NordenBladet — Peaminister Jüri Ratase sõnul kinnitas tänane NATO liidrite kohtumine Londonis, et NATO on jätkuvalt ühtne ja tugevaim kaitseallianss ajaloos.
„NATO väljus kohtumiste ruumist ühtsemana kui sinna sisenedes, aga eilne ja tänane üksmeel NATO kolleegidega kohtudes ei olnud üllatus. Rääkisime kõigist liitlastele muret tegevatest küsimustest konstruktiivses ja üksteist toetatavas õhkkonnas,“ ütles peaminister Jüri Ratas. Ta lisas, et NATO on kindlalt pühendunud kõigi liitlaste julgeoleku tagamisele.
Peaminister lisas, et kuigi NATO kaitseplaani uuendamine Balti riikidele ja Poolale ei olnud NATO liidrite kohtumise päevakorras, sai ka avalikkuse tähelepanu köitnud küsimus lahenduse. „Eesti näeb NATO igapäevastes tegevuste kaudu seda, kuidas NATO toimib. Tänasel kohtumisel andsid liitlased teada oma panustest NATO valmidusealgatusse (NATO Readiniess Initiative). Sellega tõuseb oluliselt liitlaste valmidus reageerida igale olukorrale,” ütles peaminister Ratas.
Brüsseli tippkohtumisel 2018 alustatud valmidusealgatuse raames panevad liitlased välja 30 pataljoni, 30 õhueskadrilli ja 30 lahinglaeva, ja seda mitte enam kui 30-päevases valmiduses. Eesti andis teada, et panustab inistatiivi jalaväekompaniiga.
Peaminister Jüri Ratas osales vahetult NATO liidrite kohtumise järel USA president Donald Trumpi kutsel kogunenud töölõunal liitlasriikide juhtidega, kes täidavad alliansi kaheprotsendiliste kaitsekulutuste eesmärki. „Transatlantiline koostöö ja Ameerika Ühendriikide liidripositsioon on NATO nurgakivi. Sama olulised on olnud ka Euroopa ja Kanada liitlaste suurenenud investeeringud oma kaitse-eelarvetesse ja seeläbi ka oma sõjalistesse võimetesse,” ütles Jüri Ratas.
Avafoto: NATO liidrite kohtumine Londonis, 04.detsember (Stenbocki maja)
Allikas: Eesti Riigikogu
NordenBladet – Täna avalikustatud ülemaailmse OECD rahvusvahelise õpioskuste uuringu PISA 2018 tulemuste kohaselt on Eesti põhikooliõpilaste oskused Euroopa absoluutses tipus, seda kõigis kolmes uuritud valdkonnas – matemaatikas, lugemises ja loodusteadustes. Eestis on tõusnud tippsooritajate ning vähenenud nõrkade tulemustega õpilaste osakaal. Uuringu tulemused osutavad sellele, et Eesti põhikoolid annavad ühtlaselt head haridust sõltumata lapse taustast.
PISA 2018 Euroopa riikide pingereas on Eesti 15-aastased noored nii lugemises, matemaatikas kui ka loodusteadustes esimesel kohal. Maailmas on meie õpilased lugemises viiendal, matemaatikas kaheksandal ning loodusteadustes neljandal kohal. Eesti kuulub maailma viie riigi hulka, kus on õpilased suutnud näidata koguni kahes valdkonnas varasemast paremaid tulemusi. PISA näitab, et Eesti haridussüsteem tagab nii põhihariduse tulemuslikkuse kui ka võrdsuse – teiste riikidega võrreldes on meil suur nende õpilaste osakaal, kes vaatamata pere ebasoodsamale sotsiaal-majanduslikule taustale omandavad väga häid teadmisi ja oskusi.
“Nende suurepäraste tulemuste eest peame tänama eelkõige meie õpilasi, lapsevanemaid ja õpetajaid, kelle igapäevane väga tubli töö annab meile põhjuse tunda uhkust Eesti hariduse üle,” ütles minister Mailis Reps. “Meie stabiilselt suurepärased tulemused näitavad, et suudame kiiresti muutuvas maailmas teha haridusvaldkonnas õigeid valikuid. Mul on väga hea meel, et Eestit tuntakse ja tunnustatakse maailmas üha rohkem just haridusriigi ja haridusrahvana”.
2018. aasta uuringu põhifookus oli funktsionaalsel lugemisoskusel. Eesti 15-aastaste noorte tulemused on oluliselt paranenud – võrreldes 2009. aastaga, mil viimati süvitsi uuriti lugemisoskust, suisa 22 punkti võrra, mis on võrreldav poole õppeaasta õppimisega saavutatava tulemusega. Oluliselt on vähenenud Eesti poiste ja tüdrukute tulemuste erinevus. Meie õpilased on eriti head informatsiooni otsimises ning erinevate allikatega tekstide lugemises. Võrreldes 2015. aastaga on meil veelgi kasvanud tippsooritajate osakaal. Eestis on selliseid noori, kes suudavad lahendada keerulisi ja väga keerulisi ülesandeid koguni 13,9 protsenti, samas OECD liikmesriikide keskmine on 8,5 protsenti.
Eesti noorte loodusteaduste (bioloogia, füüsika ja keemia) alased teadmised ning oskused on maailmas tipptasemel: Euroopas ja OECD liikmesriikide hulgas esimesel kohal ning maailmas neljandal kohal. Tippsooritajaid loodusteadustes on meil ligi kaks korda rohkem, kui OECD riikides keskmiselt – 12,2 protsenti vs 6,8 protsenti. Euroopa ja OECD riikidest on Eestis ka kõige vähem madala oskustasemega õpilasi – vaid 8,8 protsenti (OECD keskmine on 22 protsenti).
Eesti õpilaste matemaatika-alased teadmised ja oskused on Euroopas esimesel kohal ning maailmas kaheksandal kohal. Tippsooritajaid on meil koguni 15,5 protsenti, mis on viie protsendi võrra enam kui OECD riikides keskmiselt. Poiste tulemused on matemaatikas pisut paremad tüdrukute omadest.
PISA hindab eluks vajaminevaid oskusi
PISA korraldaja Eestis, SA Innove peaspetsialisti Gunda Tire sõnul on PISAs uuritud valdkondades omandatud oskused fundamentaalse tähendusega õpilaste edasistes õpingutes. “PISA annab riikidele tagasisidet nende haridussüsteemi kohta. Uuringu tulemused aitavad paremini aru saada, millistele aspektidele tasub suuremat tähelepanu pöörata,” sõnas Tire. “Lisaks teadmiste ja oskuste hindamisele uurib PISA ka õpilaste heaolu.”
Tire sõnul on Eesti õpilased kõige edumeelsemad (PISA testis edenemismõtteviisiga) õpilased maailmas − meie õpilased arvavad, et inimesed saavad ise oma intelligentsust mõjutada ning on valmis panustama oma arengusse, et kindlustada endale parem tulevik. Kõrgharidust plaanib omandada 70 protsenti Eesti õpilastest, populaarseimad ametid noorte seas on IKT spetsialist, arst, firma- või ärijuht, arhitekt ja psühholoog.
Meie õpilaste rahulolu on heal tasemel − 70 protsenti meie õpilastest on oma eluga rahul ning selle näitaja järgi oleme üle OECD keskmise taseme. PISA 2018 uuris esmakordselt õpilastelt ka seda, kuidas nad ennast tunnevad. Tulemused näitavad, et 89 protsenti Eesti õpilastest on üldjuhul rõõmsad ja õnnelikud. Negatiivsetest tunnetest kogevad Eesti õpilased enim murelikkust (53 protsenti) ja kurbust (51 protsent).
Eestil on ka arenguvajadusi
PISA 2018 tulemused näitavad, et kuigi võrreldes varasemate uuringutega on funktsionaalses lugemises oluliselt vähenenud poiste ja tüdrukute tulemuste erinevus ning kokkuvõttes on mõlemast soost õpilaste tulemused märkimisväärselt paranenud, on tagasihoidlike oskustega õpilaste osakaal poiste seas suurem kui tahaksime. Seda aitab muuta õppijakeskne lähenemine ja suurem tähelepanu poiste ja tüdrukute õppimise erinevustele.
Sarnaselt varasemate PISA uuringute tulemustega, püsib meil erinevus eesti ja vene õppekeelega koolide tulemuste vahel. Püsiv erinevus viitab vajadusele pöörata rohkem tähelepanu vene õppekeelega koolide õpetajate ja juhtide koolitamisele. Samas on Eestis vene keeles õppivad noored ikkagi väga tublid – nende tulemused kõigis kolmes valdkonnas on OECD keskmisest paremad.
Eesti haridus maailmas
Minister Mailis Repsi sõnul on tänu edule PISA uuringutes saanud Eesti terves maailmas hariduse ekspertriigi staatuse. “Mul on hea meel, et oleme ennast tõestanud tervele maailmale kõige olulisemas valdkonnas. Teistelt õppides oleme suutnud kujundada unikaalse arengutee, mis on viinud meid maailma tippu. Oleme muutunud õppijatest õpetajateks ja saame jagada oma kogemusi teistele riikidele,” sõnas Reps.
“Meie hariduse eduloo vastu on väga suur huvi üle maailma. Meil on, millest maailmale rääkida. Oleme otsustanud välja töötada Eesti hariduse rahvusvahelise turunduse kontseptsiooni selleks, et maailmas Eestit meie hariduse edulugu tutvustada,” lisas Reps.
Hariduse turundamise kandvaks mõtteks on “Education Nation – for the smartest people in the world”. Repsi sõnul on ühiselt tegutsedes võimalik jõuda kaugemale, suurendada Eesti atraktiivsust ja toetada paremini meie haridusvaldkonna ettevõtteid nende toodete eksportimisel laias maailmas. Katusbränd aitab paremini vahendada haridusvaldkonna oskusteavet, koolitusi, kogemusi, nutikaid lahendusi või tooteid. Brändi “Education Nation” alla koonduvad mitmed algatused ja ettevõtmised, mis meie haridust tutvustavad.
Lisainfo
PISA 2018 uuringus osales 600 000 15-aastast noort 79 riigist ja majanduspiirkonnast. Eestist osales 5371 noort, nendest 4000 sooritasid testi eesti ja 1371 vene keeles.
PISA uurib 15-aastaste noorte oskusi, kuna just selles vanuses lõpetavad enamikes OECD riikides noored kohustusliku hariduse ning valivad edasise haridustee.
PISA uuring hindab iga kolme aasta tagant õpilaste teadmisi ja oskusi lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes, kolmest valdkonnast üks on alati süvatähelepanu all. 2018. aastal oli peamine fookus funktsionaalsel lugemisel: uuriti, kui hästi saavad 15-aastased õpilased aru kirjalikest tekstidest ja kui tõhusalt suudavad nad neid kasutada. Samuti uuriti õpilaste finantskirjaoskust, need tulemused avalikustatakse 2020. aasta kevadel.
“PISA tulemused kinnitavad taaskord, et meie noorte teadmised ja ka oskus neid teadmisi kasutada on Euroopas esimesed ning maailma absoluutsete parimate seas.
See on Eesti õpetajate, lapsevanemate ja laste ühine tulemus. See on ausammas tööle, mida on teinud meie lasteaia- ja kooliõpetajad, meie haridustöötajad, tugispetsialistid ning kõik teised, kes näevad iga päev hoolt ja vaeva, et noored saaks maailma tipptasemel hariduse hüppelauaks tulevasse ellu. Aitäh teile!
Eesti koolisüsteem on maailmas haruldane. Meie põhikoolid annavad väga ühtlaselt tugevat haridust. Meil on teiste riikidega võrreldes rohkem noori, kelle tulemused on head vaatamata sellele, et nende pere olukord pole nii hea. Samal ajal on meil Euroopa kõige väikseim protsent õpilasi, kes ei saa testi sooritamisega hästi hakkama. Kõige selle kõrval on veelgi suurenenud nende osakaal, kelle sooritus on tipus.
Maailma mastaabis on Eesti haridus võrdne, tugev, kaasav ja eeskujulik. Et see nii jääks ja veel paremaks saaks, peame tegema õigeid ning vastutustundlikke valikuid ka tulevikus.”
_____________________________
PISA on OECD rahvusvaheline õpilaste õpitulemuslikkuse hindamise uuring. Uuring hindab 15-aastaste õpilaste valmisolekut iseseisvaks eluks ehk seda, kui võimekad on õpilased koolis omandatud oskuseid ja teadmisi tegelikus elus rakendama.
PISA (Programfor International StudentAssessment) valdkonnad on funktsionaalne lugemine, matemaatika ja loodusteadused. Uuring toimub iga kolme aasta järel. Igas uuringus on oma põhivaldkond, ülejäänud kahes valdkonnas mõõdetakse õpilaste teadmisi väiksemas mahus. Regulaarselt läbiviidav uuring annab võimaluse jälgida haridusalaseid trende nii Euroopas kui ka Eestis.
PISA 2018 uuring keskendub funktsionaalsele lugemisoskusele.
Innove koordineerib PISA uuringu läbiviimist Eestis.
NordenBladet —Riigikogus moodustati täna Eesti toiduainetetööstuse toetusrühm, mille eesmärk on toiduainetetööstuste toetamine, Eesti toidu propageerimine ja seeläbi majanduse elavdamine.
Toetusrühma esimees Kai Rimmel sõnas, et rühma moodustamise ajendiks on pikemat aega väldanud vastuolud tootjate ja seda valdkonda kontrollivate ametnike vahel. „Toetusrühma eesmärgiks on igakülgne Eesti toidu ja tootjate väärtustamine, et tulla toime toiduainetetööstuses tõusetunud probleemidega,” ütles ta.
Rimmel lisas, et sektor väga tugeva surve all ka seadusandluse poolt, olgu see siis jäätmeseadus või pakendiseaduse muudatus. „Selle sektori igapäevased mured peavad jõudma ka seaduste vastuvõtjateni ja seda läbi erinevate ümarlaudade. Jaanuaris on planeeritud kohtumine tootjate esindajatega jäätmekäitluse teemal, veebruaris pakendiseaduse muutused.”
Toetusrühma liikmed
Lisaks Kai Rimmelile kuuluvad toetusrühma Urmas Reitelmann, Helle-Moonika Helme, Tiit Kala, Anti Poolamets, Merry Aart, Kert Kingo, Urmas Espenberg, Peeter Ernits ja Aivar Kokk.
Riigikogus moodustatud parlamendirühmad aitavad Riigikogu liikmetel suhelda teiste riikide parlamentidega, viia ellu välispoliitikat ja tutvustada Eestit mujal maailmas. Toetusrühmade kaudu saavad Riigikogu liikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale ning toetada ja kaitsta kitsama eluvaldkonna huve.
XIV Riigikogu on moodustanud kokku 61 parlamendirühma ja 62 toetusrühma.
NordenBladet —Riigikogus oli täna Isamaa fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eestikeelse kõrghariduse tulevikust“ arutelu.
Ettekande tegid Isamaa fraktsiooni liige Mihhail Lotman, ASi Cleveron juhataja Arno Kütt, Eesti Üliõpilaskondade Liidu endine juht Sigrid Västra ja Tartu Ülikooli professor Martin Ehala.
Mihhail Lotman ütles oma sõnavõtus, et eesti keelt ohustab inglise keele surve. „Me kipume ise loovutama mitmeid keelevaldkondi ja -funktsioone ning paraku toimub see mitte üksnes näiteks popkultuuris või internetis, vaid ka Eesti kõrghariduses,“ ütles Lotman. Tema sõnul on väga oluline, et kõrghariduse valdkonnas ei tekiks valgeid laike – neid valdkondi, millest saaks rääkida vaid näiteks inglise keeles. „Eesti kõrgharidus – ja seda kõikidel astmetel – peaks olema eestikeelne,“ sõnas ta. Lotman täpsustas, et ta ei taha öelda, et ülikoolides ei tohiks olla ingliskeelseid õppekavasid. „Kuid minu meelest ei peaks ükski õppekava olema ainult ingliskeelne eestikeelse õppekava arvel.“
Poliitikute ja ametniku võimalused eesti keele arendamiseks on Lotmani sõnul väga piiratud. „Keel areneb poeetide, teadlaste, filosoofide ja muude tarkade ja vaimukate inimeste kõnepruugist. Mida me aga saame teha, on luua keele arenguks mõnevõrra soodsamad tingimused ning kõrvaldada mõned takistused – eriti need, mille ise oleme tekitanud? Pean siin silmas näiteks sellist normatiivi, et ülikooli õppekava võib olla eesti või mõnes muus keeles. Seda normatiivi tõlgendatakse välistava disjunktsiooni tähenduses – emb või kumb. See tähendab, et kui ühe eriala õppekava on mingis muus keeles, siis ei tohi seda „dubleerida“ eesti keeles. See tuleb ära muuta. Ülikoolidele peab jääma õigus luua ja täita eestikeelne õppekava ka siis, kui näiteks ingliskeelne õppekava on juba olemas,“ rääkis Lotman.
Arno Kütt sõnas oma ettekandes, et tasuta eestikeelne kõrgharidus on poliitiline otsus. Seda on tema sõnul võimalik viia ellu ka niimoodi, et raha ei liigu mitte koolide kaudu, vaid liiguks tudengite kaudu. „Kõik õpped oleks tasulised nii riiklikus kui ka erakõrgkoolis, tudengil on võimalik valida, millisesse kooli ta tahab minna, on see siis riiklik kool või on see erakool, ja tudeng saab võtta selle jaoks õppelaenu kolme aasta peale, viie aasta peale. Ja kui tudeng lõpetab kooli, jääb Eestisse tööle /…/, siis ta panustab sellega Eesti majandusse ja siis tema õppelaenu saab tühistada. Ja ongi ta saanud tasuta hariduse,“ märkis Kütt.
Kütt kõneles ka kõrghariduse mõjust piirkonnale. „Kui me võtame Viljandi, siis Viljandi teravad pliiatsid, kui nad gümnaasiumi lõpetavad, mida nad teevad? Lähevad Tartu või Tallinnasse kõrgharidust saama. Soetatakse elamine seal, töökoht, tihti leitakse elukaaslane. Ja see, et noored tagasi tulevad, on pigem erand. Aga et see asi oleks tasakaalus siis, kui kohapeal pakutakse kõrgharidust,“ ütles Kütt. Ta lisas, et regionaalseid kolledžeid võiks rahastada mitte haridusministeeriumi rahast, vaid pigem regionaalpoliitikale suunatud vahenditest.
Sigrid Västra rääkis tasakaalu leidmisest rahvusvahelistumise ja kvaliteetse eestikeelse õppe säilitamise vahel. „Hetkel puudub nägemus ka riiklikes arengukavades. Kusjuures, näiteks elukestva õppe strateegias aastani 2020 ja kõrghariduse programmis aastateks 2019–2022 ei ole määratletud eesti keele roll kõrghariduse keelena,“ ütles ta.
Västra tõi välja 2013. aasta kõrgharidusreformi järgselt tekkinud kitsaskohad, millest üks probleem on see, et varasemalt mitmekeelsetel õppekavadel tuli määratleda üksainus õppekeel. Teise probleemina tõi ta esile selle, et ülikoolid otsustavad pigem ingliskeelsete õppekavade kasuks. Esimese probleemi lahendamiseks tuleks seadust muuta nii, et oleks lubatud sama õppekava kahes või enamas keeles. Teise probleemi lahendamiseks pakkus Västra, et lisaks maksimaalse ingliskeelsete õppekavade osakaalu määramisele tuleb tagada vajalik riiklik rahastus, mis kindlustab tasuta eestikeelse õppe.
Veel märkis Västra, et ülikoole suunab ingliskeelsete õppekavade avamise kasuks otsustama ka kõrghariduse alarahastus. „Kuivõrd eestikeelse kõrghariduse jätkusuutlikkus on tihedalt seotud püsiva riigipoolse rahastusega, tuleb rahastusküsimuses paratamatult analüüsida õppekavade dubleerimise küsimust ning võimalikke mõjusid,“ pakkus ta lahenduseks.
Martin Ehala ütles ettekandes, et „Eesti keele arengukava“ punane joon, et ükski õppevaldkond ei tohi muutuda täiesti ingliskeelseks, on juba ületatud. Tema sõnul on õppekavarühmi, milles pole enam ühtki eestikeelset õppekava ja on valdkondi, kus üle poole üliõpilasi õpib inglise keeles. „Need protsessid, kuidas õppekavad, õppevaldkonnad muutuvad tasapisi ingliskeelseks, kuidas inglise keeles õppivate üliõpilaste arv kasvab eri valdkondades ja eri kiiruses, on toimunud märkamatult,“ sõnas Ehala. Põhjused on tema sõnul majanduslikud.
Ehala pakkus ka lahendusi. Ta ütles, et eesti keele püsimiseks kõrghariduses tuleb tagada, et ükski õppekava ei oleks läbinisti võõrkeelne, vaid igas õppekavas oleks eestikeelne osa. Selleks tuleks seadusega kehtestada, et igas õppekavas peab olema eestikeelne osa, ning määratleda selle minimaalne maht õppeastmeti. „Piirang peaks olema, et bakalaureusetaseme õppekavast vähemalt 60% peaks olema eesti keeles ja magistritasemel 20%,“ tõi ta näiteks.
Läbirääkimistel võtsid sõna Helir-Valdor Seeder (I), Signe Kivi (RE), Katri Raik (SDE), Aadu Must (K), Jaak Valge (EKRE), Üllar Saaremäe (I) ja Peeter Ernits (EKRE).
Riigikogu võttis vastu konsulaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (44 SE), millega määratakse kindlaks nende konsulaartoimingute loetelu, mille korral võib konsulaarteenust osutada ka konsulaarsekretär. Kuna praegu ei ole kehtivas õiguses mõistet „konsulaarsekretär“, sätestatakse mõiste seadusega. Seaduse kohaselt on konsulaarsekretär mittediplomaatilisel kohal töötav teenistuja, kes võib osutada kavandatud muudatuste kohaselt konsulaarteenust. Seaduse järgi osutatakse teenust konsulaarametniku juhendamisel.
Muudatusega ei kaasne kõigile konsulaarsekretäridele automaatset õigust seaduses loetletud teenuseid osutada, vaid luuakse selleks võimaluseks õiguslik alus. Õigus teenust osutada otsustatakse iga konkreetse teenistuja puhul eraldi, sealhulgas antakse teenistujale vajalikul tasemel ligipääs konsulaarametniku ametitoimingute registrile toimingute registreerimiseks.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 84 Riigikogu liiget.
Avafoto: Täiskogu istung, olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Eestikeelse kõrghariduse tulevikust” arutelu. Pildil Martin Ehala (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu
