NordenBladet — Eesti valitsus otsustas täiendada ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni koosseisu, nimetades sellesse kolm uut liiget. Uuteks komisjoniliikmeteks on Eesti Instituudi esindaja, Eesti Kultuuriseltside Ühenduse esindaja ja ühenduse Soome Eesti Noored esinaine Tuuli-Emily Liivat.
„Juunikuus moodustatud komisjon, millesse valitsus on püüdnud kaasata võimalikult laial pinnal neid riigiasutusi ning Eestis ja väljaspool Eestit tegutsevaid ühendusi, kelle missiooniks ja ülesandeks on hoida ning edendada eestlust üle terve maailma, sai täna olulist täiendust,“ ütles rahvastikuminister Riina Solman.
Järgmisel nädalal esimest korda koguneva komisjoni ees seisab suur väljakutse – panna kokku valitsusliidu leppes nimetatud Globaalse Eesti programm, märkis Solman. „Sellest programmist peab saama ühislooming, milles on ühelt poolt väljendatud teistes riikides elavate eestlaste ootused Eesti riigi suunal ja riigi vastus nendele ootustele ning teiselt poolt need võimalused, kuidas saavad teistes riikides elavad eestlased anda oma jätkuva tänuväärse panuse eestluse säilitamisele ja arendamisele asukohariikides.“
Eesti Instituut on välismaal elavate rahvuskaaslastega tegelenud alates 2006. aastast, peamiselt koostöös Haridus- ja teadusministeeriumiga. Eesti Kultuuriseltside Ühendus ühendab Eestis tegutsevate organisatsioonidega koos ka 24 välismaal tegutsevat Eesti seltsi. Ühenduse oluliseks tööks on välisriikides elavate eestlaste seltside tegevuse toetamine ja nende sidemete süvendamine Eestiga. Tuuli-Emily Liivati poolt juhitav ühendus Soome Eesti Noored osales aktiivselt ülemaailmsete eesti kultuuripäevade ESTO 2019 korraldamises Helsingis.
Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni esimees on rahvastikuminister Riina Solman ning sellesse kuuluvad valitsuse liikmetest veel kultuuriminister, haridus- ja teadusminister, välisminister, sotsiaalminister, väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister, samuti Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu, Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides, Eestlaste Kesknõukogu Kanadas, Rootsi Eestlaste Liidu, ühenduse Soome Eesti Noored, rahvuskaaslaste programmi nõukogu, Integratsiooni Sihtasutuse, Eesti Instituudi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ja Eesti Kultuuriseltside Ühenduse esindajad.
NordenBladet —Kultuurikomisjon kohtus 10. septembril kõrgkoolide juhtidega. Istungil jäid kõlama mitmed mõtted.
Kolledžite ülalpidamine ei ole ainult ülikoolide ülesanne, vaid see on laiem regionaalpoliitiline küsimus.
Kui Eesti kõrgkool peaks olema läbinisti emakeelse õppekavaga, võib see pärssida ülikoolide atraktiivsust ja konkurentsivõimet maailmas.
Õpetajate ettevalmistamiseks on vaja luua riiklik programm sarnaselt sellega, kuidas riik on võimendanud IT-spetsialistide ettevalmistamist.
Kui riik soovitab kõrgkoolidel olla rahvusvahelisem, siis mida tuleks teha, et meile õppima tulnud välisüliõpilased pärast lõpetamist Eestisse tööle jääksid.
Õppejõudude palgad ei suuda konkureerida erasektori ja üldhariduskoolide õpetajate palkadega.
Avafoto: Kultuurikomisjon kohtus kõrgkoolide juhtidega. Komisjoni istungist võtsid osa Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen, Tallinna Ülikooli õppeprorektor Priit Reiska, Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo, Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja, Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm ning Rektorite Nõukogu tegevsekretär Hanna Kanep. (Riigikogu Fotoarhiiv
Allikas: Eesti Riigikogu
NordenBladet —Varem oli pangakaardi magnetriba kaardilugejast läbitõmbamine ja allkirja andmine tavaline asi, alates laupäevast aga on see ametlikult minevik. Nimelt jõustub siis Euroopa Liidus psd2 direktiiv, mille kohaselt kaardi magnetriba enam maksmiseks ei kõlba, vahendab Iltalehti.
Kaardimakse puhul kehtib laupäevast 3 nõuet. Tavalises poes maksmiseks piisab neist kahest: kõigepealt kontrollitakse, et kasutaja paneb pangakaardi lugejasse. Siis tuleb sisestada PIN-kood.
Kolmas elektroonilise tuvastamise võimalus on kasutaja isiku tuvastamine läbi biomeetrilise tunnuse, näiteks sõrmejälje abil.
Laupäevast jäävad minevikku ka lihtsad veebimaksed. Veebipoest ei saa enam kaupa lihtsalt kaardi numbrit kasutades, vaid tehing tuleb kinnitada läbi panga.
Ainult kaardi andmetega, milleks on kaardi number, kehtivuse aeg ja turvakood saab makseid teha ainult erandjuhtudel. Näiteks Soomes on veel veebipoode, kus saab sooritada mobiilseid makseid ilma pangas kinnitamata.
Alles jääb väiksemate maksete tegemine kaardi lähimaksena.
NordenBladet —Rahandusminister Martin Helme ja asekantsler Märten Ross osalevad reedest laupäevani eurorühma ning Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu mitteametlikul kohtumisel Helsingis.
Euroala rahandusministrid arutavad, kuidas tõhustamiskavade abil edendada riiklike investeeringute elluviimist euroalal. Eesti peab tõhustamiskavade kasutamist oluliseks – see aitab leida täiendavaid tuluallikaid ning vähendada kulutusi. Hetkel on Eestis osana riigieelarve revisjonist käimas komisjoni kaasabil ka projekt tõhustamiskavade läbiviimise võimekuse tõstmiseks.
Laiendatud koosseisu kohtumisel jätkavad ministrid euroala eelarveinstrumendi väljatöötamist.
Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu mitteametlikul kohtumisel on kavas arutelu rahandusvaldkonna prioriteetidest kliimamuutustega tegelemisel. Eesistuja ettepanekul on fookuses ennekõike süsinikdioksiidi hinnastamise, rohelise eelarvestamise ja rahastamise jätkusuutlikkuse teemad.
ELi uue institutsionaalse tsükli alguses räägivad ministrid ka kapitaliturgude liidu prioriteetidest eesmärgiga leida praktilisi meetmeid, et soodustada kapitaliturgude efektiivset toimimist.
Lisaks oodatakse ministrite arvamust ELi eelarvereeglite toimimise kohta ning arutatakse energia maksustamist. Ministritelt uuritakse, kas energia maksustamisel on roll ELi kliimapoliitika eesmärkide saavutamisel ja millised peaksid olema peamised elemendid, mida tuleks arvesse võtta energia maksustamise direktiivi ajakohastamisel.
NordenBladet —Soome ettevõtja koges Tallinna hotellis teisipäeval õuduste hetki, kui hotelli lift jäi algul seisma ja siis hakkas hooga allapoole liikuma. Tekstiili valdkonnas tegutsev Johannes oli Tallinnas ärireisil. Ta reisib palju ja veedab aastas 130-150 ööd hotellides. Ärireise on ta teinud juba 25 aastat, vahendab MTV.
Tallinn on ettevõtjale varasemast tuttav. Ta ööbib tihti soomlaste omanduses olevas Solo Sokos Hotel Astorias, mida Soomes teatakse kui Viru hotelli laiendust. Johannese väitel on Astorias mugavamad voodid kui Virus.
Ettevõtjal oli päev Tallinnas seljataga ja ta oli õhtul naasmas 9. korrusel asuvasse hotellituppa. Ta astus üksi Kone firmas valmistatud lifti ja sai oma elu suurima vapustuse. Kusagil 3-4. korruse vahel hakkas lift värisema ja jäi seisma. Uksed ei avanenud. Igaüks, kes on niimoodi lifti kinni jäänud teab, mis tunne see on. Mees mõtles, et mis nali see nüüd on. Ta vajutas lifti häirekella nupule. Ent asi sellega ei lõppenud, kõige hullem oli veel ees.
Siis oli liftist kuulda raksatust või kolksatust ja lift hakkas allapoole liikuma. Mees ei osanud öelda, kui palju lift allapoole liikus. Teekond polnud pikk, sest liftis on turvasüsteem, mis kukkuva lifti peatab. Kogemus oli aga siiski ebameeldiv.
Mees räägib, et liftis sees olles oli tunne selline, et sealt peab kiiresti välja saama. Kui lift hakkas allapoole liikuma, siis oli tunne, et lõpp on käes. Kukkumine oli nii kiire ja peatumine nii järsk, et mees kukkus selle peale liftis põlvedele. Möödus pool minutit ja mees andis uuesti kella. Mees oli kükakil, kui kuulis, et lift hakkas taas allapoole liikuma.
Liftiõudus aga sellega veel ei lõppenud. Pärast kinni jäämist ja kukkumist hakkas lift järsku ülespoole liikuma ja jäi seisma 18. korrusel. Uksed avanesid ja mees läks kiiresti välja.
Mees hüppas liftist välja ja kui nägi teist inimest lifti sisenemas, siis hüüdis talle, et ära mine. Johannes rääkis inglise keeles, et lift ei tööta. Ta jäi 18. korrusele ja hoidis jalga lifti vahel, et keegi teine seda lifti kasutada ei saaks. Nii seisis ta seal 5-10 minutit ning mõtles, mis oleks võinud juhtuda, kui liftis oleks olnud mõni vanainimene – oleks kindlasti vigastada saanud.
Hoides jalga ukse vahel helistas Johannes hotelli vastuvõttu ja oli üllatunud, kui sealt öeldi vaid, et remondimees tuleb asja vaatama. Lõpuks saabus kohale valvetöötaja.
Solo Sokos Hotel Estoria juhataja Klaus Ek ütles, et lifti probleemile reageeriti koheselt. Tema sõnul on hotellis 24 tundi ööpäevas olemas valmisolek, et inimene tuleb kohale ja päästab inimesed liftist välja. Ka Kone töötajad tulevad vajadusel kiiresti kohale, et kontrollida liftide korrasolekut.
Ek ütles, et ettevõtja Johannese elu polnud ohus, kuigi ta möönis, et tunne võis liftis olla hirmutav.
Johannes rääkis, et Sokos Hotelsi broneerimiskeskus Helsingis oli pandud kinni kell 20 õhtul, mõni hetk enne liftiprobleemi avaldumist, muidu oleks ta sinna helistanud ja oma viha välja valanud. Nüüd ei saanud ta kedagi kätte. Mees räägib, et ta on kõike kogenud, aga midagi sellist mitte. Suurem pahameel läks küll paari päevaga üle.
Klaus Ek ütles juhtumi peale, et Estorias on võetud eesmärgiks kliendisõbralik teenindus. Ta ütles, et vabandab, kui seekord kõik ei õnnestunud. Eki sõnul võisid arusaamatused tekkida keeleprobleemist, kuna teenindajate soome keel polnud kõige parem.
Eki sõnul on liftiviga nüüdseks parandatud ja Estoria liftid töötavad korralikult. Ka Johannes ütles, et liftid olid korda tehtud, kui ta neljapäeval hotellist lahkus.
