Laupäev, november 22, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7534 POSTS 1 COMMENTS

Eesti: Mereväe miinijahtija Admiral Cowan sai uue komandöri

NordenBladet — Miinijahtija Admiral Cowani komandöriks sai vanemleitnant Märt Uuemaa, kes vahetas välja üle kahe aasta sel ametikohal teeninud kaptenmajor Tanel Kangro.

„Au ja uhkusega võtan selle ametikoha üle. Lähen uutele ülesannetele vastu kindla tundega, sest laeva meeskond on mulle juba tuttav. Olen ka varasemalt sama laeva peal teeninud. Tänan endist komandöri tehtud töö eest ning loodan peagi meeskonnaga tagasi merele suunduda,“ ütles miinijahtija Admiral Cowani uus komandör vanemleitnant Märt Uuemaa.

Miinisadamas miinijahtija Admiral Cowani pardal aset leidnud komandöri vahetuse tseremoonial soovis mereväe ülem kommodoor Jüri Saska uuele komandörile edu ja tänas endist komandöri teenistuse eest, soovides talle kõike head järgnevas teenistuses.

Vanemleitnant Märt Uuemaa alustas oma teenistust 2008. aastal ajateenistust mereväes ning peale teenistust lõpetas Tallinna Tehnikaülikooli mehhatroonika eriala, kust suundus edasi Suurbritannia kuninglikku Mereväekolledži nooremohvitseride kursusele. Lisaks on ta end täiendanud Tallinna Tehnikaülikoolis magistris ja Läti Kaitseakadeemias. Ta on teeninud mereväes erinevatel ametikohtadel nii baasis kui laevastikus. Aastatel 2011-2014 teenis Märt Uuemaa EML Sakala navigatsiooniohvitserina ning 2017-2020 EML Admiral Cowani komandöri abina.

Seni miinijahtija Admiral Cowani komandöriks olnud kaptenmajor Tanel Kangro jätkab teenistust mereväe operatsioonikeskuses.

Miinijahtija Admiral Cowan on üks kolmest Eesti mereväe Sandown-klassi miinijahtijast. Teised sama klassi laevad on miinijahtijad Ugandi ja Sakala. Lisaks kuulub mereväe sõjalaevastikku ka Lindormen-klassi tuukri- ja toetuslaev Wambola.

Ühest kolmest Eesti kaitseväe väeliigist on mereväe peamine eesmärk kaitsta Eesti territoriaalset terviklikkust ning riiklikke huvisid merel. Mereväe peamine tegevusvaldkond on miinitõrje ning mereolukorrateadlikkuse tagamine. Iga-aastaste demineerimisoperatsioonidega vähendatakse võimalikke ajalooliste lõhkekehadega kaasnevaid riske, muutes mereteed ohutumaks nii tsiviil- kui ka sõjalaevastikule.

Eesti: Valitsus otsustas jätkata MESi kriisimeetmetega ka sel aastal

NordenBladet — Valitus otsustas jätkata Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu koroonakriisi mõjude leevendamiseks maaettevõtjatele suunatud meetmetetega ka sel aastal.

„Kuigi MESi kaudu võetavad COVID-19 mõjude leevendamise meetmed on olnud sektori jaoks väga olulised kriisi üleelamiseks ning need on seni läinud käiku edukalt, on osa COVID-19 laenurahast tänaseks veel kasutamata. Laenuraha jääk eelmisest aastast on ligemale 14,3 miljonit eurot,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse.

Ministri sõnul kaalus valitsus mitme alternatiivi vahel ning otsustas suunata laenujäägist 12,3 miljonit eurot käendusreserviks ning 2 miljonit eurot käibelaenudeks. „Käendusreservi suurendades saame senisest suuremas mahus kaasata pankasid sektori rahastamisse, pakkudes MESi kaudu pangalaenudele tagatisi. Käibelaenud aitavad ettevõtetel ajutiselt leevendada käibevahendite nappuse probleeme, seniks kui jõutakse välja maksta põllumajandussektori erakorraline toetus,“ lisas maaeluminister.

Alates 2020. aasta maikuust pakuti MESi kaudu koroonaviiruse levikuga seotud mõjude leevendamise meetmetena laenu (100 miljoni euro ulatuses), laenukäendust (50 miljoni euro ulatuses) ja põllumajandusmaa kapitalirendi tehinguid (50 miljoni euro ulatuses).

Praeguseks on MES teinud kokku 314 laenuotsust kogusummas 85,7 miljonit eurot. Laenukäendustest on positiivseid otsuseid tehtud 43,7 miljoni euro ulatuses ning kapitalirendi puhul enam kui kahe miljoni euro ulatuses.

„Maapiirkonnas tegutsevad ettevõtted on saanud MESi kriisimeetmetest märkimisväärset tuge, mis on aidanud neil keerulised ajad üle elada ja tulevikuks paremini valmis olla. MESi kriisimeetmetega jätkamine annab ettevõtjatele kindlustunde, et jätkuvalt keerulised ajad on võimalik riigi toel üle elada,“ tõdes Urmas Kruuse.

 

Allikas: Maaeluministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti: Kersna ja Riisalo alustavad erivajadusega laste tugiteenuste reformimist

NordenBladet — Haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo leppisid kokku, et üheskoos alustatakse tegevusi koalitsioonileppes toodud erivajadustega laste tugisüsteemi uuendamiseks. Muudatuste eesmärk on pakkuda lastele kiiremat, tulemuslikumat ja terviklikumat abi.

Reformi käigus on plaanis ühendada sotsiaal- ja haridusvaldkonna hindamised, korraldus ja teenused, et pakkuda lastele abi tulenevalt nende terviklikest vajadustest. Nii Riigikontrolli auditid kui erinevad analüüsid kinnitavad, et erivajadusega laste abi saamine võib takerduda liigselt killustatud, aeganõudva ja bürokraatliku tugisüsteemi taha.

„Erivajadusega laste abi saamine ei tohiks sõltuda lapsevanema võimekusest esitada korduvaid taotlusi ja käia mööda erinevaid ametkondi,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ja spetsialistid peavad astuma ühte jalga ning tegema omavahel koostööd selleks, et laps saaks oma vajadustele vastavat abi ning keegi ei kukuks süsteemi aukudest läbi.“

Mõlema valdkonna ministrite osalusel ja heakskiidul otsustati, et järgmisel nädalal moodustatakse valdkondade ülene töögrupp, mille ülesandeks on järgneva kahe aasta jooksul teha olulisi samme ja muudatusi nii seadusloomes kui praktikas, et teenuste kättesaadavuses saaks esikohale laste ja perede vajadused, väheneks erivajadustega ja abivajavate laste vanemate koormus toetavate teenuste taotlemisel ning tekiks selge fookus laste probleemide varajasele märkamisele ja abistamisele.

“Me teame, et lasteaedades ja koolides on tugipersonali puudu. Samas on haridusasutused head kohad, kus mugavalt ja varakult lastele vajalikke tugiteenuseid pakkuda. Seda saame teha vaid koostöös haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna vahel, et vähendada dubleerimist. Oluline on hoida fookuses laps ja tema vajadused,” ütles haridus- ja teadusminister Liina Kersna.

Ministrid sõnastasid suulise koostööleppe tegutseda ühiselt laste ja perede huvides, et reformi tulemusel paraneks abi kättesaadavus ning väheneks killustatus sotsiaal,- tervishoiu- ja haridussüsteemi vahel.

Kohtumisel osalesid sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, haridus- ja teadusminister Liina Kersna, sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse, alus- ja põhihariduse, keele- ja noortepoliitika asekantsler Kristi Vinter-Nemvalts, haridus- ja noorteameti juht Ulla Ilisson, sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Hanna Vseviov, sotsiaalministeeriumi erivajadusega laste tugisüsteemi poliitikajuht Liina Lokko, sotsiaalkaitseministri nõunik Anniki Lai ning haridus- ja teadusministri nõunik Ann Leppimann.

 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome: Täna (04.03.2021) lisandus 758 koroonaga nakatumist

NordenBladet — Soomes tuvastati täna neljapäeval, 4. märtsil viimase ööpäevaga 758 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud 60 200 koroonaga nakatumist.

Kõige enam nakatumisi oli terviseameti andmetel Helsingis (244), Vantaal (102), Espoos (81), Turus (52) ja Raumas (25).

Eile kolmapäeval tuvastati Soomes rekordarv nakatumisi – 797.

Soomes kaasati koroonaga kokku puutunute jälitamisse kaitsevägi

NordenBladet — Soome kaitseminister Antti Kaikkonen andis sotsiaalmeedias teada, et Vantaa linn on palunud ametialast abi seoses koroonaga kokku puutunud ehk kontaktsete isikute jälitamisega. Kaitsevägi on abipalvele vastanud ja on nõus pakkuma vajalikku abi. Tegevus käivitub kohe käesoleval nädalal.

Vantaan kaupunki on pahentuneen koronatilanteen johdosta pyytänyt Puolustusvoimilta virka-apua tautitapausten jäljittämiseen.
Puolustusvoimat on käsitellyt virka-apupyynnön ja antaa virka-apua. Toiminta käynnistetään heti tällä viikolla. #puolustusvoimat #korona
— Antti Kaikkonen (@anttikaikkonen) March 2, 2021