NordenBladet — Soome maksuportaalile TalousTaito esitati küsimus, kas arsti juures käimise, protseduuride ja ravimite kulude ning haiglakulude pealt saab soodustust tulumaksu maksmisel.
Vastab maksujurist Tero Hämeenaho:
Ravikulud on maksustamisel nn tavapärased elamisega seotud kulutused, mida ei saa maksustatavast tulust maha arvata. Suurte ravikulude pealt võib aga taotleda maksumaksmise võime vähenemist.
Kui maksukohuslase maksumaksmise võime on vähenenud eri põhjustel, näiteks elatise maksmise, töötuse või haiguse tõttu, siis arvestatakse sissetulekust maha teatud summa. Maksumaksmise võime vähenemise soodustus on maksimaalselt 1400 eurot. Soodustuse arvutamisel võetakse arvesse maksukohuslase ja tema pere sissetulekuid ja varalist seisu.
Ravikulude eest võib saada soodustust, kui:
sinu ja pere liikmete ravikulud on aasta jooksul vähemalt 700 eurot ja
ravikulud moodustavad vähemalt 10 protsenti sissetulekust
Täpsemad juhised asja kohta on maksuameti veebis. Maksude maksmise võime langus tuleb ära põhjendada tuludeklaratsioonis, aga tšekke pole vaja kaasa panna, vaid need tuleb endal alles hoida.
NordenBladet — Haridus- ja Teadusministeerium suurendab riiklikku õppekirjandustoetust ning eraldab tänavu koolipidajatele täiendava toetuse summas ligi 1,65 miljonit eurot, mis võimaldab koolipidajatel ja koolidel ise otsustada, millist digiõppevara valida.
Täiendav ühekordne toetus summas ligi 1,65 miljonit eurot (10 eurot õpilase kohta) on mõeldud koolidele digiõppevara ostmiseks. Sihtotstarbeline toetus võimaldab koolidel autonoomselt otsustada edasise õppekirjanduse kasutamise üle.
Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Kristi Vinter-Nemvaltsi sõnul on koolid tänaseks harjunud digiõppevara kasutama. “Digiõppekirjanduse kasutamise statistikast selgub, et aastaga on kasutuselevõtt suurenenud ligikaudu 3 korda. Digiõppematerjalid on aidanud nii koolidel kui õpetajatel distantsõppega paremini kohaneda ja õppetööga tulemuslikult jätkata. Digitaalsete õppematerjalide õppetöös kasutamine on kooli pidajate, koolide ja riigi ühine prioriteet, eriti distantsõppe perioodil. Kuna koolid teavad oma õpilaste ja õpetajate vajadusi ning eelistusi kõige paremini, suuname täiendava digiõppevara toetuse otse koolipidajatele, kes saavad koos koolidega uuel õppeaastal endale sobivaima digiõppevara valida.”
Haridus- ja Teadusministeerium tegi perioodil 2019-2021 koolipidajatele ja koolidele Opiqu ja Foxcademy digiõpikute litsentsid tasuta kättesaadavaks, et motiveerida koole digiõppevara rohkem kasutama. Opiqu ja Foxcademy digiõppematerjale saavad koolid senistel tingimustel kasutada kuni 15. augustini.
Lisaks tasuta kättesaadavale digiõppevara keskkonnale E-koolikotile saavad koolid ja koolipidajad alates 15.08.2021 iseseisvalt hankida juurdepääsu sobivatele digiõppematerjalidele erapakkujatelt. Digiõppevara, rakenduste ja sisuloomelahenduste kohta leiab täieneva ülevaate Haridus- ja Noorteameti veebis.
Riikliku digiõppematerjalide keskkonna E-koolikoti arendused jätkuvad, et muuta keskkond enne uut õppeaastat kasutajamugavamaks. E-koolikotis on tasuta kättesaadav suur hulk nii alus-, üld-, kesk- kui kutsehariduse digiõppevara, mis on jätkuvalt tasuta kasutamiseks nii õpetajatele, õpilastele, lapsevanematele kui teistele huvilistele. Õppevara on loodud nii kogenud õpetajate, ülikoolide õppejõudude jt ekspertide poolt. E-koolikotiga seotud küsimuste puhul saab infot aadressil: e-koolikott@harno.ee.
Riigieelarvest toetab Haridus- ja Teadusministeerium koolipidajaid ja koole õppekirjanduse kättesaadavuse tagamisel tänavu enam kui 9 miljoni euroga (57 eurot õpilase kohta). Koolipidajatel ja koolidel on õigus valida ja otsustada, millist õppekirjandust õppe korraldamiseks kasutada. Kohalike omavalitsuste haldusalas olevates koolides ja riigikoolides on õppekirjandus õppurile tasuta kättesaadav. Haridus- ja Teadusministeerium tagab ka edaspidi koolidele digiõppevara kättesaadavuse.
Samuti eraldatakse riigieelarvest kohalikele omavalitsustele 1 miljoni euro suurune toetus, et tagada õpilaste kodudes internetiühendus ja vajadusel digiõppematerjalide kättesaadavus distantsõppe perioodiks. Lisaks aitab ligi 1 miljoni euro suuruse toetusega Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Lastekaitse Liiduga tuua abivajajate õpilasteni ligi 2700 arvutit.
NordenBladet — Eelmisel, 2020. aastal kasvas Soomes hüppeliselt alkoholi müügifirma käive. Riigi monopoolse alkoholi müügiettevõtte Alko müük kasvas 13,4 protsenti 1,3 miljardi euroni. Liitrites kasvas müük 13 protsendi võrra 92,7 miljoni liitrini. Müük kasvas kõigis tootegruppides, vahendab Taloussanomat.
Alko andmetel kasvas müük seoses müügikanalite muutumisega koroonapandeemia ajal. Alkoholi müük tervikuna Soomes langes.
Alko käivet suurendas asjaolu, et piir oli kinni ja inimesed välismaale ostma ei pääsenud. Samuti olid suletud söögikohad.
Alko ärikasum oli eelmisel aastal 64,8 miljonit eurot, aasta varem oli see 40 miljoni ringis. Riigile makstakse dividendideks 60 miljonit eurot, seda on kaks korda enam kui aasta varem.
NordenBladet — Kolmapäeval, 14. aprillil toimub noortele suunatud pressikonverents, kus noored saavad veebi kaudu koroonaviirust ja selle leviku piiramist puudutavaid küsimusi küsida haridus- ja teadusminister Liina Kersnalt, tervise- ja tööminister Tanel Kiigelt, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalolt ja terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härmalt.
Noorte pressikonverents toimub 14. aprillil 2021 kell 15.00 otseülekandena sotsiaalministeeriumi YouTube’i kanalis https://youtu.be/Im95460_Xio
Oma küsimused saate läkitada juba praegu Slido keskkonnas sli.do kasutadades prooli noored1404 ning neid saab esitada ka pressikonverentsi ajal, kuid eelis on varem küsitud küsimustel.
NordenBladet — Soome traditsiooniline kaitseväe lipupäeva paraad 4. juunil jääb ka tänavu ära, päeva tähistatakse alternatiivse programmiga.
Kaitseväe riikliku lipupäeva paraad Joensuus 4. juunil 2021 jäetakse ära koroonaviiruse epideemia olukorra tõttu.
Koroonaviiruse epideemiaga seotud piiravate meetmete tõttu jättis kaitsevägi ära ka 2020. aasta lipupäeva traditsioonilise tähistamise, kuna paraadi korraldada ei õnnestunud. Selle asemel toimus Turus mereväe orkestri meelelahutuskontsert, mida sai jälgida telerist Yle kanalitest. Toonane päevaprogramm sisaldas muu hulgas lipuheiskamist, pärgade asetamist, Soome kaitseväe juhataja tervitust ja kohalikku programmi üle kogu Soome.
Kaitsevägi valmistab koostöös Yle ja teiste vajalike osapooltega ette tänavuse lipupäeva programmi.
Meie eesmärk on sel aastal taas pakkuda kodanikele programmi, mis austab traditsioone, kuid mida rakendatakse alternatiivsel viisil. Pühade sündmusi näeb nii televisioonis kui ka sotsiaalmeediakanalites. Samuti loodame, et hiljemalt järgmisel aastal saame taas korraldada traditsioonilise sõjaväeparaadi, ütleb peastaabi ülem brigaadikindral Kim Mattsson.
