NordenBladet – IDA Raadio ja Narva kunstiresidentuur kuulutavad välja avaliku konkursi esimest korda toimuvale heliresidentuurile. Kandideerima on oodatud muusikud, produtsendid ja helikunstnikud Baltikumist ja Ameerika Ühendriikidest. Residentuuri valitud muusikud (üks Baltikumist, teine USAst) veedavad ühiselt käesoleva aasta septembris kaks nädalat Narva kunstiresidentuuris.
Otseseid piiranguid ja kohtustusi residentidele ei seata peale eelduse, et residendid veedavad stuudios koos aega, jalutavad sihitult Narvas, jagavad muusikaalaseid teadmisi ning esitlevad residentuuri lõppedes võimalikku tulemit. Olgu selleks siis uus muusikateos, performance või midagi helikunsti valdkonnast. Kandideerima on oodatud nii praktiseerivad muusikud kui alles alustavad muusikafännid.
Kuidas kandideerida?
Kandideerimiseks palun saada lühike kirjeldus (max. 1000 tähemärki), kus selgitad miks soovid residentuurist osa saada ja link oma loominguga aadressile hello@idaidaida.ee, pealkirjaks “Heliresidentuur: Sinu Nimi”. Tähtaeg taotluste esitamiseks on 25. juuni, tulemused tehakse avalikuks 1. juulil. Residendid valib välja komisjon, kuhu kuuluvad Ann Mirjam Vaikla (NART), Natalie Mets (IDA Raadio), Ats Luik (IDA Raadio), Robert Nikolajev (IDA Raadio), Sander Mölder (Raadio 2 / TIKS), Maria Juur (Maria Minerva / Dublab).
Ajakava
5.06 – Konkursi väljakuulutamine
25.06 – Taotluste esitamise tähtaeg
Augusti lõpp – septembri lõpp – Residentuur Narvas
21.09 – Residentuuri esitlus
NordenBladet – Kevadnäituse publik valis oma lemmikkunstniku! 5000 euro suuruse publikupreemia panid välja Riivo Anton, Aivar Berzin, Jaan Manitski, Tiit Pruuli ja Rain Tamm. Aastanäituse žürii liige Elin Kard ütleb: „Juba teist aastat on Eesti Kunstnike Liidul ja Tallinna Kunstihoonel rõõm teha koostööd ettevõtjatega, kes annavad kunstipreemiate kaalukasse nimekirja äärmiselt olulise panuse, lisades näitusekülastajate tunnustusele väärika rahalise preemia.“
Publik valis oma lemmiku kevadnäitusel osalenud 117 autori hulgast. Hääletada sai kohapeal 2. juunini, hääle andis 1744 külastajat. Auhinnatseremoonial loositi kõigi hääletanute vahel välja NOAR.eu kunstimüügikeskkonna 500-eurone kinkekaart. Pildigaleriid auhinnatseremooniast saab näha siit.
Sirje Petersen on õppinud Tartu kunstikoolis, Tartu kõrgemas kunstikoolis, Tartu ülikooli kunstikabinetis ning Tallinna ülikoolis. Aastast 1981 osaleb ta aktiivselt näitustel, aastast 2000 töötab Tartu kõrgema kunstikooli lektorina. Tema töid on eksponeeritud Eestis ja paljudes välisriikides. Sirje Peterseni ekspressiivne pallasliku käekirjaga maalilooming on autobiograafiline, kandes endas erootilisi noote ja kujutades naist, kes otsib oma kohta elus.
Publikupreemia võitja Sirje Petersen: “Minu maal, mis pälvis publiku auhanna peegeldab minu paljude aastate tööd. Minu töö, mis pöörleb meie olemasolu, sisemaailma, ümbritsevate inimestega kohtumiste taustal, on laetud mõistatuste ja salapäraga. Need on mõtted ja tunded, mida need kohtumised selles maailmas loovad. Minu jaoks on teema ammendamatu ja saab ainult jätkuda. Suur au on pälvida Kevadnäituse publikuauhind. Mind teeb eriti rõõmsaks asjaolu, et see auhind on kevadnäituse külastajate otsus. See teadmine, et minu töö meeldib nii paljudele inimestele, annab mulle palju indu ja lusti edasiseks loominguks. Suur tänu kõigile, kes märkasid ja suhestusid kevadnäitusel minu maaliga ning keda minu töö kõnetas. Suur tänu kunstiarmastavatele sponsoritele, kes on selle preemia võimalikuks teinud.”
Kümme enim hääli kogunud kunstnikku olid seekordsel aastanäitusel Sirje Petersen, Laurentsius, Robin Nõgisto, Mari Roosvalt, Erki Kasemets, Tarmo Roosimölder, Alexei Gordin, Toomas Vint, Jane Remm, Kristi Kongi.
Näitus on Tallinna Kunstihoones, linnagaleriis ja kunstihoone galeriis avatud kuni 9. juunini. „Kevadnäitus 2019“ toimub koostöös Eesti Kunstnike Liiduga.
NordenBladet — Kas näiteks pidada õigeks käitumist, kui politseiametnik märkab öösel patrullautos, et septilise paagi veoauto laseb vedelikku ojja ning ütleb paarimehele, et see ei ole nende, vaid keskkonnaametnike töö, jättes juhtumi raporteerimata? Või, kui politseiametnik teeb vabal päeval oma kodu kevadist puhastust ning põletab maja taga aias enda vana mööblit ja autokumme?
Klassikalist politseiväärikust uuritakse maailmas laialdaselt ning kasutusel on metoodika, mille alusel on korrakaitseorganisatsioonid võrreldavad rahvusvaheliselt. Keskkonnakuriteod ja nende seos politseitööga olid aga enne Birgit Vallmüüri doktoritööd nendest uurimustest täielikult välja jäetud.
Küsitlused politseiametnike seas
Keskkonnakaitse on ametlikult ülemaailmselt üks keskne prioriteet. „Samal ajal aga ei ole keskkonnakuriteod mitte ainult laiaulatuslikud, vaid ka tõusujoones. Turvalisuse valdkonna juhtfiguurid kipuvad nende tõsidust aga alahindama ja nendega võitlemist peetakse õiguskaitseasutustes pigem vähetähtsaks,“ selgitab väitekirja autor.
Doktoritöö keskendub rohelise politseiväärikuse teooria loomisele ning illustreerib seda Eesti näitel. Uurimisinstrumenti piloteeris Birgit Vallmüür Eestis Politsei- ja Piirivalveametis ja küsitles sealseid ametnike.
Uuringus osalenud politseinikud kaldusid Vallmüüri andmetel rohelise politseiväärikuse erinevate sündmuste kirjelduste tõsidust pidama võrdlemisi väheseks võrreldes klassikaliste stsenaariumitega.
Klassikalise väärkäitumise stsenaariumi (politseinik on kohalikus kogukonnas populaarne ning hinnatud ja talle tehakse näiteks toitlustusasutustes tänuks kingitusi) puhul olid vastanud kõige vähem kindlad, et seda peetakse nende asutuses rikkumiseks. Uuringus osalejad olid Vallmüüri andmetel keskmiselt aga veelgi vähem kindlad, et rohelise politseiväärikuse stsenaariumeid peetakse nende organisatsioonis rikkumiseks.
See viitab võimalusele, et keskkonnakuritegusid reguleerivaid reegleid ja nende järelevalvet polnud uurimuses osalenud ametnikele nii laialdaselt tutvustatud kui neid, mis seonduvad klassikalise väärkäitumisega, selgitab väitekirja autor.
Mõõta rahvusvaheliselt
Doktoritöö toob välja keskkonnakuritegudele keskendumise vajaduse õiguskaitse kontekstis ning esitab suunised rohelise politseiväärikuse valdkonna edasiseks arenguks. Töö loob ka teooria, mis toob välja politseiorganisatsioonide aspekte, mis seonduvad nendes esineva kõrge rohelise politseiväärikusega või toetavad selle saavutamist. Lisaks lõi Vallmüür uurimisinstrumendi, mis võimaldab mõõta rohelist politseiväärikust rahvusvaheliselt ning ka üksikutes politseiasutustes või alaüksustes.
Töö on uudne kogu politseiväärikuse valdkonnas, sest kasutas rohelise kriminoloogia vaatenurka ning tõi välja selle erinevuse peavoolu kriminoloogiast ning kirjeldas mõju rohelise politseiväärikuse metodoloogiale.
Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorandi Birgit Vallmüüri väitekirja “A Theory of Green Police Integrity” („Rohelise politseiväärikuse teooria“) avalik kaitsmine toimus esmaspäeval, 3. juunil Tallinna Ülikooli saalis M-648, algusega kell 15.30.
Doktoritöö juhendaja on üks klassikalise politseiväärikuse teooria autoritest, Michigani Osariigi Ülikooli professor Sanja Kutnjak Ivković. Oponendid on Maribori Ülikooli dotsent Branko Lobnikar ning Tartletoni Osariigi Ülikooli professor Tara O’Connor Shelley.
Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.
NordenBladet – Homme, 5. juunil algavad Kõrgema Kunstikooli Pallas lõputööde avalikud kaitsmised, mille raames avatakse ka näitus „LEND 2019“. 50 lõputööd toovad näitusega 10. sünnipäeva tähistava galerii Nooruse seinte vahele mitmekesise ja põneva väljapaneku kõrgkooli lõpetavate disainerite, kunstnike ning restauraatorite töödest.
Fotograafia osakonna lõpetaja Reti Kokk toob publiku ette töö “Perepiltide muutumatus fotonurkade näitel”, mille raames on Nooruse galeriisse kesest suurt suvekuuma toodud jõuluteemaline fotonurk.
Tekstiiliosakonna lõpetaja Anneli Kurm on galeriis üles seadnud ruumiinstallatsiooni “Vakatus”, millega soovib mõtestada ja representeerida vaikust ja müra ning anda võimaluse vakatusele.
Jaani kirikus tuleb kaitsmisele skulptuuriosakonna lõpetaja Kahrut-Silvester Vilbaste töö “Ma luban, et ma tulen tagasi”. “Meie aja inimese suurimaks vastaseks pole lohemaod või härja peaga mehed, vaid paljudel juhtudel inimene ise. Mina tahan luua nüüdisaja eepose. Valisin vastaseks viivitamise. Kes meist poleks iial midagi edasi lükanud? Vana vormi uue sisuga ühendades lõin skulptuuri, mis kujutab tänapäeva inimese võitlust oma koletistega klassikalises võtmes.”
Restaureerimise valdkonnas tutvustab maaliosakonna lõpetaja Eliisebeth Pruus publikule Eesti maalikunstniku ning Tartu Kunstikooli õppejõu Jaan Roland Parise (1927–2007) elu ja loomingut. Lõputöö praktilise tööna restaureeris ta Parise 1956. aastal Siberis maalitud maastikumaali.
Nahadisaini osakonna lõpetaja Kati Lukk on lõputööks loonud nahkkindad Signe Kivile. Tegu on unikaaldisainiga, mis tugineb kinnaste kandja maitse-eelistuste põhjalikule uurimusele.
Disaini valdkonnas on tekstiiliosakonna lõpetajat Siiri Noolt kõnetanud Eesti päritolu lambavilla kasutusvõimalused. Rakendusuuringu raames testis Siiri eri lõngade omadusi silmuskoelise toote loomiseks ning tulemuste põhjal valitud lõngadest valmisid kudumid.
Siiri Noole kudumeid saab näha ka 6. juunil Pallase moeetendusel Mood-Performance-Tants, kus tuuakse publiku ette veel 3 tekstiili- ning nahadisaini osakonna lõpetaja tööd. Etendus toimub Eesti Rahva Muuseumis.
Pallase lõputööde kaitsmiste täpse ajakava leiab siit: https://www.pallasart.ee/et/loputood2019
Lõputööde näitus on galeriis Noorus avatud 13. juulini. Näituse on kujundanud Madis Liplap.
Galerii on avatud T-L kell 11-18. Aadress: Riia 11, Tartu. Näituste ja kaitsmiste külastamine on kõigile huvilistele tasuta!
NordenBladet – Viimasel neljal aastal on Eesti rahvaarv olnud kerges kasvutrendis. Viljandi maakonna rahvaarv on kogu taasiseseisvuse aja olnud kahanemises. Jah, riiklik statistika näitab Viljandimaal rahvaarvu kasvu aastal 2000 ja aastal 2015, kuid siis on olnud tegemist metoodiliste muudatustega rahvastiku arvutamisel, mitte sisulise rahvaarvu kasvuga.
Eesti rahvaarvu kasv viimastel aastatel tugineb positiivsele rändesaldole: sisserändajate arv on suurem kui väljarändajate oma. Loomulik iive ehk sündide ja surmade vahe on Eestis ka rahvaarvu kasvu aastatel olnud negatiivne. Viimane kord oli loomulik iive Eestis positiivne aastal 2010 (+35) ja enne seda aastal 1990 (+2773). Viljandi maakonnas on negatiivne nii loomulik iive kui ka rändesaldo. Loomulik iive oli siin viimati positiivne 1990. aastal (+73) ja rändesaldo 1993. aastal (+93).
Järgnevalt vaatame Viljandi maakonna rahvaarvu muutuse komponente 2018. aastal. Detailsemalt peatume rände teemal ning otsime vastust järgmistele küsimustele: kuhu Viljandimaalt rännati, kust tuldi siia ja milline oli rändajate soo-vanusejaotus. Heidame pilgu ka sellele, missugune oli 2018. aastal Viljandimaa kohalike omavalitsuste rändebilanss.
Riikliku statistika andmetel kahanes Viljandi maakonna rahvaarv 2018. aastal 411 inimese võrra, seejuures negatiivse loomuliku iibe tõttu 208 ja negatiivse rändeiibe tõttu 201 inimese võrra. Lisaks statistiline korrektsioon –2 inimest. Meeste arv kahanes 146 ja naiste arv 265 inimese võrra. Rahvaarv kahanes 2018. aastal kõikides Viljandimaa omavalitsusüksustes.
ALUSTAME DETAILSEMAT rände ülevaadet positiivse sõnumiga: 2018. aastal oli välisrände saldo Viljandimaal ja kõigis maakonna omavalitsusüksustes 92 inimesega positiivne ehk siis siia saabus välismaalt rohkem inimesi, kui asus siit elama välismaale. Pannes kokku positiivse välisrände saldo ja negatiivse kogusaldo, näeme, et Viljandimaa ja maakonna omavalitsuste siserände saldo on negatiivne: Viljandimaalt asus muudesse Eesti maakondadesse elama rohkem inimesi, kui tuli muudest maakondadest elama siia. Selline oli olukord ka aastal 2017.
Järeldus on lihtne: kui soovime positiivset rändesaldot, peame tekitama Eesti elanikes suuremat huvi Viljandimaale elama asumise vastu ja vähendama põhjusi siit mujale elama siirduda. Võimalus on muidugi ka selles, et saavutame olukorra, kus positiivne välisrände saldo tasandab negatiivse siserände saldo. Esialgu tundub siiski, et sellele loota oleks veidi naiivne.
Välismaalt saabus 2018. aastal Viljandimaale 394 inimest ja välismaale lahkus siit 302 inimest. Välisrändajate hulgas oli kõige rohkem Eesti kodakondsusega ja Eestis sündinud inimesi. Sisserändajate hulgas oli 77,9 protsenti Eesti kodanikke ja 71,6 protsenti Eestis sündinud inimesi ning väljarändajate seas 89,1 protsenti Eesti kodanikke ja 85,1 protsenti Eestis sündinud inimesi.
Kuigi Eesti kodakondsusega ja Eestis sündinud inimesi on väljarändajate hulgas palju, saame öelda, et eestimaalased on hakanud välismaalt tagasi pöörduma. Küll mitte veel nii suurel määral, kui paljud meist unistavad, aga suund on positiivne. Väljarändajate seas järgnevad Eesti kodanikele Soome kodanikud (7 inimest), Saksamaa kodanikud (5) ja Bulgaaria kodanikud (4) ning Soomes sündinud (9), Venemaal sündinud (9) ja Saksamaal sündinud (8). Sisserändajate hulgas Läti kodanikud (24), Ukraina kodanikud (18) ja Soome kodanikud (9) ning Lätis sündinud (23), Venemaal sündinud (22) ja Ukrainas sündinud (19). Väljarändajate puhul on uus elukoht ja sisserändajate puhul eelmine elukoht teadmata umbes 50 protsendil juhtudest. Teadaolevate andmete kohaselt on populaarseim väljarände sihtkoht Soome (109 inimest) ja Soomest on kõige rohkem ka sisserändajaid (128).
Fotod: 4x Viljandi (Norden Bladet / Helena-Reet Ennet)
2018. AASTAL OLI Viljandimaa rändesaldo negatiivne võrreldes kaheksa maakonnaga ja positiivne võrreldes kuue maakonnaga. Kui lepime kokku, et tähtis on rändesaldo +/– 10 inimest, siis oluliselt negatiivne oli Viljandimaa rändesaldo võrreldes kolme maakonnaga: Harjumaaga (–144, sealhulgas mehed –78 ja naised –66), Tartumaaga (–111, –44, –67) ja Pärnumaaga (–74, –25, –49). Oluliselt positiivne oli see võrreldes kahe maakonnaga: Järvamaaga (+29, +10, +19) ja Saaremaaga (+17, +10, + 7).
Viljandimaa omavalitsusüksuste omavaheline rändesaldo näitab, et see oli 2018. aastal summana positiivne Viljandi linnas (+21) ja Viljandi vallas (+4) ning negatiivne Mulgi vallas (–10) ja Põhja-Sakala vallas (–15). Huvitav on ehk tähelepanek, et ühelgi Viljandimaa omavalitsusüksusel pole teiste maakonna omavalitsusüksustega võrreldes ainult positiivset või ainult negatiivset rändesaldot. Näiteks Põhja-Sakala vallal on positiivne rändesaldo võrreldes Viljandi linnaga.
Soo-vanusejaotust vaadates torkab silma, et Viljandimaa 2018. aasta siserände saldo on positiivne vanuserühmades 5–9-aastased ja 10–14-aastased. See on natuke üllatav, aga üllatus on meeldiv. Kindlasti on muret tekitav, et 15–19-aastaste, 20–24-aastaste, 25–29-aastaste ja 30–34-aastaste vanuserühmas on siserände saldo oluliselt negatiivne. Osaliselt on siin põhjuseks teistesse maakondadesse õppima asumine ja see on protsess, mille pidurdamine ei ole mõistlik. Aga suur probleem on, et pärast koolide lõpetamist ei järgne Viljandimaale tagasipöördumist. 2018. aasta rändesaldo soo-vanusejaotus näitab, et arvamus, mille kohaselt inimesed tulevad Viljandimaale vanaduspõlve veetma, ei ole põhjendatud.
Viljandimaa 2018. aasta välisrände soo-vanusejaotus on sama aasta siserände soo-vanusejaotusest tunduvalt positiivsem. Probleemiks on muidugi 25–29-aastaste vanuserühma negatiivne rändesaldo, aga alates 30–34-aastaste vanuserühmast on pilt ilus. Selle positiivse tähelepanekuga loo kirjeldava osa lõpetame.
EELTOODUST saab teha mõningad järeldused.
Esiteks. Mõni asi paraneb ka siis, kui ise mitte eriti pingutada (mõtleme välisrände saldot), aga loota, et kõik iseenesest paremaks läheb, oleks naiivne.
Teiseks. Kui soovime, et Viljandimaa elanike arvu kahanemine lõpeks, on strateegiliselt kõige olulisemad kaks teemat: sündide arvu kasvatamine ja inimeste Viljandimaale elama asumine pärast esmase koolitee lõppu. Elukestev õpe võib toimuda ka Viljandimaal. Viljandimaale (tagasi) tulemine võiks muutuda sama loomulikuks kui siit kõrg- või kutseharidust omandama suundumine.
Strateegilisi eesmärke on kerge sõnastada. Taktikaliste lahenduste leidmine on keeruline, aga võimalik.
