NordenBladet — Riigieelarve kontrolli erikomisjon tegi täna väljasõiduistungi Riigikontrolli, kus oli kõne all töötuskindlustuse seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse kooskõla riigieelarvega.
“Seaduses on vaja täpselt sätestada, millisel õiguslikul alusel on Rahandusministeeriumil õigus Haigekassa ja Töötukassa raha riigi kontsernikonto koosseisus kasutada,“ märkis erikomisjoni esimees Aivar Sõerd.
„Lisaks õigusliku probleemi lahendamisele on vaja vaadata reservide kasutamist laiemalt. Küsimus on selles, et kas Töötukassa ja Haigekassa reservidel ei peaks riigi kontsernikonto koosseisus olema samasugune staatus nagu näiteks riigi stabiliseerimisreservil. Stabiliseerimisreservil on raha hoidmisele, paigutamisele ja kasutusele võtmisele hoopis teistsugused ja rangemad reeglid kui likviidsusreservil,“ lisas Sõerd.
Erikomisjoni liikme Andres Metsoja hinnangul peab seadus olema ühiselt arusaadav. „Põhimõtted, millest valitsus riigi reservide juhtimisel lähtub, on juba varem kokku lepitud, kuid seadus peab olema kõigile üksmeelselt mõistetav,“ ütles Metsoja.
Riigikontroll edastab erikomisjonile oma arvamuse kirjalikult aasta lõpuks.
Istungil saadi veel ülevaade Riigikontrolli 2017–2018 tööplaanist, auditite läbiviimistest ja valimite moodustamistest.
Avafoto: Aivar Sõerd (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu
NordenBladet — Riigikogu kiitis eile (22.nov) heaks 2017. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse, mis kohandab eelarvekulusid seoses muutunud vajadustega. Kulude ja tulude kogumaht selle tulemusel ei muutu. Seadusega täpsustuvad ministeeriumide ja teiste asutuste jooksva aasta kulud. Samal kombel on jooksva aasta riigieelarve muudatusi tehtud igal sügisel.
Valitsuse algatatud 2017. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse (510 SE) poolt hääletas 49 saadikut ja 20 saadikut jäi erapooletuks.
Kokku esitas valitsus Riigikogule 54 muudatusettepanekut. Euroraha kaasfinantseerimise jäägi arvelt suunatakse kolm miljonit eurot sotsiaalteenuste osutamiseks, sh erivajadustega laste rehabilitatsiooniks ja abivahendite järjekorra likvideerimiseks. Kaasrahastamise jäägist suunatakse ka laboriseadmete soetamiseks kokku 1,4 miljonit eurot Sotsiaalministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Maaeluministeeriumi alla kuuluvatele asutustele. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas suunatakse 2,4 miljonit eurot valitsuse hariduskulude toetusfondi kohalikele omavalitsustele õpetajate palga tarbeks. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala sees suunatakse ravimite eelarveülejäägist 100 000 eurot Põlva haiglale, et nad saaksid paremini koostööd teha Tartu Ülikooli kliinikumiga. Samuti läheb ravimite eelarveülejäägi arvelt 186 000 eurot kiirabiteenusele ja 14 000 eurot Kihnu helikopteriplatsi tarbeks, mida on vaja kiirabiteenuse osutamiseks. Peale nende tehti eelarveraha ümbersuunamisel veel rida muudatusi.
Riigikogu võttis vastu veel ühe seaduse:
Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (alaealiste õigusrikkujate kohtlemise muutmine) (453 SE) loob Eestis alaealiste õigusrikkujate kohtlemiseks uue süsteemi ja vähendab alaealistele määratava aresti pikkust. Alaealiste komisjonide rolli hakkavad täitma menetlejad. Seaduse eesmärk on vähendada alaealiste korduvaid õigusrikkumisi.
Seadus loob võimalus paigutada vahistatud alaealine vangla asemel kinnisesse lasteasutusse. Aresti asemel soodustab seadus teiste, alaealistele sobivamate ja mõjusamate mõjutusvahendite kasutamist.
Väiksemate rikkumiste puhul saab jätta väärteomenetluse alustamata, kui alaealine heastab tekitatud kahju. Ühtlasi loob seadus võimaluse kasutada alaealiste mõjutusvahendeid vajadusel ka 18–21-aastaste puhul, kui isik sarnaneb arengutasemelt pigem alaealise kui täiskasvanuga.
Seaduse poolt hääletas 80 saadikut ja 1 saadik jäi erapooletuks.
Riigikogu võttis vastu ühe otsuse:
Valitsuse esitatud Riigikogu otsus “Riigi 2016. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine” (500 OE).
Riigi majandusaasta koondaruande eesmärk on anda ülevaade riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest ning võimaldada Riigikogu kontrollifunktsiooni teostamist valitsuse suhtes. Samuti annab aruanne valitsusele võimaluse selgitada oma tegevust ning esitada Riigikogule vajalik informatsioon, et teha uued eelarvelised otsused.
Dokument sisaldab tegevusaruannet (riigi üldised majandusnäitajad, avaliku ja valitsussektori finantsnäitajad, valitsussektori töötajate arv, tööjõukulud ja keskmine palk, tegevuskava täitmine ning riigi sisekontrollisüsteemid), riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruannet, täiendavat informatsiooni kohalike omavalitsuste ning avaliku sektori ja valitsussektori kohta. Koondaruande juurde kuulub ka Riigikontrolli kontrolliaruanne.
Otsuse poolt hääletas 66 saadikut ja 3 saadikut jäi erapooletuks.
Riigikogus läbis teise lugemise viis eelnõu:
Valitsuse algatatud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (513 SE) korrastab kõrgemate riigiteenijate ning prokuröride palgasüsteemi. Kõrgemate riigiteenijate palk hakkab sõltuma tarbijahinnaindeksist ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kasvust. Prokuröride palk hakkab sõltuma riigi peaprokuröri sissetulekust.
Prokuröride palk hakkab sõltuma peaprokuröri palga suurusest. Iga kalendriaasta 1. aprilliks indekseeritakse kõrgeim palgamäär indeksiga, mille väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Riigi peaprokurörile, õiguskantslerile, riigisekretärile ja riigikontrolörile hakatakse makstakse igakuiselt 20 protsenti ametipalgast esinduskuludeks.
Pärast indekseerimist loetakse kõrgemate riigiteenijate järgmise aasta kõrgeimaks palgamääraks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud kõrgeim palgamäär. Esimene indekseerimine toimub järgmise aasta 1. aprillil, kuid Riigikogu liikmete, presidendi ja ministrite puhul toimub palgamuutus uue Riigikogu koosseisu ajal.
Läbirääkimistel võtsid sõna Artur Talvik ja Jüri Adams Vabaerakonna fraktsioonist ning Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist.
Vabaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 31 saadikut ja vastu oli 44 saadikut. Ettepanek ei leidnud toetust. Teine lugemine lõpetati.
Valitsuse algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (518 SE) näeb ette tõsta represseeritute toetus 192 eurolt 230 eurole. Samuti nähakse ette 230-eurone sotsiaaltoetus neile, kes saadeti Eestist sunniviisiliselt tuumakatastroofi piirkonda katastroofi tagajärgi likvideerima.
Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (517 SE) järgi tekib isal võimalus jääda isapuhkusele senise kümne tööpäeva asemel 30 päevaks. 18-kuusele vanemahüvitise perioodile lisandub veel kuu, mis on mõeldud isadele. Ilma hüvitist vähendamata saab töist tulu teenida kuni pool vanemahüvitise ülempiirist ehk 2018. aastal 1544 eurot kuus. Rohkem teenides on alati tagatud hüvitis vanemahüvitise määras, mis tuleval aastal on 470 eurot. Samuti saavad vanemad ise otsustada, kas ja kuidas nad soovivad vanemahüvitise saamist lapse esimesel kolmel eluaastal peatada ja taasalustada. Vanemahüvitist hakatakse arvestama rasedusele eelnenud 12 kuu järgi. Eelnõu järgi kehtestatakse ka kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus, mis on 1000 eurot kuus ühele vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni.
Läbirääkimistel võtsid sõna Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ja Maris Lauri Reformierakonna fraktsioonist.
Valitsuse algatatud Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (512 SE) kehtestatakse Eesti Haigekassa tulubaasi etapiline laiendamine ja sellega seotult riigieelarvest kulude üleviimine Eesti Haigekassasse.
Kehtiva regulatsiooni kohaselt moodustub ravikindlustuse tulubaas riikliku ravikindlustuse vahenditesse ülekantava sotsiaalmaksu osast, mis moodustab 13 protsenti töötava inimese tasudelt. Samuti on kehtiva regulatsiooni kohaselt käesoleva eelnõuga üle viidavate teenuste rahastamine riigieelarveline kohustus. Teenuseid rahastab kas Sotsiaalministeerium või Terviseamet.
Eelnõuga kehtestatakse Eesti Haigekassa tulubaasi etapiline laiendamine ja sellega seotult riigieelarvest kulude üle viimine Eesti Haigekassasse. Valitsus kinnitas 23. aprillil riigi eelarvestrateegia 2018–2021 läbirääkimiste raames Eesti Haigekassa tulubaasi laiendamise ja otsustas panustada selle eelarvesse 2018. aastal 7 protsenti, 2019. aastal 10 protsenti, 2020. aastal 11 protsenti, 2021. aastal 12 protsenti ja 2022. aastal 13 protsenti mittetöötava vanaduspensionäri pensioni kohta.
Läbirääkimistel võtsid sõna Maris Lauri Reformierakonna fraktsioonist, Monika Haukanõmm Vabaerakonna fraktsioonist ja Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist.
Vabaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 31 saadikut ja vastu oli 41 saadikut. Ettepanek ei leidnud toetust. Teine lugemine lõpetati.
Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (514 SE) näeb ette suurenenud ravivajadusega inimestele nende ravimitele tehtud kulutuste hüvitamist suuremas määras. Nii parandatakse suurte ravimikuludega inimeste jaoks ravimite kättesaadavust.
Läbirääkimistel võttis sõna Maris Lauri Reformierakonna fraktsioonist.
Riigikogus läbis esimese lugemise kaks eelnõu:
Valitsuse algatatud maakatastriseaduse, maapõueseaduse ja ruumiandmete seaduse muutmise seaduse eelnõu (533 SE).
Selleks, et Maa-amet saaks vastavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnaga seotud ülesanded Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele (KEMIT) üle anda, on vaja muuta õigusakte, millega Maa-ametile on pandud infosüsteemide ning registrite pidamisega seotud ülesanded. Eelnõuga viiakse Maa-ameti IKT-valdkonna konsolideerimisega seotud infosüsteemide volitatud töötleja määramine määruse tasandile. Sellisel juhul ei pea tulevikus muutma edaspidi seadust olukorras, kui on vaja muuta volitatud töötlejat.
Eelnõu peamine eesmärk on tõsta Keskkonnaministeeriumi valitsemisala siseselt IKT haldamise ja arendamise efektiivust ning infosüsteemide turvalisust. Maa-ameti sisuteenused tuginevad 90 protsenti infotehnoloogial. Seletuskirjas märgitakse, et riigi põhiregistrite pidamisel on vastutuse jagunemine väga oluline. Selleks, et riiklikult tähtsate infosüsteemide töötamine ja arendamine oleks tagatud ega tekiks õigusselgusetust tööülesannete ja vastutuse jaotuses Maa-ameti ja KEMIT-i vahel, on vaja sätestada võimalikult täpselt kummagi asutuse pädevus infosüsteemide pidamisel. IKT teenuste koondamine valitsemisala ühe asutuse alla, kelle ülesandeks on kogu ministeeriumi valitsemisala asutuste infosüsteemide arendamine ja haldamine, aitab vähendada teenuste osutamisel dubleerimist ja sellest tulenevat ebaefektiivsust.
Valitsuse algatatud osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli 2016. aastal Kigalis tehtud muudatuse ratifitseerimise seaduse eelnõu (528 SE).
Montreali protokolli reguleerimisalasse lisatakse fluorosüsivesinikud (HFC). Muudatuse olulisemaks eesmärgiks on HFC-de kasutamise järk-järguline piiramine ning seeläbi globaalse kliimasoojenemise vähendamine. Nimetatud aineid kasutatakse peamiselt konditsioneerides külmutus- ja jahutussektoris, aerosoolides, tulekustutussüsteemides ning vahutootmises.
Seletuskirjas märgitakse, et osoonikihti kahandavate ainete kasutamise piiramine on olnud globaalne eesmärk juba rohkem kui 30 aastat. 22. märtsil 1985 sõlmiti osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon ning 16. septembril 1987 sõlmiti osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll. Eesti ühines Viini konventsiooni ja Montreali protokolliga 11. septembril 1996 vastu võetud seadusega. Viini konventsioonil ja Montreali protokollil on 197 osalisriiki. Viini konventsiooni peamiseks eesmärgiks on inimeste tervise ja looduskeskkonna kaitsmine osoonikihi kahanemisega seotud kahjulike mõjude eest. Montreali protokolli peamiseks eesmärgiks on osoonikihti kahandavate ainete kasutamise piiramine, seades lõppeesmärgiks nende ainete täieliku kasutusest kõrvaldamise.
Kigali muudatus sisaldab meetmeid HFC heitkoguste vähendamiseks ja see aitab rakendada Pariisi kokkulepet, eelkõige hoida üleilmne temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ning jätkata jõupingutusi, et piirata temperatuuri tõusu veelgi, et see jääks 1,5 °C piiresse võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega. Kigali muudatus võimaldab 21. sajandi lõpuks ära hoida ülemaailmse õhutemperatuuri tõusu hinnanguliselt 0,5 kraadi võrra. Seega on Kigali muudatusel oluline positiivne mõju loodus-ja elukeskkonnale.
Kigali muudatus võeti vastu Montreali protokolli osaliste 28. kohtumisel, mis toimus 10.–15. oktoobrini 2016 Rwandas Kigalis. Muudatuse ratifitseerimisega ei kaasne Eesti õiguse muutmise vajadust sest ELis reguleerib HFC-sid otsekohalduv vastav määrus. Muudatus toob kaasa Montreali protokolli liikmemaksu suurenemise seniselt 80 838 USD hinnanguliselt kuni 187 000 USD.
NordenBladet — Täna, 21. novembril sotsiaalministeeriumis kogunenud sotsiaalkindlustusreformi valitsuskomisjon arutas riikliku vanaduspensioni muudatusi ja sai ülevaate seadusemuudatuse ettevalmistamise protsessist. Eelnõu on kavas valitsuse istungile esitada tuleva aasta märtsis, avalikule kooskõlastusringile saadetakse eelnõu lähinädalatel.
„Jaanuaris valitsuskabinetis paika saanud raamistik toob kaasa suured ja põhimõttelised muudatused, et pensionisüsteem käiks kaasas demograafiliste muutuste ja muutuva tööturuga,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Meil on vananev rahvastik ja ühiskond vajab üha enam kohanemisvõimet ning paindlikkust – see on kogu ühiskonna ees seisev ülesanne.“
Valitsuskabinet otsustas 19. jaanuaril 2017 minna edasi vanaduspensioni muudatustega. Pensionireformi muudatuste jõustudes on võimalik edaspidi ise valida pensionile mineku iga, saada pensionit osaliselt, lasta oma pensioni maksmine peatada ja sobival hetkel taas jätkata. Selleks, et pensionisüsteem oleks kooskõlas demograafiliste arengutega ning rahvaarvu vähenedes oleks võimalik maksta praegusega samaväärseid pensione, seotakse riiklik vanaduspensioniiga alates 2027. aastast oodatava elueaga.
Valitsus andis sotsiaalministeeriumile koos rahandusministeeriumiga ülesande esitada neid muudatusi kajastav eelnõu 2018. aasta esimeses kvartalis Vabariigi Valitsusele ilma väljatöötamiskavatsuseta.
Eelnõu ja seletuskirja koostamisel on sotsiaalpartneritega toimunud neli arutelu 28. veebruaril, 26. aprillil, 12. septembril ja 7. novembril. Aruteludesse on kaasatud olnud Eesti Ametiühingute Keskliit, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO, Eesti Tööandjate Keskliit ning Eesti Koostöö Kogu.
Allikas: Sotsiaalministeerium Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Täna toimuval konverentsil „Mitu sammu on terminitööst kõrgkooliõpikuni“ tehakse kokkuvõte senisest tööst eestikeelse terminoloogia arendamisel ning arutatakse, milline peaks olema terminitöö tulevikus, et kindlustada eesti keele positsiooni kõrghariduses ja teaduses.
Konverents toimub Tallinna Tehnikaülikoolis algusega kell 10. Kokkuvõte tehakse aastatel 2013-2017 ellu viidud eestikeelse terminoloogia programmist ja eestikeelsete kõrgkooliõpikute programmist.
Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul on need kaks programmi omavahel tihedalt seotud. „Ühine eesmärk on toetada eestikeelse teadusterminoloogia arendamist, levitamist ja kinnistamist ning seda just kõrgkoolide eestikeelse õppevara loomise ja õppetöös kasutamise kaudu,“ ütles Kärtner.
Tegemist on jätkuprogrammidega, esimesed sama eesmärgiga programmid käivitati juba 2008. aastal.
Piret Kärtner lisas, et kahe programmiperioodi jooksul on ilmunud 62 eestikeelset kõrgkooliõpikut erinevates valdkondades ning parimaid neist on tunnustatud igal aastal emakeelepäeva ürituste raames.
Haridus- ja Teadusministeeriumi eesti keele nõuniku ja terminoloogiaprogrammi nõukogu esimehe Kadri Sõrmuse sõnul on riik toetanud enam kui 50 terminikomisjoni tööd ja kasutajatele on veebis tasuta kättesaadavad 55 oskuskeele sõnastikku. Toetatud on ka terminoloogia-alast tööd kõrgkoolides ja tunnustatud eestikeelsete väitekirjade resümeede autoreid.
Praegu on koostamisel Eesti keelevaldkonna arengukava „Keel on väärtus“ aastateks 2018-2027 ning selle raames jätkab riik nii eestikeelse terminoloogia arendamise kui ka eestikeelsete kõrgkooliõpikute loomise toetamist.
Tänasel konverentsil räägitakse lähemalt programmide tulemustest ja terminitöö tulevikust. Ekspertkomisjoni esimees, õpiku autor ja kirjastaja lahkavad õpiku loomise protsessi. Eestikeelse vikipeedia eestvedajad kutsuvad kaasa lööma korraliku ja mahuka veebientsüklopeedia loomisel. Lisaks on välja pandud näitus programmide toel ilmunud õpikutest.
Konverentsi korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium, sihtasutus Archimedes, Eesti Rakenduslingvistika ühing ja Eesti Keele Instituut.
Konverentsi kava
9.30-10 Registreerimine ja tervituskohv.
10-10.10 Konverentsi avamine ja TTÜ rektori akadeemik Jaak Aaviksoo tervitus.
10.10-10.40 Kõrgkooliõpikute programmist: olnust ja tulevast. Piret Kärtner, HTMi keeleosakonna juhataja, riikliku programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ juhtkomitee esimees; Asse Sild, programmi koordineerija.
10.40-11.10 Terminoloogiaprogrammist: olnust ja tulevast. Kadri Sõrmus, HTMi keeleosakonna nõunik, „Eestikeelse terminoloogia programmi 2013-2017“ juhtkomitee esimees; Kelly Parker, programmi koordineerija.
11.40-12.10 Kuidas sünnib kõrgkooliõpik. Toivo Järvis, Eesti Maaülikooli emeriitprofessor, õpiku „Veterinaarparasitoloogia“ autor.
12.10-12.40 Miljon+ ja Vikipeedia arendamise plaanid. Mart Noorma, füüsik ja tehnikateadlane, tudengisatelliidi programmi algataja ja juhendaja, telesaate “Rakett 69” kohtunik; Sirli Zupping, Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse teadur ja lektor.
12.40-13.40 Lõunapaus.
13.40-14.10 Käsikirjast saab õpik. Ivo Volt, Tartu Ülikooli kirjastuse peatoimetaja.
14.10-14.40 Ühe terminoloogiakomisjoni lugu. Toomas Hiio, Eesti sõjamuuseumi teadusdirektor.
14.40-15.10 Kõrgkooliõpikute programm ekspertkomisjoni vaatenurgast – arstiteaduse valdkonna õpikute roll eestikeelse terminoloogia kujundamisel. Andres Arend, TÜ embrüoloogia ja histoloogia professor, arstiteaduse ekspertkomisjoni esimees.
15.10-15.40 Akadeemiline õpe, tekstid ja terminid Eesti Maaülikoolis. Ülle Sihver, EMÜ keelekeskuse juhataja.
NordenBladet — 21.-22. novembril toimuval Tartu ülikooli eetikakeskuse 10. väärtuskasvatuse konverentsil uuritakse, miks on kuulamiskultuur ja oskuslik tagasiside andmine koolis ning lasteaias hinnatud. Lisaks tunnustab eetikakeskus silmapaistvaid koole ja lasteaedu teadliku väärtuskasvatusega tegelemise eest.
Konverentsi peaesineja dr Liz Gulliford keskendub oma ettekandes sellele, kuidas luua koolis avatud ja arukat tagasisidet toetav õhustik. „Inimesed teevad paremat tööd, kui nad ei karda eksimusi ja teiste negatiivseid hinnanguid,“ selgitab dr Gulliford. “Kui õpilased tunnevad, et tagasiside on üksnes nende arvustamiseks, võib see õppurid sundida kaitsepositsioonile, tekitada võõrandumist ja rikkuda suhtlust – vaevalt, et see on parim keskkond õppimiseks. Väljakutsed ja tagasilöögid tuleb omaks võtta, mitte käsitleda neid kui ületamatuid probleeme või õppuri puudujääke.”
Konverentsil esinevad loengutega poetess Doris Kareva, religiooni- ja suhtlemispsühholoog Tõnu Lehtsaar, Birminghami ülikooli teadud dr Liz Gulliford, Tartu Ülikooli ajakirjanduse professor Halliki Harro-Loit, haridusnõustaja Anu Parts ja inglise keele õpetaja Agne Kosk. Nõuandeid jagatakse ka praktilistes töötubades, mida juhatavad väärtusarenduse koolitajad ning õpetajad Eesti koolidest ja lasteaedadest.
„Tänavuse konverentsi kõnelejad aitavad mõtestada dialoogi kasulikkust koolis ja lasteaias,“ sõnas konverentsi peakorraldaja Mari-Liis Nummert. „Põnevate ettekannete kõrval pakume ka häid praktilisi nippe, kuidas küsida, anda ja vastu võtta tagasisidet sellisel moel, et see oleks kõigile osapooltele tulutoov,“ lisas Nummert.
Konverentsil esitleb eetikakeskus kaht uut teemakohast trükist: „Hea kooli käsiraamat“ ja „Väärtusarenduse võimalusi. Kogemused ja praktilised vahendid“. Lisaks tunnustab Tartu ülikooli eetikakeskus 21. novembri õhtul konkursside „Hea kool kui väärtuspõhine kool“ ja „Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed“ osalejaid. Samuti antakse üle „Väärtuskasvatuse kool 2017“ ja „Väärtuskasvatuse lasteaed 2017“ tiitlid, tunnustamaks silmapaistva ja järjepideva väärtuskasvatuse eest koolis ning lasteaias.
10. väärtuskasvatuse konverentsi „Kuulata ja kõnelda ehk Dialoogilisest kommunikatsioonist koolis“ kavaga saab tutvuda eetikaveebis.
Konverents ja konkursid toimuvad haridus- ja teadusministeeriumi riikliku programmi “Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013” jätkuprogrammi raames. Konverentsi korraldamist toetab Briti nõukogu Eestis.
