Eesti Riigikohus: tuuleparkide rajamise piirangud pole põhiseadusega vastuolus

By

-

aprill 6, 2021

NordenBladet — Kohtuasjas vaieldi selle üle, kas Toila vald tohtis keelduda ehitusloa väljastamisest Päite-Vaivina tuulepargile. Märtsis 2016 taotles Est Wind Power OÜ vallalt luba 28 elektrituuliku püstitamiseks. Omavalitsus ettevõttele luba ei andnud, sest Kaitseministeerium jättis ehitusprojekti kooskõlastamata, kuna tuulikud vähendaksid radari töövõimet ja ohustaksid nõnda Eesti riigi julgeolekut.

Est Wind Power OÜ vaidlustas valla korralduse halduskohtus ja ettevõtte kaebus rahuldati. Hiljem jõudis samasuguse tulemuseni ka ringkonnakohus, kuid muutis otsuse põhjendusi.

Ringkonnakohtu hinnangul olid õigusaktid, millest Kaitseministeerium lähtus projekti kooskõlastamata jätmisel, osaliselt põhiseadusega vastuolus. Seetõttu puudusid ministeeriumil kooskõlastusest keeldumiseks õiguslikud alused ja vald ei saanud omakorda jätta ehitusluba andmata. Samas jagas kohus ministeeriumi seisukohta, et riigikaitse huvid võivad selles asjas õigustada ehitusloast keeldumist ning algatas Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse.

Piirangud on põhjendatud ja mõõdukad

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium otsustas täna, et vaidlusalused ehitusseaduse ja kaitseministri määruse sätted pole põhiseadusega vastuolus.

Ehitusseaduse alusel välja antud ministri määruses on sätestatud riigikaitselise ehitise – näiteks radari – töövõime kriteeriumid. Kui kavandatav ehitis vähendab radari töövõimet, siis ei saa kohalik omavalitsus sellele ehitusluba anda.

Kolleegium märkis, et vaidlusalune piirang riivab ettevõtlusvabadust ja omandipõhiõigust. Samas võib demokraatlikus ühiskonnas põhiõigusi ja -vabadusi piirata, kui eesmärk on põhiseadusega kooskõlas ja riive selle saavutamiseks proportsionaalne.

Põhiõiguste piirangud peavad olema sätestatud seaduse tasemele ning neid ei tohi delegeerida täitevvõimule. Riigikohus nentis, et keeld vähendada riigikaitselise ehitise töövõimet tuleneb seadusest ja ministri määrusega on kehtestatud üksnes tehnilised kriteeriumid. Seadus on ka piisavalt täpne ja ministri määrus on sellega kooskõlas.

Kolleegiumi hinnangul ei riiva vaidlusalused sätted põhiõigusi ka ebaproportsionaalselt, nagu väitis kaebaja. Kohtuasjas ei vaielda selle üle, et riivel on kaalukas legitiimne eesmärk – tagada Eesti riigi kaitsevõime. Samuti pole kahtluse alla seatud meetme sobivust või vajalikkust. Kaebaja ei pea aga oma õiguste riivet mõõdukaks, sest igasugune riigikaitselise ehitise töövõime vähenemine ei õigusta tema arvates ehituskeeldu.

Riigikohus selgitas, et määrus ei välista ehitusloa andmist radarisüsteemi töövõime igasuguse mõjutamise puhul – seal pole silmas peetud mitte radari maksimaalset töövõimet, vaid eesmärgi saavutamiseks piisavat normatiivset töövõimet.

Kuigi keeld ehitada tuulegeneraatorid võib kinnistu väärtust vähendada, pole selline omandiõiguse piirang Riigikohtu hinnangul niivõrd ulatuslik, et tegemist oleks omandi nõusolekuta võõrandamisega. Kinnistut on ka edaspidi võimalik majanduslikult mõistlikult kasutada, mistõttu saab riivet pidada omandi kitsenduseks. Hoonestusõigust omandades ei saanud kaebajal olla kindlat teadmist, et tal lubatakse ehitada tuulepark.

Kuna põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis ringkonnakohtu taotluse rahuldamata, siis on vallal nüüd võimalik 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsus sisuliselt vaidlustada Riigikohtu halduskolleegiumis.

Riigikohtu otsusega saab tutvuda siin.

Eesti: Aasta toidupiirkonnaks valiti Põhja-Eesti

By

Helena-Reet Ennet

-

aprill 6, 2021

NordenBladet — Maikuus võtab Põhja-Eesti Läänemaalt ja Haapsalult üle toidupiirkonna tiitli, millega algab Põhja-Eesti maitsete aasta.

Inspireerituna piirkonnale iseloomulikest paepealsetest rannamaadest valis Põhja-Eesti toidupiirkond oma tunnuslauseks „Paepealsed maitsed“. „Meie olulisim ülesanne on tuua Põhja-Eesti kohalik toit ühtse ja selge piirkonnana Eesti toidupiirkondade kaardile,“ ütles Põhja-Eesti toidupiirkonna projektijuht Eha Paas.

„Toidupiirkonna võrgustiku ülesehitamisega alustasime juba 2010. aastal. Nüüdseks on meil käibel oma märgis „Põhja-Eesti kohalik toit“, mille on välja teeninud kokku 51 ettevõtet. Võrgustiku hea ja usalduslik koostöö andis kindluse toidupiirkonna tiitlile kandideerimiseks, et tutvustada Põhja-Eesti maitseid ka laiemale huviliste ringile,“ sõnas Eha Paas.

„See on nüüdseks kuues kord, kui Maaeluministeeriumi algatusel valitakse Eesti toidupiirkonda, mis saab võimaluse terve aasta jooksul tutvustada oma kandi maitseid. Põhja-Eesti võlus hindajaid karguse ja lihtsusega, kuhu on segatud paras annus romantikat. Plaanile anda uus elu suveköökidele ja tuua fookusesse omal ajal mõisate juures kasutusele võetud triiphooned kui mõnusad kohtumispaigad tuleb anda võimalus,“ leidis hindamiskomisjoni tööle heakskiidu andnud maaeluminister Urmas Kruuse.

Põhja-Eesti maitsete aasta ootab külastajaid põnevatele toidukultuuriüritustele, kooskokkamise õpitubadesse, avatud triiphoonete, terrasside ja verandade päevadele koos lahkete võõrustajate ja huvitavate maitsetega. Vihjeid Põhja-Eesti maitsete kohta pakutakse veebilehel „Põhja-Eesti kohalik toit“.

Toidupiirkonna valimise eesmärk on tugevdada piirkondi läbi toidukultuuri. „Toit on alati olnud ühendaja ja suhete soodustaja. Ootame toidutootjaid, toidu väärindajaid ja kohalikke kogukondi suuremale koostööle, et nad saaksid aidata ka oma külalistel avastada toidu kaudu piirkonna identiteeti ja atraktiivsust,“ sõnas Maaeluministeeriumi ekspordi ja turuarenduse büroo juhataja Kadi Raudsepp.

Toidupiirkonna tiitlit on kandnud ja varasematel aastatel oma maitsetega meie toidulaudu on rikastanud Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa ning viimati Haapsalu ja Läänemaa, kes mais aasta toidupiirkonna sümboli, 1,5 meetri pikkuse kahvli Põhja-Eestile üle annab.

Eesti: Riigikogu esimees Jüri Ratas ei läinud teisipäeval vaktsineerima

By

Helena-Reet Ennet

-

aprill 6, 2021

NordenBladet – Kuigi riigikogu teatas varasemalt, et riigikogu esimees Jüri Ratas saab teisipäeval Ida-Tallinna Keskhaiglas esimese vaktsiinidoosi, siis tegelikult Keskerakonna esimees vaktsineerima ei läinud.

Ratas ütles ERR-ile, et põhjusi vaktsineerima mitte minna oli kaks.

“Esiteks pidasin nõu oma perearstiga. Teiseks soovin ära oodata selle ajahetke, mil vaktsineerimine jõuab minu vanusegruppi,” ütles Ratas.

Riigikogu eelinfo järgi pidi Ratas saama teisipäeval kell 11.40 Ida-Tallinna Keskhaiglas esimese vaktsiinidoosi.

ITK turundusosakonna juhataja Inge Suder ütles, et teisipäeval on ITK-s planeeritud vaktsineerimine neile riigikogu liikmetele, kes esimesel vaktsineerimise päeval ei saanud osaleda.

Delfi allikate kohaselt oli Ralf Allikvee juhitav ITK saatnud paarikümnele seni veel vaktsineerimata riigikogu liikmele teate, et nende väljavalitud päeval ehk teisipäeval süstitakse Pfizeri vaktsiini.

Lubadus kehtis esmaspäeva õhtuni, mil asjasse sekkus riigikantselei. Vaktsiini vahetusest pooljuhuslikult teada saanud Stenbocki maja saatis ITK juhtkonnale kirja: valitsuse 12. märtsi otsusega kuuluvad poliitikud ja tippametnikud vaktsineerimisele AstraZenecaga, et tõsta AstraZeneca avalikku usaldusväärsust. Erandid on lubatud ainult juhul, kui seda näeb ette konkreetse poliitiku perearst, märkis riigikantselei.

Vikerraadio saates “Stuudios on peaminister” küsis saatejuht Arp Müller Kaja Kallaselt, kas osade poliitikute, sh Jüri Ratase otsus end mitte vaktsineerida on seotud sellega, et anda võimalus kellelegi teisele või on põhjus hoopis see, et soovitakse saada AstraZeneca asemel mingit muud vaktsiini?

Kallas vastas, et 12. märtsil lepiti kokku, et näitamaks head eeskuju, vaktsineeritakse nii riigikogu kui ka valitsus ja seda AstraZeneca vaktsiiniga.

“Minu teada on enamus valitsuse liikmetest vaktsineeritud AstraZeneca vaktsiiniga. Reformierakonna fraktsioon vaktsineeris end samuti AstraZeneca vaktsiiniga, kui võimalus selleks tekkis. Seda, mis on Jüri Ratase põhjused end praegu mitte vaktsineerida, tuleb küsida tema käest.”

Eesti: Kaitseväe meditsiiniüksused harjutasid koostööd

By

Helena-Reet Ennet

-

aprill 6, 2021

NordenBladet — Möödunud nädalal toimus Tartus Kaitseväe Akadeemia sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse poolt korraldatav iga-aastane Kevadtormi-eelne meditsiiniüksuste koostööharjutus Varblaserünnak.

„Varblaserünnak on kujunenud juba traditsiooniliseks meditsiiniüksuste harjutuseks, millega kevadistele suurõppustele vastu minna. See on osalistele hea võimalus ammutada ja vahetada kogemusi teiste ajateenijate, tegevväelaste ja reservväelastega,“ ütles harjutuse juht sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse nooremleitnant Valter Voomets, kelle sõnul ei saanud nad see aasta koroonaviiruse tõttu kaasata nii palju üksuseid, kui oli soovijad.

Varblaserünnak 2021 eesmärgiks oli arendada meedikute ja meditsiiniüksuste omavahelist koostööd ning harjutuse käigus mängiti läbi kõik haavatutele abi andmise tasemed alates rühmaparameedikust kuni brigaadi taseme välihaiglani.

Koostööharjutusel osales ligi 160 inimest kaitseväe erinevatest meditsiiniüksustest ja tsiviilsektorist. Lisaks ajateenijatele käisid enda oskusi täiendamas ka reservväelastest arstid ja õed. Instruktoritena osaleid meditsiinitöötajad õhuväest, toetuseväejuhatusest ja küberväejuhatusest.

Lisaks eestlastele osales õppusel ka Ameerika Ühendriikide Euroopa väejuhatuse meditsiiniteenistuse meeskond, kes oli tutvumas kaitseväe meditsiinivõimekustega ja kelle liikmed integreeriti ajateenijate ja reservväelaste traumameeskondadesse.

„Ameeriklased olid tutvumas meie meditsiiniketiga ning neil oli ühtlasi ka võimalus mängides kannatanuid see läbi mängida,“ ütles nooremleitnant Valter Voomets, kelle sõnul liitlased tunnustasid ajateenijate ja reservväelaste professionaalsust.

Kaitseväe Akadeemia koosseisu kuuluva sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse ülesanne on viia läbi kaitseväelaste, reservmeedikute ja meditsiiniüliõpilaste sõja- ja katastroofimeditsiinialast väljaõpet.

Kaitseväe Akadeemia on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. Lisaks pakub Kaitseväe Akadeemia sõjaväelist täiendkoolitust ja viib läbi riigikaitsega seotud teadus-ja arendustegevust.

Eesti: Riigieksamite sooritajad saavad ohutuse tagamiseks teha koroonatesti

By

Helena-Reet Ennet

-

aprill 6, 2021

NordenBladet — Kõik aprillis riigieksamite sooritajad saavad lasta teha enne eksamit kurguloputusvedelikust võetava PCR koroonatesti, mis on testitava jaoks üks mugavamaid lahendusi. Testimine on eksaminandile tasuta.

„Soovitan kõigil eksamitegijatel kasutada võimalust ning anda enne riigieksameid koroonatest, et kaitsta nii enda kui oma kaaslaste tervist. Kurguproovi andmine on testitava jaoks väga mugav lahendus,“ ütles haridus- ja teadusminister Liina Kersna. Minister meenutas, et lisaks kõigile muudele ettevaatusabinõudele, on ka eksamipäeval väga oluline, et haigustunnuste korral jäädaks koju. „Noored, kes on haiged, eneseisolatsioonis või kelle testi tulemus on positiivne, saavad teha eksami lisaeksami ajal,“ kinnitas minister.

“Koroonaviiruse nakkust kandval inimesel ei pruugi olla sümptomeid, mistõttu kutsun kõiki üles testi tegema, et eksameid saaks sooritada võimalikult turvalises keskkonnas,” sõnas SYNLAB Eesti kliiniline juht, dr Kaido Beljaev.

Terviseametiga kooskõlastatult testitakse eksaminande 72-48 tundi enne kooliruumi kokkutulemist, et riigieksamite sooritamine oleks kõigile asjaosalistele võimalikult ohutu ning kõik saaksid testitulemused õigeaegselt teada.

Eksaminandid saavad proove anda kas koolis või vajadusel valitud testimispunktides. Ministeerium saadab täna koolidele testimise kohta ka infokirja, kust leiab juhised testimist soovivate õppijate andmete kogumiseks.

Proovide kogumine toimub koostöös koolidega paar päeva enne eksameid. Täpsemad juhised saadetakse koolidele käesoleva nädala jooksul. Lisaks toimub koolidele enne eksameid testimise teemaline virtuaalne infopäev.

Soovitame proovi andjatel laadida nutitelefoni SYNLABi rakendus testi.me veebilehelt, et proovi andmise hetkel end seal registreerida.

SYNLABi Tallinna laboris analüüsitakse eksaminandide proovidest koroonaviiruse SARS-CoV-2 olemasolu PCR meetodil. Testi tulemuse saavad eksaminandid keskmiselt 24 tunni pärast. Tulemusi näeb nii digilugu.ee kui SYNLABi testi.me rakenduses. Positiivse proovi andjat teavitatakse tulemusest ka telefonitsi.

Positiivse tulemuse andnud isikud peavad jääma eneseisolatsiooni ning saavad eksami sooritada lisaeksami ajal. Eesti keele riigieksami lisaeksam toimub 17. mail, eesti keel teise keelena lisaeksam toimub 18.–19. mail.

Testimisajad

Eesti keele riigieksamit teeb 19. aprillil üle 7100 eksaminandi ning peamiseks testimispäevaks on kavandatud 16. aprill.

Eesti keel teise keelena eksamit teeb ligi 2800 noort 21. aprilli ja testimine toimub 19. aprillil.

Cambridge’i inglise keele tasemeeksami kirjalikku osa teeb ligi 2000 noort 24. aprillil ning testimine toimub 22. aprillil.