Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7517 POSTS 1 COMMENTS

MAKSEHÄIRE võib Soomes elu pikaks ajaks ära rikkuda

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Maksehäireid tasub Soomes vältida, kuna need võivad pikaks ajaks elu ära rikkuda. Sellele vaatamata võib uue üürikorteri, laenu või telefoniga liitumise saada ka isik, kel on maksehäired. Soomes on maksehäiretega inimeste arv viimastel aastatel kasvanud. Möödunud 2019. aasta lõpus oli neid juba ligi 400 000, vahendab Taloustaito.

Kõige enam on maksehäireid meestel vanuses 25-44, aga maksehäiretega inimeste arv kasvab ka teistes vanusegruppides kuni pensionieani välja. Maksehäirete registreerimise eesmärk on anda infot isiku majandusliku olukorra kohta ja võimest täita võetud kohustusi. Niisama lihtsalt aga maksehäiret pole võimalik saada.

Soome Takuusäätiö andmetel on maksehäireregistris põhiliselt need, kel on tekkinud pikaajalised võlgnevused. Kõigepealt saadetakse tasumata arve kohta mõned hoiatused. Kui võlgnik arvet ei tasu ega võta ühendust, siis läheb asi üle inkassole. Kui ka siis raha ära ei maksta, taotleb inkassofirma kohtult otsust. Sealt läheb info maksehäireregistrit pidavale firmale Suomen Asiakastieto ning Bisnode Finlandile.

Maksehäire kohta võib märke saada siis, kui näiteks järelmaksu osamakse või krediitkaardi arve tasumine on hilinenud 60 päeva. Siis teatab võlausaldaja sellest otse registripidajale. Neil juhtudel on märge registris kaks aastat.

Kolmas võimalus sattuda registrisse on võla minek täituri kätte. Siis võetakse raha maha otse palgast või pensionist. Tavaliselt püsib märge registris kolm aastat. Aeg lüheneb kahe aasta peale, kui isikul pole rohkem võlgasid. Uued maksehäired aga pikendavad märke kestust registris nelja aasta peale.

Olemasolevat üürikorterit või eluasemelaenu ei saa üles öelda pelgalt maksehäirete põhjal, kui arved on õigeaegselt tasutud. Küll on aga raskem pangaga uusi lepinguid sõlmida. Näiteks võib olla takistatud uue laenu või krediitkaardi saamine. Pank võib peatada maksekaardi krediidi võimaluse.

Kindlustusfirmad peavad sõlmima kohustusliku liikluskindlustuse lepingu ka isikutega, kel on maksehäired. Siis aga võidakse aastane makse korraga ette nõuda.

Vabatahtliku autokindlustuse ja kodukindlustuse saamine võib aga kujuneda maksehäirete korral probleemiks. Kindlustusfirma võib siis nõuda terve aasta makset korraga ette.

Lisaks takistab maksehäire uue telefoni- või internetilepingu sõlmimist. Operaator võib nõuda kliendilt ettemaksu, näiteks ühe aasta makset korraga.

Alternatiivina võib omale muretseda kõnekaardi, kuna sellisel juhul pole vaja sõlmida lepingut operaatoriga.

Maksehäire võib raskendada ka korteri üürimist, kuna mõned üürileandjad kontrollivad isiku maksevõimet. Sellist kontrollimist soovitatakse kõigile üürileandjatele.

Üürileandja peaks isiku maksevõime ise üle kontrollima ja tegema kindlaks üürilevõtja isiku. On olnud juhtumeid, kus isikud on esitanud võltsitud andmeid maksevõime kohta ning esinenud vale nime all.

Samas pole maksehäired eduka üürisuhte puhul takistuseks. Tähtis on, et üürilevõtja räägiks ausalt oma olukorrast. Sõltub ka sellest, mis liiki maksehäirega on tegu.

Kui maksehäireid pole palju ja võlgu on regulaarselt tagastatud, siis võib tegemist olla hea ja usaldusväärse üürnikuga. Sellisel üürnikul võib olla mujalt raske korterit saada.

Üürileandja jaoks aga peaks olema hoiatav see, kui isikul on jooksvad maksmata maksed ning ka üürimakseid on jäänud tasumata. See võib tähendada, et üürimakse pole isiku jaoks prioriteet.

Üürileandja võib ka küsida, kas ta võib helistada üürniku endise üürileandjale ja küsida, kuidas arveid maksti. Maksehäire puhul võib küsida ka suuremat tagatisraha. Seaduse järgi võib tagatis olla kolme kuu üürisumma suurune.

Ühtlasi võidakse üürnikult nõuda käendajat. Siis annab sugulane või sõber tagatise, et üürnik oma kohustused täidab. Kontrollida tasub sellisel juhul ka käendaja maksevõimet ja maksehäireid.

Esimese maksehäire kohta tuleb alati teade posti teel. Krediidiregistri pidaja saadab kirja, kus on näha võlad ja nende tähtajad. Igaüks saab oma makseandmeid kontrollida kord aastas tasuta ja mitmel korral aastas tasu eest.

Firma Asiakastieto puhul saab seda teha kirja või e-kirja teel (omatieto@asiakastieto.fi) vabas vormis taotlusega või kohapeal Asiakastieto teeninduspunktis. Täpsemad juhised on firma Asiakastieto veebis.

Bisnode Finlandi puhul saab andmeid kontrollida otse firma kodulehel www.finland.bisnode.fi.

Maksehäireid tasub vältida, kuna need võivad elu ebamugavaks teha. Võlausaldajaga tasub võtta ühendust ja paluda tähtaja edasilükkamist. Samas aga ei pruugi maksehäire takistada üüri ega muude arvete tasumist.

Raha-asjades saab paluda ka asjatundja abi. Seda saab võlanõustajatelt, aga ka Takuusäätiö Velkalinja ning chati kaudu (www.takuusaatio.fi).

Asjatundjaga tasub arutada seda, mida maksehäire konkreetselt tähendab. Mõnel juhul võib maksehäirest isegi kasu olla, et võlgu enam juurde ei tekiks. Kui enam laenu ei saa, siis ei saa enam võlgu elada ega vanasid võlgu uutega tasuda.

Eesti: Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder: riigikogu on valmis kiirkorras haigushüvitise süsteemi muutma

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder leiab, et haiguspäevade hüvitamine alates teisest päevast võiks olla kõiki osapooli rahuldav lahendus, millega tuleks kiiremas korras liikuda edasi riigikogusse.

„Koroonaviirusesse haigestumine on kasvutrendis ning peame tegema kõik, et vältida olukorda, kus inimesed läheksid haigena tööle. Eesti nakatumisnäitaja on üks Euroopa madalamaid, kuid kahtlemata oleme jõudnud punkti, kus võime viiruseleviku üle kergesti kontrolli kaotada,“ ütles Mölder, lisades, et valitsuses on üksmeel olemas ning loodetavasti liigub see eelnõu peagi juba riigikogusse.

Keskerakonda kuuluv Mölder toetab valitsuse suunda, kus vastutus haiguspäevade hüvitamise osas on jagatud proportsionaalselt. „Sellisel kujul, kus esimene haiguspäev jääks töötaja enda kanda, järgmise nelja päeva eest maksaks tööandja ning sealt edasi haigekassa, oleks praegust olukorda arvestades kõiki osapooli rahuldav kompromiss,” leidis Mölder. „Tööandjad peaksid senise viie haiguspäeva eest hüvitama neli ning mingisugune vastutus peab jääma ka inimesele endale, et haiguspäevi ei võetaks liiga kergekäeliselt.”

„Minu arvates oleks mõistlik uut süsteemi rakendada alalisena ja teha erinevaid tähelepanekud, et siis kahe aasta pärast hinnata kogu süsteemi efektiivsust ja kasulikkust. Lõppude lõpuks peame jõudma süsteemini, mis arvestaks kõikide pooltega ning poleks riigile ega ettevõtjatele üle jõu käiv,” märkis Mölder.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Eesti: 2021. aastal eraldatakse tervishoiule erakorraliselt üle 200 miljoni euro

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Tuleval aastal planeeritakse koroonaviirusega seotud tervishoiukuludeks enam kui 40 miljonit eurot, millest 5 miljonit eurot on kavas eraldada riigieelarvest ning 36 miljonit taotleda Euroopa Liidu rahastamisvahenditest. Lisaks eraldatakse haigekassale tegevustoetusena 143,4 miljonit eurot, et kompenseerida sotsiaalmaksutulu langust ja säilitada tervishoiuteenuste kättesaadavus praeguses mahus. Täiendavalt tehakse riigieelarve ja Euroopa Liidu rahastamise toel mitmeid vajalikke investeeringuid haiglavõrku, sh alustatakse Tallinna Haigla projekteerimisega. 

„Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks suuname tuleval aasta tervishoidu täiendavalt üle 200 miljoni euro. COVID-19 lisaraha võimaldab tugevdada terviseametit ja teha vajalikke investeeringuid haiglavõrgu valmisoleku tõstmiseks, et tulevaste tervishoiukriisidega paremini toime tulla,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Haigekassale eraldatud tegevustoetus aitab tagada inimestele arstiabi kättesaadavuse vähemalt senises mahus. Eesti tervishoiusüsteemi arendamiseks ja arstiabi kvaliteedi tõstmiseks saavad lähiaastatel olema tähtsal kohal haiglate investeeringud üle Eesti.“

Riigieelarvest on kavas eraldada 5 miljonit eurot terviseameti tugevdamiseks ja nakkushaiguste labori jätkusuutlikkuse tagamiseks, IT arendusteks ja ülalpidamiseks ning hingehoiuteenuste tagamiseks hooldekodudes ja hingehoiutelefonil. Euroopa Liidu vahenditest taotletakse kokku 36 miljonit eurot, mis sisaldab elanikkonna rPCR testimist, haiglate valmisoleku tõstmist, uute isolatsioonipalatite loomist, vajaliku tervishoiupersonali tagamist, olukorraseiret ja teaduskoostööd, ravimivaru suurendamist kui ka laialdasemat valmisoleku korraldamist tervishoiu hädaolukordadeks.

Valitsus eraldab Eesti Haigekassale tervishoiukulude katteks ning tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks tegevustoetusena 2021. aastaks 143,4 miljonit eurot. Toetus võimaldab katta sotsiaalmaksutulu langust ulatuses, mida haigekassa ei saa oma eelmiste perioodide jaotamata tulemist ning tavapärasest eelarvetulust katta. Selle tulemusena kasvab haigekassa eelarve 2021. aastal võrreldes eelnevaga ca 98 miljoni euro võrra ning ületab 1,7 miljardit.

Euroopa Komisjoniga algavad läbirääkimised haiglate investeeringute tegemiseks üle Eesti, sh taotleme aastateks 2021-2026 Euroopa Liidu vahenditest 380 miljonit eurot Tallinna Haigla projekteerimiseks ja rajamiseks. Tallinna Haigla kogumaksumus on hinnanguliselt 500 miljonit eurot. Parema arstiabi osutamiseks ja haiglahoonete kaasajastamiseks viiakse lõpule Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse rajamine ning algab psühhiaatrilise sundravi teenuse hoone rekonstrueerimine ja juurdeehitus. Hiiumaa ja Järvamaa haigla saavad toetust erakorralise meditsiini osakonna ümberehitamiseks, Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku ehituse lõpule viimiseks ning palatiosakondade ja verekeskuse renoveerimiseks, Ida-Virumaa keskhaigla psühhiaatriahoone ehituseks ning Tartu Ülikooli Kliinikum traumatoloogia osakonna ja üldkirurgia osakonna ümberehitustöödeks. Selleks taotletakse lähiaastatel Euroopa Liidu vahenditest kokku 64,84 miljonit eurot ja eraldati riigieelarvest 4,5 miljonit eurot. 55,56 miljonit eurot on kavas investeerida kolme uue kiirabikopteri soetamiseks.

Lisaks otsustas valitsus eraldada psühholoogide kutseaasta rahastamiseks ja vaimse tervise valdkonna tugevdamiseks 1 miljon eurot, et tagada vajalikud vaimse tervise ennetustegevused ja tõsta nõustamisteenuste kvaliteeti. Geenivaramule eraldatakse 1 miljon eurot 2018. ja 2019. aastal kogutud geeniproovide säilitamiseks. 2 miljonit eurot eraldatakse teadmussiirde platvormi loomiseks tõenduspõhise informatsiooni kasutamise juurutamiseks tervishoiu-, töö- ja sotsiaalpoliitika kujundamise protsessis.

Kokku on 2021. aasta riigieelarves tervishoiule kavandatud ligi 1,8 miljardit eurot.

Pressiteade eesti viipekeeles

 

Eesti: TalTechi keemikute uus meetod muudab ravimitootmise oluliselt keskkonnasõbralikumaks

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Keemiatööstuses toimuvad kiired muutused on ühelt poolt seotud loodusressursside kahanemise ja keskkonnaprobleemide süvenemisega, teisalt ka keskkonnateadlikkuse kasvuga. Roheline, keskkonnasäästlik keemia on omandamas üha kaalukamat rolli jätkusuutlikus keemiatööstuses.

Taltechi supramolekulaarse keemia labori uurimisrühmal eesotsas professor Riina Aavaga ilmus väljaandes ACS Sustainable Chemistry and Engineering teadusartikkel mehhanokeemia kasutamisest „Mechanochemical Synthesis of Amides with Uronium-Based Coupling Reagents: A Method for Hexa-amidation of Biotin[6]uril“.

Mehhanokeemia on keemiaharu, mis uurib mehaaniliste mõjutuste toimel tekkivate muutuste mõju keemilistele reaktsioonidele. Kuna need reaktsioonid toimuvad tahkes faasis ja pole vaja kasutada toksilisi jääke tekitavaid lahusteid, on sellest saamas üha olulisem keemiaharu eelkõige nn rohelise, jätkusuutliku tehnoloogia valdkonnas.

Artikli üks autoritest, TalTechi keemiaprofessor Riina Aav: “Meie supramolekulaarse keemia labori uurimisrühm on praegu Eestis selles vallas üks tegusaim, kus uuritakse süvitsi mehhanokeemilise meetodi kasutusvõimaluste laiendamist keemiatööstuses. Keemikutena näeme selles meetodis head lahendust eelkõige keskkonnasõbraliku sünteesimismeetodina. Sisuliselt tähendab see seda, et kemikaale on võimalik toota nüüdsest hoopis kiiremini ja sootuks jääkainete vabalt“.

25% keemiatööstuses toodetavatest ravimitest sisaldab amiidsidet. Selliste ravimitena on tuntud näiteks südameveresoonkonna haiguste vastane ravim (atorvastatin  ehk Lipitor®), valuvaigistid (Ibuprofeeni analoogid), antibiootikumid (penitsilliin ja klooramfenikool ehk Oftan Akvakol) ning ka vähiravimid (metotreksaat ja muuhulgas ka terapeutilised peptiide rühma kuuluvad ravimid karfilsomiib (KYPROLIS)). Traditsiooniliselt on seni keemiatööstuses toodetud selliseid ravimeid lahusteid kasutades. Mehhanokeemilise protsessi kasutamine on sisuliselt aga keemiliste ainete jahvatamine lahusteid vajamata. See omakorda tähendab aga, et tekkimata jäävad ka nn lahustipõhisele tootmisele iseloomulikud toksilised jääkained ning lisaks saab kogu protsess toimuda ka kümneid kordi kiiremini (vajalik toimeaine luuakse näiteks senise ööpäeva asemel tunniga).

„Sooviks rõhutada, et tulemuse saavutamiseks saime asendada ka seni kasutusel olnud orgaanilised reagendid anorgaanilisega, sest mehhanokeemia ei vaja komponentide lahustamist. Nii vähendasime veelgi süsiniku jalajälge. Uurisime ka mehhanokeemilise protsessi mehhanismi, ning saadud tulemuste põhjal saab kinnitada, et ravimite tootmiseks hädavajalike amiidide ja peptiidide tekkel toimib sarnane reaktsioonirada nagu meie organismis valkude tekkimisel. Samas on see, meie kunstlik süsteem, oluliselt lihtsam; vajalikud algained vaid jahvatatakse ja saadud tahke produkt pestakse veega läbi,“ selgitab artikli kaasautor, vanemteadur Dzmitry Kananovich.

Tulemuseks on kiirem ja samas palju keskkonnasõbralikum keemiline protsess, võrreldes nn lahustipõhise meetodiga. Lisaks saab seda meetodit rakendada ka uute retseptormolekulide biotiinuriilide valmistamisel, mida teadlased plaanivad kasutada „keemiliste ninadena“, et rakendada neid jääkaineid püüdvate molekulaarsete mahutite loomisel.

„Väljatöötatud meetod peaks olema suurepärane uudis keemia- ja farmaatsiatööstusele, kes on huvitatud jätkusuutlikest ja jääkainete-vabadest keemiatehnoloogilistest lahendustest mitte ainult ravimite, vaid ka toidulisandite, puhastusvahendite ja muude produktide tootmiseks. Meie uurimisrühm on ka Euroopa komisjoni poolt rahastatud  teadusvõrgustiku „Mechanocemistry for Sustainable Industry“ liige, mis tagab loodetavalt juba lähiajal ka mehhanokeemiliste meetodite praktilise rakendamise keemiatööstuses“, lisab Riina Aav.

Allikas ACS Sustainable Chemistry „Mechanochemical Synthesis of Amides with Uronium-Based Coupling Reagents: A Method for Hexa-amidation of Biotin[6]uril“ 06.10.2020 http://dx.doi.org/10.1021/acssuschemeng.0c05558

Lisainfo: TalTechi keemia osakonna professor Riina Aav, riina.aav@taltech.ee

Kersti Vähi, TalTechi teaduskommunikatsiooni spetsialist
 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti: Teadusuuringud aitavad kaasa kõrge lisandväärtusega puidukeemia arengule Eesti puidusektoris

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Puidukeemia on Eesti puidutööstuses seni üsna vähearendatud, kuid väga perspektiivikas valdkond. Selleks, et teadusasutused suudaksid puidutööstusele selles vallas olulist arendustuge pakkuda, tellib Eesti Teadusagentuur järgmise kolme aasta jooksul ülikoolidelt seitse rakendusuuringut, mis aitavad väärindada Eestis vähekasutatud puuliike ja puidutööstuse jääke senisest mitmekesisemalt ja kõrgema lisandväärtusega.

Eestis tekib igal aastal üle miljoni kuiva tonni puidu jäätmeid, mida kasutatakse enamasti kütteks.  Eesti Teadusagentuuri programmi ResTA toel valmivad uuringud tegelevad puidu keemilise ja molekulaarse töötlemise tehnoloogiate arendamisega, mis võimaldavad toota puidujääkidest näiteks biokemikaale või puidu biomassil põhinevaid polümeere kõrgtehnoloogilisteks rakendusteks (nt ehitusvahud, värvid, pakendid). Uurimisprojekte viivad läbi Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadusrühmad.

„Konkreetsete tehnoloogiate arendamise kõrval on äärmiselt oluline, et projektide käigus luuakse uut oskusteavet puidukeemia vallas ja koolitatakse tippspetsialiste, mis omakorda loob baasi koostöösidemetele valdkondlike  ettevõtetega,“ ütles programmi ResTA juht Indrek Tulp. „Läbi koostöö jõuavad uudsed lahendused ka rakendusse ettevõtluses.“

Puiduvaldkonnale olulised rakenduslikud uurimisteemad, aitasid ühiselt välja valida nii ministeeriumite, riigiasutuste, ettevõtluse kui ülikoolide esindajad. 2023. aastal lõppevate uuringute eelarve on kokku 3,7 miljonit eurot, mis tuleb programmi „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ ehk ResTA kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti Riigi eelarvest.

Lisainfo:

Indrek Tulp, programmi ResTA juht, Eesti Teadusagentuur, Indrek.tulp@etag.ee

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT