Eesti: Teadusuuringud aitavad kaasa kõrge lisandväärtusega puidukeemia arengule Eesti puidusektoris

By

-

november 7, 2020

NordenBladet — Puidukeemia on Eesti puidutööstuses seni üsna vähearendatud, kuid väga perspektiivikas valdkond. Selleks, et teadusasutused suudaksid puidutööstusele selles vallas olulist arendustuge pakkuda, tellib Eesti Teadusagentuur järgmise kolme aasta jooksul ülikoolidelt seitse rakendusuuringut, mis aitavad väärindada Eestis vähekasutatud puuliike ja puidutööstuse jääke senisest mitmekesisemalt ja kõrgema lisandväärtusega.

Eestis tekib igal aastal üle miljoni kuiva tonni puidu jäätmeid, mida kasutatakse enamasti kütteks. Eesti Teadusagentuuri programmi ResTA toel valmivad uuringud tegelevad puidu keemilise ja molekulaarse töötlemise tehnoloogiate arendamisega, mis võimaldavad toota puidujääkidest näiteks biokemikaale või puidu biomassil põhinevaid polümeere kõrgtehnoloogilisteks rakendusteks (nt ehitusvahud, värvid, pakendid). Uurimisprojekte viivad läbi Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadusrühmad.

„Konkreetsete tehnoloogiate arendamise kõrval on äärmiselt oluline, et projektide käigus luuakse uut oskusteavet puidukeemia vallas ja koolitatakse tippspetsialiste, mis omakorda loob baasi koostöösidemetele valdkondlike ettevõtetega,“ ütles programmi ResTA juht Indrek Tulp. „Läbi koostöö jõuavad uudsed lahendused ka rakendusse ettevõtluses.“

Puiduvaldkonnale olulised rakenduslikud uurimisteemad, aitasid ühiselt välja valida nii ministeeriumite, riigiasutuste, ettevõtluse kui ülikoolide esindajad. 2023. aastal lõppevate uuringute eelarve on kokku 3,7 miljonit eurot, mis tuleb programmi „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ ehk ResTA kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti Riigi eelarvest.

Lisainfo:

Indrek Tulp, programmi ResTA juht, Eesti Teadusagentuur, Indrek.tulp@etag.ee

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome 2019. aastal enim teeninud ettevõtjate TOP 10

By

Helena-Reet Ennet

-

november 7, 2020

NordenBladet — Soomes avaldati 3. novembril inimeste maksuandmed. Ajakirjandus on kajastanud kõige enam tulu teeninud inimeste sissetulekuid. Kuigi ligi 4400 suure sissetulekuga soomlast otsustaid oma andmed tänavu salastada, on siis terve hulk neid, kes seda ei teinud. Nimekirjas on esimene 30,5 miljoni euroga Petri Järvilehto, kes on mängude tootmisega tegeleva firma firma Seriously Digital Entertainment asutaja ja loovjuht. Tulu on põhiliselt firma dividenditulu.

Teine on ettevõtja Jorma Takanen, kelle tulu oli kokku 17,3 miljonit eurot. Kolmandal kohal on mängude tootmisega tegeleva firma Supercell juht Ilkka Paananen, kel tulu oli 14,9 miljonit eurot, vahendab MTV.

Kokku on Soomes ligi 71 000 inimest, kes teenisid 2019. aastal 100 000 eurot või rohkem.

Siin on Soomes enim teeninute TOP 10 2019. aasta andmetel:

1 Järvilehto Petri Aleksi 30548917,42

2 Takanen Jorma Jussi Sylvester 17284795,58

3 Paananen Ilkka Matias 14956147,05

4 Kodisoja Mikko Juhani 12957932,31

5 Solja Jussi Into Antero 12204741,26

6 Lundell Niclas Bo-Arne 11245102,25

7 Kukkonen Tuomas Sakari 11235522,14

8 Gripenberg Gerda Margareta Lindsay 11013171,8

9 von Julin Sofia Margareta dödsbo 9150699,65

10 Herlin Niklas Kustaa Harald 9048803,27

Eesti: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus alustasid uue Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) arendust

By

Helena-Reet Ennet

-

november 7, 2020

NordenBladet — Keskkonnaministeerium on koos Keskkonnaagentuuri, Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusega alustanud uue Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) arendust. Kolme aasta pärast on meil nüüdisaegne infosüsteem, mis tagab kvaliteetsemad loodusandmed ja muudab need inimestele senisest paremini kättesaadavaks. Ühtlasi väheneb andmete kogumise ja töötlemisega seonduv halduskoormus.

Senine, Eesti looduskaitsesüsteemi kaks aastakümmet teeninud EELIS on tehnoloogiliselt vananenud. Samas on see keskkonnaametlikele üks põhilisi töövahendeid erinevate loodusandmete (näiteks kaitstavad loodusobjektid, veekogud ja nende seisundit mõjutavad objektid, loodusväärtused jms) haldamiseks ja kasutamiseks.

„Kvaliteetsemad andmed ja seostatum kasutamine võimaldab igaühel meist Eestimaa loodusväärtustega meie igapäevastes tegemistes paremini arvestada,“ ütles keskkonnaminister Rene Kokk. „Näiteks on uuel EELIS-el planeeritud keskkonnaportaali veebiväljund, milles iga inimene saab vaadata loodusobjektide kohta käivat infot ja nende täpset asukohta kaardil.“

Uue EELIS-e arendust rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi programmi projektist „Kaitstavate liikide ja elupaikade inventuurid ja andmehõive“ ja LIFE-programmi LIFE-IP projektist „Metsa- ja põllumajandusmaastike terviklik majandamine Natura 2000 elupaikade ja liikide kaitsestaatuse parandamiseks” (LIFE18 IPE/EE/000007).
Arenduspartneriks on ühispakkujad SRINI OÜ ja Helmes AS. Arendusprojekt kestab 2023. aasta lõpuni.

Eesti: konkurss Eduard Wiiralti ja Artur Lemba nimelistele stipendiumidele

By

Helena-Reet Ennet

-

november 7, 2020

NordenBladet — Kultuuriministeerium kuulutas 28. oktoobril välja kaks stipendiumikonkurssi: kunstiüliõpilastele kandideerimiseks Eduard Wiiralti nimelisele stipendiumile ning muusikatudengitele kandideerimiseks Artur Lemba nimelisele stipendiumile. Stipendiume makstakse nende autorite loomingu kasutamisest laekunud autoritasudest ja sellega toetatakse üliõpilaste õppe- ja loometegevust ning enesetäiendamist.

Eduard Wiiralti ja Artur Lemba autoritasude pärija on Kultuuriministeerium. Nende autorite loomingu kasutamise eest laekuvast rahast makstakse kunstitudengitele Wiiralti stipendiumi alates 2004. aastast ning muusikatudengitele Lemba stipendiumi alates 2019. aastast.

„Eduard Wiiralti nimelist stipendiumi saame senistel alustel jagada veel vaid viis korda – 2024. aastani, mil möödub 70 aastat kunstniku surmast ja tema autoriõiguse kehtivuse tähtaeg sellega lõppeb. Aasta-aastalt on autoritasu laekumine olnud stabiilne, nii ülemöödunud kui möödunud aastal saime jagada kolm 3000 euro suurust stipendiumi, loodame väga, et nii läheb ka tänavu. Wiiralt on endiselt aktuaalne ja tema kunstnikumõte on kõnetav. Praegused kunstitudengid on loomingule sama pühendunud kui nende eelkäijad saja aasta eest ja stipendium on neile oluline tugi,“ ütles Kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre.

„Artur Lemba nimelise loomingulise stipendiumi eesmärk on toetada heliloomingu, klaveri ja muusikateaduse üliõpilaste loomingulist tegevust, samuti Artur Lemba loomingu või temaga seotud tegevuste uurimist. Stipendium annab tudengile võimaluse panna alus millelegi uuele ja minna süvitsi teemadega, mis õppetöös on just täna aktuaalsed. Mõtteliselt hoiab stipendium ka järjepidevust meie muusikaloos, sest Artur Lemba kui viljakas helilooja ja andekas pianist on kindlasti eeskuju ka tulevastele muusikaelu suunajatele,” ütles Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Madli-Liis Parts.

Digitaalselt allkirjastatud taotlusi oodatakse e-posti aadressil min@kul.ee 23. novembriks 2020. a. Wiiralti ja Lemba stipendiumid annab laureaatidele aasta lõpus toimuval tseremoonial üle kultuuriminister Tõnis Lukas.

Wiiralti stipendiumi kandidaat võib olla iga täiskoormusega riiklikult tunnustatud õppekaval õppiv kunstitudeng, sealhulgas välisülikoolides õppija. Stipendiumi taotlemiseks tuleb Kultuuriministeeriumile esitada vabas vormis avaldus, millega on kaasas motivatsioonikiri, loomingulise ja erialase tegevuse ülevaade ning tõend õpingute kohta. Kandideerijail tuleks selgelt läbi mõelda stipendiumi eesmärk isiklikus plaanis jaoks ning avada võimalikult täpselt oma loometegevuse põhimõtteid ja olulisust. Ühe Wiiralti stipendiumi suurus on 3000 eurot, Eesti Kunstimuuseum lisab stipendiumile traditsiooni kohaselt nimelise kuldkaardi, mis annab selle omanikule eluaegse tasuta külastusõiguse kõigis muuseumi filiaalides. Loe täpsemalt käskkirjast (DOCX).

Lemba stipendiumi võib taotleda üliõpilane, kes õpib täiskoormusega ja õppekaval, mis on seotud heliloomingu, klaveri või muusikateaduse erialadega ning mille lõpetamisel antakse riiklikult tunnustatud diplom. Stipendiumide määramisel hindab komisjon taotleja eelnevat loomingulist tegevust, stipendiumi kasutamise eesmärki, taotluse motiveeritust ja erialalisi akadeemilisi tulemusi. Kandidaadil tuleb muuhulgas esitada motivatsioonikiri, milles ta tutvustab oma loomingulisi eesmärke ja stipendiumi planeeritud kasutust. Komisjon saab välja anda kuni kolm stipendiumi väärtuses 2000 eurot. Loe täpsemalt käskkirjast (DOCX).

Eesti: Oskar Looritsa päev 9. novembril on pühendatud rahvausundile ja ideoloogiale

By

Helena-Reet Ennet

-

november 7, 2020

NordenBladet — 9. novembril algusega kell 11 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis ja keskkonnas Teams Eesti Rahvaluule Arhiivi asutaja Oskar Looritsa 120. sünniaastapäevale pühendatud ettekandepäev.

Akadeemik Oskar Loorits (1900–1961) oli mitmekülgne teadlane, keeleteaduse ja folkloristika võimaluste ühendaja, rahvausundi originaalse tõlgendussüsteemi looja, liivi kultuuri pühendunud kaitsja ja talletaja ning rahvuslane. Ta esindas oma ajastu kaasaegseid rahvusvahelisi folkloristika- ja rahvausundiuuringuid.

Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja Risto Järve sõnul suutis karismaatiline Loorits algatada Eesti Rahvaluule Arhiivi loomise ning panna aluse siinsele etnoloogilisele koolkonnale folkloristikas, mille mõju võib näha nii arhiivikogude struktuuris kui ka eesti folkloristika edasises arengus. „Rahvusvahelises folkloristikas on Oskar Loorits tuntud eelkõige usundiuurijana, sellesse valdkonda kuulub ka tema peateos „Grundzüge des estnischen Volksglaubens“ (1949–1960).“

Oskar Looritsa sünnipäeva on folkloristid varasemalt tähistanud iga viie aasta tagant toimunud konverentsidel ja seminaridel, neist suurim oli 1990. aasta rahvusvaheline konverents, kus peeti ligi 80 ettekannet. 2020. aastal tähistatakse esmakordselt Oskar Looritsa päeva ühepäevase teadusüritusena.

Päeva ühe korraldaja Ave Goršiči sõnul puudutab ettekandepäev kahte Looritsa tegevusega oluliselt seotud teemat: esiteks ideoloogiad, mida Loorits ise on aktiivselt kujundanud ja ellu viinud ning mis on mõjutanud ka tema erialast tegevust, ning teiseks rahvausund, kus Looritsa tööd ei ole kaotanud oma tähendust ja aktuaalsust tänase päevani. „Oskar Looritsa jälg ja mõju eesti folkloristikas on äärmiselt oluline, teda võib kahtluseta pidada 20. sajandi eesti folkloristika üheks kesksemaks kujuks ning tema teadlaspanuse uuesti üle vaatamine aitab meil mõista paremini nii meie folkloori ja rahvausundit kui ka kogu eesti folkloristika lugu.“

Oskar Looritsa päeval kuuleb ettekandeid nii tema tööst kui ka väärtustest, avatakse Oskar Looritsale pühendatud veebinäitus. Juttu tuleb ka laiemalt arhiivitööst ja sellega seotud väljakutsetest. Esinevad folkloristid ja keeleteadlased Madis Arukask, Mall Hiiemäe, Tõnno Jonuks, Risto Järv, Andreas Kalkun, Mare Kõiva, Mari Sarv, Tuuli Tuisk ja Ülo Valk.

Samuti allkirjastatakse Eesti Kirjandusmuuseumi ja SA Setu Kultuuri Fondi vastastikuse mõistmise memorandum ning ühiste kavatsuste leping Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Pärimusmuusika Keskuse vahel.

Konverentsi korraldavad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv ja folkloristika osakond ning Eesti-uuringute Tippkeskus.
Oskar Looritsa päeva toetavad Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus) ning EKM baasrahastusprojektid EKM 8-2/20/2 ja EKM 8-2/20/3.

Konverentsi kava: https://www.kirmus.ee/et/oskar-looritsa-paev
Konverentsi koduleht: http://www.folklore.ee/CEES/2020/loorits