Majanduskomisjon sai ülevaate Nordica olukorrast

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Riigikogu majanduskomisjon sai  Nordica juhtidelt ülevaate lennufirma olukorrast ja plaanidest ning maailma lennunduse arengust.

Majanduskomisjoni esimees Sven Sester sõnas, et Eesti edukus ei ole mõeldav ilma otseühendusteta teiste riikide suurlinnadega. Nende ühenduste hoidmiseks loodi Nordica, kuid Sesteri sõnul on firma oma algsest eesmärgist kaugenenud. „Seepärast tuleb väga tähelepanelikult jälgida meie oma lennufirma käekäiku ja uute eesmärkide püstitamist. Kui välismaised lennufirmad ei ole huvitatud Eestist ja Eestisse lendamisest, tuleb Nordical tiibu pingutada, sest selleks see ettevõte kunagi ellu kutsutigi“ märkis ta.

Sester lisas, et kui Tallinna Lennujaama talvise plaani järgi saab 13 eri firma lennukitega reisida 31 sihtkohta, siis Nordica osa sellest on ajas vähenenud kümnekonna sihtkohani. „Nordica on konkurentsi ja muude raskuste tõttu osadel liinidel lendamise peatanud, mis kindlasti ei ole hea märk, samas on sihtkohtade arv koos teiste lennufirmadega rõõmustav – suvel sai Tallinnast otse lennata 38 sihtkohta, mis on viimaste perioodide uus rekord,“ selgitas Sester.

Majanduskomisjoni aseesimees Kristen Michal ütles, et Nordica sündis vajadusest hoida Eestile vajalikke ühendusi ja teha seda viisil, et majanduslikult saadakse hästi hakkama. „Tallinnast ja Eestist pärit ühendused annavad majandusele tulu 100 – 200 miljonit eurot aastas. Eestile on peamine, et siin tegutseb ettevõte, mis suudab hoida ja tekitada konkurentsi, et Tallinna Lennujaam töötaks kliendi huvides,“ rääkis ta.

Michali sõnul on lennunduses praegu head ajad ja ka Tallinna Lennujaam on uute liinide loomisel head tööd teinud. „Nordica peab majandama ennast nii, et konkurentsi vähenedes on ta valmis ning võimeline ise turul konkureerima – see on ka põhjus, miks ta loodud ja tegutsemas on,“ sõnas Michal.

Majanduskomisjonile tutvustasid lennufirma olukorda Nordic Aviation Group ASi juhatuse esimees Erki Urva ja nõukogu esimees Toomas Tiivel.

 

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Teaduspreemiate konkurss 2020 – Riigi teaduspreemiate komisjon ootab ettepanekuid 16. detsembriks 2019. a

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Vastavalt riigi teaduspreemiate põhimäärusele määratakse teaduspreemiad Eesti teadustöötajatele ja teaduskollektiividele silmapaistvate teadus- ja arendustöö tulemuste eest. Riigi teaduspreemiate komisjon kuulutab Vabariigi Valitsuse nimel välja TEADUSPREEMIATE KONKURSI

2020. aastal järgmistes valdkondades:

Üks preemia vastava teadusala paradigmat ja maailmapilti mõjutava või uut teadusvaldkonda
rajava teadusliku avastuse või olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud
teaduslikul avastusel põhineva leiutise või teadus- ja arendustöö eest (50 000 eurot).

Preemiakandidaadi(-kandidaatide) ülesseadmiseks esitada:

  • motiveeritud esildis (kuni 3 lk) ja muu tulemusega seotud materjal eesti ja inglise keeles;
  • curriculum vitae (kuni 3 lk).

Kaks preemiat pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (á 40 000 eurot).
Preemiakandidaadi ülesseadmiseks esitada:

  • motiveeritud esildis (kuni 3 lk);
  • curriculum vitae (kuni 3 lk);
  • teaduspublikatsioonide nimekiri;
  • 10 olulisemat publikatsiooni ja eraldi nende loetelu.

Kaheksa aastapreemiat (á 20 000 eurot) eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud
parimate teadustööde või tööde tsüklite esiletõstmiseks järgmistes teadus- ja arendustegevuse
valdkondades:

  • täppisteadused;
  • geo- ja bioteadused;
  • keemia ja molekulaarbioloogia;
  • põllumajandusteadused;
  • tehnikateadused;
  • sotsiaalteadused;
  • arstiteadus;
  • humanitaarteadused.

Aastapreemiaga varem autasustatud teadustöötajaid ja teaduskollektiive võib taasesitada
aastapreemia määramiseks 10 aasta möödudes preemia määramisest uuel tasandil teadustöö eest.
Aastapreemia saanud teadustööde tsükli ühtegi osa ei ole lubatud kaasautorite poolt järgmistel
aastatel aastapreemiale esitatavate teadustööde tsüklite osana kasutada.

Aastapreemia kandidaadi või teaduskollektiivi ülesseadmiseks esitada:

  • motiveeritud esildis (kuni 3 lk), kus on märgitud valdkond ülal toodud nimistust ja töö või
  • tsükli pealkiri; teaduskollektiivi puhul formuleerida iga kollektiivi liikme isiklik teaduslik
  • panus;
  • kandidaadi või kollektiivi liikmete curriculum vitae (kuni 3 lk);
  • tulemusega seotud eelmise nelja aasta (2016-2019) jooksul ilmunud publikatsioon(id).

Ettepanekuid preemia määramiseks võivad komisjonile esitada ülikoolide ning positiivselt
evalveeritud teadus- ja arendusasutuste teadusnõukogud, Eesti teaduste akadeemia akadeemikud,
Eesti tööandjate keskliit, Eesti kaubandus-tööstuskoda ja teenusmajanduse koda.

Riigi teaduspreemiate komisjon ootab ettepanekuid 16. detsembriks 2019. a aadressil: Eesti teaduste
akadeemia, Kohtu 6, 10130 Tallinn. Materjalid esitada paberkandjal või elektrooniliselt digitaalselt
allkirjastatuna mälupulgal. Publikatsioonid esitada üldjuhul elektrooniliselt soovitatavalt pdf
formaadis.

 

 

Peaminister Jüri Ratas andis üle aasta ettevõtte ja noore ettevõtja auhinna

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas osales eile Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS), Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu korraldatud parimate  ettevõtete autasustamisgalal, kus andis üle aasta ettevõtte ja noore ettevõtja auhinna ning tänas ettevõtjaid nende panuse eest Eesti jõukuse kasvu.

Ratase sõnul sõltub äriedu väga paljudest komponentidest, kuid kõige alguseks on ettevõtlik inimene oma ideega ja julgusega seda ellu viia. „Eesti ettevõtjad on kiituse ja tunnustuse igati ära teeninud, sest just neile toetuvad meie lootused ja unistused heast tulevikust ning kasvavast jõukusest,“ lausus peaminister.

Andes üle noore ettevõtja tiitli ettevõtte Ampler Bikes ühele asutajale ja tegevjuhile Ardo Kauritile ütles Ratas, et kaasaegses ühiskonnas on rõhk haridusel ning ettevõtluseks vajalikud oskused on õpitavad, mis soodustab ka noorte äritegevust. „Noortele ettevõtjatele omistatakse tihtipeale veel mitmeid eeliseid – uljust, kõrgemat riskitaluvust, avatust ja paindlikkust kiiresti muutuvas maailmas. Nad pole kinni selles, mis on tavaks. Nad näevad probleemi või vajadust ning otsivad sellele lahenduse. Õppige neilt, kel on rohkem kogemusi ja aastatega kogutud tarkust, kuid ärge unustage oma sisemist põlemist ja puhast ärategemise rõõmu,“ ütles peaminister.

Noore ettevõtja tiitli pälvinud Ardo Kaurit on krossisõitja ja tehnikahuviline, kelle kiiresti kasvav firma Ampler Bikes elektrijalgrattad lähevad ekspordiks üle maailma.

Viidates Global Entrerpreneurship Monitor uuringule ütles Jüri Ratas, et kolmveerand ettevõtetest luuakse Eestis seetõttu, et siin on head ärivõimalused. See soosib innovatsiooni ja kasvu. Uuendusmeelsuse heaks näiteks on ka aasta ettevõte Estonian Cell, mis on tuntud pabertööstuse valdkonnas oma keskkonnasõbraliku lähenemisega ning lisaks sellele kehastab suurt tööandjat, kes panustab ellu väljaspool pealinna.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Eesti Isamaa erakonna juht kohtus Soome koonderakonna juhi ja Soome eestlastega

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Isamaa erakonna esimees Helir-Valdor Seeder viibis kahepäevasel visiidil Soomes, mille käigus kohtus nii Soome koonderakonna esimehe Petteri Orpo kui ka väliseestlaste kogukonna esindajatega.

Neljapäeval kohtus Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder Soome Parlamendi riigikaitsekomisjoni esimehe Ilkka Kanervaga. Kohtumisel arutati ennekõike Eesti ja Soome vahelist koostööd ja rahvusvahelist julgeoleku olukorda.

Päeva teises pooles kohtus Isamaa esimees Soome Koonderakonna esimehe Petteri Orpoga. Kohtumisel tuli tõdeda, et viimase aja trendid näitavad Soome ja Eesti majanduskasvu aeglustumist ning üha keerulisemaks muutuvat majandusolukorda. Seederi sõnul on see väljakutseks mõlema riigi valitsustele. „Nii Eestile kui Soomele on eesootavate väljakutsete valguses oluline säilitada riigieelarve koostamisel konservatiivne rahanduspoliitika. Me peame hoidma vastutustundlikku eelarvepoliitikat, et mitte elada tulevaste põlvkondade arvelt,” ütles Seeder.

Reedel kohtus Seeder Soome Eesti saatkonnas Eesti seltside esindajate ja kogukonna juhtidega. Kohtumisel arutati Soomes elavate eestlaste olukorda ja väliseestlastele suunatud Eesti riigi poliitikat. „Isamaa erakond on seadnud sihiks väliseesti kogukondade parema kaasamise ja sidumise. Kõige paremini oskavad oma vajadusi ja soove kirjeldada justnimelt välismaal elavad eestlased,“ ütles Seeder.

Koonderakond Kokoomus on Soomes 17 protsendiga populaarsuselt teine erakond põlissoomlaste järel. Pärast kevadisi valimisi jäi koonderakond Soomes opositsiooni.

NATO PA Eesti delegatsioon osaleb aastaistungil Londonis

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — NATO Parlamentaarse Assamblee (PA) Eesti delegatsiooni liikmed Ants Laaneots, Sven Sester ja Leo Kunnas osalevad kuni esmaspäevani assamblee aastaistungil Londonis.

Delegatsiooni liige Ants Laaneots ütles, et kavatseb Londonis NATO peasekretärilt Jens Stoltenbergilt pärida, milline saab olema NATO vastus USA ja Venemaa otsusele lahkuda keskmaa tuumajõudude leppest. „Tahan teada, mida kavatsevad NATO ja Euroopa Liit enesekaitseks Venemaa keskmaarakettide eest ette võtta, kuna Euroopa Liidul endal keskmaaraketid puuduvad,“ märkis Laaneots.

Delegatsiooni liikme Sven Sesteri sõnul on NATO PA peamisi ülesandeid liikmesriikide vaheline koostöö kaitse- ja julgeolekuküsimustes. „Selleks, et viia efektiivselt ellu alliansile püstitatud eesmärke, tuleb liitlasriikide valitsustel viia oma kaitsekulud kokkulepitud kahe protsendi tasemele sisemajanduse kogutoodangust. NATO suurendab iga liikmesriigi kindlustunnet ning Eesti toetab jätkuvalt kulude õiglasemat ja ühtlasemat jaotamist operatsioonide toetamisel ja alliansi kohalolekut,“ ütles Sester.

Assamblee komiteed vaatavad üle ja annavad hinnangu erinevatele raportitele.

Julgeoleku tsiviilmõõtme komitees tulevad arutelu alla piiride turvalisus ning põgenikkriisi lahendamine. Veel kõneldakse korruptsioonist ja inimõiguste olukorrast Venemaal ning Ukrainas.

Kaitse- ja julgeolekukomitee arutab Venemaa väljakutsele reageerimist ning tuumaheidutuse ja relvastuskontrolliga seotud küsimusi. Teemaks on atlandiülene kaitse- ja julgeolekualane koostöö ning strateegia uuendamine Iraani suhtes. Samuti vaadatakse üle liitlasvägede ja nende rahvusvaheliste partnerite jõupingutuste toetamine Afganistanis.

Majanduskomitees räägitakse Suurbritannia kaubanduspoliitikast pärast Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust, sealhulgas kaubandussuhetest Euroopa Liidu, USA ja Kanadaga. Komitee raportid puudutavad ka digitaalturge ja küberturvalisust ning Põhja-Makedoonia arengut NATOga liitumisel. Samuti on kõne all rahvusvaheliste sanktsioonide tõhusus seoses Venemaaga.

Poliitikakomitee teemade ring puudutab alliansi 70. aasta pikkust tegevust ja atlandiüleste suhete olukorda. Esitletavate raportite seas on NATO väljakutsete ja võimaluste analüüs turvalisuse ja stabiilsuse tagamiseks Aafrikas ning julgeoleku dünaamika Pärsia lahe rannikul.

Teadus- ja tehnoloogiakomitee alustab tehnoloogia trendide ja tehisintellektist julgeolekus. Põhiliseks aruteluteemaks on NATO tänapäevases kübermaailmas ning see, kuidas julgeolekut ja kaitset tugevdada.

 

Allikas: Eesti Riigikogu