Eesti: Tartu Ülikooli teadlased asuvad uurima koroona pikaajalist mõju

By

-

veebruar 26, 2021

NordenBladet — Tartu Ülikooli teadlased kutsuvad 370 koroonaviirushaiguse läbi põdenud inimest jälgimisuuringusse, et hinnata haiguse kulu tõsiduse ja tagajärgedega seotud tegureid. Uuringusse kaasatakse suurima koroonasse nakatunute arvuga perearstikeskuste patsiendid Tallinnas, Saaremaal ja Tartus.

Tartu Ülikooli epidemioloogia professor, uuringu „COVID-19 haigusjuhtumite analüüs ja riskirühmade väljaselgitamine Eestis“ juht Anneli Uusküla ütles, et kuna arstidel puudub varasem kogemus COVID-19 kaugtagajärgede ja võimaliku pikaajalise mõjuga inimesele, tuleb vajalikku tõendusmaterjali koguda pandeemia kestel.

Nii alustavad Tartu Ülikooli meditsiiniteadlased koostöös Tallinna, Saaremaa ja Tartu perearstikeskustega jälgimisuuringut, mille eesmärk on analüüsida Eestis süsteemselt koroonaviirusega nakatumise, haiguse raskusastmete ja immuunvastusega seotud tegureid ning nakkuse tervisetagajärgi. Uuringu käigus soovitakse tuvastada ka geneetilisi markereid, mis on seotud COVID-19 põdemise raskusastme ja tüsistuste tekkimisega.

Uuritavate kaasamine

Vabatahtlikke patsiente hakkavad uuringusse kutsuma perearstid. „Teeme koostööd perearstikeskustega, kus on kõige rohkem koroonapatsiente, sest nii nagu koroonajuhud ei ole jaotunud perearstide vahel võrdselt, ei jaotu ka meie uuringu patsiendid võrdselt,“ ütles Uusküla.

Uuringus osalejalt küsitakse haigestumisega seotud tervisekäitumise kohta, nt kas ta suitsetab, aga ka üldise terviseseisundi, sh vaimse tervise kohta. Samuti palutakse vastata küsimustele, mis puudutavad töist ja eraelulist suhtlust ja liikuvust, sh enne nakatumise oletatavat aega. Immunoloogilisteks ja geneetilisteks analüüsideks võetakse veenivere- ja süljeproov.

Uuringu käigus tuleb osalejatel käia kaks korda arsti juures: esmasvisiidil esimesel sobival ajal veebruarist aprillini ja järelvisiidil kuus kuud hiljem. „Me ei tea, kui kaua sümptomid pärast COVID-19 põdemist püsivad ja millised need on, ega ka seda, kas sellel haigusel on kaugtagajärgi inimese tervisele. Seetõttu on oluline käia kahel visiidil, et saaksime uuringut kuue kuu möödudes korrata,“ tõdes Uusküla.

COVID-19 on uus haigus ja uuringus osalejatel on võimalus aidata kaasa selle tundmaõppimisele. Uusküla avaldas lootust, et koroona läbi põdenud inimesed on aktiivsed uuringus osalema, olenemata sellest, kas neid on ravitud haiglas või nad on olnud kodusel ravil. „Tänu neile saame ülevaate, kes on COVID-19 raskest kulust enam ohustatud ning millist abi ja hoolt võib vajada inimene, kes on koroonaviirushaiguse läbi põdenud.“

Uuringu on kooskõlastanud Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee. Uuringumeeskonda kuuluvad Tartu Ülikooli nelja instituudi teadlased, perearstid ja arst-residendid. Kogutud andmeid analüüsivad peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi töötajad, kes on selleks saanud põhjaliku väljaõppe.

Uurimistööd rahastatakse Eesti Teadusagentuuri toel Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti riigi eelarvest RITA1 projekti raames.

Lisateave:
Anneli Uusküla
Tartu Ülikooli epidemioloogia professor, uuringu juht
518 3552
anneli.uuskula@ut.ee

Eesti: Sotsiaalministeerium otsib partnerit, et kaasata hoolekandesse senisest enam vabatahtlikke

By

Helena-Reet Ennet

-

veebruar 26, 2021

NordenBladet — Riik kuulutas teist korda välja hanke, et kaasata senisest enam vabatahtlikke hoolekandesüsteemi. Eesmärk on vabatahtlike abiga toetada eakaid ja täisealisi erivajadustega inimesi, kes vajavad igapäevase eluga toimetulekul kõrvalabi, tuge või seltsi.

Hankega leitav partner hakkab rakendama etteantud koostöömudelit üle-eestiliselt, sealhulgas tuleb kokku kaasata vähemalt 60 kohalikku omavalitsust, igast maakonnast tuleb kaasata vähemalt üks kohalik omavalitsus ja igast kaasatud omavalitsuses saab abi vähemalt 30 inimest koostöös kohalike omavalitsustega ja teiste partneritega.

„Vabatahtlik sotsiaaltöö pärineb heaoluriikidest 1970-ndatest ning sellel on kogu sotsiaaltöö teoreetilistes käsitlustes oma kindel koht. Eestis on vabatahtlikku sotsiaaltööd, mis on osa kogukondlikust sotsiaaltööst küll rakendatud, kuid selleks jäetud loomata riigi vastutus sobiva õigusruumi ja finantstoetusega. Tänaseks ei saa öelda, et takistuseks oleks õigusruum, küll aga rahalised vahendid, mida käimas oleva hanke kaudu püüame leevendada,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Ministri sõnul on kohalikul tasandil sotsiaalteenuste pakkumine ja kättesaadavus Eestis jätkuvalt ebaühtlane, näiteks ei pruugi kohaliku omavalitsuse korraldatav koduteenus katta ära heakorra töid, akende pesu või pisiremonti ega ka teenuse saaja sotsiaalseid vajadusi, näiteks suhtlemist.“

Aastatel 2018 – 2020 viis sotsiaalministeerium koostöös MTÜga Eesti Külaliikumine Kodukant ellu katseprojekti, mille eesmärk oli välja töötada üle-eestiliseks rakendamiseks sobiv koostöömudel vabatahtlike kaasamiseks ja rakendamiseks hoolekandes. Koostöömudeli loomises osales kokku 12 maakonnas ja 43 kohalikus omavalitsuses, vabatahtlikud pakkusid tuge ligi 680 abivajajale enam kui 21 600 tundi.

Projekt kinnitas, et vabatahtlike süsteemne kaasamine hoolekande valdkonnas on täna veel uudne lähenemisviis. Samas on tänaseks loodud tugevad eeldused – olemas koolitatud vabatahtlikud, kes soovivad jätkata, ning huvi nii seltside, sotsiaaltöötajate, hoolekande- ja tervishoiuasutuste kui ka abivajajate endi poolt.

„Paindlik ja inimlik tugi aitab olulisel määral kaasa eakate ja erivajadustega inimeste elukvaliteedile ning üksildustunde leevendamisele. Vabatahtlikul on rohkem võimalusi märgata inimese abivajadust ning teavitada sotsiaaltöötajat, kergendades sellega omavalitsuse koormust ennetustöö tegemisel,“ lisas Riisalo. „Oluline on silmas pidada, et vabatahtlike panus saab pakkuda lisatuge ametlikele sotsiaalteenustele, kuid ei saa asendada ametlikke sotsiaalteenuseid.“

Hanget rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ vahenditest. Hankega rahastatakse projekti üle-eestilist koordineerimist ja rakendamist vähemalt neljas piirkonnas, sealhulgas koordinaatorite töötasusid ning vabatahtlike toetavaid tegevusi ja koolitusi.

Hanke eeldatav maksumus on ca üks miljon eurot. Elluviimise periood on 26 kuud alates hankelepingu sõlmimisest.

Täpsemate tingimustega on teil võimalik tutvuda siin.

Eesti: Maaeluministeeriumi teenetemärkidega tunnustati 17 inimest

By

Helena-Reet Ennet

-

veebruar 26, 2021

NordenBladet — Maaeluminister Urmas Kruuse ja kantsler Tiina Saron andsid Maaeluministeeriumis toimunud Eesti Vabariigi 103. aastapäevale pühendatud aktusel põllumajanduse ja maaelu edendajatele üle 2 ministeeriumi kuldset ja 15 hõbedast teenetemärki.

Maaeluminister ja kantsler tänasid aktusel inimesi, kes on andnud silmapaistva panuse põllumajanduse ja maaelu valdkondade edendamisse. Kõiki teenetemärgi kavalere iseloomustab pikk kogemus neis valdkondades. „Suur kogemuste pagas ja teadmised on need märksõnad, millega saab iseloomustada tänaseid teenetemärkide saajaid. Neid inimesi iseloomustab ka jäägitu pühendumus oma kutsele, mis teeb nad silmapaistvaks,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Täna tunnustatute hulgas on pika staažiga teadlasi ja oma valdkonna spetsialiste, kes on andnud olulise panuse põllumajanduse ja maaelu arengusse, toiduainesektori ja mahevaldkonna eestvedajaid ja teavitajaid. Teie tööd on märgatud ja me hindame seda väga.“

„Maaelu Edendamise Sihtasutus tunnustab parimaid karjakasvatajaid aastast 2000 eesmärgiga tõsta esile põllumajanduse kõige keerulisemas valdkonnas tegutsejaid. Selle aasta võitjad on oma pikaajalise tööga arendanud eeskujulikuks oma ettevõtte loomakasvatuse ja nad panustavad ka kohaliku piirkonna arengusse,” sõnas sihtasutuse juhatuse esimees Raul Rosenberg. 2020. a parim piimakarjakasvataja on Tiit Niilo (Nopri talu) ja parim lihaveisekarjakasvataja on Mariliis Vahar (Ohtla Lihaveis OÜ).

Maaeluministeeriumi teenetemärgid antakse üle kahes kategoorias: kuldne ja hõbedane. Kuldne teenetemärk antakse silmapaistvate teenete eest ministeeriumi valitsemisala valdkonna arendamisel. Hõbedane teenetemärk antakse tulemusrikka koostöö eest ministeeriumiga või eduka tegutsemise eest ministeeriumis, valitsemisala valitsusasutuses või hallatavas riigiasutuses või ministeeriumi valitsemisala valdkonnas. Tänavu anti üle 2 kuldset ja 15 hõbedast teenetemärki.

Teenetemärkide kavalerid:

Kuldne teenetemärk

Jaanus Hämmal
Vahur Kukk

Hõbedane teenetemärk

Anti Rallmann
Astra Nilk
Enno Piisang
Jaan Kiider
Kaido Kaare
Katre Kirt
Kristi Lomp
Kristi Sild
Malle Lind
Marika Oeselg
Reet Karise
Tiia Juhanson
Tõnu Tammearu
Ulvi Martin
Vaike Konga

Soome ettevõtete allkirjaõiguslikud välismaalastest esindajad peavad võtma kasutusele teenuse Finnish Authenticator

By

Helena-Reet Ennet

-

veebruar 26, 2021

NordenBladet — Soome ettevõtete allakirjaõiguslikud välismaalastest esindajad peavad võimalikult kiiresti Intrastati deklaratsioonides võtma kasutusele välismaalaste autentimisteenuse ehk Finnish Authenticator. Seda kasutatakse Intrastati teenuses isiku tuvastamiseks ja seda on vaja ka Suomi.fi veebikeskkonna kasutamiseks. Varem kasutusel olnud Katso teenus kaob.

Kuidas võtta kasutusele Finnish Authenticator?

Registreerige endale välismaalase-ID (UID) ja laadige alla mobiilirakendus Finnish Authenticator. Tuvastage oma isik Finnish Authenticatoris passi või ametliku fotoga isikutunnistusega. Tuvastamise ajal suunab rakendus teid ka endast näopilti tegema.

Lisajuhised leiate Suomi.fi veebisaidilt Finnish Authenticatori tuvastamisteenuse lehelt. Eelkõige lugege jaotisi „Kuidas ma saan välismaalase ID?” ja „Kuidas tuvastada oma isikut rakendusega?”. Kui teile teatatakse, et Finnish Authenticator on kasutusel, saate taotleda kasutusõiguse.

Taotle kasutusõigust autoriseerimisteenistusest
Kasutusõiguse saate taotleda Digi- ja rahvastikuameti autoriseerimisteenistusest. Täpsustage rakenduses äriload, millele volitust taotlete. Intrastati deklaratsioonide jaoks nõutav mandaat on „Intrastati statistilised deklaratsioonid ELi liikmesriikide vahelise kaubanduse kohta”.

Seejärel saatke trükitud taotlus, äriregistri väljavõtte koopia ja muud vajalikud manused Digi- ja rahvastikuametile. Pange tähele, et taotleja allkirjaõigus peab selguma ametiasutuse poolt kinnitatud äriregistri väljavõttest. Täpsemad juhised leiate teenuse Suomi.fi juhendist Taotlusega kasutusõigus ja autoriseerimisteenistusest. Kui kasutusõigus on registreeritud, teavitatakse teid sellest e-posti teel.

Kasutusõigusi saab muuta Suomi.fi keskkonnas
Kui olete saanud kasutusõiguse, saate ise Intrastati deklaratsioone teha või volitada teist isikut või ettevõtet ettevõtte nimel Intrastati deklaratsioone tegema.

Kui soovite volitada teist isikut või ettevõtet ettevõtte nimel Intrastati deklaratsioone tegema, logige Finnish Authenticatori abil sisse Suomi.fi autoriseerimisteenusesse. Volitage isik või ettevõte esindama ettevõtet jaotises „Intrastati statistilised aruanded ELi liikmesriikide vahelise kaubanduse kohta”.

Seejärel võib isik, kellele on antud kasutusõigus jaotises „Intrastati ELi liikmesriikide vahelise kaubanduse statistilised deklaratsioonid“, esitada tollile Intrastati deklaratsioone. Pange tähele, et kui soovite anda kasutusõiguse mõnele teisele välismaalasele, peab tal olema kasutusel Finnish Authenticator.

Kui kasutusõigus on antud teisele ettevõttele (esindajale), peab allakirjaõiguslik isik andma kasutusloa isikule, kes esindab firmat Suomi.fi teenuses.

Soome: Valitsus muutis vanade autode eest makstava romupreemia seadust

By

Helena-Reet Ennet

-

veebruar 26, 2021

NordenBladet — Soome valitsus muutis vanade autode utiliseerimise eest makstava romupreemia seadust nii, et ühe uue keskkonnasõbraliku auto, jalgratta või ühistranspordi kaardi soetamiseks saab kasutada ühte romupreemiat. Seaduse varasema sõnastuse kohaselt võis kasutada ühe uue sõiduvahendi soetamiseks korraga mitut romupreemiat, mis tekitas segadust.

Valitsus teeb ettepaneku, et vabariigi president kiidaks heaks autode romupreemia seaduse muudatuse aastateks 2020–2021. Vabariigi president kavatseb seaduse heaks kiita reedel, 26. veebruaril 2021.

Tegemist on tehnilise täpsustusega. Seadusesse on lisatud uus lõige: „Ühe uue sõiduauto, elektrijalgratta, ühistranspordi hooajapileti või ühistranspordi kasutamise õigust sisaldava teenuse ostmiseks võib anda vastu ainult ühe auto romupreemia.”

Aastatel 2020 ja 2021 kehtiv romupreemia seadus jõustus algselt 1. detsembril 2020. Toetust pakub Soome transpordi- ja kommunikatsiooniamet Traficom. Romupreemia eesmärk on vähendada heiteid ja uuendada Soome sõidukiparki.
Mille jaoks romupreemiat antakse?

Romupreemia suurus on 2000 eurot uue flexfuel-auto, ehk etanooliseguga sõitva auto, gaasiauto, täiselektrilise auto või laetava hübriidi puhul, mille CO2 kogus kilomeetri kohta on kuni 95 grammi, ja 1000 eurot, kui auto CO2 heitekogus on kuni 120 grammi kilomeetri kohta. Romupreemiat saab kasutada ka uue elektrijalgratta, ühistranspordi hooajapileti või ühistranspordi kasutamise õigust sisaldava transporditeenuse ostmiseks – sel juhul on romupreemia maksimaalselt 1000 eurot.
Mis järgmiseks?

Vabariigi president peab 26. veebruaril 2021 kiitma heaks seaduse, millega muudetakse romupreemia 2020. ja 2021. aasta seadust. Seadus jõustub 26. veebruaril 2021 ja kehtib 31. märtsini 2022. 2020. aasta seitsmendas lisaeelarves on romupreemia jaoks eraldatud 8 miljonit eurot. Tasu makstakse seni, kuni raha jätkub. Toetuse määramise ja järelvalve eest vastutab Soome transpordi- ja kommunikatsiooniamet Traficom.