NordenBladet —Mehed peaks õnnelik olemiseks abielluma, aga naised on kõige õnnelikumad üksikutena ja ilma lasteta. Vallalised ja ilma lasteta naised on ühiskonnas kõige õnnelikumad, väidab õnne-ekspert, Londoni majanduskooli professor Paul Dolan.
Meestel on abielust kasu, sest siis nad „rahunevad maha”. Naiste kohta see ei käi. Abielus mehed võtavad vähem riske, teenivad rohkem raha ja elavad kauem. Naiste puhul on vastupidi: nad surevad pärast laste saamist varem. Teadlase väitel on ühiskonnas kõige tervem ja õnnelikum alamgrupp vallalised ilma lasteta naised.
Dr. Dolan ütles, et kui oled mees, peaksid kaaluma abiellumist, aga kui oled naine, siis pole vahet, vahendab Daily Mail.
Uuringute järgi on abielus paarid vaid siis kõige õnnelikumad, kui nende küsitlemise ajal istub teine kaasa samas ruumis. Kui neilt sama asja eraldi küsida, siis olukord muutub ja nad tunnistavad, et on tegelikult õnnetud.
Dr. Dolani väitel peaks uuringud võtma maha stigmat naiste vallalisena elamiselt. Meeste puhul aitab abielus olek neil võtta vähem riske. Seetõttu on abielus mehed tervemad. Abielus naistel aga esineb palju enam haigusi kui vallalistel naistel.
Samas tunnistas Dr Dolan, et ilma lasteta elu võib mõned naised muuta õnnetuks, kuna lapsi peetakse elus edasijõudmise ja edu tunnuseks.
Laiemas plaanis aga ei tohiks vaadata halvustava pilguga 40ndates eluaastates naisi, kes on vallalised ja kel pole lapsi. See ei tähenda, et neil oleks midagi viga, kui nad pole omale leidnud elukaaslast. Võib hoopis mõelda, et nad pole omale leidnud sellist elukaaslast, kes teeb nad õnnetuks, mistõttu nad surevad varakult.
NordenBladet —Kui elad välismaal, aga müüd kinnisvara, näiteks suvila Soomes, kas siis peab teenitud tulu pealt Soomes maksu maksma? Taloustaito veebis vastab maksujurist Harri Rajala:
Tavaliselt ei hoia riikidevahelised lepingud ära kinnisvara asukohamaal kinnisvara müügist teenitud tulu maksustamist, seda isegi siis, kui isikul on Soomes piiratud maksukohustus.
Seega saab Soome maksustada kinnisvara müügist teenitud tulu. Seda maksustatakse kui dividenditulu samadel alustel, kui isik elab Soomes. Dividenditulu maksuprotsent on kuni 30 000 euroni 30 protsenti ja alates 30 000 eurost 34 protsenti.
NordenBladet — Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna teadlased avaldasid teadusajakirjasJournal of Adolescenceuuringu, kusvaadeldi, kas 14-16aastaste tütarlaste väiksem kehaline aktiivsus ja unehäired ennustavad sagedasemaid depressiooninähtusid hilisemas eas.
Senistes uuringutes on leidnud kinnitust, et täiskasvanutel on vähene kehaline aktiivsus ja unehäired seotud vaimse tervise halvenemisega, sealhulgas depressiooninähtude sagenemisega. Teaduspõhiseid andmeid selle kohta, mil määral on noorukiea vähene kehaline aktiivsus ja unehäired seotud hilisema depressiooninähtude väljakujunemisega, on aga ebapiisavalt.
Lisaks on varasematest uuringutest teada, et vaimne tervis halveneb sageli just noorukieas, eriti tütarlastel. Sellest lähtudes tegid Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi teadlased lühiajalise pikiuuringu, mille eesmärk oli selgitada välja, kas teismeeas tütarlaste väiksem kehaline aktiivsus ja unehäired ennustavad sagedasemaid depressiooninähtusid hilisemas eas.
Kaks aastat kestnud uuringus osales 173 tüdrukut, kes hindasid spetsiaalsete küsimustike abil ise oma kehalist aktiivsust, unehäireid ja depressiooninähtusid. Uuringu tulemustest selgus, et vanusevahemikus 14–16 aastat võib väheneb tütarlaste kehaline aktiivsus ning sageneda unehäired ja depressiooninähud.
„Modelleerisime kõigi kolme uuritud tunnuse seoseid uuringu alguses ja kestel. Sellest selgus, et mida kõrgem oli depressiooninähtude algtase ja mida järsemalt selle näitajad kahe aasta jooksul kasvasid, seda suurem oli kehalise aktiivsuse langus,“ rääkis üks uuringu autoritest, Tartu Ülikooli spordipsühholoogia professor Lennart Raudsepp.
Uuringu käigus leiti ka positiivne seos depressiooninähtude ja unehäirete suurenemise vahel. Tulemuste alusel ei saa siiski väita, et depressiooninähtude suurenemine põhjustab noortel neidudel kehalise aktiivsuse vähenemist ja unehäirete sagenemist, kuna uurijad ei kasutanud tunnuste eksperimentaalset manipuleerimist. „See tähendab, et me ei mõjutanud kuidagi tüdrukute arengut – nende une pikkust ega kehalist aktiivsust,“ seletas Raudsepp.
„Sellegipoolest võime tulemuste põhjal öelda, et kehaliselt aktiivne eluviis ja korralik uni on noorukite hea vaimse tervise üks eeltingimus. Hoolitsedes selle eest, et noored liiguksid iga päev soovitatavalt üks tund päevas ja magaksid öösel vähemalt üheksa tundi, on võimalik vähendada noorukite vaimse tervise probleeme,“ rõhutas Raudsepp.
Teadusartikkel „Brief report: Longitudinal associations between physical activity, sleep disturbance and depressive symptoms in adolescent girls“ ilmus ajakirjas Journal of Adolescence. Uuringu autorid on Tartu Ülikooli spordipsühholoogia professor Lennart Raudsepp ja Kristi Vink.
NordenBladet —Soome väljaanne Ilta-Sanomat on loetlenud põhilised vead, mida üürnikud teevad ja mis võib endaga tuua kaasa probleeme. Üürnikke esindava ühingu Vuokralaiset ry juht Anne Viita märgib, et enamus eksimustest pole tahtlikud. Peamine eksimus on see, kui omanikult luba küsimata korteris seinu värvitakse. Paljud üürnikud pole teadlikud, et ilma omaniku loata seinu värvida ei tohi.
Paljud üürnikud arvavad, et kui värvimine oli eelmises korteris lubatud, siis võib seda teha ka uues korteris. Värvimise osas tuleb aga iga uue üürilepingu puhul uuesti kokku leppida.
Halb on asja juures see, et isegi kui seinad on ilusti värvitud, võib omavoliline värvimine kaasa tuua hüvitise nõude. Omanikule ei pruugi näiteks meeldida uus värvitoon.
Samuti peavad üürnikud jälgima, et ei võtaks enda peale kohustusi, mida üürilepingus pole märgitud ja mis on üürileandja kohustused. Näiteks ühistuga seotud kohustused.
Paljud üürnikud ei tea kas seda, mida peetakse üüriperioodist ja korteri seisundist tulenevalt loomulikuks kulumiseks. Vahel kukub maha potikaas, mis jätab põrandale jälje. Kui üürileping on kestnud lühikest aega ja korter on uus, siis võib nõuda selle jälje parandamist. Kui aga põrandal on 30 aastat vana põrandakate, siis pole vaja seda parandada.
Üürnik peab suurematest kahjustustest koheselt üürileandjale teada andma, mitte alles üüriperioodi lõppedes.
Suvel rõdul olles tuleb aga tähele panna, et ei häiritaks teisi. Muusikat on parem kuulata klappidega, et teisi mitte häirida. Muusikat võib kõvemini lasta ühe pala, aga mitte nii, et vali muusika mängib õhtu otsa.
Üks suuremaid probleeme on korterites suitsetamine. Tavaliselt tekivad probleemid siis, kui tulevad uued naabrid, kes pole suitsetamisega harjunud. Samas tuleks asjad lahendada viisakalt. Kui naabri suitsetamine häirib, tuleks sellest mõista anda.
Teine probleemide allikas on rõdul grillimine. Viimasel ajal on seda probleemi aga jäänud vähemaks. Grillimise puhul tuleks kasutada majaühistu grilli ja jälgida distantsi teiste elanikega.
NordenBladet — Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis alustas tegevust Euroopa teadusruumi õppetooli (ERA Chair) nanotehnoloogia valdkonna teadusrühm. Teadlased usuvad, et töö nanotehnoloogia vallas loob uusi lahendusi, mille kasutusring ulatub elektroonikast meditsiinitehnoloogiani.
Nanotehnoloogia on üks olulisemaid materjaliteaduse valdkondi. Selle eesmärk on arendada ja rakendada struktuure, mille suurus võib ulatuda vaid mõnest kuni saja nanomeetrini. Viimaste kümnendite jooksul on nanotehnoloogiast saanud meie igapäevaelu lahutamatu osa – sellel põhineb suur osa arvutitest, mobiiltelefonidest ja elektroonikast.
Senistel lahendustel on aga siiski ka puudujääke. Nimelt ilmnevad nanoskaalal atomistlikud ja kvantefektid, mis põhjustavad füüsikaliste nähtuste toimimise mõnevõrra teisel viisil. Lisaks tähendab see, et nanotehnoloogia kasutamiseks vajalikke tingimusi saavutada on võrdlemisi keeruline, kuna välised tegurid, nagu saastus, vibratsioon ja temperatuuri kõikumine, on nanoskaalal tublisti võimendatud. See paneb teadlased üle kogu maailma raskuste ette, kuid teisalt toob ka võimalusi leida täiesti uusi ja suure potentsiaaliga rakendusviise.
Seetõttu uurivad Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi teadlased Euroopa teadusruumi õppetooli uues projektis MATTER nanomaterjalide käitumist äärmuslikes keskkonnaoludes. Teadustööd juhib äärmuslike keskkondade materjalitehnoloogia dotsent Andreas Kyritsakis, kelle sõnul on projekti eesmärk leida uusi struktuure ja tehnoloogiaid, millel oleks laiaulatuslikud rakendusvõimalused.
Nanotehnoloogia erialadevaheline olemus
Andreas Kyritsakise sõnul on MATTER-is tehtaval nanotehnoloogia uurimistööl seos tema varasema teadustööga Helsingi Ülikoolis, kus ta uuris elektriliste läbilöökide ehk vaakumkaarte valdkonda. Vaakumkaar on sarnane näiteks äikesetormis toimuvaga, kus tugev elektriväli ioniseerib gaasi, muundades selle plasmaks ja tekitades seeläbi tugeva elektrivoolu. Inimese jaoks väljendub see lihtsalt äikesetormis kuuldava säriseva hääle või kärgatusena. Samalaadne nähtus põhjustab ka elektrisädemete tekkimist välgumihkli süütamisel. „Ühendame omavahel vaakumkaared ja nanotehnoloogia, et leida uusi ja innovaatilisi lahendusi,“ selgitas Kyritsakis.
MATTER-i projekt on suuresti ajendatud pikaaegsest koostööst CERN-i kiirendi CLIC arendamisel. Kiirendi tööks on tarvis ülimalt suurt elektrivälja, mis kutsub aga esile materjalide pinnal nanoskaalas ilmnevaid olulisi kahjustusi. „Teisalt saame seda nähtust ära kasutada materjalide nanoskaalas mõjutamiseks, mis leiaks laialdast rakendust eri valdkondades, alates robootikast ja lõpetades biomeditsiiniga,“ rääkis Kyritsakis.
ERA õppetool annab palju võimalusi
Kyritsakis peab ERA õppetooli suurimaks kasuks seda, et Tartu Ülikooli tuuakse tipptasemel ja mitmekülgne oskusteave ning teadmisi kombineerides luuakse midagi täiesti uut. Lisaks annab see teadustöös palju paindlikkust, mis teeb võimalikuks suurte ja kõrgelennuliste ideede elluviimise. „Seetõttu otsime aktiivselt oma meeskonda teadlasi, kellel on ideed, ambitsioonid ja ettekujutus sellest, mida nad soovivad saavutada,“ ütles ta.
MATTER-i teadustöös on omavahel ühendatud nii füüsika, materjaliteadus kui ka arvutitehnika, mis teeb sellest erialadevahelise uurimisvaldkonna. „Erisuguste teadmiste kombineerimine võimaldab leida uuenduslikke lahendusi ning tehnoloogiainstituut on oma mitmekesise keskkonnaga kõige õigem koht suurte eesmärkide saavutamiseks,“ sõnas Kyritsakis. Teadusrühm teeb tihedat koostööd Läti, Helsingi ja Uppsala ülikooliga ning suurendab edaspidi kontaktide võrgustikku ka tootmissektoris.
Tehnoloogiainstituudi direktor Reet Kurg usub, et suurprojekt toob Tartu Ülikooli uusi ja värskeid ideid ning oskusi, mis tugevdavad ülikoolis tehtavat teadust ka üldisemal tasandil. „MATTER on tehnoloogiainstituudi kolmas ERA õppetool viimase viie aasta jooksul. Meil on ääretult suur rõõm kaasata oma tegevusse palju noori ja ambitsioonikaid teadlasi, kelle ideed ja kirg teaduse vastu loovad tulevikku vaatavaid lahendusi,“ ütles ta.
Teadlased on veendunud, et nanotehnoloogia avab uusi ja enneolematuid võimalusi. Uued nanotehnoloogilised lahendused leiaksid kasutust näiteks ravimite manustamisel ja vähiteraapias. „Elektrivälja abil saab liigutada ja mõjutada nanomaterjale, mille abil võib viia vajalikus koguses ravimeid organismis otse haiguskoldesse, kahjustamata ülejäänud organismi. Selle lahenduseni võiks laboritingimustes jõuda juba järgmise viie aasta jooksul,“ selgitas Kyritsakis. Lisaks muudab uudne nanotehnoloogia sensorite, patareide ja elektroonikaseadmete tootmist.
Euroopa teadusruumi õppetooli projekti MATTER rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ grandilepinguga nr 856705.
