Kolmapäev, juuni 18, 2025

EESTI UUDISED

Haridus- ja Teadusministeerium kuulutas välja ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu tunnustuskonkursi nominendid

NordenBladet — Selgunud on Haridus- ja Teadusministeeriumi ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu tunnustuskonkursi nominendid, laureaadid kuulutatakse välja 29. novembril. Silmapaistvamaid ettevõtlusõppe edendajaid, õpetajaid ja mentoreid ning ettevõtlikumaid õppureid on viies kategoorias kokku 25.

Haridus- ja Teadusministeeriumi ettevõtlusõppe programmi juht Kristi Ploom ütles, et tunnustamiseks on esitatud tugevad kandidaadid, kelle iseloomustustest jooksevad läbi märksõnad hingega pühendumine ning avatud suhtumine väljakutsetesse ja muutustesse, eesmärgiga teha õppimine huvitavaks, eluliseks ja meeldejäävaks. „Tunnustame ettevõtlusõppe erinevaid osapooli, sest aina rohkem juurdub koolides koostöö põhimõte – teadmine, et õppida ja õpetada saab ja tuleb ka väljaspool klassiruumi, kaasates selleks nii oma ala spetsialiste kui ka kolleege. Samuti tunnustame noori, kelle ettevõtlikkust on kooli poolt pakutu juba positiivselt mõjutanud,“ sõnas Ploom.

Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames tunnustatakse ettevõtlusõpet edendavaid inimesi ja meeskondi tänavu esmakordselt. Tunnustatavate kandidaate sai esitada igaüks oktoobris ettevõtlusõppe programmi veebilehel.

Laureaadid kuulutatakse välja kolmapäeval, 29. novembril ettevõtete ja koolide koostööseminaril „Õppetöö põnevaks ja eluliseks koostöös ettevõtjatega“, mis toimub Tallinnas Erinevate Tubade Klubis algusega kell 10. Auhinnad annavad kell 15.30 üle minister Mailis Reps ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts. Seminarile on oodatud koolide esindajad, ettevõtjad ja ajakirjanikud!

NOMINENTIDE TUTVUSTUSED KATEGOORIATE KAUPA (JUHUSLIKUS JÄRJEKORRAS)

  • Aasta ettevõtlik õppur

Õpilasfirma Festera moodustavad neli liiget: tegevjuht Kevin Reisenbuk, turundus- ja kommunikatsioonijuht Joonatan Oras, tootmisjuht Kris-Robin Sirge ning finantsjuht Sandra Võsaste. Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilasfirmast reaalseks ettevõtteks kasvanud Festera toodab biolagundavaid prügikaste. Kiire tähelennu jooksul on Festera pälvinud ridamisi tiitleid: 2017. aasta Eesti ja Euroopa parim õpilasfirma, Aasta Õpetaja galal pärjati noori aasta õpilase tiitliga ja Äriauhindade galal tunnustati Festerat koos Eesti edukamate ettevõtetega. Kõik Festera liikmed on ettevõtlusõppe valdkonnas väga tegusad ning on jaganud oma kogemusi ja nõuandeid paljudel ettevõtlusõppega seotud üritusel tuhandetele koolinoortele. Oma edulooga on Festera liikmed andnud märkimisväärse panuse ettevõtlusõppe populariseerimisse ja inspireerinud teisi õpilasi ka ise õpilasfirmat tegema.

Eesti Kunstiakadeemia tudeng Liisbet Linntamm osales tänavu kevadel korraga nii äriideede arendusprogrammis STRATERcreative kui ka STARTERtech. Esimeses võitis tema meeskond Fabwire OÜ esikoha. Praegu on koostamisel äriplaan ja valmistutakse osalemiseks Erasmuse noore ettevõtja vahetusprogrammis. Liisbeti firma loodud toote – dekoratiivsete juhtmete – vastu on tundnud huvi mitmed organisatsioonid ning tootearendus on käimas.

Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi õpilane Marten Soeson on kirjeldatud kui märkimisväärselt hea õpilane, noor ettevõtja, edukas ja järjekindel sportlane, ettevõtlik abiturient ja vastutustundlik kodanik. Kõik ettevõtlusalased tegevused koolis ja linnas pakuvad Martenile huvi ning ta osaleb meeleldi erinevatel konkurssidel. TÜ teaduskooli kursused ettevõtlus- ja majandusõpetuse alal andsid talle head teadmised, kätt proovis ta alustuseks õpilasfirmas ja sealt edasi juba oma ettevõttes. Ettevõtlikku vaimu jagab Marten ka koolikaaslastele, võttes vastu uusi väljakutseid ja olles eestvedaja rollis. Sellel õppeaastal viis Marten läbi praktilise töö, mis koondas kogu kooli klassid ja õpetajad ühisele spordipäevale. Lisaks ettevõtlusalastele tegevustele koolis ja väljaspool kooli ning õppetööle jõuab Marten osaleda ka spordivõistlustel, võites auhinnalisi kohti.

Varje Kass, Virve Kass, Taavi Künnapuu, Ingrid Saare moodustasid kevadises STARTER programmis meeskonna nimega FictionFeel. Tartu Kutsehariduskeskuse meeskond, mis praegu kannab nime MTÜ Kohalugu, on näidanud, kuidas ühendada kirjanduslik kultuuripärand ja tehnoloogia ning anda linnakodanikule või külalistele võimalus saada enam infot oma linna ja kirjandusteoste kohta. Lihtsasti kättesaadav rakendus TartuFic teeb nähtavaks Tartu linna erinevate kohtadega seonduvad kirjanduslikud tekstid. Koostöös Tartu O. Lutsu nimelise linnaraamatukoguga on TartuFic andmebaasi koondatud üle tuhande kirjandusliku teksti ja kolmesaja kohamärksõna. FictionFeel on saanud Tartu linna eripreemia Starterlabi kevadisel äriideede võistlusel Kaleidoskoop. Meeskond FictionFeel on näidanud üles sihikindlust idee arendamisel ja elluviimisel, tulnud pühendunud meeskonnana hästi toime alustava ettevõtja väljakutsetega ja kasutanud oskuslikult lisaks STARTER programmile kogu start-up ökosüsteemi võimalusi idee arendamisel ning teadmiste ja kogemuste omandamisel.

  • Aasta ettevõtluse õpetaja

Mare Maasik on Voore Põhikooli õppealajuhataja ja matemaatika õpetaja, kes tegusa ja uuendusmeelse õpetajana innustab lapsi tegutsema infotehnoloogia ja digiloovtööde valdkonnas. Kui kool liitus 2016. aastal Ettevõtliku Kooli võrgustikuga, sai Mare tegevuste koordinaatoriks. Võrgustiku edulugude konkursil, kus hinnati õpet huvitavaks ja eluliseks muutvaid ning kooliväliseid partnereid kaasavaid projekte, võitis Voore Põhikool nii tänavu kui mullu esikoha. Kool ja õpilased on pälvinud tunnustuse paljudel konkurssidel ja alati on heade tulemuste taga olnud Mare märkimisväärne panus.

Ülle Kreos on Kuressaare Vanalinna Kooli geograafia ja bioloogia õpetaja, kes on võtnud enda juhendada põhikooli õpilaste meeskonnamängu Creatlon võistkonnad hoolimata asjaolust, et koolis pole majandusõpet eraldi õppeainena. Pakkudes välja võimaluse panna oma teadmisi ja oskusi proovile majandusvaldkonnas, on Ülle innustanud aktiivseid noori usinasti seda võimalust kasutama. Tulemused on head, mille kinnituseks on eelmise õppeaasta üldarvestuses 3. koht ja meeskonna ülesande 1. koht. Ülle on enda järjekindlusega pannud lapsed oma tööde-tegemiste eest vastutama ja ergutanud nende ettevõtlikkust. Aktiivse ja innuka uuendajana lööb tema silm kohe särama, kui on võimalik lastele millegi uue õpetamisel kasutada uudseid meetodeid ja vahendeid.

Mervi Raudsaar on Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ettevõtluse dotsent. Mervi on teinud ettevõtlusõppe arendamiseks palju nii Tartu Ülikoolis kui väljaspool seda. Ta õpetab mitut ettevõtlusega seotud ainet, on viinud läbi ettevõtlusalaseid koolitusi, on ettevõtlusõppe programmi  Edu ja Tegu üks algatajatest ning projekti Ettevõtluskodu üks arendajatest TÜ-s. Lisaks aitab Mervi kaasa ettevõtlusõppe arendamisele ka TÜ Viljandi kolledžis. Südameasjaks on tal sotsiaalne ettevõtlus ja selle põhimõtete levitamine.

Marju Sepp Pärnumaalt on ajaloo õpetajana endale selgeks teinud hoopis uue valdkonna – ta on muutnud ettevõtlusõppe Are Koolis õpilaste jaoks eluliseks ja põnevaks. Tema ettevalmistatud tunnid on huvitavad, innovaatilised ja lõbusad ning panevad kaasa mõtlema. Õpilaste sõnul jääb  ettevõtlusõppes õpitu seetõttu palju paremini meelde, sest ettevõtlusest saadakse hea ettekujutus.  Eluline õpe on pannud õpilased kriitiliselt mõtlema, millised on ettevõtluse arendamise võimalused ja vajadused kodukandis Are vallas. Tänu õpetaja Marjule väärtustavad Are Kooli õpilased ettevõtlust.

Leelo Lusik on Are Kooli loodusainete õpetaja, kes on algatanud tõhusa ettevõtlusõppe Are Koolis, kaasates ka kohalikke ettevõtjaid. Õpilaste sõnul kinnistab eluline ja põnev ettevõtlusõpe kaasaval ja lõbusal moel teadmisi suurepäraselt ning annab hea ettekujutuse ettevõtlusest. Õpetaja Leelo on koos kolleegi Marju Sepaga organiseerinud praktilise ettevõtlusõppe ettevõtetes, tutvustades õpilastele nii kohaliku piirkonna kui ka Harjumaa ettevõtteid. Koos on välja töötatud ettevõtlusõppe ainekava oma koolile. Leelo on loodusainete õpetajana endale selgeks teinud hoopis uue valdkonna, valmistanud õpilaste jaoks põhjalikult ette tegevused, mis muudavad õppimise  põnevaks ja innovaatiliseks. Eluline õpe on pannud õpilased kriitiliselt mõtlema, millised on ettevõtluse arendamise võimalused ja vajadused Eestis üldse, aga ka kohalikus Are vallas. Õpetaja Leelo panus sellesse, et Are Kooli õpilased ettevõtlust väärtustavad, on märkimisväärne.

Marje Vaan on Pärnu Vanalinna Põhikooli huvijuht, kes innovaatilise ja ettevõtliku õpetajana on   ettevõtlusõppe oskuslikult lõiminud erinevate õppeainetega. Marje on loonud koolis süsteemi õpilaste ettevõtlikkuse arendamiseks ja ettevõtlusõppe juurutamiseks. Ta teeb koostööd erinevate partneritega väljapool kooli ning nõustab ja toetab kolleege ettevõtlusõppe lõimimisel ainetundidesse. Tema eestvedamisel on koolis algatatud majandusõppe tunnid, toimuvad karjääriõpetuse tunnid, õpilaste minifirma huviring ja omavalmistatud toodete laadad. Marje on innustanud õpilasi läbi viima erinevaid koostööprojekte. Tegemist on inimesega, kes on avatud muutustele nii koolis kui ka iseendas, alati valmis uuteks väljakutseteks ning leiab võimaluse ka kõige keerulisemate ideede elluviimiseks. Tema tugevusteks on koostööle orienteeritus, uuendusmeelsus ning oskus lahendada probleeme kõigile osapooltele sobivalt.

Maris Orav on aktiivne, pühendunud ja leidlik õpetaja, kes korraldab Põltsamaa Ühisgümnaasiumis juba aastaid ettevõtlusõpet, äriplaanide koostamist koos projektijuhtimise, karjääriõpetuse ja suhtlemisõpetusega. Maris on aktiivne ettevõtlikkuse ja ettevõtluse propageerija nii koolis kui ka maakondlikel noorte ettevõtlusalastel üritustel. Ta osaleb koos õpilaste ja kolleegidega kõigil ettevõtlikkuse ja ettevõtlusega seonduvatel üritustel, äriideede konkurssidel ja teistes sarnastes ettevõtmistes, kutsub kooli rääkima ettevõtjaid ning külastab õpilastega kodulinnas ja väljaspool asuvaid ettevõtteid. Marise juhendamisel on kool võitnud Ettevõtliku Kooli edulugude konkursil peaauhinna.

Margot Sarv on Kohila Gümnaasiumi majandusõpetajana edendanud noorte ettevõtlikkust ligi 15 aastat ning teinud seda hingega ja edukalt. Tema juhendatud õpilasfirmad on alati olnud omanäolised, tegusad ja tugevad ning pea igal aastal on mõni neist jõudnud ka vabariiklikule lõppvõistlusele. Lisaks on ta korraldanud õpilasfirmade jõululaata alates 2004. aastast, õpilasfirmade sõite teiste riikide laatadele ning aidanud korraldada Eesti õpilasfirmade laatu. Margot on maakonna noorte ettevõtlikkuse arendamisse panustanud aastaid ning olnud seda tehes alati särav, põhjalik, arutlev ning meeleldi oma kogemusi jagav. Ta on alati pidanud oluliseks nii iseenda kui õpilaste arendamist ning hoolitsenud selle eest, et tema õpilased osaleksid võimalikult paljudel ettevõtlus- ja majandusõppealastel üritustel ja koolitustel, olles muidugi ise neid toetamas.

Indrek Jänes on Tallinna Majanduskooli ärinduse õppetooli juht. Äriettevõtjana aasta tagasi kooli pedagoogilisele ametikohale tulnuna ei väärtusta ta seisakuid, vaid soovib kõike arendada. Indreku eestvedada on väikeettevõtluse, sotsiaalmeedia-, turundus- ja ärikorraldusspetsialistide erialad ning ta on hoolitsenud selle eest, et õpetaksid oma ala professionaalid ehk praktikud. Indrek on osalenud aktiivselt nii koolisiseste kui üleriigiliste kutsemeistrivõistluste korraldamisel ning on alustanud ettevõtlikkuse baasmooduliga, olles ise nii eestvedaja kui õpetaja rollis. Ta mõtleb alati aktiivselt kaasa, kirjutab projekte ja töötab kogu hingega selle nimel, et majanduskoolist saaks tõeliselt ettevõtlik kool. Tema innukus ja soov midagi ära teha on lükanud käima rea protsesse, et luua ühest tüüpilisest koolist erakordselt ettevõtlik kool.

Birgit Peterson on missioonitunde ja motivatsiooniga õpetaja, kes peab väga oluliseks noorte ettevõtlikku hoiakut ja selle kujundamist. Pärnu Koidula Gümnaasiumi majanduse ja ettevõtluse õpetajana on ta loonud koolis hästi toimiva ja järjest enam populaarsust võitva ettevõtlussuuna, mis pakub õpilastele teoreetiliste majandus- ja ettevõtlusteadmiste omandamise kõrval ka praktilisi tegevusi. Tema õpilased on pälvinud võite ja tunnustust nii piirkondlikel majandusolümpiaadidel, õpilasfirmade laatadel kui ka rahvusvahelistel projektiettevõtmistel. Birgit rakendab õpetamisviise, mis loovad keskkonna, kus tema õpilased õpivad innustunult ja mõistavad, milleks õpitakse. Ta kujundab õpiprotsessi vastavalt oma õpilaste erinevatele vajadustele ja huvidele ning toetab teadliku tegevuse ja isikliku eeskujuga õpilaste väärtushoiakute ja õpioskuste kujunemist. Ta võimaldab õpilastel õppimise eest vastutust võtta, õpetab õppima, annab tagasisidet ja tunnustab pingutusi. Lisaks on ta loonud toimiva koostöö kolleegide, lapsevanemate ja teiste kogukonna liikmetega, on kaasanud koostööpartnereid nii kodu- kui välismaalt. Kokkulepped paljude piirkonna ettevõtetega parktikabaasideks olemiseks ja arvukad külalisõpetajad erinevatelt elualadelt kinnitavad õpetaja oskust luua toimivaid koostöösuhteid eelkõige õpilaste arengueesmärke silmas pidades. Tähelepanu väärib tema oskus leida rahvusvahelise ambitsiooniga ideedele erinevate projektide kaudu rahastus.

  • Ettevõtlusõppe edendaja

Võru Gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits ning huvi- ja projektijuht Andri Tallo on lisaks uue kooli edukale käivitamisele suutnud seal silmapaistvalt juurutada õpilasfirmade programmi. Nende tegevus on mõjutanud ettevõtlusõpet kogu Võrumaal – selles maakonnas on ühe elaniku kohta on enim õpilasfirmasid. Kahe esimese õppeaastaga on tulemuslikult juhendatud 25 õpilasfirmat, sel õppeaastal on neil plaanis olla toeks 15 uue õpilasettevõtte loomisele. Õpilasfirmade programmist võtab osa üle poole 11. klassi õpilastest. Noored õpilasettevõtjad on osalenud Karmo ja Andri eestvedamisel pea kõikidel Eesti õpilasfirmade laatadel ning väisatud on ka rahvusvahelist õpilasfirmade festivali Riias. Õpilasfirmade programm on muutnud kooli populaarseks ka gümnaasiumisse suundujate hulgas.

Viivika Vilja on Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse noorte ettevõtlikkuse ja tööhõive projektijuht. Teda iseloomustatakse kui inimest, kes annab oma hinge ja energia selleks, et Pärnumaa noored saaksid osaleda ettevõtlusega seonduvatel konkurssidel, õppekäikudel ja konverentsidel. Viivika on loonud ühe suurima Ettevõtliku kooli võrgustiku Eestis, korraldanud võrgustiku üritusi Pärnumaal ning olnud mitu aastat ettevõtlusnädala peakorraldaja maakonnas. Suurepärane planeerimisoskus ja teiste soovidega arvestamine on teinud temast kõrgelt hinnatud noorte ja haridusasutustega suhtleja.

Tabasalu Ühisgümnaasium on teinud suure hüppe ettevõtlusõppes, pakkudes lastele õpet alates 1. klassist. Erinevate kooliastmete õpilastel on võimalik osaleda Junior Achievement Eesti õpilasfirma programmides. Õpilased osalevad edukalt majandusolümpiaadil ja Erasmus KA2 projektis koos teiste riikide õpilastega, luues oma rahvusvahelised õpilasfirmad. Oluliseks peetakse õpetajate arendamist ja selleks suunatakse õpetajaid teadmisi hankima ka piiri taha. Õpetajad korraldavad igal aastal ettevõtlusõppepäeva huvilistele mujalt Eestist ning lisaks õppepäevi ja koolitusi teistes Harjumaa koolides. Tabasalu Ühisgümnaasium teeb koostööd nii kohalike kui ka teiste Eesti ettevõtjatega ning kaasab neid nii ettevõtluspäeva tegemistesse, Tagasi Kooli programmi raames kui ka ettevõtlustundidesse edulugusid jagama, samuti tehakse õppekäike ettevõtetesse.

Pirita Majandusgümnaasium on majanduskallakuga kool, kus ettevõtlus- ja majandusõpet pakutakse süsteemselt kõigis kooliastmetes. Gümnaasiumi suundadeks on majandus ja loomeettevõtlus. Õpilased osalevad õpilasfirmades ja edukalt piirkondlikel ning vabariiklikel ainevõistlustel-olümpiaadidel ja koolisisestel õpilasvõistlustel. Tänavu korraldas kool Tallinna gümnasistidele juba neljanda majanduskonverentsi, kus esinejateks olid arvamusliidrid ja oma ala spetsialistid. Erinevate teemanädalate, projektide ja õppeainete raames kohtuvad õpilased ettevõtjatega, käivad õppekäikudel ning töövarjudeks. Koolis pööratakse tähelepanu ettevõtlus- ja majandusvaldkonna ning -temaatika toomisele kõikidesse õppeainetesse, õpetajate koolitamisele ning õpilaste motiveerimisele. Õppe süsteemseks muutmiseks on loodud majandusõppe lõimitud õppekava ja avatud gümnaasiumi loomeettevõtluse õppesuund.

MTÜ Ettevõtlusküla on panustanud juba kuus aastat ettevõtlus- ja finantshariduse edendamisse. Välja on töötatud õppemängud ettevõtlikkuse, ettevõtluse ja finantshariduse õpetamiseks erinevatele haridusastmetele ning loodud õppemängud lasteaia viimasele vanuserühmale, algkoolile ja põhikoolile. Viiakse läbi koolitusi ka gümnaasiumiealistele ja õpetajatele. MTÜ Ettevõtlusküla programmidest on aastate jooksul osa saanud rohkem kui 4600 õpilast ja 250 õpetajat ligi 70 erinevast Eesti koolist. Eelmisel õppeaastal avati unikaalne õppekeskkond Ettevõtlusküla Äritänav. Ettevõtlusküla on osalenud erinevates kutsekoolide õpilastele ja tudengitele mõeldud ettevõtlikkust toetavates projektides. Algatatud on ka Äritänava Ettevõtluskool, mida korraldavad ettevõtlikud noored noortele, ja suvine Ettevõtluslaager. Ettevõtlusküla on pälvinud tiitlid Eesti Ettevõtlikkuse Edendaja 2017 ja Euroopa Ettevõtluse Vaimu Edendaja 2017.

Äriideede arendusprogrammi STARTER eestvedajad Tartu Ülikooli Ideelaboris, TTÜ Mektory keskuses ja Tallinna Ülikoolis – Piret Arusaar, Maret Ahonen, Marek Mühlberg, Külliki Tafel-Viia, Silja Lassur, Anu Oks, Kristi Tättar – teevad oma tööd südamega. Tänu nende tööle on kõrgkoolide ja kutsekoolide, aga ka gümnaasiumide õppuritel võimalik oma ideid arendada, selleks vajalikke teadmisi ning ekspertide ja mentorite tuge saada.

  • Aasta ettevõtlusõppe mentor

Mart Kikas on Room For You OÜ juhi ja koolitajana olnud märkimisväärselt hea Eesti Kunstiakadeemia tudengite ja õppejõudude nõustaja ärimudeli loomise ja ettevõtlusest arusaamise vallas juba kaks aastat järjest. Ta on nõustanud üle kahesaja tudengi ja õppejõu ning samas motiveerinud tudengeid osalema STARTER äriideede arendamise programmides.

Kuldar Leis on endine Hoiupanga regioonijuht, juhtinud Ösel Foodsi ja Premia Foodsi ning praegu seotud kümmekonna ettevõttega. Kuldari muljetavaldav kogemustepagas on teinud temast vajaliku persooni erinevates ettevõtlusõppe alastes tegevustes, näiteks on ta osalenud mitu aastat äriideede arendamise programmi STARTER raames nii tudengitiimide mentorina kui võistluse hindamiskomisjoni töös. Kuldarit iseloomustab positiivne ja inspireeriv hoiak tiimide nõustamisel. Tema pikaajaline ettevõtluskogemus võimaldab tal jagada nii valdkondlikke ekspertteadmisi kui juhtimisalaseid praktikaid ning seda jäätisest kuni moodsate ja innovaatiliste lahendusteni ehituses. Kogemused, teadmised, soov noori toetada ja avatus koostööks – need on peamised alustalad, millel baseerub ja toimib koostöö Kuldariga.

  • Ettevõtlusõppe programmi aasta tegija

Katrin Kivisild, kelle tööandjaks on SA Innove, juhib ettevõtlusõppe programmi tegevussuunda, mis tegeleb ettevõtlusõppe laiendamisega üldharidus- ja kutsekoolidesse. Katrin on andnud tähelepanuväärse panuse sellesse, et 14 kutsekooli asusid sellel õppeaastal ettevõtlusõppe mooduleid piloteerima. Lisaks aitab Katrin ettevõtlusõppe programmis nõu ja jõuga kaasa sellele, et Junior Achievement Eesti õpilasfirmade programmid ja Ettevõtliku kooli haridusprogramm koolides aina rohkem leviksid.

Kristi Goldberg on Ida-Viru Ettevõtluskeskuse koolitusjuht, kes panustab nii Ettevõtliku kooli haridusprogrammi kui ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu. Alates 2016. aastast on Kristi üle Eesti viinud läbi ligi sada koolitust, et luua ühtne Ettevõtlike koolide võrgustik. Selle aja jooksul on Ettevõtliku kooli võrgustikuga liitunud 64 uut kooli, et viia koolis süsteemselt sisse ettevõtlusõpe ning seeläbi organisatsiooni arendada. Lisaks koolitamisele aitab Kristi programmi ka edasi arendada ja täiendada.

TTÜ Mektory Start-Up programmi peaspetsialist Anu Oks on inimene, kelleta ei möödu ükski oluline start-up sündmus Mektorys. Anu on väga aktiivne õppurite äriideede arendamise programmi STARTERtech elluviija ja arendaja TTÜs. Lisaks baasprogrammile on tema algatusel piloteeritud ka edasijõudnute programmi ning mõlemaid programme ka täiendatud. Anul on õnnestunud suurepäraselt kokku viia  õppurite meeskonnad, mentorid ja erinevate valdkondade eksperdid. Aastate jooksul on STARTERtech programmi TTÜs läbinud arvestatav hulk meeskondi ning mitmed on võitnud ka teisi võistlusi ja auhindu: meeskonnad Laps Kooli, MoleQL, Lainergy, Smart Load Solutions, FusionPedal, Ethico Foods. Viimasena mainitu võitis septembris University Startup World Cup 2017 GreenTech kategoorias peaauhinna. Anu teadmised iduettevõtlusest ja kontaktide võrgustik on kaasa aidanud eelinkubatsiooni programmi arendamisele ning tema roll meeskondade arenemisel ja suunamisel on arvestatav.

Lisainfo

Ettevõtlusõppe programm: ettevõtlusõpe.ee ja www.hm.ee/ettevotlusope.

Ettevõtlusppe programmi Edu ja Tegu toetab Euroopa Sotsiaalfond.

 

Avafoto: Mait Palts (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Ratas: võtsime idapartnerluse tippkohtumisel vastu 20 praktilist eesmärki aastaks 2020

NordenBladet — Belgia, Brüssel, 24. november 2017 – Euroopa Liidu ja idapartnerlusriikide juhid võtsid täna Brüsselis Idapartnerluse tippkohtumisel vastu ühisavalduse koos 20 konkreetse eesmärgiga, kuidas tugevdada idapartnerlusriikide majandust, ühenduvusi ja keskkonda, valitsemist ning ühiskonda aastaks 2020.

„Idapartnerlus on kahtlemata edulugu ning keskendub Euroopa Liidu naabruspoliitika peamisele eesmärgile – see parandab tuntavalt ja nähtavalt inimeste elujärge koostöös idapartnerlusriikidega ja vastavalt nende soovidele. Euroopa Liit märkab ja hindab kõrgelt nende riikide Euroopa-püüdlusi ning soovi tihedamaks koostööks,“ ütles peaminister Ratas ning lisas, et jõukam ja stabiilsem naabrus suurendab ka Euroopa inimeste heaolu ja julgeolekut.

„Ühtlustatud ja madalamad mobiilsed rändlustasud idapartnerite vahel. Läänemerd ja Musta merd ühendava digitaalse transpordikoridori pilootprojekt. Küberkuritegude politseiüksuste loomine. Liiklussurmade vähendamine. Enam kui 80 000 partnerriigi noore ja noorsootöötaja osalemine Erasmus+ programmis,“ tõi peaminister mõned näited sellest, mida Euroopa Liit ja idapartnerlusriigid soovivad järgmisel kolmel aastal ellu viia.

Euroopa Liit on alates 2009. aastast, mil Idapartnerluse programm ellu kutsuti, toetanud Armeeniat, Aserbaidžaani, Valgevenet, Gruusiat, Moldovat ja Ukrainat kokku 5,4 miljardi euroga.

Idapartnerlusest on sündinud üle 10 000 uue töökoha ning toetust on saanud umbes 100 000 ettevõtet. Euroopa Liit on panustanud näiteks Ukraina ja Moldova raudteeühenduste kaasajastamisse, Gruusia tänavail sõidab üle 150 energiatõhusa bussi ning Valgevenes ehitati 6 energiatõhususe laborit. Euroopa Liit on investeerinud 15 miljonit eurot digiteadusesse ja –haridusse, toetades umbes 2 miljonit tudengit. Lisaks on Euroopa Liit 2014. aastast toetanud 75 miljoni euroga noorte oskuste arendamist ja tööturule aitamist.

„Peame jätkama sama ambitsioonikalt või enamgi. Tööd tuleb meil koos jätkata kolme ühise sõlmkohaga: strateegilise kommunikatsiooni parandamine, vastupanuvõime suurendamine ja koostöö sobitamine iga partnerriigi soovidega. Neil riikidel, kes reforme edukamalt ellu viivad, peab olema rohkem koostöövõimalusi Euroopa Liiduga,“ kinnitas Ratas.

Peaministri sõnul tuleb jätkuvalt nii Euroopa Liidus endas kui ka idapartnerlusriikides inimestele paremini selgitada, mida ja miks Euroopa Liit teeb nende elujärje parandamiseks.

Idapartnerlus ehk Euroopa Liidu koostöö Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevenega on Eesti Euroopa Liidu eesistumise üks prioriteetteemadest.

Lähemalt Idapartnerluse saavutustest ja tulevastest eesmärkidest: http://www.consilium.europa.eu/en/meetings/international-summit/2017/11/…

 

Avafoto: Jüri Ratas (Euroopa Liidu ametlik foto/Riigikantselei/Jürgen Randma)
Allikas: Eesti Riigikogu

 

Eestis suuremad peretoetused kui Soomes: eesti pere naasis Soomest tagasi Eestisse

NordenBladet — Kolmelapseline pere saab Eestis nüüd rohkem toetusi kui Soomes ning väiksepalgaliste maksusoodustused on suuremad kui Soomes, mistõttu otsustas Vantaal elanud Ööpikute pere naasta tagasi Eestisse.

Peretütar Janeryn Ööpik (13) ei soovinud kolm aastat tagasi Eestist Soome kolida, nüüd on ta vastu, et Eestisse tagasi minna. Janeryni arvates on Soomes kõik parem, välja arvatud koolitoit. Õppida antakse Soomes vähem ja õpetajaga saab normaalselt rääkida. Soomes teeb õpetaja nalja ja naerab, on nagu inimene. Eestis on õpetaja autoriteet. Janerynile on Soomes tekkinud sõbrad ja ta on ära õppinud keele, seetõttu on lahkumine raske.

Eesti naise Kristin Ööpiku pere kaks nooremat poega on juba Eestis, tema ise on vanema tütrega veel Vantaal Mikkolas viimaseid asju kokku pakkimas, vahendab Helsingin Sanomat.

Kristin Ööpik räägib, et lapsepuhkusel kodus olles saab ta Soomes sama summa kui Eestis, aga Eestis ei pea maksma nii suurt üüri.

Ööpikute pere elas Soomes kolm aastat. Mees töötas ehitusel, naine oli koristaja. Naine on nüüd võrrelnud toetusi kahes riigis. Peres on kolm kooliskäivat last ning peatselt on sündimas neljas.

Kristin Ööpik ei kahetse, et pere kolm aastat tagasi Soome kolis – see aitas masendusest välja pääseda. Mees töötas juba Soomes. Eestis olles käis naine tööl kahe koha peal ja teenis 600 eurot. Koju jõudis poole kümne ajal õhtul. Tekkis küsimus, et milleks. Eestis olles pidi 10-aastane Janeryn hoolitsema oma 4- ja 5-aastaste vendade eest, andma neile süüa ja panema neid magama. Isegi tule pidi laps ahju tegema.

Soome kolides ei osanud Kristin Ööpik keelt ega tundnud maad. Sellele vaatamata leidis ta omale töö ja korteri kahe nädala jooksul – Facebooki kaudu. Soomes oli siis tööpuudus 9 protsenti.

Palk oli Soomes 1400 eurot ja korteri üür 1300 eurot kuus. Sama lugu on Eestis – korteri peale kulub ühe kuu palk. Ühe palgaga pere ära ei ela.

Hiljem sai Ööpikute pere Soomes eluasemetoetust. Eestis on perel oma väike maja, nii et toetust poleks tarvis taotleda.

Soomes oli perel rohkem aega enda jaoks, kuna tööpäevad lõppesid enne viit õhtul ja nädalavahetused olid vabad. Perel jäi alles nii palju raha, et nad said käia oma esimesel pikamaareisil Egiptuses Hurghadas. Reisi eest maksti maksuametilt tagasi saadud maksutagastuse eest – nimelt oli Kristin omale Soomes määranud esialgu liiga kõrge maksuprotsendi.

Kristini arvates oleks tal Soomes olnud paremad võimalused, kui ta oleks õppinud ära soome keele. Aga ta tunnistab, et oli laisk ja ei viitsinud keelt õppida. Keeleõpe oleks olnud tasuta. Ent keelt polnud vaja õppida, kuna naabrid Vantaal olid kas eestlased või muud välismaalased. Esimesena õppis keele ära tütar, kes käis esimesel aastal välismaalastele mõeldud ettevalmistusklassis.

Raviteenused on Ööpiku arvates Eestis paremad kui Soomes. Kui ta Soomes rasedana ei pääsenud kohe arsti juurde, sõitis ta esimese laevaga Eestisse. Üllatus oli ka see, et Soomes on kiirabi tasuline.

Samuti oli üllatusi laste kasvatuses. Näiteks ei tohi Soomes jääda lapsed pikemaks ajaks üksi koju. Aga mis on pikk aeg? Näiteks Janeryn hoolitses Eestis täielikult oma vendade eest, aga Soomes ei tohtinud ta neile isegi lasteaeda järele minna. Samas oleksid lapsed juba sügisel kooli läinud.

Kristin rääkis, et Soomes on tavaline, et eesti mehed lähevad tööle ehitusele ja naised tulevad järgi koristajateks. Eestis on ehitajate palgad tõusnud, aga Kristin ei tea veel, kas ta pärast emapuhkust Eestisse elama jääb. See sõltub osaliselt palgast. Tema endisel töökohal on palk tõusnud kolme aastaga 60 eurot ja seda on vähe. Koos maksukärbetega oleks palgalisa endisel töökohal 126 eurot kuus. Vaatamata muutustele on palgad Eestis jätkuvalt madalad, eriti arvestades toidu hinda.

Tütar Janeryn on vajadusel valmis koos perega kolima kuhu iganes, kasvõi Norrasse ja õppima ettevalmistusklassis ära uue keele.

Kolme- ja neljalapseliste perede lapsetoetused läksid Eestis Soome omadest mööda tänavu juulis, kui Eestis hakati maksma suurte perede toetust. Nüüd saab kolme lapsega Eestis 500 ja nelja lapsega 600 eurot kuus. Need summad on üle saja euro suuremad kui Soomes. Ühe ja kahe lapse puhul on Soome toetused suuremad.

Vanemapuhkusel olles makstakse Eestis vanematele sada protsenti eelmise aasta palgast ja vanemapuhkuse pikkus on 18 kuud – seda on kaks korda enam kui Soomes. Ööpiku jaoks pole mõeldav, et ta peaks 9-kuuse lapse lasteaeda panema.

Ajal, mil Soomes lapsetoetusi kärbitakse, pannakse Eestis neid juurde. Toetused on aga inimestel elukoha valiku puhul olulised, rääkis Eesti ja Soome vahel inimeste liikumist uurinud Tartu ülikooli teadlane Pihla Siim.

Ainult toetuste pärast Ööpikute pere Soomest tagasi Eestisse ei koli. Tähtsad on ka Eestisse jäänud tuttavad ja sugulased. Eestis on võimalik vajadusel lapsi kellegi hoolde jätta. Soomes pole aga kedagi, kellega isegi kohvikus käia.

Sel ajal, kui Ööpikud elasid Soomes, kärbiti Eestis väikse ja keskmise sissetulekuga inimeste maksukoormust. Eesmärk on see, et Ööpiku-taolised töökad ja tublid inimesed Eestisse elama jääksid.

Näiteks 600-eurose palga puhul jääb järgmisest aastast inimstele igas kuus 66 eurot rohkem kätte. See on oluline just väiksepalgalistele, kes on olnud põhilised Eestist lahkujad.

Eesti rahvaarv on täna 1,3 miljonit, mida on 250 000 võrra vähem kui Eesti iseseisvudes 1991. aastal.

Eesti erakonnad on üksmeelselt otsustanud, et elanikkkonna vähenemisele tuleb panna piir. Praegu ongi toimumas muutus, kuna rahvaarv on kahel viimasel aastal pööranud kasvule esimest korda viimase 25 aasta jooksul. Üks põhjustest on Ööpiku-taolised tagasitulijad.

See on ka põhjus, miks lapsetoetuste tõstmist keegi Eestis ei vaidlusta. Teine lugu on aga maksureformiga. Seni on Eesti saanud kiita ühtlase tulumaksumäära pärast, nüüd aga hakatakse sisse viima erisusi. Aga isegi pärast muutusi ei sarnane Eesti maksusüsteem Põhjamaadega, sest üle 20 protsendi kellegi maksumäär ei tõuse.

Avatud on konkurss riikliku programmi „EESTI KEEL JA KULTUURIMÄLU II (2014−2018)” täitmiseks 2018. aastaks

NordenBladet — Haridus- ja Teadusministeerium avab konkursi riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu II (2014-2018)“ täitmiseks 2018. aastal. Programm keskendub eesti keele ja kultuuri uurimise arendus- ja tugitegevustele. Taotlusi saab esitada kolme mooduli raames:

1. Eesti keel

1.1. Eesti keele valdkondade tervikkäsitluste ettevalmistamine ja väljaandmine. Eesti (kirja)keele ajaloo, murrete ja lähisugulaskeelte allikapublikatsioonid, ülevaated ja teatmeteosed. Sõnaraamatud.

1.2. Eesti keele uurimiseks ja õppeks vajalike andmebaaside koostamine, allikmaterjalide digiteerimine ja publitseerimine.

1.3. Keelekorralduse edendamine.

1.4. Eesti keele populariseerimine.

1.5. Erivajadustega inimeste eesti keel.

2. Kultuurimälu

2.1. Eesti kultuuri eri valdkondade olulised ülevaated, leksikonid, teatmeteosed ja andmebaasid.

2.2. Allikpublikatsioonid ja üldistavad erikäsitlused.

2.3. Kultuuri järjepidevuse toetamine.

3. Humanitaarväljaannete toetamine

3.1. Toetatakse tegevusi, mis aitavad perioodilistel väljaannetel liituda rahvusvaheliste andmebaasidega ja püsida nendes.

3.2. Toetatakse ajakirjade liitumist DOI süsteemiga.

Kuna algab käesoleva programmi viimane aasta, saab uusi taotlusi esitada maksimaalselt 1 aasta kestvatele projektidele. Uute projektide puhul ootab programmi juhtkomitee seega eelkõige tegevusi, mis on kontsentreeritud, kindla sihi ja lõpptähtajaga – projektid, mis on aastaga ellu viidavad.

Taotlemine toimub Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) kaudu (www.etis.ee). Täpsemad juhised ja nõuded taotluste koostamiseks on esitatud juhendis, mille leiab ETISe taotlusvormi juurest ja käesoleva uudise lõpust. Taotluste esitamise tähtaeg on 15. detsember 2017.

Täpsem teave programmi kohta on kättesaadav Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleheküljel www.hm.ee (Tegevused > Teadus > Teadusprogrammid > Eesti keele ja kultuurimälu programm).

Lisateave sisulistes küsimustes:

Martin Eessalu, Haridus ja Teadusministeeriumi teadusosakonna peaekspert

e-kiri martin.eessalu@hm.ee , tel 735 4061

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

TTÜ energeetikateadlased: taastuvenergia kasutamine toob endaga ka uued väljakutsed

NordenBladet — Viimased kolm aastat on TTÜ elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi juhi, professor Ivo Palu eestvedamisel tegeletud personaalse uurimistoetuse (PUT, ehk riiklik rahastustoetus võimekamatele teadusprojektidele) toel uurimisprojektiga „Uute elektritootmismustrite mõju kõrgepingeseadmete ja kaablite isolatsioonile“.

Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks suurendada taastuvenergia osakaalu aastaks 2020 20%ni. Eesti ja Euroopa Liidu elektrisüsteemid on olukorras, kus senikasutatud, ehk fossiilsed energiaressursid pole enam eelistatud ja üha enam otsitakse võimalusi, kuidas meie kasvav energiavajadus katta taastuvenergiaallikatega. See tähendab jõulist taastuvenergia tootmise arendamist.

Teadusprojekti juht, kõrgepinge uurimisgrupi professor Ivo Palu: „Kui traditsioonilised elektrijaamad on võimelised tootma elektrit vastavalt tegelikule hetkevajadusele, siis taastuvenergiaallikad, ehk tuul ja päike, on sobival ajal saadaval vaid juhuslikult ning võrreldes traditsiooniliste soojuselektrijaamadega on nende elektri tootmine tunduvalt raskemini prognoositav ja ebaühtlasem“.
Uurimistöös võrreldud tuule- ja päikesejaamade tootmisgraafikutest selgub, et tuule korral on muutused elektri tootmises hoopis suuremad kui päikese korral. On ilmne, et meie laiuskraadil pole nii ööpäeva- kui aastaringselt võimalik päikeseenergiaga arvestada, samas saab tuuleelektrit toota sõltumata aasta- või kellaajast.

Nii nagu on toimunud muutused elektri tootmises, on muutuses ka elektrienergia ülekanne ja jaotamine. Pikaaegne tendents on olnud viia elektrikaablid maa alla. See on ühest küljest kindlasti kasutajasõbralikum ja ilmastikukindlam, teisest küljest toob aga endaga kaasa ka uusi probleeme. Kogu sellise võrgu nõrgimad kohad on kaablite ühenduskohad ehk muhvid. Kui traditsiooniline elektritootmine kasutab õhuliine, siis moodsates taastuvenergia lahendustes on kasutuses kaabbelliinid, kus kaablite ühenduskohti on palju. Just need ühenduskohad kuluvad selle muutliku voolu tekitatud paisumiste ja kahanemiste tõttu rohkem, vähendades sellega kogu elektrisüsteemi töökindlust (näiteks ühe muhvi rike võib tähendada umbes päevapikkust elektritootmise katkestust).

Uute taastuvenergiaallikate ühendamisega olemasolevasse, ehk traditsioonilisse elektrivõrku kaasneb seega hulk lisaaspekte. Nende (nn juhuslike) tootmisvõimsuste lisandumine muudab oluliselt elektriliinide ning teiste elektrijaotusseadmete võimsusvoogude mustreid, tekitades lisakoormust eelkõige kõrgepingevõrgu seadmete ja elementide isolatsioonile.

„Oma projektiga seadsime eesmärgiks uurida nende nn juhitamatu iseloomuga elektritootjate poolt põhjustatud lisakoormuste iseloomu ning saadud andmetega kirjeldada selle mõju peamiselt kaablite, aga ka teiste elektriseadmete isolatsiooniomadustele“, selgitab professor Palu.

Ivo Palu: „Edumeelne maailm on liikumas taastuvenergia kasutamise suunas. Mida enam me aga sõltume taastuvenergiast, seda suuremat tähelepanu tuleb pöörata tuleviku elektrijaamade-sisestele elektriühendustele“.

Uurimistöö valmis eesotsas TTÜ elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi uurimisrühmaga (juht prof Ivo Palu), koostöös Aalto ülikooli teadlastega.
Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT