NordenBladet — 28. novembril täitub 100 aastat päevast, mil Eesti Maanõukogu kuulutas end kõrgeima võimu kandjaks Eestis. See sündmus avas tee Eesti Vabariigi sünnile ja oli suur samm omariikluse suunas. Maapäev oli Eesti alal esimene parlamendilaadne rahvaesindus. Riigikogus heisatakse sel päeval pidulikult riigilipp, Riigikogu ja EV100 Noorte Maapäeva saadikud peavad täiskogu saalis piduliku istungi ning lisaks avatakse ka maapäevale pühendatud näitus.
Maapäeva 100. aastapäeva tähistamine algab kell 8.45 riigilipu piduliku heiskamisega Pika Hermanni torni. Eesti Vabariigi hümni saatel heiskavad lipu noorte maapäeva saadikud.
Kell 13 algab Riigikogu täiskogu istungisaalis pidulik istung. Saalis istuvad koos nii Riigikogu kui ka noorte maapäeva saadikud ja valitsuse liikmed. Kõne peab Riigikogu esimees ja EV100 Noorte Maapäeva patroon Eiki Nestor. Tervitussõnad ütleb Vabariigi President Kersti Kaljulaid.
Istungi olulisemaks osaks on EV100 Noorte Maapäeva valitud 106 saadiku poolt koostatud Eestimaa Noorte Manifesti ettekandmine ja selle üleandmine Riigikogu esimehele.
Manifest kajastab tänapäeva noorte mõtteid Eestist ja selle tulevikust. Seda nii hariduse, keskkonna, ühiskonna kui ka integratsiooni ja teistel neile olulistel teemadel. Noorte maapäeva saadikuteks on õpilased üle Eesti. Fraktsioonide esindajad jagavad oma sõnavõttudes arvamusi manifestis väljatoodud seisukohtadele.
Veel mängitakse istungil ette katkend Indrek Hirve ja Hardi Volmeri dokumentaalsest telelavastusest „Oma Maapäev“ ja esineb noorte segakoor Vox Populi.
Pidulikust istungist teeb otseülekande ETV. Samuti saab seda vaadata reaalajas Riigikogu veebilehel.
Kell 14.30 avatakse Valges saalis maapäeva 100. aastapäevale pühendatud näitus. Ajaloolane Jaak Valge annab ülevaate maapäeva olulisusest Eesti ajaloos.
NordenBladet — 13. novembril kaitses doktoritööd Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Ergo Naab. Tema töö vaagis tõenäosust, et Uue Testamendi kõige varajasemas kirjalikku pärimust sisaldavas allikas Corpus Paulinum’is toimub varjatud poleemika keisrikultusega ja Jeesuse ülemaise valitsuse esitamine paralleelstruktuurina valitsejakultuslikus kontekstis.
Autor jõudis järeldusele, et Rooma riigis valitsenud polüteistlik religioonisüsteem oli raskesti lõimitav esimeste kristlaste monoteistliku jumala- ja maailmakäsitlusega. „Samas nähtub, et Corpus Paulinum’is on seotud kreekapärased laenud viidetega heebrea pühakirjast, selleks et tekstid omandaksid usutunnistusliku väärtuse. Kristuse ülendamismotiivist sai võimumetafoor, mis seisis vastu Kreeka-Rooma maailma panteistlikele mõjutustele ning kuulutas monoteismi kõikväesuse ajaloolist ilmnemist,“ lisas Naab.
Töö asetas algkristliku üleandmismotiivi Rooma varajase printsipiaadi sotsiaalpoliitilisse konteksti ja uuris seda võimudiskursusele keskendunud kultuuriteoreetiliste vahenditega. „Sellises seoses tuli ilmsiks, kuidas Pauluse koolkond on püüdnud oma sõnumit kontekstualiseerides kasutada kujundeid ja mõisteid impeeriumi ideoloogiast ning sääraselt metafooriliselt imperaatori meelevalda ja võimu jäljendada, seda imiteerida ja vastandada ning ümber kirjutada,“ sõnas Naab.
„Rooma imperaatori isikusse koonduva ruumilis-kosmilise ja geopoliitilise võimuala taustal osutus ülendamismotiiv märkimisväärseks sümboliks, tähistades peegelpildis nartsissistlike valitsusambitsioonide ja väärtuste radikaalset ümberhindamist,“ sõnas töö autor. Kuna Corpus Paulinum’i asjakohasust ei saa piirata vaid usukogukondadega, siis on nendel kirjutistel palju laiem väärtus ka tänapäevase demokraatia ja inimõiguste kontekstis.
Doktoritöö pealkiri on “Ülendamismotiiv ja eshatoloogia presentne aspekt Corpus Paulinum’is: religioonilooline ja kultuuriteoreetiline käsitlus” ja selle avalik kaitsmine toimus 13. novembril Tallinna Ülikoolis. Töö juhendajad on Tallinna Ülikooli dotsent Jaan Lahe (dr. theol.) ja EELK usuteaduse instituudi professor Randar Tasmuth (dr. theol.). Oponendid on Ida-Soome Ülikooli dotsent Marko Marttila (dr. theol.) ja Tartu Ülikooli emeriitdotsent Peeter Roosimaa (dr. theol.).
Doktoritöö täistekst on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.
NordenBladet — Riigikogus läbis teise lugemise eelnõu, mis muudab peretoetuste süsteemi. Eelnõuga kaotatakse vajaduspõhine peretoetus. Uuesti tööle asumisel makstakse poole aasta jooksul toetust edasi. Esimesed kaks kuud pärast töö leidmist makstakse toetust täies ulatuses ja sellele järgneva nelja kuu jooksul 50 protsenti.
Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja riikliku matusetoetuse seaduse kehtetuks tunnistamise ning nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (490 SE) ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel edaspidi leibkonna sissetulekute hulka alaealiste õpilaste teenitud töötasu. See loob õpilastele paindlikumad tingimused töötamiseks näiteks koolivaheajal.
Olulise muudatusena taastatakse eelnõu järgi 250-eurone matusetoetus, suunates vastavad vahendid kohalikele omavalitsustele, kes kehtestavad edaspidi ise tingimused matuse korraldamisega soetud kulude katmiseks.
Juhtivkomisjoni nimel sõna võtnud Marika Tuus-Laul ütles, et Eestis muudetav perede toimetulekusüsteem toetab tööl käimist. „Kui inimene on olnud toimetulekutoetusel ja on töötu ning leiab töö, siis ta saab kahel esimesel kuul toimetulekutoetust edasi ja igal neljal järgmisel kuul 50 protsenti toimetulekutoetusest lisaks oma palgale. See oluliselt toetab süsteemi, et tulla niiöelda vaesusest välja.“
Läbirääkimistel sõna võtnud Maris Lauri nõustus, et eelnõu motiveerib inimesi tööle tulema. Samuti peab ta mõistlikuks seda, et kohalikele omavalitsustele antakse õigusi juurde. Samas väheneb vaatamata igasugustele muudatustele Eestis tema sõnul 480 pere heaolu.
Riigikogus läbis teise lugemisel veel kolm eelnõu
Riigikogu sotsiaalkomisjoni algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (479 SE)
Kehtiva seaduse järgi pole äriühingu juhil töise sissetuleku katkemisel õigust saada töötuskindlustushüvitist. Eelnõu järgi tekib tal võimalus end töötuna arvele võtta, kui tal on kogunenud 12 kuud kindlustusstaaži 36 kuu jooksul ja ta pole ise töö kaotust põhjustanud. Eelnõu eesmärk on kõrvaldada äriühingu juhi töötuna arvele võtmise ja töötuskindlustushüvitise saamise tingimustest vastuolu põhiseadusega. Vastuolule põhiseadusega juhtis tähelepanu õiguskantsler, kelle taotlust kaalunud Riigikohus kuulutas kevadel sätte põhiseadusvastaseks ja kehtetuks.
Valitsuse algatatud turismiseaduse, võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (492 SE)
Eelnõuga loetakse pakettreisiks seda, kui ühelt reisikorraldajalt on soetatud vähemalt kaks reisiteenust korraga. Seni tähendas pakettreis peamiselt reisiettevõtja enda koostatud ja ühtse hinnaga pakutud reisi terviklahendust. Muudatused on seotud Euroopa Liidu direktiivi üle võtmisega. Samad nõuded kohalduvad eelnõu järgi ka näiteks majutus-, autorendi- ja reisijaveoettevõtetele, kes pakuvad reisijale reisiteenuste kogumeid. Kui reisija saab reisijaveoettevõttes sama broneerimise käigus peale transporditeenuse valida ka näiteks giidiga ekskursiooni, siis on ka see pakettreis ja reisikorraldaja võtab vastutuse kogu lepingu eest. Pakettreisi korraldaja peab oma kohustuste katteks omama tagatist, mis võimaldab tema maksejõuetuse korral reisijad kodumaale tagasi toimetada ning tagastada makstud reisitasu.
Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (508 SE)
Eelnõu sätestab rahandusministeeriumi kohustuse avalikustada Euroopa Komisjoni läbipaistvusmoodulis antud riigiabi, mis ületab 500 000 eurot. Teave sellise abi kohta tuleb avaldada kuue kuu jooksul alates abi andmisest. Tegemist on 1. juulist 2016. aastast kehtima hakanud Euroopa Komisjoni soovitusega liikmesriikidele, mille eesmärk on võimaldada kodanikel ja ettevõtjatel saada teavet suures summas antud riigiabi kohta. Alates 1. juulist 2016 on Eestis antud sellist abi 76 korda. Eelnõu muudab Euroopa Komisjonile riigiabi aruannete esitamise korda ja sätestab rahandusministeeriumi kohustuse esitada aruanded Euroopa Komisjoni veebirakenduse kaudu. Nimetatud muudatusega viiakse regulatsioon kooskõlla kehtiva korraga.
NordenBladet — Projektis osalevad kõik otseselt Läänemerd mõjutavad riigid, muuhulgas Venemaa, mis kasutavad täna erinevaid meetodeid orgaaniliste väetiste ja neist pärinevate toitainete koguste arvestamiseks.
„Kõikides riikides sarnase süsteemi kasutamine annaks hea võimaluse keskkonnariskide vähendamiseks. Siinkohal tuleb arvestada, et mõnes riigis, nagu Taani, on vastav süsteem väga kõrgel tasemel, samas kui mujal võib olla süsteem vananenud või hoopis puudulik. Seetõttu on projekti oluline eesmärk ka nimetatud valdkonnas mahajääjate järele aitamine,“ rääkis Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi dotsent Allan Kaasik.
„Väga oluline on arvestada kõigi sihtrühmade soovidega, mistõttu viiakse kõik tegevused läbi projektis osalevate partnerite ja assotsieerunud organisatsioonide ja teiste oluliste teadus-, põllumajandus-, nõuande- ja poliitikaid kujundavate organisatsioonide tihedas koostöös. Seejuures publitseeritakse juhendid nii inglise kui ka osalevate riikide riigikeeltes ja levitatakse projekti üritusel, publikatsioonides ja interneti vahendusel. Lisaks koostatakse proovivõtmise kohta juhendav film, kus demonstreeritakse proovivõtmise protseduuri praktikas.
Projekti rahastab Interreg Baltic Sea Region programm. Projekti kestvus on 1.10.2017–31.12.2019.
NordenBladet —Seadusega ratifitseeritakse Eesti Vabariigi ja Jaapani vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise leping ja selle juurde kuuluv protokoll. Lepingule kirjutasid alla Eesti rahandusminister Toomas Tõniste ja Jaapani suursaadik Eestis Yoko Yanagisawa 30. augustil 2017 Tallinnas.
Topeltmaksustamise vältimise lepinguga luuakse eeldused ja kindlus vastastikusteks investeeringuteks ning inimeste, kaupade ja teenuste vabaks liikumiseks. Leping jagab erinevate tululiikide maksustamisõigused kahe riigi vahel ning sätestab riigisisestest õigusaktidest soodsamad maksustamisreeglid. Leping loob õigusliku aluse kahe riigi maksusüsteemide koostoimel tekkiva rahvusvahelise topeltmaksustamise kõrvaldamiseks.
Erinevalt paljudest varem sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingutest piirab Jaapaniga sõlmitud leping teatud lepingust tulenevate soodustuste andmist eesmärgiga ennetada lepingu kuritarvitusi. Lepingus on välja toodud piiritletud loetelu residentidest, kel on õigus saada lepingus dividendi- ja intressitulule ettenähtud soodustusi. Näiteks on selleks füüsiline isik, tunnustatud väärtpaberibörsil noteeritud äriühing, teatud tingimustele vastav pensionifond või valitsus.
Eesti Panga andmetel oli tänavu 31. märtsi seisuga Jaapani otseinvesteeringute maht Eestis 18,2 miljonit eurot, Eesti otseinvesteeringute maht Jaapanis aga ainult 0,1 miljonit eurot.
Eesti on sõlminud topeltmaksustamise vältimise lepingu 57 riigiga. Lepingute koostamisel võetakse aluseks OECD mudelleping, mida muudetakse konkreetsete riikide maksusüsteemi arvestades.
