NordenBladet — Üleeuroopalise projekti tulemusena valmis platvorm, mis võimaldab ringmajandusprogrammide omanikel teha koostööd ja luua uusi programme, et toetada Euroopa üleminekut ringmajandusele. Projekti Eesti-poolne partner oli Eesti Teadusagentuur.

Horisont 2020 CICERONE (Circular Economy Platform for European Priorities Strategic Agenda) koondas olulisi sidusrühmi, sealhulgas teadust rahastavaid organisatsioone, teadlasi ja ettevõtjaid. Kokku osales projektis 24 partnerit erinevatest Euroopa organisatsioonidest. Ringmajandusega seotud sisulistes küsimustes oli ETAg-il väga tihe koostöö ja tugev toetus Keskkonnaministeeriumi ringmajanduse valdkonna spetsialistidelt. Projekti üritustel ja tegevustes osalesid ka mitmed teised ringmajanduse teemaga seotud Eesti asutused ja ministeeriumid. Projekt kestis 2018. aasta novembrist 2021. aasta märtsini.

CICERONE tegevused toetavad Euroopa üleminekut ringmajandusele. Projekti raames töötati koos enam kui saja osapoolega, peamiselt teadus- ja innovatsiooniprogramme rahastavate ja haldavate asutustega, et aidata  kaasa ühtsetel alustel ringmajandusprogrammide loomisele ja rahastamisele Euroopas. Selleks viidi läbi järgmised tegevused:

30. märtsil toimus lõpukonverents, kus tutvustati projekti tulemusi. Konverents on järelvaadatav siit: https://vimeo.com/531260487

Ringmajanduse teemad on olulisel kohal ka uues Euroopa Horisondi programmis (peamiselt 6. klastris).

NordenBladet — Eesti Teadusagentuuri tellitud uuringu lõpparuanne näitab, et osalus Euroopa Liidu raamprogrammide partnerlustes on toetanud Eesti teadmispõhist arengut, tihendanud rahvusvahelist koostööd ja aidanud kaasa Euroopa Liidu ühiste eesmärkide täitmisele. Partnerlused on algatused, kus Euroopa Liit koos era- ja avaliku sektoriga püüab teadus- ja arendustegevuse abil leida lahendusi globaalsetele ühiskondlikele väljakutsetele.

Uuringus “Eesti Teadusagentuuri koordineeritavate partnerluste mõju- ja tulemuslikkuse analüüs ning hinnang osaluskava protsessi rakendamisele” analüüsiti Eesti osalust ETAgi koordineeritavates Euroopa Liidu 7. raamprogrammi (2007–2013) ja Horisont 2020 (2014–2020) tegevustes. Selgus, et partnerlustes osalemine on tõstnud Eesti TA-tegevuse taset, sh elavdanud teadlaste osalemist prioriteetsetes uurimisvaldkondades, arendanud rahvusvahelist koostööd, parandanud teadustöö taset ning suurendanud võimalusi Euroopa ühise TA-taristu kasutamiseks. Partnerlus on positiivselt mõjutanud toote- ja teenuste innovatsiooni ning tehnoloogia arengut, suurendanud keskkonna (sh ressursside) säästvat kasutamist ning kliimamuutustega toimetulekut.

Lisaks töötati uuringus välja partnerlustes osalemise seireraamistik ning partnerluste tulemuslikkuse ja mõju hindamise metoodika, analüüsiti osaluskava koostamise ja rakendamise protsessi ning tehti ettepanekud selle tõhustamiseks.

“Esmakordselt on niivõrd põhjalikult analüüsitud riigi tasandil Euroopa Liidu partnerlustes osalemist. Teadaolevalt pole teistes EL-i riikides nii süsteemselt seda valdkonda uuritud ja võib öelda, et oleme Euroopas suunanäitajaks, kuidas partnerluses osalemise mõju ja tulemuslikkust uurida ja seirata,” rääkis projektijuht Siim Espenberg.

Partnerlustes osalemine on võimaldanud kujundada koostöös teiste liikmesriikidega nii Eestile kui ka ka Euroopa Liidule oluliste arenguvaldkondade prioriteete, esile tõsta Eestile perspektiivikaid teemasid programmide koostamisel ning lüüa aktiivselt kaasa projektikonkursside korraldamisel. Teisalt tuuakse välja, et partnerluste kaudu rahastatud teadusprojektides on Eesti seni olnud harva juhtpartner. Uuringus soovitatakse luua Eesti-sisene lisarahastamise skeem juhirolli toetamiseks ning ühtne arusaam, kuidas hinnata partnerlustes osalemise kvalitatiivset mõju.

Analüüsis soovitatakse suurendada partnerluste rahastamise osakaalu Eesti TA eelarves, vastasel juhul võib langeda TA-asutuste osalemise huvi. Antakse ka soovitusi osaluskava koostamise ja rakendamise protsessi arenduseks ning ministeeriumite, teaduspoliitika komisjoni ja ETAg-i nõukogu funktsiooni kohta. Veel tuuakse välja, et ettevõtete osalemist partnerlustes tuleks oluliselt suurendada. Ühe olulise sammuna on riik erialaliitude juurde loonud arendusnõuniku ametikoha, kelle üheks ülesandeks peakski olema valdkonna ettevõtete toomine Euroopa partnerlustesse. Sealjuures on kaasamisel oluline suurendada riigi tuge ettevõtetele.

Teadusagentuuri juhatuse esimees Anu Noorma ütles, et partnerlustes osaluse koordineerimine ja ka rahastamine on üks ETAg-i olulistest väliskoostöö tegevustest, et toetada Eesti  teadust ja ühiskonna arengut. „Partnerlus aitab jõuda tulemusteni, mida ei oleks võimalik saavutada üksnes meie oma vahendite ja teadmistega. Samas on ka tegevuste kooskõlastamine paljude partnerite vahel ning sünergia loomine omaette pingutus ja seetõttu on oluline teha partnerlustes osalemise valikud läbimõeldult, efektiivselt ning riigi strateegilisi vajadusi silmas pidades,“ rõhutas ta.

Uuringuga saab tutvuda SIIN.

Uuringut rahastas SA Eesti Teadusagentuur Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatava programmi RITA raames. Uuringu viis läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE koostöös Tartu Ülikooli grandikeskusega.