Reklaam:



Eesti: Kabinetinõupidamisel toetati ettepanekut moodustada riiklik tuumaenergia töörühm

NordenBladet — Valitsus arutas 5. novembri kabinetinõupidamisel tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalusi Eestis ning otsustas, et seisukohtade kujundamiseks tuleb luua riiklik tuumaenergia töörühm.

Seni riiklikul tasandil tuumaenergia kasutuselevõtu osas ühtegi otsust vastu võetud ei ole, sest eelnevalt tuleb teha põhjalik ettevalmistustöö. Töörühm hakkabki analüüsima välisriikide ekspertide kaasabil tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalust Eestis ning esitab oma järeldused ja ettepanekud valitsusele. Valmiv põhjalik tuumaenergia kasutuselevõtu mõjude analüüs aitab riigil teha kaalutletud ja teadlikku otsust.

„Eesti energiajulgeoleku, säästvuse ja konkurentsivõime suurendamiseks ning 2050. aasta kliimaeesmärkide saavutamiseks on üks võimalik lahendus tuumaenergia kasutuselevõtmine pärast 2030. aastat,“ nentis peaminister Jüri Ratas. „See on üks paljudest võimalikest lahendustest kliimaneutraalseks elektri tootmiseks Eestis, mis väärib ühiskonnas laialdast arutelu ning igal juhul põhjalikke analüüse edasiste otsuste langetamisel.“

Tuumaenergia kasutuselevõtust on Eestis hakatud rääkima eelkõige sellepärast, et madala süsinikuheitmega energiatootmise allikana võiks see aidata kaasa Eesti 2050. aasta kliima-eesmärkide saavutamisele. Tuumaenergia plussiks on ka suutlikkus tagada ilmastikuoludest sõltumatult ööpäevaringne elektrivarustus. Üheks oluliseks puuduseks on aga aja- ja ressursimahukas kasutuselevõtmise protsess.

Keskkonnaminister Rene Koka sõnul aitaks tuumaenergia kasutuselevõtt kaasa Eesti energiajulgeoleku tagamisele, samas nõuab see riigilt suuri investeeringuid jaama ehitamiseks ja käitamiseks ning pikka ettevalmistusaega.

„Elektritootmise kõrval saab tuumaenergiat kasutada ka hoonete kütmiseks ning osade tehnoloogiliste lahenduste juures on selle abil võimalik toota ka vesinikku. Samas kaasneb tuumaelektrijaama rajamisega mitmeid julgeoleku- ja poliitilisi riske. Vähetähtis pole ka küsimus, mida teha kasutatud tuumakütusega, mille käitlemine ja ladustamine on keeruline ning nõuaks Eestisse sobiva lõppladustuspaiga rajamist,“ selgitas ta.

Tuumaenergeetika kasutuselevõtmine eeldab vähemalt 10–15 aastat ettevalmistavaid tegevusi. Seega ei saaks Eesti esimene tuumajaam tööd alustada kindlasti mitte enne 2035. aastat.

Eestil puuduvad praegu tuumajaamade rajamiseks nii vajalik õiguslik raamistik, pädevad asutused kui ka valdkondlikud eksperdid. Kiirgusseaduse kohaselt saab kiirgustegevusluba uue tuumakäitise käitamiseks taotleda alles pärast seda, kui Riigikogu on vastu võtnud tuumakäitise kasutuselevõtu otsuse.

Kuna hetkel ei ole teada, kas või millise tehnoloogilise lahendusega tuumajaam võiks Eestisse tulla, siis ei ole teada ka seal tekkivate jäätmete ladustamise vajadused. Kasutatud tuumakütuse ladustamiseks tuleks Eestisse rajada sobiv lõppladustuspaik. Paldiski tuumaallveelaevade õppereaktorite lammutamiseks ja ohutuks ladustamiseks Eestisse 2040.aastaks rajatav radioaktiivsete jäätmete ladustuspaik tuumakütuse võimalikuks ladustamiseks ei sobi.

Tuumaenergia kasutuselevõtmise otsus on avalikkuse jaoks suure ja olulise tähtsusega, sestap on väga oluline, et inimesed saaksid selle vastuvõtmises kaasa rääkida. Kas avalikkuse kaasamine toimuks rahvahääletuse või mingis muus vormis, selgub analüüsiprotsessi käigus.

Töörühma kutsub kokku keskkonnaministeerium koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning teiste asjaomaste ministeeriumidega.

 

Allikas: Keskkonnaministeerium

 


Tags assigned to this article:
Eestikeskkondtuumaenergia

Reklaam:

Tippkvaliteediga loodussõbralik Skandinaavia luksuskosmeetika - ElishevaShoshana.com

error:
Copyright © NordenBladet 2008-2020 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service