NordenBladet —Soome elektrooniline terviseandmete teenus Omakanta muutub uuel aastal nii, et laste terviseandmetele pääsevad ligi ka vanemad. Teenust on kritiseeritud, kuna vanematel puudus juurdepääs üle 10 aasta vanuste laste andmetele. Nüüd tehakse vanemate jaoks nähtavaks kuni 18-aastaste laste tervise- ja retseptiandmed, vahendab Yle.
Samas jääb alaealisele lapsele õigus otsustada oma ravi ja andmete avalikustamise üle, selle õiguse osas otsustab arstlik komisjon iga juhtumi puhul eraldi. Alaealisel pole õigust piirata andmete näitamist vanematele, kui alaealine pole ise veel suuteline otsustama oma ravi üle, seda isegi siis, kui alaealine ei soovi vanematele oma andmete näitamist.
On samas asju, mida nooruk ei pruugi tahta, et vanemad näevad, sellisel juhul neid asju vanematele ei näidata. Need võivad olla näiteks raseduse ärahoidmine ja muud asjad, milleks seadus annab Soomes noorukile õiguse.
Kohe kõik andmed üle terve Soome teenuses nähtavad pole, süsteemi uuendamine võib võtta eri piirkondades aega. Lapse hooldajad saavad jätkuvalt andmeid taotleda kirjalikult raviasutusest.
Teine suurem muutus Omakanta teenuses on järgmise aasta jooksul see, et inimestel avaneb võimalus asju ajada teise inimeste eest, see käib näiteks vanurite ja teiste hoolealuste kohta. Seda võimalust varem elektrooniliselt ei olnud. Tulevikus saab oma isa, ema või hoolealuse arstivisiite, hambaravi andmeid ja retsepte vaadata Omakanta teenuses, kui isik on teinud sellekohase volituse. Volituse saab vormistada suomi.fi veebis, selleks on vaja nii volitaja kui volitatava digitaalset kinnitust. Volituse võib teha mitmele isikule.
Teise isiku eest saab Omakanta veebis asju ajada alates järgmisest suvest. See nõuab isikuandmete kaitse seaduse muutmist, seadus on praegu menetluses. Eelnõu jõustub vastuvõtmise korral 2020. aasta juunikuus.
Omakanta teenust kasutatakse Soomes üha rohkem. Selle kaudu saab uuendada retsepte, taotleda ravi ja elundite loovutamist ning keelata andmete edastamist. Arstivisiidi aega kinni panna ja arstile teadet saata pole aga Omakanta kaudu võimalik.
NordenBladet —Eesti Teadusagentuuri juhatus otsustas 27. detsembril hindamisnõukogu ettepanekul anda välja 114 uut granti. Toetuse saab 21 järeldoktori-, 23 stardi- ja 70 rühmaprojekti kogumahus 18 795 640 eurot ühe aasta kohta.
Kuna projektid kestavad kuni viis aastat, on otsuse rahaline maht viie aasta peale kokku umbes 73 miljonit eurot.
2020. aastal alustavatest projektidest 58 on loodusteaduste, 20 tehnika ja tehnoloogia, 14 arsti- ja terviseteaduste, 4 põllumajandusteaduste ja veterinaaria, 7 sotsiaalteaduste ning 11 humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas.
„Õnneks jäi realiseerumata meie mõne kuu tagune kartus, et teadus- ja arendusnõukogu valdkondlike jaotuse otsuse viibimise tõttu lükkuvad rahastusotsused alles uue aasta algusse,“ ütles teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel. „Teadusagentuur ja hindamisnõukogu tegid kõik endast oleneva, et viivitust ei tekiks ning ühiste jõupingutustega suudeti otsused ära teha tavapärasel ajal, et teadlased saaksid oma edasisis tegevusi planeerida.“
Tänavune taotluste koguarv 479 on läbi aastate suurim. „Hindamisnõukogul ei olnud sedavõrd suure hulga ja paljude kõrgetasemeliste teadusprojektide taotluste seast sugugi kerge valikut teha. Lähtusime projektide teaduslikust paremusest, mitmekesisusest ja nende olulisusest Eestile,“ ütles Koppel.
Lisaks 114 uuele alustavale projektile jätkub 2020. aastal 189 varem alanud personaalse ja 34 institutsionaalse uurimistoetuse projekti, seega on uurimistoetuste maht 2020. aastal kokku ligikaudu 42,9 miljonit eurot.
Käivitunud on ka neli arendusgrandi projekti ja järgmisel aastal käivitub veel neli. Kaheksa arendusgrandi maht kokku on 760 tuhat eurot. Arendusgrandi eesmärk on eksperimentaalarendusprojektide toetamise kaudu edendada tehnoloogia siiret, teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning suurendada teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju.
Ülevaatlikke näiteid eri teadusvaldkondade uuel aastal algavatest uurimisprojektidest leiab siit.
—————————-
Taotlusvooru statistika
Grantide arvu osakaal taotluste arvust ehk edukus
Järeldoktorigrant
Stardigrant
Rühmagrant
Kõik granditüübid kokku
2019. a alustanud
33%
26%
17%
21%
2020. a alustavad
44%
23%
21%
24%
Taotluste ja grantide arvu jaotus valdkondade vahel
NordenBladet —Maaülikooli metsateadlased kasutasid rahvusvahelise Bioatlase portaali jaoks Eesti metsade puuliikide, tagavara ja vanuse leidmiseks alternatiivset meetodit ning avastasid, et võrreldes seniste hinnangutega on metsade pindala ligi 90 000 hektari võrra suurem.
Kui seni on metsade pindala arvutatud statistilise metsainventuuri (SMI) ehk proovitükkide võrgustiku andmete põhjal, siis sel korral võeti kaugseires appi maa-ameti kaardid ning ühendati need kogu Eesti metsaalade takseerandmetega.
Metsaalad võeti põhikaardilt, kust lahutati maha teede, kraavide, sihtide ja liinitrasside pinnad, kirjeldas metsatööstuse ja metsakorralduse õppetooli teadur Allar Padari. Metsaalade kogupindalaks saadi nii 2,42 miljonit hektarit. SMI järgi arvutatud metsade pindala ulatub 2,33 miljoni hektarini. Andmete põhjal saab järeldada, et 53,3% Eesti maismaapindalast kasvab mets.
Padari lisas, et majandatavatest metsadest 37,8% on Eesti seadustes toodud kriteeriumite järgi küpsed. Suur osa küpsetest metsadest on sõjajärgsetel aastatel kasutusest välja jäänud põllud ja rohumaad. Metsateadane Artur Nilson viitas juba 25 aastat tagasi olukorrale, et meil on väga palju keskealisi ja valmivaid metsi. Tänaseks on need saanud küpseks.
Metsade vanuseline struktuur võimaldab soovi korral suurendada uuendusraiemahtusid. Järgmise 10 aasta jooksul on võimalik keskmine uuendusraiemaht vahemikus 11 kuni 16 miljonit m3 aastas, millele lisandub harvendusraiete maht umbes kaks miljonit m3 aastas. Seega soovituslik kogu raiemaht järgmise kümne aasta jooksul võib ulatuda 13 – 18 miljoni m3 aastas. Mõistagi jääb see metsaomanike endi otsustada, millise stsenaariumi järgi või millises tempos raieid tehakse.
Padari sõnutsi selgus, et saadud tulemus on väga heas kooskõlas seni saadud SMI hinnangutega. “Järelikult on ka seni kasutatud SMI metoodikaga saadud tulemused üsna täpsed ning sai järjekordselt tõestatud SMI vajalikkust Eesti metsaressursi hindamisel.”
Mõõtmised tehti Soomes instituudis „Luke“ loodava Bioatlase jaoks ning see suur andmebaas saab avalikuks kasutamiseks kõigile. Töörühma kuulusid Allar Padari, Tauri Arumäe, Mait Lang ja Ahto Kangur. Uuringud viidi läbi Eesti Teadusagentuuri rakenduuringute toetusmeetme RITA ja Euroopa Regionaalarengu Fondist kaasrahastatava projekti „Lisandväärtuse tõstmine ja toorme tõhusam kasutamine biomajanduses ja selle sektoritesˮ vahenditest. Samuti olid kaasatud Interreg’i projekt “Baltic ForBio” vahendid.
NordenBladet — Kui 2000. aastal olid Eesti meestest vabal ajal kehaliselt aktiivsed 26,2% ning naistest 28%, siis 2016. aastal oli meeste ja naiste kehaline aktiivsus tublisti suurem – vastavalt 42,6% ja 43,6% –, selgus Tartu Ülikoolis analüüsitud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringute (2000–2016) andmetest. Arvestades, et vähene kehaline aktiivsus on suremust põhjustavate riskitegurite pingerea eesotsas, on Eesti täiskasvanute kehalise aktiivsuse paranemine ülimalt rõõmustav nähtus.
Marii Mikk kirjeldas Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis kaitstud magistritöös „Eesti täiskasvanute vaba aja kehaline aktiivsus ja sellega seotud tegurid 2000–2016“, et peale kõrge vererõhu, suitsetamise ja kõrge veresuhkrutaseme asetub suremust põhjustavate riskitegurite pingereas neljandale kohale kehaline inaktiivsus. Lisades eelnimetatud riskiteguritele veel alkoholi tarvitamise, kõrge kehamassiindeksi ning puu- ja juurviljade vähese tarbimise, põhjustavad need riskitegurid 61% südame-veresoonkonna haigustega seotud surmajuhtumitest.
„Kehaline aktiivsus on teema, mis puudutab kõiki inimesi. Üldine areng maailmas soodustab liikumise vähenemist. Töökohtades asendavad inimtööjõudu järjest enam masinad, pikad vahemaad läbitakse mootorsõidukiga. Ka tööle minnakse tihti mootorsõidukiga, sest elutempo on kiire ja tööle on vaja jõuda õigeaegselt. Üle maailma ei ole iga neljas inimene praegu kehaliselt piisavalt aktiivne,“ seisab magistritöö sissejuhatuses.
Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on soovitatav kehaline aktiivsus täiskasvanutele vähemalt 150 minutit mõõduka intensiivsusega või 75 minutit tugeva intensiivsusega liikumist nädalas või kombinatsioon eri intensiivsusega koormusest.
Marii Mikk analüüsis oma magistritöös 16 903 Eesti täiskasvanu andmeid, et kirjeldada nende vaba aja kehalise aktiivsuse suundumusi aastatel 2000–2016 ning analüüsida vaba aja kehalise aktiivsuse seoseid sotsiaaldemograafiliste, -majanduslike, tervise ja tööga seotud tunnuste ning riskikäitumisega. Uuritavate vanus oli vahemikus 25–64 aastat ja nende tervislik seisund võimaldas neil olla kehaliselt aktiivne.
Kui 2000. aastal oli vaba ajal kehaliselt aktiivseid mehi ja naisi alla 30%, siis 2016. aastal oli see näitaja mõlema soo esindajate hulgas üle 40%. „Üldine vaba aja kehalise aktiivsuse levimuse tõus ajas võib olla seletatav mitmete teguritega,“ leidis Mikk, tuues esile, et aastate jooksul on Eestis paranenud muu hulgas nii kergliiklusteede kui ka spordiklubide valik. „See pakub inimestele paremaid võimalusi olla vabal ajal kehaliselt aktiivne. Oma osa kehalise aktiivsuse taseme tõusus võib olla ka linnastumisel, sest see loob omakorda parema ja kiirema juurdepääsu mitmekesistele sportimisvõimalustele,“ oletas Mikk.
Kes on kehaliselt aktiivsemad?
Analüüsi tulemustest selgus, et mitte-eestlastest naistel oli eestlastest naistega võrreldes väiksem tõenäosus olla vabal ajal kehaliselt aktiivne, kuid meestel ei olnud samalaadne seos statistiliselt oluline.
Võrreldes abielus olevate täiskasvanutega olid lahutatud või lesestunud mehed ja naised suurema tõenäosusega kehaliselt aktiivsed. „Seda võib seletada teadmisega, et abieluinimesed peavad rohkem arvestama kaaslase ja perega, mis tähendab vähem aega iseendale ja seega väiksemat võimalust olla kehaliselt aktiivne. Lisaks võib leitud seos olla seletatav hüpoteesiga, et lahutatud ja lesestunud inimestel võib olla soov leida uut partnerit, mis motiveerib neid olema kehaliselt aktiivsed selleks, et parandada oma välimust,“ arutles Mikk.
Tulemustest nähtus, et kõrgharidusega meestel ja naistel oli põhiharidusega täiskasvanutega võrreldes suurem väljavaade olla vabal ajal kehaliselt aktiivne. „Kõrgema haridusega inimesed on tavapäraselt teadlikumad nii tervisest kui ka terviseriskidest, mistõttu võis sellist tulemust lugeda ootuspäraseks,“ tõdes Mikk.
Nii meeste kui ka naiste hulgas oli vaba aja kehaline aktiivsus seotud tööhõivestaatusega. „Võrreldes töötavate meeste ja naistega olid vabal ajal kehaliselt aktiivsemad töötute, mittetöötavate ja pensionäride rühmas olevad täiskasvanud. See võib tuleneda asjaolust, et mittetöötavatel inimestel on vaba aega rohkem kui töötavatel,“ leidis töö autor.
Kehalise aktiivsuse seos kehamassiindeksiga oli meestel ja naistel erinev. Ülekaalulistel meestel oli mõnevõrra suurem ja rasvunud naistel väiksem tõenäosus olla vabal ajal kehaliselt aktiivne võrreldes ala- ja normaalkaalulistega. Miku sõnul võib oletada, et ülekaalulistel on suurem motivatsioon olla liikuv, kuid rasvunute jaoks võib see olla füüsiliselt liialt raske ning võib-olla puuduvad teadmised ja julgus liikumisega alustada.
Kehaline aktiivsus oli seotud suitsetamisega. Selgus, et mitte kunagi suitsetanutel, endistel suitsetajatel ja juhusuitsetajatel oli igapäevasuitsetajatest suurem tõenäosus olla vabal ajal kehaliselt aktiivne.
Vaba aja kehalise aktiivsuse ja alkoholi tarvitamise vahel leiti statistiliselt oluline seos vaid naiste hulgas. See viitas tõsiasjale, et alkoholi mittetarvitavad ja harva tarvitavad naised olid vabal ajal kehaliselt vähem aktiivsed võrreldes naistega, kes tarvitasid vähemalt ühel korral nädalas kuus ühikut alkoholi korraga. Oluline on märkida, et kogu uuringuperioodi kohta olid olemas vaid alkoholitarvitamise sagedust määravad küsimused. Kuna alkoholi tarvitamise täpseid koguseid ei ole teada, ei tohi neid tulemusi üle tähtsustada.
Et tegemist on läbilõikeuuringutega, siis ei saa rääkida põhjuse ja tagajärje seostest, vaid ainult seostest erinevate tegurite vahel.
Uurimistööle tuginedes soovitab Marii Mikk jätkata vaba aja kehalise aktiivsuse suundumuste väljaselgitamiseks regulaarseid terviseuuringuid ning propageerida kehalist aktiivsust just vähem liikuvates rühmades, pöörades tähelepanu vaba aja kehalise aktiivsusega seotud teguritele.
NordenBladet — Tallinna Ülikooli kirjastuse avaldatud esimesed algupärased uurimused võeti vastu Clarivate Analyticsi Web of Science’i andmebaasidesse Book Citation Index ja Conference Proceedings Citation Index.
Tegu on teadusmaailma olulisimate andmebaasidega, mis tähendab indekseeritud väljaannatele laiemat levikut, seega ka suuremat tsiteeritavust ja võimalust osaleda rahvusvahelises teadusdiskussioonis.
Esialgu võeti TLÜ kirjastuse väljaannetest andmebaasides indekseerimiseks vastu seni ilmunud vene- ja ingliskeelsed teadusmonograafiad ja -kogumikud. TLÜ kirjastuse peatoimetaja Rebekka Lotmani sõnul on Clarivate Analyticsiga kokkulepe, et lähitulevikus saab taotleda ka eestikeelsete originaaluurimuste pääsemist neisse andmebaasidesse.
TLÜ kirjastuse üldkolleegiumi esimehe, professor Marek Tamme sõnutsi on vastne otsus tunnustus kirjastuse heale ja sihipärasele tööle viimasel kümnel aastal. “Noore kirjastusena nõudis rahvusvaheliste teadusandmebaaside tunnustuse saavutamine meilt mitu aastat, et näidata kirjastuse töö vastavust kõikidele akadeemilise kirjastamise nõuetele ja suutlikkust tagada stabiilne avaldamismaht pikema perioodi jooksul. Nii Eesti teaduskirjastamisele üldisemalt kui ka meie kirjastuse autoritele on see kindlasti rõõmustav uudis.”
Peatoimetaja Lotman lisas: „See, et oleme oma teostele saanud nüüd rahvusvahelise kvaliteedimärgi, ei muuda kirjastuse tegutsemises otseselt midagi, sest oleme alati järginud rangelt teaduskirjastamise reegleid: kõik väljaanded, sealhulgas tõlked, peavad positiivselt läbima eelretsenseerimise ja saama ka sarjakolleegiumi heakskiidu. Väga tõenäoliselt muudab värske otsus aga meie kirjastuse autorite jaoks veelgi atraktiivsemaks ja toob juurde uusi väärtuslikke avaldamisettepanekuid.“
TLÜ kirjastusel on viis valdkondlikku originaaluurimusi (nii monograafiaid kui ka teaduskogumikke) avaldavat sarja: „Acta humaniora“, „Acta socialia“, „Acta realia et naturalia“, „Acta educatio“ ja „Acta artes“ ning valdkondade ülene sari „Gigantum humeris“. 2020. aasta kevadel tähistab TLÜ kirjastus 10. aastapäeva.
