Kolmapäev, juuni 18, 2025

EESTI UUDISED

Riigikogus on kõne all Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine

NordenBladet — Riigikogus algab täna kell 10 arutelu, kus peaminister Jüri Ratas annab ülevaate valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel. Ettekande teeb ka Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut ning sõna saavad fraktsioonide esindajad.

Peaminister Jüri Ratas keskendub oma selle aasta ülevaates valitsuse tööle Euroopa Liidu Nõukogu juhtimisel. „Ehkki eesistumise päris lõpuni on jäänud veel mitu nädalat ning mitmete oluliste teemade puhul on need nädalad otsustava tähtsusega, saab juba praegu öelda, et anname eesistuja vastutuse edasi rahuliku südamega ja teadmises, et oleme andnud endast parima,“ ütles Ratas istungi eel.

Peaminister on seisukohal, et Eesti on pärast seda poolaastat teistsugune riik. „Oleme targemad, kogenumad ja enesekindlamad kui enne. Oleme õppinud ja pingutanud ning hakkama saanud,“ ütles Ratas.

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut tõstab oma kõnes esile teemad, millele keskendusid rahvusparlamendid möödunud poolaasta jooksul Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni eestvedamisel. Need teemad on Euroopa Liidu tulevik, konkurentsivõime ja turvalisus.

Vitsuti sõnul tähendas Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine Riigikogule kohustust ja võimalust juhtida viite parlamentaarset istungit ja ühte töörühma ning kehtestada nende päevakorraseade. Järgmisel poolaastal toimub Tallinnas veel parlamentide peasekretäride istung. Riigikogu Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise lõpetab parlamentide spiikrite kohtumine 2018. aasta 23. ja 24. aprillil.

Arutelu Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel saab jälgida otseülekandes Riigikogu veebisaidi vahendusel. Jooksvalt jagame infot meie Facebooki ja Twitteri kontol.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Eesti sõlmis haridus- ja teaduskoostöö lepingu Vietnamiga

NordenBladet — 22.novembril allkirjastasid Eesti ning Vietnam haridus- ja teaduskoostöö lepingu, mille eesmärk on soodustada kahe riigi haridus- ja teadusasutuste ning agentuuride vahel kontaktide loomist. Samuti hõlmab leping õpilaste, üliõpilaste, ekspertide ja teadlaste vahetust ning vastastikust keele ja kultuuri õppimist. 

Koostöölepe allkirjastati Soulis toimunud Aasia ja Euroopa haridusministrite kohtumisel. Vietnami poolt allkirjastas leppe Vietnami aseharidusminister Van Phuc Nguyen. Eesti poolt allkirjastas lepingu Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak, olles saanud selleks valitsuselt volitused.

Kantsler Tea Varrak märkis, et Eesti ülikoolidel, eriti Tartu Ülikoolil on konkreetsed plaanid, kuidas arendada Vietnamiga tulevikus kahepoolset koostööd. „Seetõttu on valitsustevaheline leping kui märk riikide toetusest sellisele koostööle väga vajalik,“ ütles Varrak.

Kantsler selgitas, et Eesti ja Vietnami ülikoolide koostöö on seni toimunud peamiselt mitmepoolsete projektide kaudu, mida on rahastanud Erasmus+ programm, Maailmapank või erinevad välisriigid oma arenguabi fondidest. Eesti-Vietnami teaduskoostööd on üsna suures mahus toetatud ka Haridus- ja Teadusministeeriumi teaduse rahvusvahelistumise programmist, mida rahastati tõukefondidest kuni 2015. aastani.

Tartu Ülikool (TÜ) on teinud Vietnamiga koostööd meditsiini valdkonnas, näiteks avas Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikool 2013. aastal TÜ ja TÜ Kliinikumi toel viljatuskliiniku. Lisaks reproduktiivmeditsiinile tehakse koostööd ortopeedia, stomatoloogia ja geneetika valdkonnas. Koos Hanoi, Hue ja Da Nangi ülikooli ja haiglatega on loodud kliiniline biopank.

Eesti Maaülikooli õppejõud on arendanud Vietnamiga koostööd embrüo- ja transgeensete tehnoloogiate valdkonnas. Tallinna Tehnikaülikool osaleb projektis, kus arendatakse ülikoolide võimekust ja konkurentsivõimet. Vietnamiga on koostöö ka Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudil ning kontaktide arendamisest on huvitatud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Kunstiakadeemia.

Aasia ja Euroopa haridusministrite kuues kohtumine (ASEMME6) toimub 21.-22. novembril. Seekordse kohtumise teema on „Collaboration for the Next Decade: from Common Perspectives to Effective Fulfillment“, vastu võetakse Souli deklaratsioon. Sellega tähistatakse kümne aasta möödumist ASEM hariduskoostöö algusest. Edasise koostöö väljakutsetena tuuakse esile tehnoloogia kiire areng ja riikideülesed globaalsed teemad.

ASEMME6 kohtumisele eelnes vanemametnike kohtumine 20. novembril, kus osales sihtasutuse Archimedes ENIC/NARIC keskuse juhataja Gunnar Vaht.

Esimene Euroopa ja Aasia haridusministrite kohtumine toimus 2008. aastal Berliinis. ASEM võrgustikku kuulub 53 riiki.

 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Uuring: kutsehariduse vilistlased on õpingutega rahul

NordenBladet — Kutseõppe vilistlaste äsjavalminud uuringust selgub, et 90% kutseõppe lõpetajatest on läbitud õpingutega rahul. Kõige enam ollakse rahul kooli- ja erialavalikuga ning õppetöö füüsilise keskkonnaga. Rahulolu põhjustavad vähem õppetöö korraldus ning praktikavõimalused.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Helen Põllo sõnul annavad uuringu tulemused  piisavalt põhjust rahuloluks, kuid mööda ei tohi vaadata ka neist valdkondadest, kus koolidel on arenguruumi.

„Kutseõppe sihtrühm on väga mitmekesine ja iga õppija vajadustele sobiva õppekorralduse võimaldamine võib vahel olla keeruline. Töökohapõhise õppe ja mittestatsionaarse õppe võimaluste üha laiem pakkumine võimaldab õppes osaleda ka neil, kes peavad seda tegema töö- või perekohustuste kõrvalt.

Põllo rõhutas ka praktika suurt osatähtsust kutseõppes: „Kuigi kutseõppe vilistlased on praktikavõimalustega märksa rohkem rahul kui kõrghariduse vilistlased, on vaja jätkata praktikajuhendajate koolitamist ja tihedat koostööd tööandjatega, et praktika kvaliteeti veelgi parandada.“

Rahulolu eriala ja kutsekooli valikuga on suur kõikide valdkondade lõpetajate seas. Kõige enam on õpingutega rahul tervise ja heaolu valdkonna vilistlased (94% on rahul) ning rahuloluskaala teises otsas on viieteistkümne protsendipunkti võrra väiksema tulemusega IKT valdkonna lõpetajad (79% on rahul). IKT valdkonna vilistlastest veerand valiks mõne teise eriala samas koolis. Vt ka joonist siit.

Õpingute ja oma tööalaste perspektiividega on vähem rahul ka venekeelsete õppekavade lõpetajad.

Uuringu eesmärk oli anda ülevaade lõpetanute õpingutega seotud taustast, lõpetamisjärgsest tegevusest, toimetulekust tööturul ning hinnangutest kutseõppeasutuste õppetöö kvaliteedile ja omandatud pädevustele.

Uuringu tellis Haridus- ja Teadusministeeriumi ja koostas Ernst & Young Baltic AS. Veebipõhine ankeetküsitlus viidi läbi 2015. ja 2016. aastal Eestis kutseõppe lõpetanud vilistlaste seas. Küsitlusele vastas 1062 vilistlast.

 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eestisse jõudis järjekordne osa Hollandist ostetud soomustehnikat

NordenBladet — 02.detsembril saabus Paldiski sadamasse üle kümne riigikaitse arengukava 2013–2022 alusel Hollandist hangitud jalaväe lahingumasina CV9035 ning 3 Leopard 1 baasil ehitatud toetustanki.

Saabunud lahingsoomukid hakkavad alaliselt paiknema 1. jalaväebrigaadi Tapa linnakus ning neid hakkab kasutama Scoutspataljon, kus alates sellest aastast koolitatakse jalaväe lahingumasinaid kasutama ka ajateenijaid. Tapal asub ka kaitseväe soomuskool, mille instruktorid on oma hariduse saanud Soomes ja Hollandis.

Jalaväe lahingumasinad CV9035 toodeti Rootsi ettevõttes BA Systems Hägglunds AB. Soomukil on 600 kilovatine Scania V8 diiselmootor ning 35-millimeetrine kiirlaskekahur Bushmaster III, mille efektiivne laskeulatus on 4 km ja kiirus 200 lasku minutis. Jalaväe lahingumasina relvastusse kuulub ka 7,62 mm kuulipilduja ning 10 kild- ja suitsugranaadi laskeseadet.

Vastavalt 2014. aastal Eesti ja Hollandi vahel sõlmitud hankelepingule soetas Eesti nelikümmend neli kaasaegset jalaväe lahingumasinat CV 9035 ja kuus eriotstarbelist tanki, mis saabuvad Eestisse aastatel 2016-2018. Esimesed 12 jalaväe lahingumasinat CV9035 ja naastetank jõudsid Eestisse eelmise aasta oktoobris.

Allikas: Eesti Kaitsevägi
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Kaitsevägi arvab reservi ligi 300 ajateenijat

NordenBladet — Eelmisel nädalal saatis kaitsevägi reservi ligi 300 jaanuaris teenistusse saabunud ajateenijat, kellest enamik teenisid 1. jalaväebrigaadis ja Vahipataljonis. Jaanuarikutsega tuli selle aasta alguses 1. jalaväebrigaadi teenistusse enam kui 130 ajateenijat. Alates 2013. aastast koolitatakse jaanuarikutse ajateenijatest instruktoreid hiljem saabuvate juuli- ja oktoobrikutsete jaoks.

1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Veiko-Vello Palmi sõnul olid jaanuaris ajateenistusse saabunud kutsealused tegevväelastele suureks abiks. „Suured tänud selle eest, mida olete teinud – autojuhtidele, et viisite allüksust õigeks ajaks õigesse kohta, üksuste ülemate abidele, et tegite enda tööd hästi ning vähendasid tegevväelaste koormust, instruktoritele, et õpetasite järgnevate kutsete meestele sõduritarkusi ning aitasid enda relvavendadel hakkama saada,“ ütles kolonel Veiko-Vello Palm Tapal peetud rivistusel reservteenistust alustavatele ajateenijatele.

Vahipataljon saadab sel ja järgmisel nädalal reservi ligi 100 ajateenijat.

Lisaks 1. jalaväebrigaadile ja Vahipataljonile teenisid jaanuarikutse ajateenijad mereväes, toetuse väejuhatuses, 2. jalaväebrigaadis ning staabi- ja sidepataljonis.

Ajateenistusse kutsutakse aastas kolmel korral: jaanuaris ja juulis alustavad 11-kuulist teenistust eelkutsega saabunud tulevaste reservüksuste nooremallohvitserid ja autojuhid ning oktoobris kutsutakse kaheksaks kuuks teenistusse reservüksuste reakoosseis. Põhikutse ajateenijad läbivad esimese kolme kuu jooksul sõdurioskuste baaskursuse ning alustavad seejärel üksuse koostööõpet, eelkutse ajateenijad läbivad lisaks kolmekuulisele baaskursusele vastavalt ametikohale kas autojuhi eriala või nooremallohvitseride kursuse.

Allikas: Eesti Kaitsevägi
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT