Eesti: Gümnaasiumi pürgijad teevad e-sisseastumistesti

By

-

aprill 7, 2021

NordenBladet — Haridus- ja Noorteameti hallatavas Eksamite Infosüsteemis viiakse 9. aprillil läbi Tallinna seitsme gümnaasiumi e-sisseastumistest. 16. aprillil toimub e- sisseastumistest aga õpilastele, kes kandideerivad Tartu viide gümnaasiumisse ning 18 kooli üle Eesti.

Haridus- ja Noorteameti testide ja hindamise osakonna juhi Aimi Püüa sõnul on e-sisseastumistestide ettevalmistamisel olnud tihe koostöö gümnaasiumitega, kes e-sisseastumistestideks Eksamite Infosüsteemi keskkonda kasutavad. „Eks see on kõigile osapooltele suur väljakutse – koolid on koostanud ülesanded, mis aitavad välja valida just neile sobivad õppurid. Harno pakkus tuge ülesannete digitaliseerimisel ja tagame tehnilise platvormi, kus üheaegselt tuhanded õpilased saavad e-testi sooritada,“ selgitab Püüa.

Tallinna Reaalkooli direktor Ene Saar kinnitab, et tänastes oludes on e-sisseastumistestid ainuvõimalikud. „Eelmise aasta testide koostamise ja läbiviimise kogemuse analüüsi põhjal oleme head õnnestumised rakendanud ning parenduskohtadest õppinud. Tänavu on seitsme kooli õpetajate ja Harno metoodilises koostöös valminud e-sisseastumistestid, mis on disainitud nii, et õpilased saavad näidata oma teadmisi erinevat tüüpi ülesandeid lahendades. Gümnaasiumi e-sisseastumistest on üks osa kooli astumise protsessist, lisaks vestleme õpilaskandidaatidega ning vestlus on kindlasti väga kaalukas osa kooli pääsemisel,“ tõdeb Saar.

Gümnaasiumite e-sisseastumistesti ülesanded on loonud gümnaasiumite õpetajad. Tallinna koolide kandidaatidel tuleb lahendada matemaatika, eesti keele, inglise keele ja füüsika ülesandeid. Iga osa läbimiseks on aega 30 minutit. Tartu ning teiste piirkondade testis osalevate koolidesse astumisel tehakse matemaatika, eesti keele ja loodusvaldkonna ülesandeid ning nende puhul on ühe osa pikkus 60 minutit.

Sisseastumistest toimub Eksamite Infosüsteemis, kuhu õpilasel tuleb logida ID-kaardi, mobiil-ID, Smart-ID või HarID-ga. Edukaks sooritamiseks on oluline, et õpilane oleks enne sisseastumistesti teinud arvuti kontrollimise testi ja harjutustesti. Tallinna koolidesse kandideerijatel oli see võimalus eelmisel nädalal, teistel koolidel on võimalik proovida sisse logimist ja ülesannete lahendamist sel nädalalõpul.

Testil osalejal tuleb enne ülesannete lahendamist läbida edukalt ka isikusamasuse tuvastamine ehk verifitseerimine, mis toimub Veriff-lahenduse abil. Veriffi asutaja ja juhi Kaarel Kotkase sõnul on hea näha, kuidas tehnoloogia abil lahendatakse reaalseid probleeme. “Veriffi kasutamine koolikatsetel on meie tiimile hea väljakutse ja võimalus tehnoloogia võimekus hetkeliste suurte andmemassidega proovile panna. Proovikatsete käigus saime süsteeme testida ja ka häid õppetunde, et tänaste tegelike katsete ajal kõik sujuvalt toimiks.”

9. aprillil osalevad 2200 õpilast nelja kooli ühiskatsetel Gustav Adolfi Gümnaasiumi, Tallinna Inglise Kolledžisse, Tallinna Reaalkooli või Tallinna 21. Kooli astumiseks ning kolme kooli ühiskatsetel Jakob Westholmi Gümnaasiumi, Kadrioru Saksa Gümnaasiumi või Tallinna Ühisgümnaasiumi astumiseks. 16. aprillil toimuvad Tartu viie kooli ühiskatsed Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi, Hugo Treffneri Gümnaasiumi, Miina Härma Gümnaasiumi, Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi ja Tartu Tamme Gümnaasiumi astumiseks. Lisaks osalevad testis õpilased, kes pürgivad Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi, Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi, Tallinna Kristiina Gümnaasiumi, Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi, Tallinna Saksa Gümnaasiumi, Pirita Majandusgümnaasiumi, Rapla Gümnaasiumi, Viljandi Gümnaasiumi, Võnnu Gümnaasiumi, Võru Gümnaasiumi, Keila Kooli, Kanepi Gümnaasiumi, Paide Gümnaasiumi, Luunja Keskkooli, Järva-Jaani Gümnaasiumi, Nõo Reaalgümnaasiumi, Tapa Gümnaasiumi ja Jüri Gümnaasiumi. 16. aprillil teevad e-sisseastumistesti 3688 õpilast.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti: Kauaaegsed võlgnikud saavad taotleda võla korstnasse kirjutamist

By

Helena-Reet Ennet

-

aprill 6, 2021

NordenBladet – Esmaspäeval aegub suur hulk kohtutäiturite menetluses olevaid võlgasid, mida on menetletud aastast 2001. Märtsi keskpaiga andmete kohaselt oli taolisi võlgu suurusjärgus 85 000, mille kogusumma ulatub kümnetesse miljonitesse eurodesse.

Selle aasta 1. aprillist hakkas kehtima seadusemuudatus, mille kohaselt saab võlgnik taotleda aegumist, kui kohtulahendist on möödunud kümme aastat. Võlgnikul tuleb selleks esitada avaldus kohtutäiturile või kohtule. Avalduse esitamine on tasuline ja tuleb maksta ka pool kohtutäituri tasust.

Aegumist võib taotleda näiteks tasumata arvete, kahju hüvitamise nõuete ja ka elatisnõuete kohta. Avalduse esitamine ei tähenda automaatselt võlast vabanemist, selleks on vaja ka võla sissenõudja nõusolekut.

Justiitsministeerium täpsustas, et lapse elatise täitmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Kohtuotsuses kindlaksmääratud elatise täitmise nõude aegumistähtaeg hakkab kulgema kohtulahendi täitmisele esitamise kalendriaasta lõppemisest.

Iga üksiku elatismakse osas, mis muutub sissenõutavaks pärast kohtuotsuse jõustumist, hakkab aegumistähtaeg kulgema selle kalendriaasta lõppemisest, millal vastav elatismakse muutus sissenõutavaks.

Lisaks tuleb silmas pidada, et laste nõuete aegumine vanemate vastu, sh selliste nõuete täitmise aegumine on peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Kui võlgnik menetluse lõpetamist ei taotle, jääb võlgnevus ka edaspidi täituri poolt sissenõutavaks.

Eesti: Ööpäevaga lisandus 899 positiivset koroonatesti, suri 13 inimest

By

Helena-Reet Ennet

-

aprill 6, 2021

NordenBladet – Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 5413 koroonaviiruse testi, millest esmaseid positiivseid teste oli 899 ehk 16,6 protsenti testide koguarvust.

Terviseameti täpsustatul andmetel suri ööpäevaga 13 koroonaviirusega nakatunud inimest – 41-aastane mees, 61-aastane naine, 63-aastane naine, 72-aastane naine, 75-aastane mees, 82-aastane mees, 83-aastane naine, 84-aastane mees, 88-aastane mees, kaks 89-aastast naist, 92-aastane naine, ja 94-aastane naine.

Kokku on Eestis alates pandeemia algusest surnud 963 koroonaviirusega nakatunud inimest.

Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 79, haiglaravi vajab 686 patsienti. Seda on 41 patsienti vähem kui esmaspäeval.

Intensiivravil on 70 inimest, neist juhitaval hingamisel 52. ööpäev varem oli intensiivravil 71 inimest, neist juhitaval hingamisel 52 patsienti.

Alates pandeemia algusest on Eestis tuvastatud 110 680 koroonaviirusesse nakatumist.

Nakatumisnäitaja langes alla 1000

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 995,2 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 17,8 protsenti.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 563 inimesel. 426 uutest Harjumaa haigusjuhtudest olid Tallinnas.

Ida-Virumaale lisandus 111, Tartumaale 38, Lääne-Virumaale 33, Raplamaale 28, Pärnumaale 23 ja Viljandimaale 21 uut positiivset testi. Jõgevamaale lisandus 16, Järvamaale 14, Läänemaale 10, Saaremaale kolm, Põlva- ja Hiiumaale kaks, Valgamaale üks uut nakkusjuhtu.

Võrumaale uusi nakkusjuhte ei lisandunud. 34 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.

Ööpäevaga tehti 3511 vaktsineerimist, millest esmaseid kaitsesüste oli 2521 ja teisi 990.

Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 229 241 inimesele, kaks doosi on saanud 69 779 inimest.

Norra: Printsess Mette-Marit figureerib üha harvemini avalikkuse ees

By

Helena-Reet Ennet

-

aprill 6, 2021

NordenBladet – Norra kroonprintsess Mette-Marit figureerib üha harvemini avalikus elus. Ka oma Instagrami konto on ta kinniseks muutnud.

Kroonprints Haakoni abikaasa kannatab kroonilise kopsuhaiguse kopsufibroosi all, millest õukond teatas 2018. aastal. Viimastel aastatel on Mette-Marit harva avalikkuse ees üles astunud, kuid norralaste rõõmuks muutus ta talvel oma Instagrami kontol aktiivseks, osales podcast’is ning Punase Risti lihavõttekampaanias.

Kuid eelmisel nädalal tegi kroonprintsess kannapöörde ning muutis oma Instagrami konto privaatseks. See on suur kontrast näiteks Rootsi kuningakojaga, kus nii kroonprintsess Victorial kui ka tema vennal ja õel on avalik konto, märgib Iltalehti.

Mette-Mariti kursimuutuse põhjused on esialgu ebaselged, kuid on näha, et ta on avalikkuse ees muutunud veelgi vähem nähtavaks.

Eesti Riigikohus: tuuleparkide rajamise piirangud pole põhiseadusega vastuolus

By

Helena-Reet Ennet

-

aprill 6, 2021

NordenBladet — Kohtuasjas vaieldi selle üle, kas Toila vald tohtis keelduda ehitusloa väljastamisest Päite-Vaivina tuulepargile. Märtsis 2016 taotles Est Wind Power OÜ vallalt luba 28 elektrituuliku püstitamiseks. Omavalitsus ettevõttele luba ei andnud, sest Kaitseministeerium jättis ehitusprojekti kooskõlastamata, kuna tuulikud vähendaksid radari töövõimet ja ohustaksid nõnda Eesti riigi julgeolekut.

Est Wind Power OÜ vaidlustas valla korralduse halduskohtus ja ettevõtte kaebus rahuldati. Hiljem jõudis samasuguse tulemuseni ka ringkonnakohus, kuid muutis otsuse põhjendusi.

Ringkonnakohtu hinnangul olid õigusaktid, millest Kaitseministeerium lähtus projekti kooskõlastamata jätmisel, osaliselt põhiseadusega vastuolus. Seetõttu puudusid ministeeriumil kooskõlastusest keeldumiseks õiguslikud alused ja vald ei saanud omakorda jätta ehitusluba andmata. Samas jagas kohus ministeeriumi seisukohta, et riigikaitse huvid võivad selles asjas õigustada ehitusloast keeldumist ning algatas Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse.

Piirangud on põhjendatud ja mõõdukad

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium otsustas täna, et vaidlusalused ehitusseaduse ja kaitseministri määruse sätted pole põhiseadusega vastuolus.

Ehitusseaduse alusel välja antud ministri määruses on sätestatud riigikaitselise ehitise – näiteks radari – töövõime kriteeriumid. Kui kavandatav ehitis vähendab radari töövõimet, siis ei saa kohalik omavalitsus sellele ehitusluba anda.

Kolleegium märkis, et vaidlusalune piirang riivab ettevõtlusvabadust ja omandipõhiõigust. Samas võib demokraatlikus ühiskonnas põhiõigusi ja -vabadusi piirata, kui eesmärk on põhiseadusega kooskõlas ja riive selle saavutamiseks proportsionaalne.

Põhiõiguste piirangud peavad olema sätestatud seaduse tasemele ning neid ei tohi delegeerida täitevvõimule. Riigikohus nentis, et keeld vähendada riigikaitselise ehitise töövõimet tuleneb seadusest ja ministri määrusega on kehtestatud üksnes tehnilised kriteeriumid. Seadus on ka piisavalt täpne ja ministri määrus on sellega kooskõlas.

Kolleegiumi hinnangul ei riiva vaidlusalused sätted põhiõigusi ka ebaproportsionaalselt, nagu väitis kaebaja. Kohtuasjas ei vaielda selle üle, et riivel on kaalukas legitiimne eesmärk – tagada Eesti riigi kaitsevõime. Samuti pole kahtluse alla seatud meetme sobivust või vajalikkust. Kaebaja ei pea aga oma õiguste riivet mõõdukaks, sest igasugune riigikaitselise ehitise töövõime vähenemine ei õigusta tema arvates ehituskeeldu.

Riigikohus selgitas, et määrus ei välista ehitusloa andmist radarisüsteemi töövõime igasuguse mõjutamise puhul – seal pole silmas peetud mitte radari maksimaalset töövõimet, vaid eesmärgi saavutamiseks piisavat normatiivset töövõimet.

Kuigi keeld ehitada tuulegeneraatorid võib kinnistu väärtust vähendada, pole selline omandiõiguse piirang Riigikohtu hinnangul niivõrd ulatuslik, et tegemist oleks omandi nõusolekuta võõrandamisega. Kinnistut on ka edaspidi võimalik majanduslikult mõistlikult kasutada, mistõttu saab riivet pidada omandi kitsenduseks. Hoonestusõigust omandades ei saanud kaebajal olla kindlat teadmist, et tal lubatakse ehitada tuulepark.

Kuna põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis ringkonnakohtu taotluse rahuldamata, siis on vallal nüüd võimalik 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsus sisuliselt vaidlustada Riigikohtu halduskolleegiumis.

Riigikohtu otsusega saab tutvuda siin.