Esmaspäev, august 4, 2025

EESTI UUDISED

Põlluaas: sinimustvalge on lahutamatu osa meie rahvast

NordenBladet — Riigikogu esimees Henn Põlluaas ütles Eesti lipu 135. aastapäeva hommikul Toompeal Kuberneri aias toimunud pidulikul lipuheiskamisel, et sinimustvalge on saanud lahutamatuks osaks meie rahvast, identiteedist ja iseolemisest. Ta lisas, et see on side, mis hoiab koos eelmisi ja järgmisi põlvkondi.

„Eesti lipp on meie sümbol, mida on kandnud eelmised ja kannavad tulevased põlved ning mis tähendab vabadust, iseseisvust ja püüdlusi jääda siin maailmas kestma,“ märkis Henn Põlluaas.

„Eesti lipp kujutab usku, lootust ja armastust. Usku enda rahvasse, iseolemisse, tugevusse ja tahtesse. Lootust jääda püsima ja helgele tulevikule. Armastust meie maa ja kõikide vastu,“ rääkis esimees.

Põlluaas märkis oma kõnes ka, et käesolev aasta on mitmeski mõttes juubeliaasta. „Lisaks lipu 135. aastapäevale möödus sajand Eesti parlamendi tegevuse algusest ja 150 aastat tagasi toimus esimene üldlaulupidu,“ ütles ta. Samuti tõi esimees esile kolmekümne aasta möödumist nii Balti ketist kui ka päevast, mil üle pikkade aastate taas sinimustvalge Pika Hermanni torni heisati.

„Hoidkem seda lippu ja neid värve südames ning ärgem iialgi laske sel lipul maha kukkuda,“ ütles Põlluaas.

Piduliku kandelipu kinkimisega tänasid Riigikogu ja Eesti Lipu Selts Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutust, Eesti Keele Instituuti ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi.

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus pälvis kandelipu laulu- ja tantsupeo juubeliaasta ning Eesti Keele Instituut eesti keele aasta puhul. Gustav Adolfi Gümnaasiumile annetati kandelipp aktiivse osalemise eest Eesti Lipu Seltsi poolt korraldatud oluliste tähtpäevadega seotud üritustel.

Riigilipu piduliku heiskamise tseremoonial kõneles veel Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei. Õnnistussõnad ütles Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma.

Lipu päeva puhul tervitas Eestit Taani Lipu Seltsi president Erik Fage-Pedersen. Eesti ja Taani riigilipud tähistavad tänavu vastavalt oma 135. ja 800. aastapäeva.

Kuberneri aeda olid üles rivistatud vahipataljoni, Kaitseliidu, Naiskodukaitse, noorkotkaste, kodutütarde, skautide, gaidide ja akadeemiliste ühenduste auvalve. Samuti olid kohal seltside, ühingute ja koolide liputoimkonnad. Mängib Kaitseväe orkester ning laulsid Eesti Naislaulu Seltsi ja Tallinna koolide koorid.

Kell 15–19 pääsevad huvilised Pika Hermanni torni. Ladusama sissepääsu korraldamiseks jagatakse külastajatele tasuta pääsmeid, kuhu on märgitud torni pääsu kellaaeg.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Millist mõju avaldavad ohtlikud ained ja ravimijäägid Läänemere elustikule ja meie toidulauale?

NordenBladet — Tallinna Tehnikaülikooli, Venemaa ja Soome teadlased alustasid koostööd, et selgitada välja merekeskkonda sattunud ohtlike ainete, sh ravimijääkide, mõju Läänemere idaosa põhjaloomadele.

Teadusprojekt HAZLESS on aktuaalne, kuna just põhjaelustikust toituvad eestlaste armastatud lest, särg ja angerjas.

Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) mereteadlane Inga Lips selgitas, et ohtlikud ained võivad põhjustada organismides haigusi, immuunsüsteemi nõrgenemist, väärarenguid ja geneetilisi muutusi. „Paraku on mõju-uuringuid tehtud väga vähe ning seetõttu pole meil enamuse ohtlike ainete tegeliku mõju kohta piisavaid teadmisi. See muudab keeruliseks ka erinevate kaitsemeetmete väljatöötamise ja kasutuselevõtu,“ kinnitas Lips.

Läänemeres on ka varem uuritud inimtegevuse tõttu merre sattuvaid ja elusloodust ohustavaid aineid (nt elavhõbe, taime- ja putukamürgid, tööstusest pärinevad kemikaalid, sh tänaseks keelustatud, kuid merekeskkonnas püsivad ained) nii merevees, -settes kui ka -elustikus. Uus ja põhjalik uuring on unikaalne, kuna erinevalt varasemast tehakse põhjalikke uuringuid Soome lahe idaosas ning teadlastel on juurdepääs ka Venemaa seireandmetele.

Et mõista reostuse allikaid, modelleerivad teadlased saaste levikut sadamatest, reoveepuhastusjaamadest ja jõesuudmetest. Samuti koostatakse põhjalikud kaardid ohtlike ainete sisaldusest ja allikatest Soome lahe idaosas.

Eesti, Venemaa ja Soome piiriülese teadusprojekti eesmärgiks on välja töötada ja rakendada indikaatorid ohtlike ainete mõju kindlakstegemiseks Soome lahe idaosas, mida saab hiljem kasutada ka Läänemere teiste piirkondade seireks ja keskkonnaseisundi hindamiseks. Projektis osalevad TalTechi meresüsteemide instituut, Venemaa Teaduste Akadeemia uuringute ja ökoloogilise kaitse keskus ning zooloogia instituut, samuti Soome Keskkonnainstituut.

Eesti-Vene piiriülese koostööprogrammi (www.estoniarussia.eu) projekti „Ohtlikud ained Soome lahe idaosas – sisaldused ja mõjuhinnang (HAZLESS)“ rahastab Euroopa Liit, Eesti riik ja Vene Föderatsioon. Projekti kogueelarve on 469 300 eurot, millest programm kaasfinantseerib 90%. Eesti omaosalust finantseerib Keskkonnainvesteeringute Keskus.

 

TalTechi ehitusteadlaste uuendatud arvutusmeetodiga saab puitmaju ehitada tunduvalt turvalisemalt ja säästlikumalt

NordenBladet — Viimased neli aastat on tehnikaülikooli ehituskonstruktsioonide uurimisrühm personaalse uurimistoetuse (PUT, ehk riiklik rahastustoetus võimekamatele teadusprojektidele) abil analüüsinud puitkonstruktsioonide tulepüsivust, võttes lisaks puidule arvesse ka ehituses kasutatud isolatsioonimaterjalide mõju.

Uurimistöö juht, TalTech inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri instituudi professor Alar Just: „Meie sooviks oli muuta juba aastast 2004 Euroopas kehtivat hoonete puitkonstruktsioonide tulepüsivuse projekteerimisstandardit oluliselt kaasaegsemaks ja paindlikumaks, mille tulemusena muutuks kogu ehitustegevus säästlikumaks.

Arenenud riikides levib tendents kehtestada ehituskvoote just nn keskkonna jalajälge arvestades ning selle põhjal on puit eelistatuim ehitusmaterjal. Nii on see Euroopas näiteks Rootsis, Norras ja ka Prantsusmaal. Seevastu enamus Lõuna-Euroopa riike eelistavad ehituses kasutada valdavalt betooni. Seda eelkõige mitte puidutooraine puuduse, vaid traditsioonide ja ka nappide kogemuste ja oskuste tõttu.

Tehnikaülikooli ehitusteadlaste uurimisrühm keskendus oma uurimistöös just projekteerimiseelsele ehitusmaterjalide tulekaitsevõime väljaselgitamisele. Seni on seda tehtud eelkõige suuremõõtmeliste tulekatsete teel (näiteks konservatiivne Inglismaa ei tunnista seniajani muid analüüsimeetodeid). Tulekatse on aga kõike muud kui säästev ja keskkonnasõbralik analüüsimeetod. Meie teadlased pakuvad selle alternatiiviks odavamat ja paindlikumat, arvutusmeetoditel põhinevat analüüsi.

Professor Just: „Täiustasime seniseid puidu tulepüsivuse arvutusmeetodeid võttes aluseks siiski traditsioonilise tulekatse andmed. Saab kinnitada, et meie täiustatud arvutuslikud analüüsimeetodid on senistest kallitest ja töömahukatest tulekatsetest tunduvalt kiiremad ja laiapõhjalisemad, kuid siiski täiesti usaldusväärsed“.
Kui tulekatsest saadavad analüüsitulemused kehtivad rangelt vaid ühe konkreetse katsetatud konstruktsiooni kohta, siis uute arvutusmeetodite abil on võimalik paindlikult arvestada erinevate komponentide mõju tulepüsivusele ning neid saab rakendada hoopis laiemalt kui üks kindel ehituskonstruktsioon.

„Näiteks on viimastel aastakümnetel peaaegu et ainuõigust omava tule isolatsioonmaterjalina trooninud kipsplaat. Uutel tuletõkete arvutusmeetoditel põhinevad analüüsitulemused lubavad kasutada ka erinevaid alternatiive, näiteks tunduvalt odavamat ja keskkonnasõbralikumat savikrohvi, mis oma tuletõkkeomadustelt ei jää kipsplaadile sugugi alla. Tulevikus tahame kindlasti uurida ka teisi looduslikke puidu tulekaitsevahendeid“, kinnitab Alar Just.

Professor Just kuulub ka ise Euroopa projekteerimisstandardi Eurokoodeks 5 tulekindluse projektitiimi. Puitkonstruktsioonide tulekindluse analüüsiga tegelevaid teadlaste gruppe võib Euroopas tegelikult vaid ühe käe sõrmedel üles lugeda: lisaks TalTechile tegeletakse sellega tipptasemel veel Šveitsis, Saksamaal, Šotimaal ja Skandinaavias. Uues, 2022. aastal jõustuvas eurokoodeksis arvestatakse juba TalTechi teadlaste analüüsitulemustega.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti: Väliskomisjon saatis heakskiitmiseks Põhja-Makedoonia ühinemislepingu NATOga

NordenBladet — Väliskomisjon otsustas tänasel istungil saata täiskogu istungile eelnõu, millega kiidetakse heaks Põhja-Makedoonia Vabariigi NATOga ühinemist käsitleva lepingu protokoll.

Komisjoni esimehe Enn Eesmaa sõnul on Põhja-Makedoonia üks neljast riigist lisaks Bosniale ja Hertsegoviinale, Gruusiale ning Ukrainale, kes on oma oluliseks välispoliitiliseks eesmärgiks seadnud ühinemise NATOga. „NATO jätkab avatud uste poliitikat ja Põhja-Makedoonia edulugu on teistele liitlaseks pürgijatele heaks eeskujuks,“ ütles Eesmaa.

Komisjoni aseesimees Marko Mihkelson märkis, et Põhja-Makedoonia ühinemine NATOga tugevdab organisatsiooni ja selle liikmesriikide julgeolekut ja välispoliitilist olukorda, sest sellega kasvab julgeolek ja stabiilsus Euroopas. „Protokolli jõustades võtab Eesti kohustuse kaitsta Põhja-Makedooniat ja Põhja-Makedoonia Eestit,“ ütles Mihkelson.

Põhja-Makedoonia kaitsekulutused moodustavad sisemajanduse kogutoodangust 0,96 protsenti, kuid valitsuse eesmärk on jõuda kahe protsendi kaitsekulutusteni aastaks 2024.

Pikka aega takistas riigi liitumist NATOga riigi nime üle peetav vaidlus Kreekaga, mis leidis lahenduse selle aasta alguses ja riigi uueks ametlikuks nimetuseks sai Põhja-Makedoonia Vabariik.

Põhja-Makedooniast saab organisatsiooni 30. liige pärast seda, kui protokolli on oma riigisisese õiguse kohaselt heaks kiitnud kõik praegused NATO liikmesriigid. Varasemat praktikat arvestades võib heakskiitmisprotsess kesta kuni poolteist aastat. Esimese NATO liikmesriigina ratifitseeris protokolli tänavu 8. veebruaril Kreeka.

Eesti valitsuse algatatud Põhja-Makedoonia Vabariigi ühinemist käsitlev Põhja-Atlandi lepingu protokolli heakskiitmise seaduse eelnõu arutelu on kavandatud Riigikogu 4. juuni istungil.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Eesti: Riigikogu esimees võõrustab Korea Vabariigi Rahvusassamblee esimeest

NordenBladet — Riigikogu esimees Henn Põlluaas võõrustab homme Tallinnas Korea Vabariigi Rahvusassamblee esimeest Moon Hee-sangi ja teda saatvat delegatsiooni.

Neljapäeval kohtub Põlluaas Moon Hee-sangiga Riigikogus. Kohtumisel osaleb ka Eesti-Korea Vabariigi parlamendirühma esimees Urve Tiidus. Õhtul annab Riigikogu esimees külalise auks õhtusöögi Maarjamäe lossis, kus osalevad Riigikogu liikmed Sven Sester, Marko Mihkelson ja Urve Tiidus.Eesti visiidi käigus kohtub Moon Hee-sang president Kersti Kaljulaidiga ja Tallinna linnapea Mihhail Kõlvartiga. Delegatsioon külastab ka Eesti Vabaõhumuuseumi.Eestist suundub Korea Vabariigi Rahvusassamblee esimees visiidile Lätti ja Leetu.

Allikas: Eesti Riigikogu