NordenBladet —Facebook teeb suure tõenäosusega 18. juunil teatavaks uudise, et võtab 2020. aastal kasutusele oma raha, mida kasutajad saavad teineteisele saata ning mille abil saab veebipoodides šopata.
Raha, mille esialgne nimi oli GlobalCoin kannab nime Libra ning on seotud mitmete maailma valuutadega, vahendab Daily Mail.
Sidumine teiste valuutadega aitab ära hoida kursi kõikumisi, mis on toimunud paljude kübervaluutadega.
Esialgu saab Facebooki küberraha kasutada 2020. algul tosinas riigis. Lisaks arvatakse, et võetakse kasutusele mingi vahend, millega saab Libra tavalises sularaha automaadis rahaks vahetada.
Kõlakad oma rahast hakkasid liikuma siis, kui Facebook värbas hiljuti endise PayPali juhi David Marcuse juhtima oma plokiahela divisjoni. Facebooki raha on erinevalt teistest küberrahadest seotud ka tavaliste valuutade külge, et vältida kursi kõikumisi.
Facebooki raha võimaldab saata raha ühelt kasutajalt teisele, samuti sooritada ostusid Facebookis, Instagramis ja WhatsAppis.
NordenBladet —Laevafirma Tallink juhatuse liige Kadri Land ütleb, et Tallinna Helsingi tunnelit ei tule. „Tunnelit ei tule! Olen selles absoluutselt veendunud. See ei ole ratsionaalne, maksab liiga palju,” kommenteerib Land soomlase Peter Vesterbacka kava kahe linna vahele tunnel ehitada.
Tunneli ehituse plaan on Tallinkile väga halvasti mõjunud – ettevõtte väärtus on langenud samale tasemel, mis see oli 6 aastat tagasi, vahendab Postimees.
NordenBladet —Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon analüüsib tänasel avalikul istungil Riigikontrolli aruannet riigi tegevusest toidu ohutuse tagamisel.
„Riigikontrolli hinnangul on Veterinaar- ja Toiduamet oma toiduohutuse kontrollides keskendunud kodumaise toidu kvaliteedi kinnitamisele, samas on tarbija suurem mure imporditud toidukauba ohutus,“ märkis erikomisjoni esimees Jürgen Ligi. „Erikomisjon püüab selgust saada, kas kontrollija eelistus on kooskõlas tarbija huvidega ja mil määral on põhjendus ekspordi tagamises,“ märkis esimees.
Riigikontrolli aruandes „Riigi tegevus toidu ohutuse tagamisel“ seisab, et auditi käigus analüüsiti, kas toiduga seotud riskid on välja selgitatud, toitu analüüsivad laborid on tasemel, toidutootjate üle tehakse järelevalvet ning tarbijaid teavitatakse toiduga seotud ohtudest. Auditi keskmes olid taimekaitsevahendite jääkidest tulenevad ohud taimses toidus. Audit täiendab 2009. aastal valminud Riigikontrolli auditit „Riigi tegevus taimse toidu ohutuse tagamisel“.
Aruandes on kirjas, et Riigikontrolli hinnangul ei tohiks Maaeluministeerium ning Veterinaar- ja Toiduamet väita, et kogu Eestis müüdav toit on ohutu, sest toidu-uuringute ja laborianalüüside hulk ei ole piisav ning järelevalves on puudusi. Aruandes on välja toodud, et samad asutused ei teavita inimesi piisavalt toidus sisalduvate taimekaitsevahendite jääkidega seotud riskidest. Riigikontrolli hinnangul jäetakse tarbijale ekslik mulje, et toit muutub järjest puhtamaks.
Istungile on kutsutud maaeluminister Mart Järvik, Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Indrek Halliste, Põllumajandusameti peadirektor Egon Palts ning Riigikontrolli esindajad.
Avalik istung algab kell 13.15 ja seda on võimalik jälgida veebiülekandes.
NordenBladet – Laenu taotledes vaadatakse inimese krediidiajalugu. Kui oled alati käitunud korrektselt, on ajalugu puhas. Paraku aga võivad selle rikkuda läbimõtlemata otsused või olukorrad, mida oleks saanud vältida. Mis on need tegevused, millega rikud oma krediidiajaloo ja mis garanteerivad, et laenuandja annab Sinu laenutaotlusele negatiivse vastuse?
1. Jätad arved õigeaegselt tasumata Üks kindel viis oma krediidiajalugu rikkuda on jätta arved õigeaegselt tasumata. Näiteks maksta alles pärast maksetähtaja kukkumist eri teenuste (nt kommunaalteenuste, interneti, elektri) eest või teha hilinemisega laenu tagasimakseid. On selge, et millegi eest võlgu olles tekib uue laenu saamisel raskusi.
Laenuandja arvestab taotlust hinnates varasemate võlgnevuste ja sellega, kui regulaarselt oled maksetega hiljaks jäänud. Selleks vaadatakse näiteks Creditinfo hallatavat maksehäireregistrit, kuhu kantakse need võlgnikud, kes on olnud võlgu üle 45 päeva. Maksehäireregistrisse kantud info eraisiku kohta säilib kolm aastat pärast võlgnevuse tasumist. Kui aga maksehäire on süsteemi sisestanud mõni krediidiasutus, jääb see pankadele nähtavaks koguni viieks aastaks.
Kui sissetuleku vähenemise või töö kaotamise tõttu tekib laenu tagasimaksmisel ajutisi raskusi, tuleks pöörduda laenuandja poole juba enne, kui tekib võlgnevus.
2. Võtad ohtralt kiirlaene ja mängid hasartmänge Krediidiajalugu võib negatiivselt mõjutada ka kiirlaenude väärkasutamine. Üks kiirlaen ei muuda veel midagi, kuid kui pikendada mitu korda laenu tähtaega või võtta järgmine laen eelmist tagasi maksmata, võib see olla laenuandja jaoks hoiatav märk. Lisaks võib ohutule põlema panna see, kui klient mängib aktiivselt hasartmänge.
3. Elad palgapäevast palgapäevani Ka säästupuhvri puudumine võib osutuda probleemiks. Säästmine on märk sellest, et inimene suudab oma rahaasju hästi plaanida ja on ootamatuste korral rohkem kaitstud. Kui aga elatakse palgapäevast palgapäevani, võib suurem rahaline kohustus tekitada olukorra, kus on vaja kiirelt võtta laenu, mis ei pruugi olla läbimõeldud ja mille tagasimaksmine võib tulevikus tekitada raskusi.
4. Jätad laenu maksekuupäeva muutmata Kui näiteks töökohavahetuse tõttu muutub Sinu palga laekumise kuupäev ja sellest tulenevalt jääb laenumakse õigel päeval tasumata, mõjutab ka see negatiivselt krediidiajalugu. Võid küll mõelda, et mis see paar päeva hilinemist ikka teeb, kuid laenuandjale on see ohumärgiks.
5. Sa ei kindlusta oma finantskohustusi Eri kindlustused aitavad tasuda laenu kuumakseid juhul, kui inimene kaotab töö või jääb pikalt haiguslehele. Kuna haigused tabavad meid ootamatult, tasub suurema laenukohustuse võtmisel mõelda ka kindlustusele.
6. Püüad saada tulu mitteametlikul teel Sellest, et pangakontole laekub iga kuu mingi summa, ei piisa. Hea krediidiajaloo seisukohalt on tähtis, et tulu ei oleks mitte ainult regulaarne, vaid ka ametlik.
NordenBladet – Koolitusel valminud rõivakomplekte tutvustavad ja küsimustele vastavad autorid, õpetajad ja rahvarõivameistrid!
Asukoht: Eesti Vabaõhumuuseum Setu talu ,
Aeg: 9. juuni 2019 (13:00 – 15:30)
Üritusele pääseb muuseumi piletiga.
Lõpetajad:
Kristi Kallip Pühalepa kihelkonna naine, 19.saj. II pool
Moonika Roogna Saarde naine ja mees, 19.saj II pool
Ursula Muddi Rannu kihelkonna naine
Mirjam Jaanivald Rõngu kihelkonna mees
Tiina Mõttus Jüri kihelkonna pruut
Ene Koppelmann Juuru kihelkonna naine
Jane Jekimov-Kull Pärnu kihelkonna naine
Helena Elme Jõelähtme kihelkonna naine
Liina Hergauk Vastseliina kihelkonna naine
Kersti Klaan Paistu kihelkonna naine
Lia Bergmann kaapotkleit, Ambla kihelkonna mees
Triina Preden Paistu kihelkonna naine, 19.saj I pool
Gaida Mägi Koeru kihelkonna naine
Hilja Kukk Paistu kihelkonna naine, 18. saj
Kaie Põial Jõhvikihelkonna naine
Kaja Arpo Harju-Madise kihelkonna naine
Kaari Klesment Püha kihelkonna naine
Kadi Vingisaar Türi kihelkonna naine
Esme Liive Viru-Nigula kihelkonna naine
