NordenBladet — Käesoleva nädala tööpäevadel teevad Eesti kohal harjutuslende Ämari lennubaasis õhuturbemissioonil teenivad Belgia õhuväe piloodid hävituslennukitel F-16 ning õppusel viibivad Ühendkuningriigi õhuväe piloodid hävitajatel Eurofighter Typhoon.
Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.
NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude, läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Eesti, Läti ja Leedu on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.
Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004, mil Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse, panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.
Belgia õhuväe lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 5. septembril. Šiauliai lennubaasis paikneb alates 30. augustist USA õhuväe lennusalk, mille relvastuses on hävitajad F-15.
Allikas: Eesti Kaitsevägi Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Kaitseinvesteeringute keskuse eestvedamisel valminud „Kaitseväe keskkonnakäsiraamat“ kirjeldab kaitseväe tegevuste ja keskkonnateemade seoseid ning annab ülevaate ja praktilised juhised, kuidas keskkonnategevust kaitseväes korraldada.
Käsiraamatu koostas Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus kaitseministeeriumi tellimusel, raamatu peatükkide koostamisel on abiks olnud aga paljud kaitseministeeriumi valitsemisala töötajad.
Käsiraamat on mõeldud abivahendiks allüksuste ülematele, vastutavatele isikutele ja väljaõppe läbiviijatele ning kõigile kaitseväe ja kaitseinvesteeringute keskuse töötajatele, kes taristu korrashoiu ja keskkonnaküsimustega kokku puutuvad.
„Käsiraamat on süsteemne juhendmaterjal, mis koondab kokku nii keskkonnaalased nõuded kui ka praktilised nõuanded. Seda on lihtne kasutada nii väljaõppe korraldamise juures kui ka igapäevases töös, et värskendada teadmisi,“ ütles kaitseinvesteeringute keskuse keskkonnajuht Diane Salimaa, kelle sõnutsi ei olnud käsiraamatu koostamise eesmärk lisanõudeid esitada, vaid koondada aja- ja asjakohane teave kompaktsesse vormi.
Käsiraamat on jagatud kolmeks suuremaks peatükiks: kaitseväe taristu kasutus ja haldus, keskkonnahoidlik tegevus administratiivhoonetes ja kaitseväe väljaõppeline tegevus. Käsiraamatusse on koondatud õigusaktidest ja kaitseväe juhenditest tulenevad keskkonnanõuded, juhised väljaõppe läbiviijatele, jäätmekäitluse ja ohtlike ainete käitluse, raietööde ning vee kasutamise ja heitvee käitlemise põhimõtted, samuti juhised transpordi korraldamiseks ja energia säästmiseks. Peale taristu kasutamise ja haldamise käsitletakse raamatus ka keskkonnahoidlike tegevuste põhimõtteid administratiivhoonetes.
„Keskkonnahoidliku tegevuse korraldamiseks on vaja mõista, kuidas kaitseväe tegevus keskkonda mõjutab ning milline on iga konkreetse tegevuse mõju,“ ütles Salimaa. Keskkonnateadlikkuse tõstmine ning keskkonnateabe viimine territooriumide kasutajateni aitab vähendada nii halduskulusid kui ka keskkonnariske. Need meetmed omakorda vähendavad kaitseväe tegevusest tulenevat mõju keskkonnale tervikuna.
Kaitseinvesteeringute keskuse spetsialistid alustavad käsiraamatu tutvustamist sihtrühmadele veel selle aasta sees.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus alustas tööd 1. jaanuaril 2017. Keskus vastutab muu hulgas kaitseväe harjutusväljade ja linnakute keskkonnanõuetele vastava arendamise ja haldamise eest ning on kaitsevaldkonna keskkonnaalase kompetentsi kandja. Kaitseinvesteeringute keskuse eestvedamisel on koostatud mitme harjutusvälja ja linnaku keskkonnakorralduskavad. Kaitseministeeriumi valitsemisala keskkonnategevust reguleerivad lisaks siseriiklikele õigusaktidele juhendid, rahvusvahelised kokkulepped ja NATO standardid. Kogu kaitsevaldkonna keskkonnaeesmärgid ja põhimõtted võtab kokku kaitseministeeriumi keskkonnapoliitika koos tegevuskavaga.
Allikas: Eesti Kaitsevägi Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski tutvustas 30.novembri valitsuse istungil uut noortegarantii tugisüsteemi ning valitsuse liikmed kiitsid selle põhimõtted heaks. Loodav süsteem võimaldab kohalikul omavalitsusel pakkuda 16–26-aastastele noortele tuge naasta tööturule ja haridusellu. Noortegarantii tugisüsteemi eesmärk on vähendada mittetöötavate ja -õppivate noorte arvu.
„Ehkki paljud organisatsioonid teevad tänuväärset tööd noorte abistamisel, puudub meil praegu terviklahendus nende noorte leidmiseks ja toetamiseks, kes vajavad haridustee jätkamisel või tööhõivesse liikumisel spetsialistide abi. Peamiseks takistuseks on olnud ülevaate puudumine tuge vajavatest noortest, lisaks ka ebapiisav juhtumikorraldus abivajajate toetamiseks, mistõttu on toetussüsteem killustunud,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. „Rahvusvaheline praktika ja Eesti enda kogemus näitavad selgelt, et tuge vajavate noorteni jõudmine ja nende tegutsema panemine eeldab personaalset lähenemist ja usalduse tekitamist.“
Noortegarantii tugisüsteemi loomiseks on sotsiaalministeerium väljatöötanud sotsiaalhoolekande seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu.
Noortegarantii regulatsiooni rakendamine eeldab täiendavat IT-lahendust, et kohalikud omavalitsused saaksid sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist (STAR) infot enda piirkonnas elavatest potentsiaalselt tuge vajavatest noortest, kes ei õpi, ei tööta, ei otsi tööd ega viibi mõjuval põhjusel tööturult eemal. See info võimaldab noorega ühendust võtta ning kui noor soovib haridustee jätkamiseks või tööturule liikumiseks abi, saab omavalitsus pakkuda talle vajalikku ja sobivat tuge. Kui noor abi ei soovi, võib ta sellest loobuda ja keelata oma andmete töötlemise.
Sotsiaalministeerium testib ja arendab noortegarantii tugisüsteemi koostöös kohalike omavalitsustega aastatel 2018–2020. Praeguseks on avaldanud valmisolekut testimises osaleda viis kohalikku omavalitsust. Pilootprojektis osalemisest on huvitatud Tartu, Võru ja Kohtla-Järve linnavalitsused ning Raasiku ja Saaremaa vallavalitsused.
„Kohalikult omavalitsuselt oodatakse oma piirkonna noortega tegelemist ja nende kasvatamist täisväärtuslikeks kodanikeks,“ ütles Võru abilinnapea Sixten Sild. „Püüamegi seda teha, kuid ikka ja jälle tulevad ilmsiks murelapsed, kelle puhul tuleb ühiskonnal hakata tegelema kurbade tagajärgedega, sest õigel ajal on jäänud sekkumata ja suunamata. Selliseid probleeme saaks minu hinnangul tublisti vähendada, kui omavalitsused saaksid riskitsooni jäävate noorte kohta infot võimalikult varakult. Seepärast toetan väga noortegarantii tugisüsteemi loomist ja oleme Võru linnavalitsuse poolt meeleldi selle piloteerijateks.”
2016. aastal viidi Tartu ja Võru linnades läbi pilootprojekt, millega testiti registrite vahelise andmevahetuse toimimist. Katsetuse tulemused näitasid, et noortegarantii tugisüsteemiga loodava IT-lahendusega on võimalik kohalikele omavalitsustele luua abivahend, mis muudab abivajajateni jõudmise märksa lihtsamaks.
Tugisüsteemi väljatöötamisega seonduvad kulud on ligikaudu 660 000 eurot, millest 85% kaetakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest ning ülejäänud ca 99 000 tuleb riiklikust kaasfinantseeringust. Summa sisaldab nii IT-lahenduse loomist kui ka juhtumikorralduse mudeli väljaarendamist.
Lisaks on plaanis korraldada avatud taotlusvoor, kust kohalikud omavalitsused saaksid loodava tugisüsteemi kasutuselevõtuks taotleda vajadusel täiendavat rahastust. Loodava tugisüsteemi kasutamine on kohalikele omavalitustele vabatahtlik.
Eestis on noorte töötus kaks korda suurem kui keskmine töötus ning üldisele heale tööturuseisule vaatamata on noorte töötus hakanud kasvama. 2017. aasta kolme esimese kvartali keskmisena oli noorte töötuse määr 14,1%, samas üldise töötuse määr ca. 6%.
Käesolev seadus on kavandatud jõustuma 2018. aasta 15. aprillil.
Allikas: Sotsiaalministeerium Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — 3. detsembril tähistas maailm rahvusvahelist puuetega inimeste päeva. Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ütleb, et puudega inimesed, keda Eestis on üle 149 000, peavad saama elada nii iseseisvat elu, kui igaüks ise vajab ja soovib – ühiskonna roll on luua selleks võimalused.
“Puudega inimene on inimene teiste seas, kes vajab samuti kõiki võimalusi, et elada nii aktiivset ja iseseisvat elu, kui ta seda ise soovib ja tervis võimaldab. Selle hoiaku küpsemine ühiskonnas on vajalik, et väärika ja ligipääsetava elu võimaldamine ei jääks meie endi praktiliste oskuste või julguse, hoiakute taha,“ ütles minister Kaia Iva. „Nii Eestis kui mujal maailmas kogeb suur hulk inimesi igapäevaselt, et neid ümbritsev keskkond on täis füüsilisi ja emotsionaalseid takistusi. Soovin, et erinevaid teenuseid ja tooteid pakkudes mõtleks igaüks meist ka sellele, et näiteks tarbetu trepiaste, puuduv koodirida IT lahendustes või lihtsalt hirm erineva ees ei saaks kellelegi takistuseks igapäevaelu tegemistes. Ka iga omavalitsusjuht peab esmajoones mõtlema sellele, kas tema inimestel on olemas vajalik sotsiaaltransport ja muud –teenused.“
Selleks, et selgitada välja, milliseid teenuseid ja tuge vajavad puuetega lapsi kasvatavad pered kõige rohkem, on Turu-uuringute AS tänavu küsitlenud enam kui 1600 perekonda. Põhjalik kaardistus valmib 2018. aasta esimeses pooles. “Puudega lapse kasvatamine on perele arvestatav lisakoormus nii majanduslikult, sotsiaalselt kui ka vaimselt. Riigi ja omavalitsuste ülesanne on pakkuda vajalikku tuge, et vältida pereliikmete läbipõlemist ning lähiajal valmiv põhjalik kaardistus annab teenuste arendamiseks väärtuslikku infot,” selgitas sotsiaalkaitseminister.
Senisest rohkem on riigil kavas pöörata tähelepanu omastehooldajatele, kelle koormus on väga suur ja valikuvõimalused sageli ahtad. Hoolduskoormuse vähendamisse panustab riik tuleval aastal täiendavalt neli miljonit eurot ning aastatel 2018-2021 kokku 16,4 miljonit eurot.
2018. aastal on kavas senistele erihoolekandeteenustele lisaks rahastada päeva- ja nädalahoidu suure hooldusvajadusega psüühika- või intellektihäirega inimestele ning parandada dementsuse diagnoosiga eakatele suunatud abi kvaliteeti ja kättesaadavust. Samuti alustatakse hoolduskoordinatsiooni süsteemi arendamisega, mille tulemusena saavad inimesed oma lähedaste hooldamisel asjatundlikku nõu.
TAUST
1. jaanuari 2017 seisuga kasvas Eestis enam kui 12 000 puudega last, kellest 732 on sügava puudega, 7164 raske puudega ja 5000 keskmise puudega.
1. jaanuari 2017 seisuga elas Eestis kokku üle 149 000 puudega inimese.
Eesti tööjõu-uuringu andemetel on hoolduskoormus 30 000 naisel ja 17 000 mehel, kellest 6% ei tööta või töötavad osaajaga vajalike teenuste puudumise tõttu. Lisaks tööturult kõrvale jäämisele võivad need samad inimesed sattuda ka ise abivajajateks.
ÜRO eestvedamisel hakati rahvusvahelist puuetega inimeste päeva tähistama alates 1992. aastast, et tõsta inimeste teadlikkust, parandada puuetega inimeste olukorda ja tagada neile võrdsed võimalused.
2017. aastal algatas sotsiaalministeerium kampaania „Ära põe“, milles erivajadustega inimesed ise jagasid Eesti inimestele praktilisi nõuandeid, kuidas igapäevases töö- ja argielus suhelda inimestega nende erivajadust arvestades. Videosid näeb veebilehel www.tegijad.ee
Avafoto: Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ütleb, et puudega inimesed, keda Eestis on üle 149 000, peavad saama elada nii iseseisvat elu, kui igaüks ise vajab ja soovib – ühiskonna roll on luua selleks võimalused. (Sotsiaalministeerium)
Allikas: Sotsiaalministeerium Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Haridusteadlaste ajakirja vabanumber arutleb hariduse probleemide üle. 1.novembril ilmunudEesti Haridusteaduste Ajakirja (EHA) vabanumber annab ülevaate Eesti hariduselu aktuaalsetest teemadest nii õpetajate kui ka õppijate silme läbi.
Temaatiliselt jagunevad artiklid tinglikult kolmeks. Esiteks räägivad õpetajad artiklites eesmärkide seadmisest ja kolleegide vahelisest koostööst. Teiseks käsitletakse haridusvaldkonna murekohti, mis on olnud tähelepanu all pikemat aega: eri osapoolte kiusamist koolis, haridussüsteemist lahkumise põhjusi ja õppijate erivajaduste märkamist. olnud. Kolmandas osa tõstavad autorid fookusesse väljundipõhise õppe eesmärgipärase rakendumise ning õpianalüütika võimalused kõrgkoolis. Selle ajakirjanumbri välisautoriks on maailmas kõrgelt tunnustatud haridusteadlane, Montclair State University professor Michele Knobel, kes räägib loovusest, kirjaoskusest ja remiksimisest.
“EHA on ainus eesti keeles ilmuv eelretsenseeritav teaduslik haridusvaldkonna ajakiri, mille tähtsust on raske üle hinnata eestikeelse erialase sõnavara elushoidmisel ja arendamisel ning valdkonna uuringute tulemuste levitamisel. Ajakiri annab hea võimaluse avaldada emakeeles teadustöid kõrgetasemelises ajakirjas. See on oluline näiteks esimest katsetusvõimalust otsivatele doktorantidele ja kõigile haridusvaldkonna inimestele, kes peavad oluliseks eesti lugejale just emakeeles kirjutada,“ selgitab toimetaja Merle Taimalu ajakirja olulisust.
EHA ilmub Tartu ülikooli ja Tallinna ülikooli koostöös, värske vabanumbri toimetajad on Tartu ülikooli kasvatusteaduste dotsent Merle Taimalu, psühholoogia ja eripedagoogika lektor Astra Schults ning ajakirja toimetuskolleegiumi liige, Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi direktor Kristi Vinter-Nemvalts.
