NordenBladet — SA Eesti Teadusagentuur käivitab 2018.a Eesti teaduse infrastruktuuride teekaardi uuendamise. Teekaart on pikaajaline planeerimisvahend, mis sisaldab loetelu uutest või kaasajastamist vajavatest riiklikult olulistest teaduse infrastruktuuriüksustest (taristuobjektidest).
Teekaarti täiendatakse regulaarselt, et arvestada muutuvaid vajadusi ja võimalusi. Taristuobjekti lülitamine teekaardi koosseisu ei tähenda rahastamisotsust ega reasta objekte tähtsuse järjekorras, kuid teekaart on sisendiks edaspidistele strateegilistele otsustele, sh rahastusotsustele.
Teekaardi uuendamise käigus antakse hinnang senistele teekaardi objektidele ning oodatakse ka uusi ettepanekuid taristuobjektide lülitamiseks teekaardi nimekirja.
Esialgne ajakava 2018
Veebruar: Infopäev
Veebruar-aprill: Taotlemine
Aprill-september: Hindamine
September: Uuendatud teekaardi ettepaneku esitamine Haridus- ja Teadusministeeriumile
Oktoober-november: Tutvustamine Teaduspoliitika Komisjonis ja Teadus- ja Arendusnõukogus, Vabariigi Valitsuse otsus
NordenBladet — Eesti valitsus eraldab reservist Eesti-Soome Kultuurifondi toetuseks 700 000 eurot. Fondi eesmärk on toetada riikidevahelist koostööd nii eraisikute kui organisatsioonide tasandil kultuuri, loomemajanduse ja koolituse vallas, vahendab Valitsus.ee.
„Eesti ja Soome head suhted põhinevad ajaloolistele sidemetele,” ütles peaminister Jüri Ratas. „Üle Soome lahe tehakse 9 miljonit reisi aastas, mis näitab kui läbipõimunud meie elud on. Nii Eesti kui Soome tähistavad oma 100. sünnipäeva ja on märgiline, et just nüüd on nii Eesti kui Soome valitsused otsustanud panustada kultuurifondi, mille eesmärk on lähendada meie rahvaid veelgi.“
Soome valitsus planeerib kultuurifondi toetuseks 6 miljonit eurot. Riikide rahaline panus on proportsionaalne riikide sisemajanduse kogutoodanguga.
Kultuuriminister Indrek Saar sõnas, et vennasrahvana on Eesti ja Soome vahelised suhted erilised. „Soomlastega seovad meid tugevad keele- ja kultuurisidemed. Samuti on meil Soomega sõlmitud vanim kehtiv välisleping – vaimse koostöö konventsioon, mille 80. aastapäeva tähistame 1. detsembril. Eesootavad riikide suurejoonelised juubelipidustused. Selles valguses on mul väga hea meel, et meil on võimalus fondile õlg alla panna ning edendada riikidevahelist kultuurikoostööd veelgi,“ ütles Saar.
Kultuurifond asutati 10. detsembril 2015. aastal eraalgatusliku initsiatiivina. Fondi ligikaudu 150 000 euro suurusesse algkapitali on panustanud üle 20 eraisiku nii Eestist kui ka Soomest ning mitmed organisatsioonid. Teiste hulgas ka Tallinna ja Helsingi linnavalitsused, ülikoolid ja eraettevõtted.
Fondi esimene sümboolne 15 000 euro suurune stipendium antakse välja 1. detsembril Helsingis Eesti ja Soome vaimse koostöö konventsiooni 80. aastapäeva tähistamise pidulikul sündmusel.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Juunis 2018 saab Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis alguse vanemteaduri Liisi Keeduse eestveetav 5 aastane projekt „Between the Times, Embattled Temporalities and Political Imagination in Interwar Europe“, mille teostumist toetab Euroopa Teadusnõukogu (ERC) 1 425 000 euroga. Liisi leidis tee tagasi Eestisse Mobilitas Pluss tagasipöörduva teadlase programmi kaudu.
„Lisaks minule hakkab projekti teemaga tegelema vähemalt kolm järeldoktoranti ja kaks doktoranti. Mõningatesse tegevustesse saame kaasata ka seotud teemadel tippteadlasi, nt. kunsti- ja kirjandusteadlasi ning teadusfilosoofe,“ avas Liisi Keedus tulevikuplaane ja lisas, et projekti raames korraldatakse Tallinnas vähemalt 5 rahvusvahelist teadusüritust (sh konverentsi ja suveülikooli) ning jagatakse oma uurimuse tulemusi laiema publikuga (nt koostatakse teemakohaseid e-õppematerjale). Huvi korral tehakse meeleldi koostööd ja panustatakse ka muuseumide töösse.
„Progressiusk ei ole kunagi olnud süstemaatiliselt sõnastatud ideoloogia, küll aga on sel märkimisväärne poliitiline kõla tänaseski Eesti ja Euroopa Liidu identiteedidiskursustes. Teisalt on Euroopa uueks tegelikkuseks sügav kriis, mille üheks mõõtmeks on vastuolu progressivistliku “ootushorisondi” ja pettumustest vormitud “kogemusliku ruumi” vahel,“ selgitab Liisi projekti aluseks olevat ideed. Projekt kaardistab ja analüüsib paradigmasid, mis olid pärast I Maailmasõda vastukaaluks progressiusule. „Kuidas lammutati lineaarse ajalisuse ontoloogiline, episteemiline ja eetiline fluidum, ning millised olid selle olulisimad poliitilised ja teoreetilised järelkajad – ning pärand hilisemale mõtteajaloole?“ toob Liisi välja peamised küsimused, millele järgnevate aastate jooksul vastuseid otsima hakatakse.
Lisaks kutsub Liisi Keedus üles õpetajaid ja muuseumikuraatoreid üles endast märku andma, kui on huvi teadusmeeskonda oma tegevustesse kaasata.
NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas vastas (21.nov) Riigikogu liikmete Anne Sullingu, Kristen Michali, Keit Pentus-Rosimannuse, Igor Gräzini, Laine Randjärve, Remo Holsmeri, Hanno Pevkuri, Aivar Sõerdi, Maris Lauri, Urve Tiiduse, Heidy Purga, Eerik-Niiles Krossi, Meelis Mälbergi ja Terje Trei 18. oktoobril esitatud arupärimisele teadus- ja arendustegevuse kulutuste kohta (nr 385).
Arupärijad soovisid peaministrilt teada, miks ei täida valitsus Riigikogu poolt heaks kiidetud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020 põhimõtteid ning on loobunud teadus- ja arendustegevuse riigipoolse rahastamise tõstmisest ühe protsendini SKP-st aastaks 2020.
Ratase sõnul pole otsust eesmärgist loobuda kindlasti tehtud. Tegemist on väga ambitsioonika eesmärgiga. Ta selgitas, et samasuguse sihi on püstitanud mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid ning tuleb nentida, et see pole paljudes liikmesriikides osutunud lihtsalt täidetavaks eesmärgiks.
„2015. aasta andmetel ületas Eesti näitaja Euroopa Liidu keskmist. Kui Eesti keskmine näitaja oli 0,78 protsenti, siis Euroopa Liidu keskmine oli 0,74 protsenti SKP-st,“ ütles Ratas. Ta märkis samas, et 2016. aasta Eesti näitaja küll kukkus, 0,61 protsendini SKP-st, kuid see oli paljuski tingitud – toona, 2016, Euroopa Liidu struktuurivahendite uue perioodi käivitumisest. „Investeeringud teadus- ja arendustegevusse peavad kasvama, sest meie majanduse arengu seisukohast on tegemist äärmiselt olulise valdkonnaga,“ rõhutas Ratas.
Peaminister märkis, et valitsust nõustava Teadus- ja Arendusnõukogu soovitusel peab majanduskasvu tingimustes teadus- ja arendustegevuse riigipoolse rahastamise proportsioon SKP-st säilima miinimumina vähemalt 2017. aasta tasemel kuni aastani 2021. See tähendab teadus- ja arendustegevuste kulutuste kasvu sisemajanduse koguproduktiga samas tempos. „Ma soovin siinkohal rõhutada veel kord, et see pole Vabariigi Valitsuse otsus, vaid see on Teadus- ja Arendusnõukogu soovitus,“ selgitas Ratas. Ta toonitas, et Teadus- ja Arendusnõukogu mõte oli panna paika miinimumtasand, hülgamata seejuures neid ambitsioonikamaid eesmärke.
„Mul on heameel, et järgmise aasta riigieelarves suurenevad riigi investeeringud teadus- ja arendustegevusse võrreldes käesoleva aastaga 19,5 miljoni euro võrra. Riigieelarve ja majanduskasvu prognoosidele tuginedes kasvavad avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulud 0,78 protsendilt SKP-st 2017. aastal 0,81 protsendini 2018. aastal,“ ütles Ratas.
Peaminister märkis, et Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia üheks eesmärgiks on otseselt seatud positsiooni parandamine Euroopa Liidu Innovaatilise Liidu tulemustabelis. „Aastaks 2020 on pandud sinna eesmärgiks 10. koht. Hetkel, nagu te hästi teate, 15. koht. Selle tulemustabeli valguses on Eesti mahajäämus suurem just ettevõtete innovatsioonialase tegevuse vallas, mis ei eelda ilmtingimata suuri riigipoolseid teadus- ja arendustegevuse kulusid,“ selgitas Ratas. Tema hinnangul valitseb selge mahajäämus võrreldes innovatsiooniliidritega Eesti erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste tasemes, mis on seotud juba mainitud vähese innovatsioonialase tegevuse ja üldise Eesti majanduse vähese teadmiste mahukusega. „Ettevõtlussektoris tegeleb teadus- ja arendustegevusega üsna vähe ettevõtteid, tegelikult, kelle vastavad kulutused kokku olid 2016. aastal alla 140 miljoni euro, täpsemalt 139,2 miljonit eurot,“ märkis Ratas. Ta on samas veendunud, et kindlasti saab erasektori teadus- ja innovatsioonialast tegevust riigipoolse sekkumisega tagant tõugata ja innustada.
Peaminister vastas veel arupärimisele Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise digipoliitika ignorantsuse kohta internetivabaduse suhtes (nr 383) ja arupärimisele korruptsiooni kohta kohalikes omavalitsustes ja mujal (nr 387).
Riigihalduse minister Jaak Aab vastas arupärimisele Ida-Virumaa programmi kohta (nr 378).
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo vastas arupärimisele ülikiire interneti maaelanikeni viimise kohta (nr 388).
Keskkonnaminister Siim Kiisler vastas arupärimisele jahiturismi ning jahilindude küttimise kohta Eestis (nr 392).
NordenBladet — Väliskomisjoni aseesimees Keit Pentus-Rosimannus keskendus Brüsselis toimuval Euroopa Parlamendi välisasjade komisjoni istungil peetud ettekandes Lääne-Balkani Euroopa integratsiooni teemadele.
“Eesti eesistumise üks prioriteete on olnud turvaline Euroopa Liit ja seda pole võimalik ette kujutada ilma stabiilse ja turvalise Lääne-Balkanita,“ ütles Pentus-Rosimannus. „Olgu see migratsioonikriis, võitlus äärmusluse ja terrorismi ohuga – Lääne-Balkani roll ja koostöö on siin oluline.“
Pentus-Rosimannus ütles sõnavõtus rahvusparlamentide esindajatele, et ehkki Euroopa Liidul jagub sisemisi tegelemist nõudvaid muresid, peab tähelepanu jaguma ka naabritele ja laienemispoliitikale. „Riikidel, kes näevad oma tulevikku euroopalikuna, demokraatliku õigusriigina ja kes on valmis täitma tingimusi, mis Euroopa Liiduga liitumiseks vajalikud on, peab olema liitumisperspektiiv,“ ütles Pentus-Rosimannus.
Väliskomisjoni aseesimehe sõnul on Euroopa Liidu perspektiiv regioonis oluline, aga iga riiki tuleb käsitleda eraldi ja vastavalt nende edasiliikumisele reformide läbiviimisel. „Eesti eesistumise ajal oleme edasi liikunud Montenegro ja ka Serbiaga. Aga ka arengud endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis on olnud head, sama saab öelda Albaania kohta,“ ütles ta.
Pentus-Rosimannus möönis, et vajalike reformide läbiviimise protsess võib küll olla mõnikord ja mõne riigi puhul aeglane, aga isegi aeglane edasi liikumine viib eesmärgile lähemale. „Kuna olukord Lääne-Balkanil on endiselt habras ja kuskile pole kadunud Kremli jõuline propagandategevus, on nõudlikult positiivsete, signaalide andmine Euroopa Liidu poolt hea meelsuse ja reformitempo hoidmise jaoks kindlasti oluline. Seda oleme Eesti eesistumise ajal ka meie parlamendi poolt teinud,” rääkis Pentus-Rosimannus.
Pentus-Rosimannus esines ka Euroopa Parlamendi arengukomisjoni kestva arengu eesmärkide teemalisel istungil.
