NordenBladet —Riigikaitsekomisjoni Washingtoni visiidi raames toimunud kohtumistel oli fookuses julgeolekuolukord ja NATO liitlaste suurendatud kohalolek Läänemere regioonis.
Eesti delegatsioon kohtus Senati kongresmeni John Reediga ja Esindajatekoja relvajõudude komiteede liikmete Adam Smithi, Mike Conaway, Mike Gallagheri, Joe Courtney ja Rob Wittmaniga, kellega arutati julgeolekuolukorda Läänemere regioonis ja maailmas laiemalt. Samuti räägiti USA rollist ja kohaloleku tähtsusest ning arengutest NATOs.
Kohtumistel leiti, et NATO liitlaste suurendatud kohaloleku näol on tegemist heidutushoiaku tugeva alguspunktiga, aga üle tuleb vaadata kohalolek õhus ja merel ning võimekus vägesid ümber paigutada.
Komisjoni esimees Hannes Hanso tutvustas kollegidele Eesti seisukohti 2018. aasta NATO tippkohtumise osas. Hanso rõhutas, et Eesti peab jätkama oma panusega alliansi ja iseseisva riigikaitse arengusse, investeerides riigikaitsesse senisest enam.
„Eesti tõsiseltvõetavuse huvides on hoida kaitsekuludes vähemalt saavutatud taset, kuigi leian, et kaks protsenti SKPst ei saa olla kaitsekulutuste lagi, vaid pigem miinimumstandard,“ ütles Hanso. Ta lisas, et seda baastaset peaks uute võimete lisamiseks tõstma.
„Seda, et USAs meie piirkonna julgeolekuteemasid hästi mõistetakse, näitab ka USA kavatsus eraldada 2018. aastal 100 miljoni dollarit Balti riikide kaitsevõimete tõstmiseks,“ ütles Hanso.
Lisaks kohtumistele kongresmenidega toimusid Washingtonis ümarlaua arutelud mõttekodades Atlantic Council ja Heritage Foundation. Samuti kohtumised Eesti Ameerika Rahvuskomitee esindajatega ning ajakirjanikega. Komisjoni liige Ants Laaneots andis intervjuu venekeelsele telekanalile Ameerika Hääl, tutvustades Venemaa kaitsevaldkonna arenguid ning andes ülevaate toimunud suurõppusest Zapad.
Komisjoni esimees kohtus visiidi raames ka Kariibi mere riikide esindajatega, kellele andis ülevaate Eesti e-riigi lahendustest ja võimalustest toetada seeläbi ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamist. „Eesti e-riigi lahenduste vastu on Kariibi mere piirkonna riikidel erakordselt kõrge huvi,“ ütles Hanso. „Eesti peab selle teema tutvustamisega jõuliselt edasi tegelema.“ ütles Hanso. Samuti tutvustas Hanso Eesti eesmärke ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks kandideerimisel.
Riigikaitsekomisjoni delegatsioon viibis Washingtonis 27. novembrist 1. detsembrini. Delegatsiooni kuulusid komisjoni esimees Hannes Hanso ning komisjoni liikmed Ants Laaneots, Madis Milling ja Anneli Ott.
Avafoto: Hannes Hanso (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu
NordenBladet – Juhuslikult, kui seda postitust alustan, kõlab laupäevases Vikerraadios uusversioon kultuslaulust „Maa tuleb täita lastega”. Peale valmistamiskäsu võinuks laululooja anda ka kasutusjuhendi, st kuidas lastega peale hakata, kui Maa on nendega täidetud. Sest see juba on seda, oh koledust, millisel määral.
Fakt: Maa on lastega täidetud. Eestit ei saa siin vaadelda eraldi kontekstis. Ühiskonnal ei jäägi muud üle, kui üksnes vananeda osata. Vananemine algab sünnimomendist. Vabakasvatuse algne õilis idee on asendunud kasvatamatute ideetusega.
Küsimus on selles, keda me vajame, et ei süveneks tööpuudus ja sellest tulenevad kuriteod. Lastetoetustest elutsejaid vanemaid, kellele iga lisalaps annab ka sahtlitäie lisaülbust. Suurem toetus riigilt täiendab asotsiaalide lastevoodeid. Me ei vaja alkohoolikute närbunud järglasi, vaid tippspetsialiste, kvalifitseeritud tööjõudu, keda kahe joomari usin koostöö meile kuidagi lisaks ei saa tuua.
Miks meil teiselt poolt vohab tööjõupuudus ka kaubandussektoris ning endiselt pole niskust saanud õpetajatepõlv? Siin on põhjuseks lisaks ebainimlikult pikkadele tööpäevadele ka lapsed. Eesti populaarseima blogi autor, veidi ebamehelikult oma lastemähkmesisu rahvale demonstreerija, kirjutas kord, et temal ei ole kombeks avalikus kohas oma Noorhärral keelata oma tundeid vaos hoida, teisisõnu lubada kisada täiest kõrist. Kindlasti mitte valust, vaid jonnist. Kas mingid närvikiudude kimpudest koosnevat nööritaolist moodustuvat ei või leiduda ka 12tundi poekassas istuva või 9tunnise tööpäeva järel kaupluse- või koolitöötaja kehas?
Psüühikahäireid lastel loomulikult esineb (siingi kirjutab üks niisugune), ja on tervitatav, et teadlased neid avastavad. Kuid lapsevanemad neid LEIUTAVAD ning igale röögatusele leitakse õigustus. Paljud häired on sotsiaalvõrgustikes juba uhkuseasi, märksa rohkem armastavad emmed esile tuua oma laste pretensioone (vastumeelsust punast värvi toitude vastu) kui näiteks kiituskirju koolist või spordivõistlustel võidetud karikate-tiitlite fotosid.
Kõige agaramad lastekaitsjad on varmad kaitsma lapsi seal, kus seda vajadust pole, jättes kohale tulemata sinna, kus selleks häda kisendab. Üks näide minu poolt: suvel tekitas palju poleemikat teema, kas lapsed tohivad tegeleda ajalehemüügiga või on see töö (mis on sajandeid vana amet) nüüd järsku lastele enam mittejõukohane. Sama on nt põllutööga. Milline on arsti arvamus: kas 10aastasele lapsele on tervislikum mõni tund päevas rohimist-kõplamist põllul ja ajalehemüük või vanemate poolt täissuitsetatud korteris kinniistumine, kui väljas särab 28kraadine päike ja teenimata jääb seegi sent, mille tooks jõukohane töö? Igal perel pole suvekodu ega võimalusi reisideks.
Kes ei muutuks uhkeks, kui temast räägitakse. Kui tema lõust koguni ajaleheesiküljele trükitakse, juures tekst „8aastane rusikakangelase antud hoobid viisid klassivenna kolmeks nädalaks haiglasse”. Sosinal rääkivatele psühholoogidele antakse raadios üsna sageli sõna, iga õppeaasta alguses sõlmitakse koolirahu ja, mine tea, peetakse mõnel pool kiusamisvabu päevigi, et siis järgmisel päeval uue hooga alata.
Mis koolipsühholoogi puutub, siis meenutab see ohtlikult endise riigikorra aegu ametis olnud partorgi tööd – ta on end mugavalt ära seadnud, ta suu on võimeline tegema suure riigikorra.
Meil räägitakse toetustest vaestele ja pensonäridele. Keegi ei julge välja öelda tõtt. Kõige suurem toetus lastetu või normaallapselise taskust tuleb koolilapsele. Õpetajad ei tee tööd tasuta, tasulisele haridusele on võimalus, tasuta haridusele õigus igal lapsel. Kellegi vahenditest puhastatakse ka laste sodimused majaseintelt, kellegi raha läheb purustatud närvidega koolikaaslaste ja katkiväänatud kassijalgade raviks. Lastele makstakse põhjendamatuid toetusi, erilist tuge vajavad häirega lapsed, keda sigineb järjest enam. Meenutades taas oma lapsepõlve, siis ei saanud mind üksinda kasvatav vanem mingit toetust, sest tormiliselt arenev ENSV vajas terveid kodanikke, mitte veidrikke, kelle kohta diagnoosi panekul spetsialistidki hätta võisid jääda. Mõni kõige haigem seksihull soovib EW ja ENSV eeskujul koguni taaskehtestada maksu lastetutele, neile, kes last ehk väga sooviksid, ent kel enne hakkab tööle pea kui piibunõel.
Isiklikult leian, et eesti rahva paljunemisel puudub mõte, kui välja sureb meie kultuur. Suuri samme on juba astutud. Iga kodanik peaks aasta lõpul (aeg, mis peagi käes on) küünaldega ehitud lauale laduma tänavu avaldatud raamatu, tooma varjust välja maalikunstiteose või esitama romantilisel jõuluõhtul suurema helitöö, mille ta on lõppeval 2017. aastal valmis saanud, mille pealt tasunud riigile 20% tulumaksu. Kui tal seda esitada pole, olgu olemas vähemalt tasemel aruanne kunstinäituste, harivate teatrilavastuste ja kirjandussündmuste kohta. Selle esitamata jätmisel tuleb kodanikul uue aasta avanguks tasuda matslusemaks.
Ma ei leia, et tänaste laste elu oleks kerge, ma ei eita ega imesta koolikatsete pingete ega sellele järgneva aastatepikkuse koolistressi üle. Elu on tõepoolest karm, kuid selle annaks korraldada teisiti. Näiteks pole ma kohanud ühtki last (ega valimisloosungit!), kes kuulutaks: „Pidin tõesti olema tubli, et suutsin füüsikaolümpiaadil alistada nii tugeva konkurendi kui seda mu pinginaaber!” Kiusamist ei andesta ükski häire, mille psühholoog ikka leiab või leiutab, jättes märkamata kiusatava oma. Sestap küsimus: kas füüsilise karistustamise õigus koolidesse tagasi?
See on midagi, millele annan raudkindla jaatuse. Vaid hoiatus iga klassi sisekorraeeskirjas ning vemmal õpetaja laual välistab „laste seas ju nii loomulikud, mõne arvates koguni armsad nääklused”.
Minu lapsepõlv, mis pole mäletamatus minevikus, tähendas 13tunniseid päevi lasteaias ning selle järel tundidepikkust tunglemist poejärjekordades (esimene tund sellest kulus tavaliselt ostukorvi ootamisele). Mulle õpetati vanainimestele istekohta pakkuma ja mõnes kohas eelisjärjekorda. Me polnud vaesed, ent kõike oli keeruline saada, kui välja ilmus mu ärimehest isa soome kompvekkidega, õpetati mind neid alati esmajoones vanaemale pakkuma.
Vist just selle rikutud kasvatuse tõttu oleks mul siiras häbi minna tipptunnil ostukeskusesse nelja kriiskava põnniga ja trügida oma õllepurkide, sigaretiplokkide, mähkme- ja kondoomipakkide, legokomplektide ja lõputu väiksema pudiga mööda karkude või käimisraami najal seisvatest pensionärihordidest, kes on elutööga makstud maksudega tänase põlvkonna üldse üles kasvatanud.
Arvamusloo autor: Erlend Ferdinand Vennola
Avafoto: Prisma pood (Erlend Ferdinand Vennola)
NordenBladet — Põhjamaade Ministrite Nõukogu toetus aitab kaasa vaba ja sõltumatu vähemuskeel-se meedia levikule Balti riikides. Eesti, Läti ja Leedu vabakutselised ajakirjanikud ning meediaväljaannete toimetused kandideerisid kuni 10 000-eurosele toetusele kuni üheks aastaks.
Kolme riigi projektidele anti ligikaudu 50 000 eurot riigi kohta. Eestis kiideti heaks 5, Lätis 9 ja Leedus 8 projekti. 2017. aasta augustis ja septembris kogunenud hindamiskomiteed tegid valiku kohalike meediaväljaannete ja vabakutseliste ajakirjanike esitatud 62 projekti seast. Eestist pälvisid toetust järgmiste väljaannete projektid: Raadio 4, Prospekt Media, MTÜ Kultuuritahvel ja Edasi.org.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu Balti riikide meedia toetusprogrammi peaeesmärk on parandada Balti riikide kohaliku meedia kvaliteeti ja atraktiivsust, keskendudes vähemuskeelsele kaasavale sisule ning etniliselt mitmekesistele aladele. Põhjamaa-de Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktori Christer Haglund: „Meil on hea meel toetada meediaväljaandeid nende pingutustes katta vähemusrahvustele olulisi tee-masid nende endi keeltes.” Programmiga julgustatakse ajakirjanikke meedia kasu-tama erinevaid viise lugude jutustamiseks ja looma uut kaasavat sisu.
Edukaid projektitaotlusi iseloomustasid algupärased ideed ja uuenduslik lähenemi-ne mitme platvormi kaudu, mis võimaldab korraldada mitmeid paljulubavaid uuriva ja visuaalajakirjanduse projekte. Võiduprojektide seas kasutatakse lugude kaasa-vaks edastamiseks netisaateid, 360-kraadiseid videoid, uues formaadis raadiosaa-teid, veebidokumentaale, graafilisi animatsioone, videointervjuusid jpm.
Kõik toetusesaajad alustavad projektidega tööd 2017. aasta sügisel ja peaksid need lõpetama 2018. aasta septembri jooksul.
NordenBladet — Tallinnas Saku Suurhallis kohtuvad täna ja homme Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi poliitikud, et kahe päeva jooksul käsitleda Euroopa Liidu tuleviku, digitaalse ühisturu, rände välismõõtme, julgeoleku ja parlamentide rolliga seotud küsimusi.
Istungi juhataja Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Toomas Vitsuti sõnul on ühise Euroopa kujundamise võti ühine arusaam lahendustest Euroopa ees seisvatele väljakutsetele. „Tähtis on jagada veendumust, et üheskoos tegutsedes läheb kõigil paremini ja kindlaks määrata ühine perspektiiv, kuhu me tahame jõuda,“ ütles Vitsut istungi eel.
Rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide täiskogu istungi (COSAC) kahel päeval toimub kokku viis sessiooni. Istungi lõpus on kavas kinnitada seisukohad ning võtta vastu järeldused, mille teksti leiab veebilehelt parleu2017.ee.
Tänane avadebatt keskendub Euroopa Liidu tulevikule ja selles osalevad Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid, Euroopa Parlamendi põhiseaduskomisjoni esimees Danuta Maria Hübner ja Brexiti pealäbirääkija Michel Barnier, kes annab ülevaate Brexiti läbirääkimisprotsessist.
Teises sessioonis räägitakse, kuidas tuua Euroopa kodanikele lähemale. Parlamentide parimaid praktikaid jagavad Katrin Auel Viini fundamentaaluuringute instituudist, Pieter Omtzigt Madalmaade parlamendi alamkojast ja Kristian Vigenin Bulgaaria Rahvuskogust.
Esimese päeva lõpetab arutelu digitaalsest ühtsest turust ja e-teenuste arengust, kus sõna võtavad Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler Siim Sikkut, Saksamaa Liidupäeva Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Gunther Krichbaum ja Prantsusmaa Senati Euroopa asjade komisjoni esimees Jean Bizet.
Teisipäeval jätkub istung ülevaatega tõhusa ja jätkusuutliku julgeoleku liidu loomisest, mille annab Euroopa Komisjoni julgeolekuvolinik Julian King.
Rände teemal on kõnelema kutsutud Euroopa Komisjoni rände ja siseasjade peadirektoraadi peadirektori asetäitja rände alal Simon Mordue. Koos Edward Zammit Lewisega Malta Esindajatekojast ja Anne-Mari Virolaineniga Soome parlamendist püüavad nad anda selgitust, kuidas ennetada ja võidelda ebaseadusliku rände vastu.
COSAC täiskogu istungi avab kõnega Riigikogu esimees Eiki Nestor. Istungit juhib Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut. Paneeldiskussioone modereerivad komisjoni liikmed Monika Haukanõmm, Kalle Palling, Marianne Mikko ja Jaak Madison. Eesti delegatsiooni kuuluvad veel Tiina Kangro ja Oudekki Loone.
NordenBladet — Soome, mis oli veel 5-6 aastat tagasi rahvusvahelise rahuindeksi Global Peace Index päris eesotsas, on nüüd kukkunud teise kümnesse. Eesti aga on tõusnud 50. kohalt 36. kohale.
Soome on vahetanud kohad Portugaliga. Portugal kerkis tänavu lausa 3. kohale Islandi ja Uus-Meremaa järele, samas kui Soome kukkus tänavu 17. kohale. Veel möödunud aastal oli Soome 11. kohal. Kukkumine tuli vahetult pärast Turu terroriakti. Võrdluseks, veel 2011. aastal oli Soome indeksis 4. kohal.
Rootsi, mis oli varem rahuindeksis samuti eesotsas, on kukkunud tänavu lausa 18. kohale, seda samuti seoses terroriaktidega. Paradoksaalsel kombel on just terrorioht muutnud varem turvalised Põhjamaad ohtlikeks. Nii Soome kui Eesti puhul mängib rolli ka suurenev militariseeritus, seda seoses Vene ohuga. Venemaa omakorda on rahuindeksis üks ohtlikumaid piirkondi maailmas, ühes mitmete Lähis-Ida ja Aafrika riikidega.
Keskkonna turvalisust mõõtvas rahuindeksis on Islandi, Uus-Meremaa ja Portugali kõrval esikümnes veel Austria, Taani, Tšehhi, Sloveenia, Kanada, Šveits ja Iirimaa.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
