Neljapäev, august 7, 2025

EESTI UUDISED

Digitippkohtumisel “Tallinn Digital Summit 2019” räägitakse tehisintellekti jõudmisest igapäevaellu

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet —Täna on kogunenud Tallinnasse 20 riigi ministrid ja valdkonna eestkõnelejad, et arutada kõrgetasemelisel digitippkohtumisel Tallinn Digital Summit 2019 tehisintellekti ja selle mõju üle meie tulevikule.

Tallinna digitippkohtumine on peaminister Jüri Ratase sõnul koostööplatvorm riikidele, kes on digitaalselt arenenud ja jagavad ühiseid vaateid ning kujundavad koos poliitikaid ja õigusruumi digiühiskonna arendamiseks. „Tänavuse kohtumise fookus on üleilmselt ülikiirelt areneval tehisintellekti valdkonnal. Sellel on otsene mõju meie inimeste heaolule, võimaldades näiteks täpsemaid diagnoose meditsiinis, põhjalikumat infotöötlust või paremaid riigiteenuseid. Seepärast tahab Eesti nende teemade arutelu juhtida,“ sõnas peaminister Ratas ning väljendas arvamust, et Eestil on siin panustada ja palju kaasa rääkida.

Digitippkohtumisel räägivad teiste seas oma kogemusest ja tulevikutrendidest Microsofti Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika president Michel van der Bel, maailma ühe juhtiva tehisintellekti ettevõtte Arago tegevjuht ja asutaja Hans-Christian Boos, Keenia teadlane ja World Wide Web Foundationi digitaalse võrdsuse eestkõnelejana Nanjira Sambuli ning teadlased, nagu Michigani Ülikooli teoreetilise füüsika professor Stephen Hsu ning tuntud eetikaekspert Joanna Bryson Bathi ülikoolist.

„Lisaks konverentsile toimub kuus valdkondlikku töötuba, kus 20 riigi delegatsiooni esindajad koos ekspertidega arutavad näiteks teemadel, kuidas mõjutab tehisintellekt tervishoiupoliitikat, õigusruumi, targa linna arengut ning demokraatlikke protsesse üldisemalt,“ sõnas Tallinn Digital Summiti peakorraldaja Liina Areng.

Peaminister Ratas kohtub eraldi delegatsioone juhtivate ministritega ning arutab 15 Euroopa riigi ning Kanada, Singapuri, Jaapani, Uus-Meremaa ja Austraalia otsustajatega nende nägemusi tehisintellekti plussidest ning ohukohtadest tuleviku kujundamisel.

Peaminister Jüri Ratasel olid eile kahepoolsed kohtumised Norra digiministri Nikolai Astrupi, Kreeka digiministri Kyriákos Pierrakákise ning Ühendkuningriigi digiministri Nicky Morganiga.

Digitippkohtumine toimub kolmandat korda. Valdkonna tipptegijate foorum sai alguse 2017. aastal, kui Eesti oli Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja ning korraldas digitaalvaldkonna tippkohtumise, mis tõi Tallinna kokku EL-i riigipead ja valitsusjuhid. Möödunud aastal oli konverentsi fookuses globaalse andmekaubanduse temaatika.

Konverentsi (Tallinn Digital Summit 2019) korraldab riigikantselei koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga. Ürituse sisupartnerid on Elektri- ja elektroonikainseneride instituut (IEEE – Institute of Electrical and Electronics Engineers), Rahvusvaheline kriminaalpolitseiorganisatsioon (INTERPOL), The Future Society ning ÜRO regioonidevahelise kuritegevuse ja õigusküsimuste instituut (UNICRI – United Nations Interregional Crime and Justice Research Institute). Digitippkohtumise toimumisele aitavad kaasa uuenduslike akustiliste kabiinide tootja Silen ning Tallinn Digital Summit ametlik autopartner BMW (Inchcape Motors Estonia).

Digitippkohtumise ajakava leiab ning ürituse otseülekannet on võimalik jälgida veebilehel: https://www.digitalsummit.ee/

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Kodumaine NIPT test on avanud loote kromosoomhaiguste sõeluuringus uue ajajärgu

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Täitub aasta, mil loote kromosoomhaiguste riski hindav NIPT testi hakati Eestis kohapeal tegema ja see on kättesaadav kõigis maakondades. Selle aja jooksul on riikliku tasuta sõeluuringu kõrval teinud täiendava tasulise NIPT testi kuni 1400 lapseootel pere, kes moodustab 10% Eesti sünnitajatest. See viitab uuele trendile: tulevase lapse tervise kohta soovitakse kindlamat vastust kui riiklikult seni pakutud ning selleks tehakse omal käel lisauuringuid. Esimene aasta näitab, et kõige aktiivsemad NIPTi kasutajad on Saaremaa naised. Aastaga on NIPTi toel leitud enam kui kümme kromosoomhaigusega loodet.

Kodumaine ja äärmiselt täpne NIPT test on aastaga jõudnud igasse Eesti maakonda, nii on see praegu kättesaadav 30 naistekliinikus üle Eesti. Aktiivseimad testijad on Saaremaa naised – 30% sealsetest sünnitajatest on teinud lisauuringu. Saaremaale järgneb Hiiumaa 13%, Tartumaa 11%, Pärnumaa 9%, Võrumaa 8% ja Harjumaa 4%-ga.

Aasta jooksul on kodumaine NIPTIFY test aidanud tuvastada kuus Downi sündroomiga ja kümmekond teist tõsist loote kromosoomhaigust. Kuna lapseootel naine saab vereproovil põhineva testi teha juba 10+ rasedusnädalast, on varakult saadud usaldusväärne informatsioon suureks abiks edasiste uuringute ja pereplaneerimisega seotud otsuse tegemisel.

Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse Täppismeditsiini labori juhataja Kaarel Krjutškovi sõnul on inimeste teadlikkus kromosoomhaigustest viimase aasta jooksul oluliselt tõusnud. „Sellele on kaasa aidanud ennekõike inimeste isiklikud lood, mis seoses kromosoomhaiguse ravikulude katmisega on läbi meedia avalikkuseni jõudnud. Lisaks ka Tartu erakliiniku juhuslik, kuid väga tõsise loote harvikhaiguse leid ema vereproovist. See on tänase täppismeditsiini võimekus,“ rääkis ta, lisades, et lihtsalt teadlikkuse kõrval on äärmiselt oluliseks teguriks ka testi kättesaadavus kodukohas ja vastuvõetav hind.

Kirjutškov kirjeldas, et aasta tagasi puudus näiteks Hiiumaal lapseootel naistel igasugune võimalus kodukohas loote kromosoomhaiguste riski hinnata ning iga uuringu jaoks pidi sõitma Tallinna. „Saaremaa naistearstid said NIPT testi innovaatilisest lisavõimalusest kohe aru ning praegu saavad lapseootel naised teha tipptasemel uuringut kodukohast lahkumata. Kromosoomhaiguse lõplikuks kinnitamiseks peavad naised edasisteks uuringuks ikkagi Tallinnasse sõitma. Perede huvi tulevase lapse tervise kohta ja naistearstide toetav suhtumine peegeldavad, miks NIPT test saartel niivõrd positiivselt vastu on võetud.“

Kuna terve lapse sünd on pere jaoks suurim väärtus, on Krjutškovi sõnul viimasel aastal näha selget trendi, kus pärast esmast riiklikku sõeluuringut tehakse lisaks ka tasuline loote kromosoomhaiguste NIPT test. „Täiendav test on lapseootel peredele oluline kindlustunne, et lootel ei esine enamlevinud kromosoomhaigusi,“ ütles Krjutškov, kelle sõnul näitab riikliku sõeluuringu põhine statistika, et Eestis jääb märkamata keskmiselt kuni viis Downi sündroomiga loodet 14 000 sünni kohta.

Eesti teadlased arendavad kodumaist NIPT testi edasi, et lisada sinna veel olulisi tervisenäitajaid. Samuti on eesmärk tulevikus vähendada ka testi maksumust ja seeläbi teha see peredele veelgi kättesaadavamaks. „Ema vereproovil põhinev täpne NIPT test on tulnud selleks, et jääda ja täiendada sünnieelset sõeluuringut. Näiteks Eesti Naistearstide Seltsi soov Eesti Haigekassale on, et tulevikus kataks riik NIPT testi kulud kõigile neile patsientidele, kes seda vajavad. Nii kaasajastaks Eesti oma sõeluuringut maailmatasemele,” võttis Krjutškov tulevikuperspektiivi kokku.

 

Ühendus Eesti Elulood ja Eesti Kirjandusmuuseum 19. septembril Tallinnas Rahvusraamatukogus

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet —

Tallinnas Rahvusraamatukogu kuppelsaalis toimub 19.09. kell 15.00 eluloopäev „Tartu minu elus“. Selle eesmärgiks on tutvustada Eesti Kirjandusmuuseumi ja Ühenduse Eesti Elulood ühiselt korraldatavat kogumisvõistlust „Mälestused Tartust“.
Eluloopäeval kõneldaksegi võistlusest. Ühenduse esinaise ja elulugude uurija Maarja Hollo sõnul on väga paljude eesti inimeste elu olnud mingil ajaperioodil seotud Tartuga. „Tahame julgustada eri vanuses inimesi kirjutama oma elust Tartus või seotusest Tartuga. Võistlusega soovime rikastada teadmisi nii sellest Tartust, mida enam olemas ei ole, kui ka sellest, millisena nähakse ja kogetakse Tartut praegusel hetkel.“
Kaastööde kogumine võistlusele „Mälestused Tartust“ kestab selle aasta lõpuni. Parimatele kirjutajatele on auhinnad. Kaastööd saab saata e-postile: elulood@kirmus.ee või postiga: kogumisvõistlus „Mälestused Tartust“, Eesti Kirjandusmuuseum, Vanemuise 42, Tartu 51003.

Eluloopäev „Tartu minu elus“ 19.09. kell 15.00
15.00 -15.10 Avamine, katkendid elulugudest
15.10-15.20 Astrid Tuisk – Eluloovõistlusest „Mälestused Tartust“
15.20-15.30 Katkendid elulugudest
15.30-16.00 Rein Veidemann – Koht ja kohavaim
16.00-16.20 Kaisa Luik – „Minu laulupeo lugu“: mälestuste kogumisaktsiooni ootused ja tegelikkus
16.20-17.00 Mari Tarand – Tartu ja Tallinna vahel
17.00-17.20 Jürgen Volmer – Elulookirjutis draamateksti alusena. Filmiprojekt „Kohtumised“

Lähem info: Maarja Hollo, maarja.hollo@kirmus.ee, tel 737 7722; Ülle Kaart, ulle.kaart@kirmus.ee, tel 56 904 905
Eluloopäeva toetavad Eesti Kultuurkapital, Haridus- ja Teadusministeerium (IUT22-2, IUT 22-4) ning Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus).

Eesti Kirjandusmuuseum
Vanemuise 42, Tartu 51003

 

 

Ratas rõhutas digitippkohtumisel “Tallinn Digital Summit” inimkeskse eetika olulisust tehisintellekti arendamisel

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas kõneles Tallinna digitippkohtumise avasõnavõtus tehisintellekti valdkonna arengute mõjust ühiskonnale järgmistel aastakümnetel ja rõhutas inimkeskse eetika olulisust.

Rääkides digipöörde arengutest tõi peaminister Jüri Ratas esile innovatsiooni üha kasvavat kiirust ning seda võimaldavat keskkonda. „Aurumasin pani aluse tööstuslikule pöördele ning inimeste arvu kiire kasv tekitas ka nälja uuenduste järele. Võime öelda, et järgmise 15 aasta jooksul leiutame iga päev uue aurumasina,“ sõnas Ratas.

„Tehisintellekt on tänapäeva paratamatus ja me peame õppima seda kasutama inimeste elu paremaks muutmiseks,“ ütles peaminister ning tõi esile, et Eestis on juba rohkem kui paarkümmend töötavat ning peagi kasutusse lisanduvat tehisintellektil põhinevat lahendust.

Eesti on peaministri sõnul ehitanud inimkeskset e-valitsemist juba 20 aastat. „Iga meie kodanik on oma isikuandmete omanik ning peaks ise omama ka kontrolli nende andmete kasutamise üle,“ ütles Ratas. „Kuid muutes riiklikke digiteenuseid automaatsemaks ja ennetavamaks, on meile saanud selgeks, et inimkeskne andme-eetika on palju keerukam kui alguses paistab. Selleks on vaja põhjapanevaid muutusi kogu ühiskonna mõttemaailmas. Kultuuri ja mõtteviisi muutused võtavad palju kauem aega kui uue digiteenuse käivitamine,“ nentis Ratas.

Peaminister avaldas lootust, et tänane kohtumine aitab digimeelsetel riikidel leida ühiselt lahendusi inimkeskse valitsemise jaoks, jagades ühiselt nii kogemusi kui teadmisi. „Digitaalsed lahendused aitavad majandusel kasvada, muudavad valitsemist tõhusamaks ning loodetavasti ka maailma paremaks. Usun, et kogemuste ja parimate tavade jagamine toob kõigile kasu. Selle asemel, et ratast uuesti leiutada, peaksime õppima üksteise parimatest lahendustest – mitte lihtsalt jäljendama, vaid tegema koostööd ja olema ülemaailmselt eeskujuks,“ märkis peaminister Ratas.

Tallinna digitippkohtumine (Tallinn Digital Summit) toimub kolmandat korda. Valdkonna tipptegijate foorum sai alguse 2017. aastal, kui Eesti oli Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja ning korraldas digitaalvaldkonna tippkohtumise, mis tõi Tallinna kokku EL-i riigipead ja valitsusjuhid. Tänavu on konverentsi fookuses tehisintellekti ja selle mõju üle meie tulevikule.

Konverentsi korraldab riigikantselei koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga. Ürituse sisupartnerid on Elektri- ja elektroonikainseneride instituut (IEEE – Institute of Electrical and Electronics Engineers), Rahvusvaheline kriminaalpolitseiorganisatsioon (INTERPOL), The Future Society ning ÜRO regioonidevahelise kuritegevuse ja õigusküsimuste instituut (UNICRI – United Nations Interregional Crime and Justice Research Institute). Digitippkohtumise toimumisele aitavad kaasa uuenduslike akustiliste kabiinide tootja Silen ning Tallinn Digital Summit ametlik autopartner BMW (Inchcape Motors Estonia).

Tallinna digitippkohtumist kannavad veebiülekande vahendusel üle ERR.ee, Delfi.ee ja Postimees.ee. Samuti on võimalik ülekannet jälgida siit: https://www.digitalsummit.ee

 

Avafoto: Tallinn Digital Summit/Raul Mee
Allikas: Eesti Riigikogu

 

Riigikogu sai ülevaate õiguskantsleri viimase aasta tegevusest

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu kuulas tänasel istungil õiguskantsler Ülle Madise aastaülevaate kokkuvõtet. Õiguskantsler märkis, et teemade ring on lai, alates maksudest, pangandusest ja jälitustegevuse järelevalvest kuni keskkonnakaitse, muinsuskaitse, laste ja noorte õiguste kaitse ning puuetega inimeste muredeni.

Ülle Madise tõi oma ettekandes muu hulgas välja linnade ja valdade määrused, mis haldusreformijärgselt inimestele probleeme valmistavad. Ta kirjeldas olukorda, kus reformi järel tekkinud suuromavalitsuse piires kehtestati ühesugused heakorrareeglid ning lähimast majapidamisest kilomeetrite kaugusel elaval inimesel keelati eriloata peenart teha ja õues pesu kuivatada. Selliseid olukordi tuli õiguskantsleri sõnul ette terve hulk. Ta tänas linnu ja valdu, et nad säärased vead kiiresti ja kohtu sekkumiseta parandanud on.

Madise ütles, et õiguskantsleri ametkond annab märku ka sellest, kui seaduses või määruses ilmnevad praktika käigus soovimatud tulemused, mis vajavad lahendust. „Inimese maksukoormust suurendab näiteks see, kui ta saab koondamis- või sünnitushüvitise aasta lõpus või siis, kui paljulapseline pere on saanud oma eluaseme renoveerimiseks KredExilt toetust ja on seda saanud füüsilisele isikule, mitte korteriühistu kaudu,“ tõi õiguskantsler näiteks. Ta avaldas lootust, et need vead saavad kiiresti parandatud.

Õiguskantsler ütles, et sageli küsitakse, miks on ametnikud ükskõiksed ega tee kaalutletud ja mõistlikku otsust. Madise arvates on suurim probleem ametnike eesliini nõrkus. Ta viitas, et ametites ja inspektsioonides, koolides ja haiglates, lastekaitses ja hooldekodudes ei ole spetsialistidel pahatihti toetavat töökeskkonda, õiglast tunnustust ja vastutusega kooskõlas palka. Madise sõnul on vaja tarka, teotahtelist ja otsustusjulget inimest ametisse, kus on kaalutlusõigus, kuulatakse inimeste muresid ja tuleb langetada eripalgelistel asjaoludel üksikotsuseid. Õiguskantsler märkis, et sellise eesliini ametniku kuupalk, kes peab näiteks keskkonnareostuse välja selgitama, on praegu umbes 900 eurot.

Madise avaldas muret mõtteviisi pärast, et igaüht võiks karistada ilma midagi tõendamata või põhjendamata, ilma et eksimuse korral tuleks riigil kahju hüvitada. Õiguskantsleri sõnul seisid nad seetõttu vastu liialt laiale pööratud tõendamiskoormusele panganduses, vanglateenistusele peaaegu piiramatu ja kontrollimatu andmekogumise õiguse andmisele ja kavatsusele müüa Eesti inimeste terviseandmed välismaale. Madise ütles, et tänu Riigikogu sekkumisele on jäänud õiguskantsleri hinnangul põhiseadusevastane plaan mitmel juhul teostamata.

Fraktsioonide nimel võtsid läbirääkimistel sõna Heljo Pikhof (SDE), Mihhail Lotman (I), Kaja Kallas (R) ja Jaanus Karilaid (KE).

 

Avafoto: Õiguskantsleri 2018.–2019. aasta tegevuse ülevaade (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu

 

1...485486487...735Page 486 of 735