NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse seitse eelnõu ja kaks kollektiivset pöördumist.. Valitsuse 4. detsembril algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (556 SE). Eelnõu muudab ehitamiseks mõeldud kinnisasja käibemaksuga maksustamise regulatsiooni. Regulatsiooni muudatus puudutab käibemaksukohustuslasi, ehk eelkõige ettevõtete vahelist maatükkide müüki.

Kehtiva korra kohaselt ehitamiseks mõeldud kinnisasja müüki käibemaksuga ei maksustata, välja arvatud juhud, mis seaduses eraldi nimetatud. Muuhulgas on seaduses eraldi nimetatud, et maksustada tuleb ehitiseta, see tähendab ilma hooneta ja rajatiseta, maatüki müüki, millele detailplaneeringuga on antud ehitusõigus.

Eelnõuga muudetakse maksustamisele kuuluva maatüki mõistet ning tuuakse sisse ehitusmaa mõiste. Ehitusmaa mõiste puudutab hooneteta maatükki. Seletuskirjas märgitakse, et kui kehtiva korra kohaselt müüakse maatükki, millel on rajatis, näiteks elektripost, siis selle müüki ei maksustata, välja arvatud juhul, kui ettevõtja soovib seda maksustada ning teavitab sellest maksuhaldurit. Tulevikus tuleb rajatisega maatüki müüki maksustada igal juhul.

Laieneb ka mõiste, milline on see maatükk, mis on kavandatud ehitamiseks. Täna on see detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus. Nimetatud mõiste katab küll enamuse neid maatükke, millel tulevikus hakatakse ehitama, kuid ei kata kõiki. Seetõttu lisatakse juurde, et ehitusmaana käsitatakse ka hoonestamata maatükke, mis on projekteerimistingimuste, riigi eriplaneeringu või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kohaselt ehitamiseks kavandatud või mille kohta on esitatud ehitusteatis või mille sihtotstarve on elamumaa või ärimaa.

Lisaks kavandatakse pöördmaksustamisele kuuluvate kaupade loetelust välja arvata profiilpleki, ventilatsiooni-, aspiratsiooni-, suitsu- ja vihmaveetorud. Muudatusettepaneku tegid ettevõtjad ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit. Pöördmaksustamisele kuuluvate kaupade nimekirjast arvati välja need tooted, kuna nende osas maksuhalduri ja ettevõtjate andmetel ei ole täheldatud varem maksupettusi. Täna kuuluvad pöördmaksustamisele nt väärismetallid, teatud metalltooted ja metallijäätmed. Pöördmaksustamisel tekib käibemaksu tasumise kohustus müüja asemel ostjal. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Jaanus Karilaidi, Martin Helme, Igor Gräzini, Jaak Madisoni, Raivo Põldaru, Arno Silla, Peeter Ernitsa, Madis Millingu, Mart Helme, Uno Kaskpeiti, Tarmo Kruusimäe ja Märt Sultsi 23. novembril esitatud Riigikogu otsuse „Eesti Vabadussõjalaste Liidu ja sellega seotud isikute ning organisatsioonide rehabiliteerimisest“ eelnõu (552 OE).

Eelnõu näeb ette rehabiliteerida kõik isikud ja ühendused, kes olid süüdi mõistetud või represseeritud seoses osalusega Eesti Vabadussõjalaste Liidu ja sellega seotud ühenduste tegevuses, samuti selle tegevusele kaasaaitamises või toetamises. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Väliskomisjoni 4. detsembril esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu otsuse ?Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine? muutmine” eelnõu (553 OE).

Eelnõu näeb ette arvata delegatsiooni koosseisust välja Andrei Novikov ja nimetada delegatsiooni liikmeks Tiit Terik. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni 4. detsembril algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (554 SE).

Eelnõu kohaselt on pensionide väljamaksed endiselt maksustatav tulu, kuid ei lähe arvesse maksuvaba tulu vähendamisel.

Tulumaksuseaduse paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 4. Täienduse tulemusena töötava pensionäri pensioni, sealhulgas vanaduspensioni ja töövõimetuspensioni, ei käsitata tuluna maksuvaba tulu suuruse määratlemisel. II sambast ja III sambast tehtavad väljamaksed on endiselt maksustatav tulu, kuid teda ei käsitata sellena üksnes tulumaksuseaduse § 23 tähenduses, maksuvaba tulu suuruse määratlemisel. See välistab juba maksustatud summa teistkordse arvamise tulumaksubaasi hulka. Viide tulumaksuseaduse §-le 41 on selgitav ja rõhutab kehtiva praktika jätkumist – ühekordse väljamakse summalt peetakse tulumaks kinni. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu liikmete Jüri Adamsi, Andres Herkeli, Artur Talviku, Krista Aru ja Monika Haukanõmme 4. detsembril algatatud Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (555 SE).

Eelnõuga soovitakse muuta Riigikogu valimisringkondade moodustamise üldprintsiipi, mille järgi mandaate ringkondades ei jagata mitte vähem kui 8 ja mitte rohkem kui 13. Algatajad soovivad, et valimisringkonnad võiks moodustada Riigikantselei, kuulates ära Vabariigi Valimiskomisjoni arvamuse, mitte hiljem kui nädal pärast valimiste väljakuulutamist. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 4. detsembril algatatud laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (557 SE).

Eelnõu eesmärk on laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvahelise konventsiooniga ühinemine ning rakendamine Eestis. Konventsiooni eesmärk on kaitsta merekeskkonda laevade ballastvee kaudu edasi kanduda võivate võõrliikide eest. Võõrliikide levikut loetakse üheks viiest põhilisest ohust looduse mitmekesisusele.

Põhiliseks muudatuseks on, et ballastvett kasutavad laevad peavad hakkama merre pumbatavat ballastvett nõuete kohaselt käitlema, mis tähendab, et laevadele tuleb paigaldada puhastussüsteemid.

Konventsiooniga ühinemine võimaldab Eesti lipu all sõitvatel laevadel vabastuste taotlemist nendest nõuetest. Vabastusi on võimalik anda kindlatele laevadele, mis sõidavad kindlaksmääratud sadamate vahel. Eestis taotletakse vabastusi eeldatavalt regulaarliinidele, nt Tallinn–Helsingi ja Tallinn–Stockholm liinid. Eestis hakkab laevadele vabastusi andma Veeteede Amet, mis täidab Eestis mereadministratsiooni ülesandeid. Laevadele puhastussüsteemi mittepaigaldamine on õigustatud kui regulaarliinide sadamate võõrliigid on samad.

Konventsioon võeti Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni peaassambleel vastu 2004. aastal ning jõustus rahvusvaheliselt 8. septembril 2017 aastal. Konventsiooni on ratifitseerinud, heaks kiitnud või sellega ühinenud 63 riiki, mis esindavad 68,51% maailma kaubalaevastiku mahust. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 4. detsembril algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (558 SE).

Eelnõu kohaselt võimaldatakse kohalikel omavalitsustel (KOV) pakkuda 16–26-aastastele potentsiaalselt abivajavatele noortele proaktiivset tuge tööturule ja haridusellu naasmiseks. Need on noored, kes ei õpi, ei tööta, ei otsi tööd ega viibi mõjuval põhjusel tööturult eemal ning võivad vajada ebasoodsast olukorrast väljumiseks riigi aktiivset tuge, ent kes ise vajalike teenusteni, näiteks Töötukassa, Rajaleidja, KOV-i teenused, ei jõua.

Eelnõu võimaldab KOV-il saada sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistrist (STAR) infot enda piirkonnas elavatest potentsiaalselt tuge vajavatest noortest. KOV-il võimaldatakse leida sellised noored üles, et nendega olukorra selgitamiseks ühendust võtta ning noore inimese soovil ja vajadusel talle abi pakkuda.

Selleks luuakse STAR-i andmeregistrile lisafunktsioon, mis töötleb andmeid erinevatest riiklikest registritest X-tee kaudu ja kuvab KOV-ile andmed tema piirkonnas elavatest noortest, kelle kohta puudub üleriigilistes registrites info.

STAR-i lisafunktsiooni ning juhtumikorraldusmudeli arendamiseks ja testimiseks KOV-des koostatakse KOV-idele toetuse andmise tingimused, mida rahastatakse kuni 2020. aastani Euroopa Sotsiaalfondist. Sellega kaasneb lisaraha vajadus riiklikuks kaasfinantseerimiseks summas 99 000 eurot. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse Aleksander Laane 22. novembril algatatud kollektiivse pöördumise “Patarei merekindlus on ohus” ja edastas selle menetlemiseks kultuurikomisjonile.

Pöördumise autorid teevad ettepaneku renoveerida Patarei merekindlus Eesti Vabariigi, Tallinna linna, erasektori, renoveerimisekspertide ning kodanikuühenduste tihedas koostöös ja kaasates Euroopa Liidu fonde.

Menetlusse võeti veel Meelis Uustali 1. detsembril algatatud kollektiivne pöördumine „Aita lõpetada seaduslikud veelindude tapatalgud“ ja edastati see menetlemiseks keskkonnakomisjonile.

Pöördumises märgitakse, et igal sügisel võtavad tuhanded jahituristid Eestis osa legaalsetest veelindude tapatalgutest. Seda soosivad Eesti liberaalsed jahiseadused, mille muutmisest pole enamik seotud osapooli huvitatud. Arutu tapmise lõpetamiseks tuleb paika panna iga jahilinnuliigi küttimise mahud, seada ülempiir jahiloa alusel küttida lubatud lindude arvule ning kehtestada maksimaalne ühe päeva jooksul kütitavate lindude arv jahipidaja kohta. Eesti Ornitoloogiaühing leiab, et lindude masstapmist lubavad seadused ei sobi tänasesse Eestisse.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas andis (05.dets) Riigikogule ülevaate valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel, hinnates Eesti tööd ja tulemusi Euroopa Liidu Nõukogu juhtimisel. Ratas ütles oma ettekandes, et Eesti annab eesistuja vastutuse edasi rahuliku südamega ja teadmises, et meie andsime endast parima.

Peaminister möönis, et kuigi täna puhub Euroopa Liidu purjedes pärituul, siis alles hiljuti eesistumist ette valmistades olid horisondil äikesepilved ja oodati ägedat tormi. „Brexiti referendumi järel oli õhus nii kriisidele iseloomulikku poliitilist peataolekut aga isegi eksistentsiaalseid küsimusi,“ ütles Ratas. „Kriiside käigus tehtu on tänaseks näidanud Euroopa Liidu ühiste otsuste tugevust – euroala on stabiilne, rändekriis on saadud kontrolli alla ning Euroopa Liit tõestanud, et on keerulisteks Brexiti läbirääkimisteks valmis.“

Ratase sõnul jäävad Euroopa kodanike mured julgeoleku, rände ja majandusliku ebakindluse pärast siiski ka edaspidi Euroopa Liidu institutsioonide fookusesse.

Ratase sõnul tegeles Eesti eesistumise ajal lahendustega, millel on märkimisväärne struktuurne ja pikaajaline mõju. Ta loetles, et Euroopa jaoks on ühed tähtsamad olid Pariisi kliimaleppe rakendamiseks vajalike kokkulepete sõlmimine, Euroopa sotsiaalõiguste samba heakskiitmine ja arengud Euroopa Liidu kaitsekoostöös (nn PESCO).

Valitsusjuhi sõnul on Eesti eesistumist nimetatud ka „digitaalseks eesistumiseks“. Tema sõnul on Eesti püüdnud eesistuja rollis näidata digitaliseerimise eeliseid kõigile eurooplastele, et säästa aega, raha ja teisi väärtuslikke ressursse, luua uusi võimalusi ning muuta inimeste igapäevaelu lihtsamaks.

Oma kõnes andis Ratas hinnangu Eesti eesistumise tulemustele lähtudes neljast eesmärgist, milleks olid avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa, turvaline ja kaitstud Euroopa, digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine ning kaasav ja kestlik Euroopa.

Riigikogu eesistumise tööst tegi kokkuvõtte Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut, kes keskendus oma sõnavõtus Euroopa Liidu tulevikule, konkurentsivõimele ja turvalisusele.

Euroopa Liidu tuleviku arutelu puhul tõi Vitsut välja, et heade tulemuste saavutamine Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu Brexiti läbirääkimistel meie kõigi huvides ja ka meie ühine vastutus. Tema sõul tuleb vältida lahkumist läbirääkimiste laua tagant ka siis kui kokkulepet kusagilt ei paista ning otsuste tegemisel säilitada läbipaistvus ja lähtuda kodanike huvidest.

Vitsuti sõnul rõhutasid rahvusparlamendid ühises seisukohas, et pikas perspektiivis on tähtis hoida Euroopa Liidu tuumas siseturgu, töötada Euroopa veelgi parema füüsilise ja digitaalse ühendamisega ja saavutada erinevate Euroopa Liidu regioonide arengu ühtlane tase.

„Tõstsime esile selle, kui tähtis on sotsiaalse- ja majandusliku ebavõrdsuse vähendamine. Euroopa Liitu tabanud kriise tervitasime ja tõlgendasime kui võimaluste aknaid, mis aitavad läbi viia julgemaid reforme.“ Ütles Vitsut. „Veelgi enam, me olime liikmesriikide Euroopa Liidu asjade komisjonidega ühte meelt ka selles, et Euroopa Liit peab jätkuvalt laienema ja püsima avatud.“

Konkurentsi valdkonnas märkis Vitsut, et Euroopa Liidu konkurentsivõime tõstmise seni kasutamata potentsiaal on selles kui kasvuvõimelised on meie innovaatilised idufirmad. Parlamendid leidsid oma ühise arutelu käigus Tallinnas, et kasvamiseks vajavad idufirmad meetmeid, mis parandavad riskikapitali kättesaadavust ja võimalusi leida partnereid teadusringkondadest, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete või suurinvestorite näol. Oluline on idufirmade juurdepääsu suurendamine riigihangetele. Tööd tuleks teha, et ühendada erinevates liikmesriikides olevate idufirmade tõmbekeskused ühtseks Euroopa idufirmade ökosüsteemiks.

Turvalisusest kõneledes ütles Vitsut, et parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonid rõhutasid Euroopa Liidu tasandi andmete halduse, erinevate andmebaaside ja infosüsteemide koostalitusvõime tähtsust. Terrorismi vastases võitluses peeti oluliseks tegutsemist nii Euroopa Liidu tasandil, kui ka liikmesriikides. Leiti, et eriti tuleks keskenduda avaliku ruumi kaitsmisele, millele on suunatud ka vastavasisuline Euroopa Komisjoni algatuste pakett.

Vitsuti sõnul peavad Euroopa Liidu liikmesriikide parlamendiliikmed kõige tõhusamaks terrorismivastaseks vahendiks ennetust. Kõrgendatud tähelepanu tuleks pöörata terrorismi algpõhjustele – see tähendab radikaliseerumise vastastele meetmetele, näiteks vihakõnede ohjeldamisele või veebis olevate terrorismi õhutavate materjalide kiirele  kustutamisele.

Vitsuti sõnul tähendas Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine Riigikogule kohustust ja võimalust juhtida viite parlamentaarset istungit ja ühte töörühma ning kehtestada nende päevakorraseade. Kuid veel järgmisel poolaastal toimub Tallinnas parlamentide peasekretäride istung. Riigikogu Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise lõpetab parlamentide spiikrite kohtumine 2018. aasta 23. ja 24. aprillil.

Reformierakonna fraktsiooni nimel läbirääkimistel sõna võtnud Kalle Palling nimetas suurepäraseks, et digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine ei ole enam vaid Eesti prioriteet, vaid kogu Euroopa siht. Tema sõnul on järgnevate aastate üheks suurimaks väljakutseks kujunemas töö tulevik ja see, milline saab olema suhe tehnoloogia ja inimese vahel ning milliseks kujunevad meie töösuhted. Murekohana tõi Palling oma sõnavõtus esile fiskaalpoliitika.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsiooni nimel võttis sõna Marianne Mikko. Tema sõnul oli Eesti hea läbirääkija. „Eesistumine on ennekõike Euroopa koos hoidmine,“ ütles Mikko. „Eesti hoidis ja hoiab jätkuvalt Euroopa Liitu koos. Eesistujana on Eesti sirge seljaga ja selge ütlemisega. Euroopa Liit on ühtsem kui aasta tagasi. Isegi kui üks meie hulgast soovib lahkuda, toimub see lahkumine 27 liikmesriigi ühisseisukoha alusel. Kõikvõimalikud kuuldused Euroopa Liidu pudenemisest, harali ja üksteisest eemale kasvamisest ei vasta tõele.“

Vabaerakonna fraktsiooni nimel kõneles Monika Haukanõmm. Ta ütles, et Euroopa Liit saab näidata oma tugevust, edumeelsust ja suurendada usku, kui tehtavad otsused ei eelista üht riikide gruppi teisele, sest ühtsuses peitub ju jõud. „Kuid ühtsuse nimel peavad kõik tegema nii mõnegi sammu tagasi, et koos edasi minna ning peab lõppema vanade ja uute liikmesriikide vaheline erinev kohtlemine,“ ütles Haukanõmm.

Läbirääkimistel Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni nimel kõnelenud Jaak Madison oli oma sõnavõtus eesistumis tulemuste suhtes kriitiline. „Eesistumine on suuresti ilufunktsioon, kus reaalselt poliitilisi otsuseid mõjutada on väga keeruline. Eriti veel siis, kui võetakse juba alguses seisukoht, et jäädakse ka teravamates küsimustes neutraalseks,“ ütles Madison.

Riigikogus läbis täna ka esimese lugemise Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (525 SE), mille eesmärk on tagada, et haldusreformi järgselt teeksid vandeaudiitorid tihedamat koostööd omavalitsustega, selleks et uus kohaliku omavalitsuse volikogu saaks parema ülevaate liitunud omavalitsuste probleemidest. Audiitori aruande praegune lühike vorm ei anna infot, mida kasutajad soovivad, kuna sellest ei selgu, mida kohalike omavalitsuste olulisematest – sealhulgas suuremate riskidega valdkondadest auditeeriti, kuidas seda kontrolliti ja missuguste tulemusteni jõuti. Lähtumine standardi ISA (EE) 701 nõuetest aitab suurendada oluliselt aruande informatiivsust ning tagada auditi läbipaistvust.

Allikas: Eesti Riigikogu