Eesti: Erametsaomanikud uuendavad oma metsi üha usinamalt

By

-

november 7, 2020

NordenBladet — Keskkonnaminister Rene Kokk ja Vardi Metsaühistu juhatuse esimees Taavi Ehrpais lõpetasid tänavuse metsaistutuse hooaja sümboolselt Vardi Metsaühistu maadel puude istutamisega.

“Mullu püstitati Eestis metsade uuendamisega käesoleva aastatuhande rekord. Eesti metsadesse istutati 38,6 miljonit puud, millest riigimetsadesse 22,1 miljonit ja erametsadesse 16,5 miljonit. Kokku uuendati metsa umbes 27 000 hektaril,” tõi välja keskkonnaminister Rene Kokk.

Ta tõi näiteks meie põhjanaabri Soome, kes on viimase viiekümne aastaga suurendanud oma metsades kasvava metsa tagavara viiekümne protsendi võrra – ikka tänu intensiivsele ja oskuslikule metsakasvatusele. “Meil ei ole teist teed, kui tahame sama jõukat ühiskonda nagu Põhjamaades,” lisas Kokk.

Vardi Metsaühistu juhatuse esimees Taavi Ehrpais lisas, et raiemaht ja taimede istutus on omavahel seotud. “Kõik, mis sa metsas raiud, tuleb ka asendada,” tõi Ehrpais välja ning toonitas, et kuna viimase aasta jooksul on raiemaht erametsas aga oluliselt langenud, siis võib arvata, et järgmisel ja ülejärgmisel aastal võivad ka istutusmahud langeda. “Istutusmahu languse võib kompenseerida see, et erametsaomanikud on hakanud rohkem raiutud lanke uuendama just istutamise teel,” tõi Ehrpais välja.

Metsaistutusel tõdeti üheskoos, et metsa hea kasvu ei taga mitte ainult istutus ja muud metsakasvatustööd vaid ka erametsaomanike hulgas kasvanud hoolivus oma metsa suhtes. Selle taga on nii teadlikkuse kasv, metsaühistute abi ning ka Erametsakeskuse kaudu jagatav riigi toetus.

Taustaks:

Metsa istutuseks sobivaimad ajad on kevadel ja sügisel. Kui kevadel võib niiskus mullast kiiremini kaduda, siis sügisel on taime juurdumiseks niiskust küllaga.

Eestis uueneb mets looduslikult peaaegu kõikjal, kuid mitte alati kasvukohale sobilike puuliikidega. Näiteks võib juhtuda, et looduslikult uueneb lank lepa ja sarapuuga, kuigi mullastik sobiks väga hästi kuusele ja kasele. Seetõttu on oluline enne istutust välja uurida, milline on kasvukoht ning milline puuliik on istutuseks sobivaim.

Eesti ühines kooli- ja küberkiusamise vastase rahvusvahelise ühisavaldusega

By

Helena-Reet Ennet

-

november 7, 2020

NordenBladet — Eesti ühines G7 ja UNESCO haridusministrite kooli- ja küberkiusamise vastase ühisavaldusega, millega kutsutakse üles olema ning käituma küberruumis vastutustundlikumalt eriti laste ja noortega.

Minister Mailis Reps märkis, et kiusamine ei lõppe kooliuksest väljudes, vaid internetiajastul jälitab noori ka kodus ja puhkehetkel. “Kooliõpilased kasutavad nii õppimiseks kui ka ajaveetmiseks üha enam digitaalseid võimalusi ning mille positiivsete külgede kõrval peame üha enam pöörama tähelepanu ka selle negatiivsetele külgedele nagu küberkiusamine,” sõnas minister. “Avaldus on oluline samm selleks, et saaksime sellisele väljakutse astuda vastu üheskoos rahvusvahelise kogukonnaga, kuna kiusamine internetis võib olla ka piirideülene.”

Ühisavalduses märgitakse, et kuigi riigid juba tegelevad küberkiusamise vastu võitlemisega koos partneritega on vaja ühtseid aluseid. Peamiselt tähendab see küberkiusamise määratlemist, isiklike andmete töötlemist, eetikastandardite väljatöötamist ning ühiskonna kaasamist, aga ka meediapädevuste, digitaalsete kompetentside ja suhtlusoskuse arendamist. Avaldus tugineb eelmisel aastal toimunud G7 haridusministrite tippkohtumise järelmitel.

Ühisavaldus tehti eile esimest korda tähistatava rahvusvahelise koolivägivalla ja -kiusamise-vastel päeval toimunud rahvusvahelisel koolikiusamise teemalisel virtuaalkonverentsil. Ühisavaldusega ühinesid lisaks Eestile ka Argentiina, Costa Rica, Hispaania, Horvaatia, India, Kanada, Kreeka, Luksemburg, Lõuna-Aafrika Vabariik, Maroko, Mehhiko, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Singapur, Slovakkia, Sloveenia, Tuneesia ja Ühendkuningriik. Konverentsi korraldasid Prantsusmaa Haridus-, noorte- ja spordiministeerium koostöös UNESCOga.

Eesti: Kabinetinõupidamisel toetati ettepanekut moodustada riiklik tuumaenergia töörühm

By

Helena-Reet Ennet

-

november 7, 2020

NordenBladet — Valitsus arutas 5. novembri kabinetinõupidamisel tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalusi Eestis ning otsustas, et seisukohtade kujundamiseks tuleb luua riiklik tuumaenergia töörühm.

Seni riiklikul tasandil tuumaenergia kasutuselevõtu osas ühtegi otsust vastu võetud ei ole, sest eelnevalt tuleb teha põhjalik ettevalmistustöö. Töörühm hakkabki analüüsima välisriikide ekspertide kaasabil tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalust Eestis ning esitab oma järeldused ja ettepanekud valitsusele. Valmiv põhjalik tuumaenergia kasutuselevõtu mõjude analüüs aitab riigil teha kaalutletud ja teadlikku otsust.

„Eesti energiajulgeoleku, säästvuse ja konkurentsivõime suurendamiseks ning 2050. aasta kliimaeesmärkide saavutamiseks on üks võimalik lahendus tuumaenergia kasutuselevõtmine pärast 2030. aastat,“ nentis peaminister Jüri Ratas. „See on üks paljudest võimalikest lahendustest kliimaneutraalseks elektri tootmiseks Eestis, mis väärib ühiskonnas laialdast arutelu ning igal juhul põhjalikke analüüse edasiste otsuste langetamisel.“

Tuumaenergia kasutuselevõtust on Eestis hakatud rääkima eelkõige sellepärast, et madala süsinikuheitmega energiatootmise allikana võiks see aidata kaasa Eesti 2050. aasta kliima-eesmärkide saavutamisele. Tuumaenergia plussiks on ka suutlikkus tagada ilmastikuoludest sõltumatult ööpäevaringne elektrivarustus. Üheks oluliseks puuduseks on aga aja- ja ressursimahukas kasutuselevõtmise protsess.

Keskkonnaminister Rene Koka sõnul aitaks tuumaenergia kasutuselevõtt kaasa Eesti energiajulgeoleku tagamisele, samas nõuab see riigilt suuri investeeringuid jaama ehitamiseks ja käitamiseks ning pikka ettevalmistusaega.

„Elektritootmise kõrval saab tuumaenergiat kasutada ka hoonete kütmiseks ning osade tehnoloogiliste lahenduste juures on selle abil võimalik toota ka vesinikku. Samas kaasneb tuumaelektrijaama rajamisega mitmeid julgeoleku- ja poliitilisi riske. Vähetähtis pole ka küsimus, mida teha kasutatud tuumakütusega, mille käitlemine ja ladustamine on keeruline ning nõuaks Eestisse sobiva lõppladustuspaiga rajamist,“ selgitas ta.

Tuumaenergeetika kasutuselevõtmine eeldab vähemalt 10–15 aastat ettevalmistavaid tegevusi. Seega ei saaks Eesti esimene tuumajaam tööd alustada kindlasti mitte enne 2035. aastat.

Eestil puuduvad praegu tuumajaamade rajamiseks nii vajalik õiguslik raamistik, pädevad asutused kui ka valdkondlikud eksperdid. Kiirgusseaduse kohaselt saab kiirgustegevusluba uue tuumakäitise käitamiseks taotleda alles pärast seda, kui Riigikogu on vastu võtnud tuumakäitise kasutuselevõtu otsuse.

Kuna hetkel ei ole teada, kas või millise tehnoloogilise lahendusega tuumajaam võiks Eestisse tulla, siis ei ole teada ka seal tekkivate jäätmete ladustamise vajadused. Kasutatud tuumakütuse ladustamiseks tuleks Eestisse rajada sobiv lõppladustuspaik. Paldiski tuumaallveelaevade õppereaktorite lammutamiseks ja ohutuks ladustamiseks Eestisse 2040.aastaks rajatav radioaktiivsete jäätmete ladustuspaik tuumakütuse võimalikuks ladustamiseks ei sobi.

Tuumaenergia kasutuselevõtmise otsus on avalikkuse jaoks suure ja olulise tähtsusega, sestap on väga oluline, et inimesed saaksid selle vastuvõtmises kaasa rääkida. Kas avalikkuse kaasamine toimuks rahvahääletuse või mingis muus vormis, selgub analüüsiprotsessi käigus.

Töörühma kutsub kokku keskkonnaministeerium koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning teiste asjaomaste ministeeriumidega.

Allikas: Keskkonnaministeerium

Eesti: Kaitsevägi kutsub 8. novembril Viljandis toimuvale tasuta kogupereüritusele “Kõikide laste isadepäev”

By

Helena-Reet Ennet

-

november 7, 2020

NordenBladet — Kaitsevägi ja Viljandi linnavalitsus kutsuvad kõiki huvilisi sel pühapäeval, 8. novembril Viljandis toimuvale tasuta kogupereüritusele Kõikide laste isadepäev. „Meie linnal on rõõm, et Kõikide laste isadepäeva sündmus äsja valminud Vabaduse platsi esimeseks sündmuseks saab ning toob pühapäevaks Viljandisse palju põnevust,“ ütles Viljandi linnapea Madis Timpson.

Isadepäeva tähistatakse Viljandis Vabaduse platsil ja spordihoones ajavahemikus 10.00-15.00. Päeva jooksul esinevad Trad.Attack! ning Inga Tislar koos kaitseväe orkestriga. Ürituse alal jagatakse tasuta ühekordseid näomaske ja külastuspunktides on käte desinfitseerimise võimalus. Külastajatel on soovitatav valida ilmaoludele vastav riietus, sest osalejate paremaks hajutamiseks toimub valdav osa üritusest õues. Tule kohale täiesti tervena, haigena püsi kodus!

„Rõõm on olla rohkem kui kümne aasta järel meie isadepäeva üritusega tagasi Viljandis. Seekord oleme otsustanud teha ürituse peamiselt vabas õhus ja seda ajaloolisel Vabaduse platsil. Teretulnud on kõik pereliikmed ning uudistamist leiavad nii suuremad kui väiksemad maismaa-, õhu ja meretehnika huvilised,“ ütles kaitseväe küberväejuhatuse ülem kolonel Andres Hairk.

Üritusel on võimalus tutvuda jõustruktuuride tehnika ja relvastusega. Kaitseväest on esindatud nii maa-, mere- kui õhuvägi. Hea ilma korral lendab kohale õhuväe helikopter. Lisaks on esindatud naiskodukaitsjad, noorkotkad, kodutütred, maanteeamet, politsei- ja piirivalveamet ning päästeamet. Ürituse alale tuuakse kohale kaitseliidu tellimusel Eesti sajandaks sünnipäevaks ehitatud ajalooline soomusauto „Estonia“.

Sündmuse avavad riigikogu aseesimees ja Viljandi linnavolikogu esimees Helir-Valdor Seeder, Viljandi linnapea Madis Timpson ja kaitseväe küberväejuhatuse ülem kolonel Andres Hairk. Päeva juhib kaitseliitlane leitnant Raivo E. Tamm.

Praegustes oludes sündmuse ohutumaks pidamiseks ning võimalike tervisealaste riskide minimeerimiseks on kaitsevägi teinud järjepidevat koostööd terviseameti esindajatega. Tavapäraselt siseruumides peetava ürituse formaati on tänavu muudetud. Sügisest ilma trotsides on tegevused peaasjalikult välialadele viidud, tagamaks osalejate parema hajutatuse. Lisaks on kaitsevägi ürituseks eraldanud käte desinfitseerimisvahendite dosaatoreid, ühekordseid näomaske ning valmistanud ette ürituse alale paigutatavat tervisealase ohutuse alast teavitusmaterjali.

Kõikide laste isadepäev on traditsiooniline kogupereüritus, mis leiab aset juba 19. korda. Möödunud aastal toimus üritus Rakveres. Viljandis on isadepäeva üritust korraldatud ka 2008. aastal.

Allikas: Eesti Kaitsevägi
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti Riigikohus: eluaegse vangi vabastamiseks peab uue kuriteo risk olema eriti madal

By

Helena-Reet Ennet

-

november 7, 2020

NordenBladet — Narva Linnakohus mõistis Eduard Mägile 1995. aastal kolme inimese tapmise, vägistamise ja muude kuritegude eest surmanuhtluse, mis asendati hiljem eluaegse vangistusega. Mägi tappis 1994. aastal purjuspäi koos kahe kaaslasega nelja kuu jooksul kaks meest ja ühe naise.

Seaduse järgi tuleb kohtul kaaluda eluaegse vangi ennetähtaegset vabastamist, kui ta on karistusest ära kandnud vähemalt 25 aastat. Praegusel juhul otsustasid maa- ja ringkonnakohus süüdimõistetu vabastamata jätta. Kohtute hinnangul on Mägi vanglas muutumise nimel küll kõvasti pingutanud ja tal on vabaduses olemas töökoht ning lähedased, kuid arvestades kuritegude jõhkrust võib ta ühiskonnale endiselt ohtlik olla.

Riigikohus märkis, et maa- ja ringkonnakohus selgitasid Mägi vabastamata jätmist põhjalikult ja veenvalt ning kooskõlas varasema kohtupraktikaga. Arvestatud on nii tema eeskujulikku käitumist vanglas, senist elukäiku tervikuna kui ka kuritegude asjaolusid.

Kuriteo asjaolusid tuleb hoolikalt kaaluda

Tegemist on esimese Riigikohtus arutusele võetud eluaegse vangi ennetähtaegse vabastamise asjaga. Seetõttu kirjeldas kriminaalkolleegium oma määruses ka üldiseid põhimõtteid, mida tuleks sarnaste juhtumite lahendamisel arvestada.

Seadusest lähtudes on eluaegsete ja tähtajaliste vangide vabastamise eeldused sarnased. Samas pole eluaegsete vangide puhul võimalik mööda vaadata nende väga pikast karistusajast – nad on viibinud tavaelust eemal ebatavaliselt kaua. Sellepärast ei saa eeldada, et süüdimõistetut ootavad vabaduses ees pere, lähedased või usaldusväärne suhtlusringkond.

Riigikohtu hinnangul ei saa kinnipeetava vabastamata jätmist põhjendada tema kuriteo raskusega, sest seda on karistuse mõistmisel juba arvestatud. Küll tuleb silmas pidada kõiki tema kuritegu iseloomustavaid asjaolusid, mis võivad mõjutada uue kuriteo toimepanemise riski. Kuna eluaegne vang oli võimeline sooritama niivõrd raske kuriteo, peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema uue kuriteo oht eriti madal.

Eluaegne vangistus pole ajaliselt piiratud ja seetõttu ei kajastu kuriteo ebaõigus karistuse pikkuses nii selgelt, nagu tähtajalise vangistuse puhul. Eluaegset vangistust mõistetakse ainult äärmiselt tõsiste kuritegude eest, kuid neid omavahel võrreldes võib raskusaste olla siiski väga erinev. Sellepärast on kohtul vaja iseäranis hoolikalt kaaluda, milliseid ohte inimese varasem käitumismuster endas kätkeb.

Avavangla võimaldab käitumist hinnata

Maa- ja ringkonnakohtu hinnangul polnud Mägi puhul riskid veel piisavalt maandatud, kuid eeskujuliku käitumise jätkumisel võib tema vabanemine tulla kõne alla edaspidi. Seaduse järgi peab kohus kaaluma eluaegse vangi ennetähtaegset vabastamist iga kahe aasta tagant.

Kui eluaegne vang on karistusest ära kandnud vähemalt 23 aastat, võimaldab vangistusseadus ta paigutada avavanglasse. Riigikohus leidis, et kui kinnipeetaval on vabanemisperspektiiv, siis tuleks ta enne vabastamist suunata avavanglasse. Seal saab vang harjuda leebema režiimiga, aga teisalt on võimalik jälgida tema käitumist vähem kontrollitud keskkonnas. Kohtuasja arutamise ajal selgus, et Tartu vangla otsustas paigutada Eduard Mägi avavanglasse tänavu 30. juunil.

KOHTUMÄÄRUS

Arno Põder
pressiesindaja
Riigikohus
55 637 043

Allikas: Riigikohus
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT