NordenBladet —2. jalaväebrigaadi kuuluva 25. suurtükiväepataljoni kaitseväelased harjutasid sel nädalal toimunud õppusel Turmtuli lahingülesannete täitmist Põlvamaal.
Õppuse peamine eesmärk oli kontrollida ja läbi harjutada tegevusi lahinguvalmiduse saavutamisel. Kui seni on pataljoni väljaõpe toimunud peamiselt kaitseväe keskpolügoonil ja mujal Lääne-Virumaal, siis sel õppusel tegutseti nii ülesannete kui maa-ala mõistes väga sarnaselt päris sõjalisele konfliktile.
„Õppus Turmtuli 21 esitas väljakutseid alates üksiksõdurist kuni pataljoniülemani välja ning andis hea võimaluse nii staapidele kui ka allüksustele lihvida oma sõjalisi oskuseid ja harjutada relvaliikide vahelist koostööd,“ ütles 25. suurtükiväepataljoni ülem major Meelis Laanemets.
Eile liikusid 25. suurtükiväepataljoni kaitseväelased tagasi Lääne-Virumaale, kus osalevad järgmisel nädalal kaitseväe keskpolügoonil toimuvatel lahinglaskmistel.
Lisaks 25. suurtükiväepataljoni sõduritele osalesid õppusel ka 1. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljoni, luurekompanii ja tagalapataljoni kaitseväelased – kokku ligi 650 inimest.
25. suurtükiväepataljon on 2. jalaväebrigaadi peamine kaudtuleüksus, mille põhirelvaks on 122-millimeetrised haubitsad D-30. Suurtükiväe peamine ülesanne lahingutegevuses on toetada jalaväeüksuste ründavaid ja kaitsvaid tegevusi raskerelvadega distantsilt. Pataljoni isikkoosseis saab väljaõppe Tapal 1. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljonis, kuhu on rahuaegselt koondatud kaitseväe suurtükiväealane kompetents.
25. suurtükiväepataljoni ajalooline eelkäija on 2. suurtükiväepolk, mille pärand kajastub ka väeosale 2017. aastal annetatud lipul ning käiseembleemil.
NordenBladet — Soomes tuvastati täna laupäeval, 10. aprillil viimase ööpäevaga 446 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud 81 707 koroonaga nakatumist.
Kõige enam lisandus uusi nakatumisi terviseameti andmetel Helsingis (95), Vantaal (54), Espoos (47), Turus (24) ja Tamperes (22).
NordenBladet — Haridus- ja Noorteameti hallatavas Eksamite Infosüsteemis viiakse 9. aprillil läbi Tallinna seitsme gümnaasiumi e-sisseastumistest. 16. aprillil toimub e- sisseastumistest aga õpilastele, kes kandideerivad Tartu viide gümnaasiumisse ning 18 kooli üle Eesti.
Haridus- ja Noorteameti testide ja hindamise osakonna juhi Aimi Püüa sõnul on e-sisseastumistestide ettevalmistamisel olnud tihe koostöö gümnaasiumitega, kes e-sisseastumistestideks Eksamite Infosüsteemi keskkonda kasutavad. „Eks see on kõigile osapooltele suur väljakutse – koolid on koostanud ülesanded, mis aitavad välja valida just neile sobivad õppurid. Harno pakkus tuge ülesannete digitaliseerimisel ja tagame tehnilise platvormi, kus üheaegselt tuhanded õpilased saavad e-testi sooritada,“ selgitab Püüa.
Tallinna Reaalkooli direktor Ene Saar kinnitab, et tänastes oludes on e-sisseastumistestid ainuvõimalikud. „Eelmise aasta testide koostamise ja läbiviimise kogemuse analüüsi põhjal oleme head õnnestumised rakendanud ning parenduskohtadest õppinud. Tänavu on seitsme kooli õpetajate ja Harno metoodilises koostöös valminud e-sisseastumistestid, mis on disainitud nii, et õpilased saavad näidata oma teadmisi erinevat tüüpi ülesandeid lahendades. Gümnaasiumi e-sisseastumistest on üks osa kooli astumise protsessist, lisaks vestleme õpilaskandidaatidega ning vestlus on kindlasti väga kaalukas osa kooli pääsemisel,“ tõdeb Saar.
Gümnaasiumite e-sisseastumistesti ülesanded on loonud gümnaasiumite õpetajad. Tallinna koolide kandidaatidel tuleb lahendada matemaatika, eesti keele, inglise keele ja füüsika ülesandeid. Iga osa läbimiseks on aega 30 minutit. Tartu ning teiste piirkondade testis osalevate koolidesse astumisel tehakse matemaatika, eesti keele ja loodusvaldkonna ülesandeid ning nende puhul on ühe osa pikkus 60 minutit.
Sisseastumistest toimub Eksamite Infosüsteemis, kuhu õpilasel tuleb logida ID-kaardi, mobiil-ID, Smart-ID või HarID-ga. Edukaks sooritamiseks on oluline, et õpilane oleks enne sisseastumistesti teinud arvuti kontrollimise testi ja harjutustesti. Tallinna koolidesse kandideerijatel oli see võimalus eelmisel nädalal, teistel koolidel on võimalik proovida sisse logimist ja ülesannete lahendamist sel nädalalõpul.
Testil osalejal tuleb enne ülesannete lahendamist läbida edukalt ka isikusamasuse tuvastamine ehk verifitseerimine, mis toimub Veriff-lahenduse abil. Veriffi asutaja ja juhi Kaarel Kotkase sõnul on hea näha, kuidas tehnoloogia abil lahendatakse reaalseid probleeme. “Veriffi kasutamine koolikatsetel on meie tiimile hea väljakutse ja võimalus tehnoloogia võimekus hetkeliste suurte andmemassidega proovile panna. Proovikatsete käigus saime süsteeme testida ja ka häid õppetunde, et tänaste tegelike katsete ajal kõik sujuvalt toimiks.”
9. aprillil osalevad 2200 õpilast nelja kooli ühiskatsetel Gustav Adolfi Gümnaasiumi, Tallinna Inglise Kolledžisse, Tallinna Reaalkooli või Tallinna 21. Kooli astumiseks ning kolme kooli ühiskatsetel Jakob Westholmi Gümnaasiumi, Kadrioru Saksa Gümnaasiumi või Tallinna Ühisgümnaasiumi astumiseks. 16. aprillil toimuvad Tartu viie kooli ühiskatsed Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi, Hugo Treffneri Gümnaasiumi, Miina Härma Gümnaasiumi, Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi ja Tartu Tamme Gümnaasiumi astumiseks. Lisaks osalevad testis õpilased, kes pürgivad Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi, Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi, Tallinna Kristiina Gümnaasiumi, Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi, Tallinna Saksa Gümnaasiumi, Pirita Majandusgümnaasiumi, Rapla Gümnaasiumi, Viljandi Gümnaasiumi, Võnnu Gümnaasiumi, Võru Gümnaasiumi, Keila Kooli, Kanepi Gümnaasiumi, Paide Gümnaasiumi, Luunja Keskkooli, Järva-Jaani Gümnaasiumi, Nõo Reaalgümnaasiumi, Tapa Gümnaasiumi ja Jüri Gümnaasiumi. 16. aprillil teevad e-sisseastumistesti 3688 õpilast.
NordenBladet – Esmaspäeval aegub suur hulk kohtutäiturite menetluses olevaid võlgasid, mida on menetletud aastast 2001. Märtsi keskpaiga andmete kohaselt oli taolisi võlgu suurusjärgus 85 000, mille kogusumma ulatub kümnetesse miljonitesse eurodesse.
Selle aasta 1. aprillist hakkas kehtima seadusemuudatus, mille kohaselt saab võlgnik taotleda aegumist, kui kohtulahendist on möödunud kümme aastat. Võlgnikul tuleb selleks esitada avaldus kohtutäiturile või kohtule. Avalduse esitamine on tasuline ja tuleb maksta ka pool kohtutäituri tasust.
Aegumist võib taotleda näiteks tasumata arvete, kahju hüvitamise nõuete ja ka elatisnõuete kohta. Avalduse esitamine ei tähenda automaatselt võlast vabanemist, selleks on vaja ka võla sissenõudja nõusolekut.
Justiitsministeerium täpsustas, et lapse elatise täitmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Kohtuotsuses kindlaksmääratud elatise täitmise nõude aegumistähtaeg hakkab kulgema kohtulahendi täitmisele esitamise kalendriaasta lõppemisest.
Iga üksiku elatismakse osas, mis muutub sissenõutavaks pärast kohtuotsuse jõustumist, hakkab aegumistähtaeg kulgema selle kalendriaasta lõppemisest, millal vastav elatismakse muutus sissenõutavaks.
Lisaks tuleb silmas pidada, et laste nõuete aegumine vanemate vastu, sh selliste nõuete täitmise aegumine on peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni.
Kui võlgnik menetluse lõpetamist ei taotle, jääb võlgnevus ka edaspidi täituri poolt sissenõutavaks.
NordenBladet – Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 5413 koroonaviiruse testi, millest esmaseid positiivseid teste oli 899 ehk 16,6 protsenti testide koguarvust.
Terviseameti täpsustatul andmetel suri ööpäevaga 13 koroonaviirusega nakatunud inimest – 41-aastane mees, 61-aastane naine, 63-aastane naine, 72-aastane naine, 75-aastane mees, 82-aastane mees, 83-aastane naine, 84-aastane mees, 88-aastane mees, kaks 89-aastast naist, 92-aastane naine, ja 94-aastane naine.
Kokku on Eestis alates pandeemia algusest surnud 963 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 79, haiglaravi vajab 686 patsienti. Seda on 41 patsienti vähem kui esmaspäeval.
Intensiivravil on 70 inimest, neist juhitaval hingamisel 52. ööpäev varem oli intensiivravil 71 inimest, neist juhitaval hingamisel 52 patsienti.
Alates pandeemia algusest on Eestis tuvastatud 110 680 koroonaviirusesse nakatumist.
Nakatumisnäitaja langes alla 1000
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 995,2 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 17,8 protsenti.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 563 inimesel. 426 uutest Harjumaa haigusjuhtudest olid Tallinnas.
Ida-Virumaale lisandus 111, Tartumaale 38, Lääne-Virumaale 33, Raplamaale 28, Pärnumaale 23 ja Viljandimaale 21 uut positiivset testi. Jõgevamaale lisandus 16, Järvamaale 14, Läänemaale 10, Saaremaale kolm, Põlva- ja Hiiumaale kaks, Valgamaale üks uut nakkusjuhtu.
Võrumaale uusi nakkusjuhte ei lisandunud. 34 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Ööpäevaga tehti 3511 vaktsineerimist, millest esmaseid kaitsesüste oli 2521 ja teisi 990.
Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 229 241 inimesele, kaks doosi on saanud 69 779 inimest.
