NordenBladet — Valitsuse majandusarengu komisjon sai eile ülevaate äridiplomaatia strateegia tegevuskava elluviimisest ning samuti esitati ettepanekud Eesti välisesinduste ja majandusdiplomaatide võrgu laiendamiseks. Arutelus jäi kõlama, et diplomaatilised suhted põhinevad eeskätt koostööl ning ühistel eesmärkidel.

Eesti välisesinduste roll on edendada rahvusvahelises suhtluses igakülgselt Eesti huve, toetada ettevõtteid eksporditurgudel, meelitada meile välisinvesteeringuid ning abistada ja kaasata väliseesti kogukonda, seisab välisministeeriumi koostatud ülevaates.

Äridiplomaatia strateegia elluviimisel toodi ühe olulise punktina välja, et kasvanud on Eesti välisesinduste arv ning meie esindajad on kohal peamiste liitlaste ja partnerite juures. Mitmetes asukohtades aga tuleb kasvatada spetsiifilisi võimeid või kohalolu just kahepoolsete suhete tugevdamiseks. Veel selgus ülevaatest, et Eesti välisesinduste võrgustik võiks veel rohkem toetada uutele ja kasvavatele turgudele sisenemist ning ettevõtete ekspordihuvi realiseerimist.

„Eesti diplomaatiline välisesinduste võrgustik vastab olulises osas välispoliitika eesmärkidele. Samas on oluline Eesti ettevõtete ekspordihuvi toetamiseks kiiresti muutuvas rahvusvahelises keskkonnas ja kasvavas globaalses konkurentsis praegust esinduste võrgustikku tugevdada ning laiendada,“ märkis peaminister Jüri Ratas. „Jätkusuutliku majanduskasvu tagamise ühe võimalusena näemegi välisesinduste tugevdamist, majandusdiplomaatide, seal hulgas küber- ja digidiplomaatide võrgustiku laiendamist ning Eesti ettevõtjatele senisest suurema toe pakkumist ekspordi sihtturgudel. Samuti oleme eesmärgiks võtnud teenuste kättesaadavuse parandamise välisriikides;“ lisas Ratas.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo sõnul saab rikkus Eestisse tulla läbi ekspordi ja kaasatavate välisinvesteeringute. „Koostöö erinevate välisturge hõlmavate institutsioonide vahel on tänaseks oluliselt paranenud, aga endiselt on võimalusi, kuidas riik saaks ettevõtteid pikas perspektiivis veelgi paremini aidata,“ sõnas Kingo.

Ülevaate äridiplomaatia tegevuste tulemustest ja tegevuskavast 2019. aastaks sai valitsuse majandusarengu komisjon tänavu jaanuaris.

Lisaks: Riigivisiitide planeerimise ja infojagamise portaal www.visiidid.ee.

Taust

• Peaministri juhitav majandusarengu valitsuskomisjon koguneb kord kuus, et saada ülevaade majanduse seisust, leida lahendusi ministeeriumide ülest koordinatsiooni vajavatele küsimustele, kaasata eksperte ja huvirühmi ning tegeleda majanduskeskkonna arendamisega.
• ​Majandusarengu komisjoni kuuluvad väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister, majandus- ja taristuminister, välisminister, rahandusminister, haridus- ja teadusminister, justiitsminister ning sotsiaalminister. Komisjoni juhib peaminister.
• ​Teised ministrid osalevad komisjoni istungil peaministri kutsel, kui teemakäsitlus eeldab vastutava ministri kohalolu.
• ​Komisjoni tööd toetab riigikantselei strateegiabüroo.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Välisminister Urmas Reinsalu andis valitsusliikmetele ülevaate Eesti ettevalmistustest juhuks kui Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust leppeta.

Peaminister Jüri Ratase sõnul on Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumisega jätkuvalt palju segadust. „Ühendkuningriigi otsus Euroopa Liidust lahkuda on kurb ja kahetsusväärne ning sellest on väga keeruline näha võitu ükskõik millisele osapoolele. Samas peame me kõik brittide demokraatliku otsusega leppima ning selle tagajärgedeks valmis olema,“ sõnas peaminister Ratas ning pidas oluliseks, et väljaastumine toimuks korrapäraselt lepinguga. „Ühendkuningriik on ja jääb Eesti lähedaseks partneriks, sõbraks ja liitlaseks nii Euroopas kui NATO-s. Selle asjus polnud minu hiljutisel kohtumisel peaminister Boris Johnsoniga Londonis mitte mingit kõhklust,“ lasus peaminister. Ratas rõhutas, et valitsuse jaoks on kõige olulisem, et meie kodanike õigused ja ettevõtete huvid on kaitstud.

„Eesti ja Euroopa Liidu seisukoht on püsiv: Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vaheline kokkulepe on parim kompromiss ning lepingu muutmist me ei soovi. Küll on võimalus teha muudatusi tulevikusuhete deklaratsiooni, mis loob raamistiku EL-UK edaspidise suhte arendamiseks,“ sõnas välisminister valitsuskabineti nõupidamisel. Ta lisas, et Eesti jaoks on oluline hoida tugevat ja kestvat sidet Ühendkuningriigi kui Eesti lähedase liitlase, partneri ja sõbraga.

Välisministri sõnul ei ole Ühendkuningriigi lepinguta lahkumine Euroopa Liidust Eesti huvides, kuid valmis tuleb olla ka negatiivseks stsenaariumiks. „Sõltumata Ühendkuningriigi sisepoliitilistest arengutest on Eesti – nagu terve Euroopa Liit – võtnud kursi ettevalmistusteks olukorraks, kus Ühendkuningriik lahkub EList 31. oktoobril leppeta. Kahjuks ei jää kodanikud, reisijad ja ettevõtjad puutumata Brexitiga seotud muutustest, seepärast on Eesti valitsuse prioriteediks olnud algusest peale kodanike õiguste ja ettevõtjate huvide kaitsmine,“ ütles välisminister Reinsalu ja lisas, et Eesti ettevalmistused on kulgenud seni plaanipäraselt.

Kuigi leppeta lahkumisest tulenevaid segadusi täielikult vältida pole võimalik, saab üleminekut sujuvamaks muuta, sõnas välisminister Reinsalu ning lisas, et selleks on iga Ühendkuningriigiga seotud kodaniku ja ettevõtja huvides viia end varakult kurssi eesseisvate muutustega ning astuda vajalikud ettevalmistavad sammud.

Euroopa Komisjoni juhtimisel on Euroopa Liidu liikmesriigid teinud ühiselt ettevalmistusi kõikideks stsenaariumiteks, sealhulgas võimalikuks leppeta lahkumiseks.  Rida erimeetmeid on vastu võetud Euroopa Liidus tervikuna – viisavabaduse vastastikuseks kehtestamiseks, lennuühenduste ja maanteevedude jätkumiseks, sotsiaalkindlustuse piiriüleseks jätkamiseks ja Erasmus+ programmis osalejate õpingute jätkamiseks. Eestis on muudetud vajalikke seadusi kodanike õiguste tagamiseks, muutmist vajab veel liiklusseadus. Maksu-ja tolliamet on valmistunud tollirežiimi kehtestamiseks.

Valitsuskabinetis otsustati pöörata punkt „Eesti valmisolekust Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumiseks väljaastumislepingu jõustumiseta“ valitsuse istungi päevakorrapunktiks ja see esitatud kujul heaks kiita.

Terviklik ja jooksalt uuenev ülevaade Eesti kodanikele ja ettevõtjatele Brexitiga kaasnevatest muudatustest on leitav välisministeeriumi kodulehelt – brexit.mfa.ee. Lisaks on ettevõtjatel võimalik tutvuda põhjalike juhistega Maksu- ja Tolliameti kodulehel ning vajadusel registreeruda personaalsele nõustamisele.

Allikas: Eesti Riigikogu