla asemel kinnisesse lasteasutusse. Aresti asemel soodustab seadus teiste, alaealistele sobivamate ja mõjusamate mõjutusvahendite kasutamist.

Väiksemate rikkumiste puhul saab jätta väärteomenetluse alustamata, kui alaealine heastab tekitatud kahju. Ühtlasi loob seadus võimaluse kasutada alaealiste mõjutusvahendeid vajadusel ka 18–21-aastaste puhul, kui isik sarnaneb arengutasemelt pigem alaealise kui täiskasvanuga.

Möödunud aastal panid alaealised toime 1016 kuritegu.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

31-aastane eestlane üritas vägistada Espoos bussipeatuse taga soome neidu, viimane ei mäleta midagi

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Eestlane Aksel Küngas mõisteti kaheks aastaks ja neljaks kuuks vanglasse vägistamiskatse ja lapse seksuaalse ärakasutamise eest. Sündmused said alguse sellest, et 15-aastane neiu oli Matinkylä kaubanduskeskuses koos kahe alaealise sõbraga. Sõbrad helistasid Küngasele, et saada tema käest viina, vahendab Helsingin Sanomat.

Küngas saabus bussiga kohale ja tal oli kaasas kolm pudelit alkoholi. Tüdruk polnud varem alkoholi tarvitanud ja jäi kiiresti purju. Seetõttu ei mäleta ta juhtunust midagi.

Küngas rääkis eeluurimisel, et jäi ise samuti kiiresti purju. Kui sõbrad lahkusid, oli Küngas öelnud, et läheb koos tüdrukuga bussipeatuse taha magama. Seejärel lasi Küngas oma teksad ja aluspüksid rebadele. Ta oli aidanud ka tüdrukul püksid jalast võtta.

Eeluurimisel rääkis Küngas, et katsus naise rindu ja alakeha. Ta oli kuidagimoodi saanud oma peenise tüdrukule tuppe.

Küngas rääkis, et ühe ei kestnud kaua. Samuti rääkis ta, et ühe oli õnnestunud.

Politsei saabus kohale pärast seda, kui üks mees oli rõdult asja pealt näinud. Mees nägi, kuidas Küngas ja tüdruk lähestikku lamasid. Näha oli Küngase peenis.

Kohus leidis selle kirjelduse põhjal, et Küngas oli vähemalt üritanud olla tüdrukuga seksuaalvahekorras. Küngas rääkis, et tema teada oli tüdruk täisealine.

Kohtu arvates aga oleks pidanud Küngas taipama, et tüdruk on alaealine selle põhjal, et tal paluti viina tuua. Kohtu hinnangul nägi tütarlaps noor välja.

Tüdruk ei mäletanud õhtust midagi ja tema teada polnud ta vahekorras olnud. Kohus tuvastas samuti, et tõendeid vahekorra kohta polnud piisavalt.

Asi toimus 2011. aastal. Kohtu otsus tuli tänavu maikuus.

Tüdruk palus kohtul suurendada talle välja mõistetavat hüvitist. Küngas vaidles vastu ja täna tuli otsus, et asja edasi ei arutata.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Rahanduskomisjon täpsustas pensionäride tulumaksuvaba miinimumi rakendamist

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu rahanduskomisjon otsustas sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse seaduse muutmise eelnõuga (499 SE) kiita heaks, eelkõige töötavaid pensionäre puudutava muudatusettepaneku.

Muudatus puudutab peamiselt neid, kes lisaks pensionile saavad ka palgatulu ja kelle mõlemast kohast saadav tulu on väiksem kui 500 eurot. „Muudatuse eesmärk on võimaldada kasutada 500 euro suurust maksuvabastust kohe, igakuiselt väljamakselt võimalikult suures ulatuses, mitte aasta hiljem tulumaksudeklaratsiooni alusel tulumaksu tagasi taotledes,“ ütles rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin. Ta lisas, et pensionärid, kes eelmisel aastal ei ole töötanud, ei pea midagi ette võtma, nendele väljamakstud pensionidele rakendab maksuvaba tulu Sotsiaalkindlustusamet ilma avalduseta automaatselt.

Stalnuhhin selgitas, et kui isiku pension ja töötasu mõlemad on väiksemad kui 500 eurot, kuid kokku rohkem kui 500 eurot – tuleks avalduste esitamisel silmas pidada, et  tööandjale ja Sotsiaalkindlustusametile  maksuvaba tulu arvestamise avaldustes kokku saab arvestada ainult 500 euroga. Näiteks pensionär saab pensioni 300 eurot ja ka töötasu 300 eurot kuus, siis võiks ta esitada avalduse Sotsiaalkindlustusametile 300 eurose maksuvaba tulu arvestamiseks ja tööandjale 200 eurose maksuvaba tulu arvestamiseks. Sellisel juhul peaks tööandja temale väljamakstud 100-lt eurolt kinni 20 protsenti  ja ta saaks palgana kätte 280 eurot.

Muudatus puudutab umbes 55 000 inimest, kes Rahandusministeeriumi andmetel saavad samaaegselt nii Sotsiaalkindlustusameti poolt väljamakstavat pensioni kui ka palgatulu alla 500 euro. Muudatuse järgi tekib neil võimalus esitada avaldus kahte kohta – Sotsiaalkindlustusametile ja ühele tööandjale.

Stalnuhhin saatis täna rahanduskomisjoni nimel ametliku pöördumise peaministrile ettepanekuga korraldada kiiresti laiaulatuslik selgitustöö tulumaksuvabastuse rakendamise kohta, kuna muudatuste sisu võib olla raskesti mõistetav.

„Rahanduskomisjoni esimehena palun esimesel võimalusel viia läbi teavituskampaania informeerimaks pensionäre ja kõiki asjasse puutuvaid isikuid Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (499 SE)  sisse viidavatest maksuvaba tulu arvestamisega seonduvatest muudatustest. Muudatused võimaldavad isikutel, kes saavad pensioni vähem kui 500 eurot kuus esitada maksuvaba tulu avaldus nii Sotsiaalkindlustusametile, kui ühele tööandjale, selleks, et pensionärid saaksid kasutada maksuvaba tulu igakuiselt. Igapäevane suhtlemine pensionäride ning meediaga on näidanud, et teadmised toimuvast on ebaselged,“ märgib Stalnuhhin oma kirjas peaministrile.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

1...649650651...734Page 650 of 734