Helena-Reet: Aprillist ja esimestest kevadtoimetustest aias + SUUR GALERII!

By

-

aprill 13, 2021

NordenBladet – Aprill on nii tore! Läheb juba soojemaks (vähemalt on suur lootus!) ning aed ja maja on täis (kevad)lilli. Mulle meeldib, kui köögis on alati lilled laual, see tekitab eriliselt sooja kodutunde ja paneb igal hommikul silma eriliselt särama!

Minu hommikused lemmikud:
Lõhe või forelliga röstsepik (hetke top 3 lemmikud Leiburi 100% Rukkijahu röst, Linaseemne sepik ja Kaerasepik), millele lisan värsket salatilehte, tilli ja tüümiani, mitmeviljapuder ning Löfbergs Lila kohv. Katsetan erinevaid võisid (või on õigem öelda margariine), päris head on ekstra soolaga Keiju ja Voimix. Kohvi joon enamasti Farmi täispiimaga. Veel oleme me suured kodujuustu sõbrad. Katsetame kõiki, mis müügil. Kõige enam jõuab aga lauale Coop´i kodujuust, sest see on meie kodupoes kõige soodsama hinnaga. Mul on ka uus lemmik poenimekirjas – Tere juustukoogimaitseline glasuurkohuke! Mina söön kohukesi nii, et panen tassi piima täis ja siis teen kohukese piimas puruks. Siis on see mahlane ja mõnus! Njamm!

(blogi jätkub peale galeriid)

Minul algasid ka aiatööd! Kui lehtede riisumine kõrvale jätta, siis alustasin esimeste suuremate kevadtöödega – lõikasin puudel oksi ja võtsin maha ca kaheksa kuivanud astelpaju puud (suur abi on siinkohal Makita tööriistadest!), tegin korda mõned lillepeenrad ning istutasin Hollandist De Ree kasvandusest pärit liiliaid (Curitiba ja Muscadet), iiriseid (Violet) ning gladioole (Grteen Star ja Sorpresa).

Taimedega on üks jagu jändamist. Liiliad tuleb näiteks talveks turbaga katta, gladioolide lillesibulad välja kaevata, kuivatada ja hoida kevadeni jahedas. Vanasti ma selliseid asju ei osanud ostes arvestada, panin aga maha ja imestasin, miks järgmisel aastal enam taimi polnud. Seetõttu on alati kaval vaadata, kas taim on püsik, külmakindel (võib talvel mulda jätta) ning millist kasvukohta eelistab (vilu, päikselist jne). Iirised, tulbid ja nartsissid on seetõttu lollikindlad – vähe vaeva ja iga aasta lillemeri garanteeritud.

Mul on plaan tegelikult luua väga looduslähedane ja lihtne aed. Püüan edaspidi tuua mängu rohkem aasa- ja metsataimi – nurmenukku, meelespead (ehk äraunustamind lill), rukkilille, karikakart, maikelluke ( ehk piibelehte), kanarbikku jne. Väga meeldib ka metsik (ja ka tavaline) lavendel ning kõiksugused ürdid ja ravimtaimed.

Minul algab peagi paljajalu käimise hooaeg, selle tähistamiseks sai tehtud erti roosa ja särav pediküür 🙂
Ilusat kevadet!

Loe ka minu eelnevaid blogipostitusi (kõik postitused on loetavad neljas keeles – eesti, soome, rootsi ja inglise keeles!) 🙂

Fotod: NordenBladet (Helena-Reet Ennet) ja NordenBladet (Ardo A).

Eesti: Keskkonnaministeerium ja Eesti Pandipakend plaanivad pandipakendiringlust laiendada

By

Helena-Reet Ennet

-

aprill 12, 2021

NordenBladet — Keskkonnaminister Tõnis Mölder ja Eesti Pandipakendi tegevjuht Kaupo Karba sõlmisid koostöölepingu, et ühiste jõupingutustega pandipakendite ringlussevõttu veelgi suurendada. Tänaste allkirjadega pikendati algselt juba 2005. aastal sõlmitud vaba tahte lepingut.

„Eestis toimib tagatisrahaga pakendite tagastussüsteem väga hästi juba 15 aastat. Tolles oleme suureks eeskujuks ka paljudele teistele riikidele, kes täna alles nuputavad selle üle, kuidas joogipudelid kõige efektiivsemalt kokku koguda ja ringlusse võtta. Ometi on ka selles jäätmeeduloos kohti, mida saaks veelgi paremaks teha,“ nentis keskkonnaminister Tõnis Mölder.

„Loodetavasti jõustub peagi Riigikogus menetluses olev eelnõu, mis võimaldab edaspidi pandisüsteemiga liita ka kange ja lahja alkohoolse joogi ning siirupi ühekorra- ja korduskasutuspakendid,“ lisas minister. „Pandipakendisüsteemi toimimine ja arendamine ning üha uute ambitsioonide täitmine sünnib üksnes koos tehes. Seetõttu on kõnealune kokkulepe igati loogiline jätk seni ladusalt sujunud koostööle.“

“Vaba tahte lepingu uuendamine viib meie koostöö veelgi läbimõeldumale tasemele. Meie erialaspetsialistide, aga ka pandisüsteemi osaliste, kaupmeeste ja pakendiettevõtjate suurem kaasatus on oluline, et tootmine ja tarbimine oleksid jätkusuutlikumad. Jätkame ressursside kokkuhoidmist pandipakendite ringlusse võtmise ning korduskasutatavate pandinõude kaudu, et säilitada üheskoos Eesti puhast elukeskkonda,” kinnitas Eesti Pandipakendi tegevjuht Kaupo Karba.

Oluline koht koostöölepingus on ka Eesti Pandipakendi panustamine ühekordse plasti vähendamisse, arendades edasi juba kasutusel olevat panditopsi teenust ning laiendades seda. Muu hulgas on osapooled kokku leppinud, et panustavad tagatisrahaga pakendite tagasivõtusüsteemi arendamisesse, sh piiriülene koostöö ses osas.

Kaupo Karba täiendab, et kümnest Eestis müüdud pandipakendist jõuab üheksa ümbertöötlemisse. „See tähendab, et täidame Eesti pandisüsteemis juba täna pakendite tagatusmäärasid, mille püüdmine on EU liikmesriikidele eesmärgiks seatud alles selle kümnendi lõpus.“

Eesti Pandipakend võttis 2020. aastal plastpakendeid taaskasutusse 90%, metallpakendid 95% ja klaaspakendeid 86%.

• Eestis on olemas hästi toimiv pandipakendi süsteem, mille kaudu kogutakse liigiti kokku näiteks ligi 90% turule lastud ühekordselt kasutatavatest plastist joogipudelitest.

• Viimase 15 aasta jooksul on Eesti pandisüsteemi abil kokku kogutud ja taaskasutusse suunatud üle 4,2 miljardi ühekordse ja korduskasutatava pandipakendi.

• Edaspidi peavad ka teised liikmesriigid tegema jõupingutusi plastpudelite kogumiseks ning tagama, et 2025. aastaks kogutakse ja võetakse uuesti ringlusse 77% ja 2029. aastaks 90% turule lastud ühekordselt kasutatavatest plastist joogipudelitest.

Eesti: Energia- ja tööstussektori CO2 heitkogused vähenesid aastaga üle 30%

By

Helena-Reet Ennet

-

aprill 12, 2021

NordenBladet — Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (ELi HKS) kuuluvates Eesti käitistes vähenes CO2-heide 2020. aastal 33,8% võrreldes 2019. aastaga ehk ligikaudu 2,9 mln tonni CO2 võrra. Nii selgub Eestis kauplemissüsteemi kuuluva 46 elektri- ja soojusenergia-, põlevkiviõli-, tsemendi-, paberi- ja pabermassi-, telliste-, lubja- ja klaasi- ning ammoniaagitootja märtsi lõpuks esitatud aruannete põhjal.

Keskkonnaameti kliima- ja välisõhubüroo peaspetsialist Annika Konovalov selgitab, et ELi HKSi käitiste CO2-heide on olnud langustrendis alates 2017. aastast. Kui 2017. aastal oli käitiste koguheide ligi 14,7 mln tonni CO2, siis 2020. aastal oli see umbes 5,6 mln tonni CO2. „Kui võrrelda 2020. aasta heidet 2013–2020 kauplemisperioodi algusega, siis näeme, et kauplemissüsteemi käitiste heide on vähenenud 10,3 mln tonni CO2 võrra ehk 64,7%,“ märkis Konovalov.

Võrreldes 2019. aastaga on CO2-heide vähenenud umbes 3/4 ELi HKSi käitistes, kuid kõige enam Enefit Power ASile kuuluvates Balti elektrijaamas ja Eesti elektrijaamas.

Konovalovi sõnul on lubatud heitkoguse ühiku hind samuti järk-järgult tõusnud ja on jõudnud tasemele, mis üha enam mõjutab ettevõtete majandusotsuseid – kui 2019. aasta keskmine ühiku turuhind oli umbes 25 eurot t CO2, siis 2021. aasta esimestel kuudel oli see juba 40 eurot t CO2.

„Nii mängibki 2020. a heitkoguse vähenemises rolli ka asjaolu, et AS Kunda Nordic Tsement lõpetas eelmise aasta märtsis klinkritootmise Kundas, tuues põhjusena välja hüppeliselt kasvanud ühiku hinna,“ lausus Konovalov.

Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna peaspetsialisti Imre Banyaszi sõnul on hinnamuutuse olulise tõusu üheks põhjuseks uus Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärk saavutada aastaks 2030 vähemalt 55% kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemist võrreldes 1990. aasta tasemega. „Hetkel prognoosid näitavad, et lubatud heitkoguse ühikute hind jätkab ka tulevastel aastatel pigem kasvamist,“ nendib Banyasz.

Euroopa Komisjon on lubanud suvel esitada ettepaneku ELi HKSi muutmiseks, et viia see vastavusse uute Euroopa Liidu kliimapoliitika eesmärkidega. „Euroopa Komisjoni ettepanek direktiivi muutmiseks näeb ilmselt ette ka ELi HKSi kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgi tõstmist. See tähendab, et süsteemis olevaid ühikuid hakatakse vähendama senisest kiiremini, mis omakorda suurendab nõudlust ja ühikute hinda“, selgitab Banyasz.

Võrreldes 1990. aastaga on Eesti KHGde koguheide vähenenud (2019. a seisuga) 64% võrra tasemeni 14,7 miljonit tonni CO2 ning sellest ligi 58% tuleneb ELi HKSi käitistest.

Eesti: Uuenduslik satelliitkaugseire meetod viib metsa ökosüsteemi täpsemate mudelite poole

By

Helena-Reet Ennet

-

aprill 12, 2021

NordenBladet — Selleks, et hinnata metsa ökosüsteemi arengut, on vaja järjepidevalt metsa aluskihti jälgida. Praegu aga sellised andmed valdavalt puuduvad. Aasta alguses avaldas Tartu observatooriumi maastike kaugseire kaasprofessor Jan Pisek koos kolleegidega teadusajakirjas Biogeosciences uuringu, kus kombineeriti edukalt metsa alustaimestiku mõõtmiseks juba tuttavad vahendid ning uuenduslik meetod, mille korral tehakse satelliitidega mõõtmisi eri nurkade alt.

Mõõtmistulemuste valideerimiseks kasutati uue ICOS-e süsinikuseiresüsteemi mõõtejaamades kogutud andmeid. Sellega tõestati ühtlasi, et andmeid saab kasutada rohkemaks, kui näeb ette taristu esialgne eesmärk mõõta keskkonna süsinikuvahetust ja kasvuhoonegaase.

Alusmetsa taimestik jäetakse sageli süsinikumudelitest välja

Metsa alumise kihi taimestik on üks kõige mitmekesisemaid, aga ka kõige vähem uuritud metsa elemente – ja nii üle maailma. Sealsed taimekooslused on aga eriti olulised, kuna aitavad kaasa toitaineringlusele ning saavad mõjutada seda, mis juhtub nende kohal olevate puude ja teiste taimedega. Metsa aluskihi välimust ehk peegelduvust peab jälgima pikema aja jooksul ja eri kohtades, kuna nii saab hinnata korrektselt metsa taimestiku parameetreid ja teha sealse ökosüsteemi mudeleid. Praegu on paraku andmed peegelduvuse kohta puudu.

Senistes süsinikumudelites on alusmetsa taimestikku sageli tundmatuna käsitletud, kuna suures ulatuses on seda keeruline korralikult ja järjepidevalt mõõta. Kaugseire võib olla sobiv vahend selleks, et neid mõõtmisandmeid regulaarselt pakkuda. Mitme nurga alt tehtavad kaugseiremõõtmised suudavad kinni püüda signaali metsa eri kihtidest, kuna nähtavad osad muutuvad koos nurgaga, mille alt mõõtmisi tehakse. See loob võimaluse eristada puuvõrasid alusmetsast.

Uue meetodi paljulubavad tulemused

Piseki ja tema kolleegide avaldatud uuringu eesmärk oli kombineerida varem katsetatud meetodid alusmetsa peegelduvuse ja dünaamika jälgimiseks mitme nurga alt tehtavate satelliitkaugseire mõõtmistega. Lähenemise töötas esiti välja Toronto Ülikooli professori Jing Ming Cheni juhitud töörühm Kanada boreaalsete metsade analüüsimiseks. Pisek valideeris meetodit alusmetsa kontaktmõõtmistega, kasutades ICOS-e metsa ökosüsteemi jaamade kogumiku andmeid.

Uuringu põhitulemused näitavad, et uudne modelleerimismeetod toob head tulemused, seda eriti siis, kui valimis on eri tüüpi ja võrastiku liituseta (ülaosas hõreda lehestikuga) metsad. Pigem suure võrastiku liitusega (tiheda lehestikuga) metsade korral ei ole meetod nii usaldusväärne, kuna alusmetsa signaal jääb peidetuks. See on ka igati loogiline – modelleerimisalgoritm tugineb tingimusele, et vähemalt ühte väikest alusmetsa osa on läbi metsa ülemise kihi eri suundadest näha. Kui lehestik on tihe ja alustaimestikku ei ole ülalt näha, ei saa ka algoritm alusmetsa signaalile korrektset, sõltumatut hinnangut pakkuda. „Ma oleksin õigupoolest väga murelik, kui me ka liiga tiheda lehestiku korral endiselt „korrektset“ alusmetsa signaali saaksime. Asjaolu, et algoritm annab valed tulemused siis, kui peakski andma, lubab mul selle toimimises kindlam olla,“ lisas Pisek.

Kaugseiresatelliitide mõõtmistulemuste valideerimine ICOS-e taristu abil

Pisek kasutas satelliidiandmete valideerimiseks ühtse süsinikuseiresüsteemi ICOS-e taristusse kuuluvate eri mõõtejaamade tulemusi. ICOS on Euroopa uus teadustaristu, mille eesmärk on pakkuda võimalust teha teadustööd eesmärgiga mõista kasvuhoonegaaside tasakaalu ja selle muutumist Euroopas ning lähipiirkondades. ICOS põhineb kõrge kvaliteediga vaatlusandmetel, mida saadakse mõõtejaamadest. Jaamad toimivad teadustaristu liikmesriikide riiklike võrgustikena ja neid hoitakse töös vähemalt 15 aastat.

Eestigi taotlus ICOS-ega liitumiseks ootab praegu kinnitust. Pisek ja kolleegid näitasid alusmetsa uuringuga, kuidas Eestis tehtav teadustöö suudab juba praegu ICOS-e infrastruktuurile mõju avaldada ning selle andmeid uuenduslikul moel ja efektiivselt kasutada. Uuring tõestas, et ICOS-e mõõtejaamad võivad toimida võrgustikuna, mis aitab valideerida Maa-vaatlussatelliitide saadud tulemusi piksli tasemel.

“ICOS-e teadustaristu kujunes väga heaks vahendiks, millega pakkuda valideerimisandmeid tõeliselt laialdaselt ja efektiivselt, seda tänu võrgustikus esindatud metsade mitmekesisusele,” lausus Pisek. „Minu arvates näitab meie uuring, kuidas ICOS-e ökosüsteemijaamade võrgustikku saab tõhusalt uute satelliitandmeteenuste valideerimiseks kasutada.“

Kõnealune uuring annab esimest korda hinnangu ka uuringusse kaasatud ICOS-e punktide esinduslikkusele eri ruumiskaaladel. „Meil oli hea meel näha, et enamik valimisse kuulunud ICOS-e punktidest on tõepoolest representatiivsed ja sobivad selleks, et Maa-vaatlusteenuseid eri skaaladel valideerida,“ lisas Pisek. See, kuidas kontaktmõõtmisi satelliidimõõtmistega kohandada ja võrrelda, on üks SENSECO projekti uurimisteemasid. Projektis osaleb ka Pisek.

Jan Pisek tänab toetuse eest Eesti Teadusagentuuri (grandid PUT1355 ja Mobilitas Pluss MOBERC11).

Uuringu kohta avaldas artikli ka ICOS.

Eesti: Immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab alla 60-aastastel teha AstraZeneca 2. doos kokkulepitud ajal

By

Helena-Reet Ennet

-

aprill 12, 2021

NordenBladet — 5. aprillil kogunenud riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon arutas koos Eesti juhtivate immunoloogidega AstraZeneca COVID-19 vaktsiini kasutamise soovitusi. Komisjon soovitab juba alustatud AstraZeneca vaktsiinikuurid kindlasti kokkulepitud ajal 2. doosiga lõpuni teha. Kuni uute andmete laekumiseni soovitab komisjon jätkuvalt alustada uusi AstraZenecaga vaktsineerimisi üle 60-aastastel inimestel.

„Sel nädalal jõuavad kätte veebruaris esimese AstraZeneca vaktsiinidoosi saanud inimeste teiste dooside ajad. Seetõttu vaatas ekspertkomisjon uuesti üle AstraZeneca vaktsiini kasutamise soovitused,“ ütles riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni juht Maris Jesse. „Kehtima jäi ettevaatusabinõuna märtsi keskel antud soovitus kasutada AstraZeneca vaktsiini üle 60-aastaste inimeste vaktsineerimiseks, st et kuni uute andmete laekumiseni ei soovitata alla 60-aastastel inimestel alustada uusi vaktsiinikuure AstraZeneca vaktsiiniga. Nendel alla 60-aastastel inimestel, kes on ühe vaktsiinidoosiga vaktsineeritud, soovitavad eksperdid teha 2. doos kokkulepitud ajal ja sellega vaktsiinikuur lõpuni viia. Kui inimesel ei tekkinud tõsiseid terviseprobleeme 1. vaktsiinisüsti järel, on ekspertide hinnangul väga väike võimalus, et need võiksid avalduda 2. doosi järel. Kindlasti peaksid kõik vaktsineeritud oma tervist pärast vaktsineerimist tähelepanelikult jälgima ja vajadusel pöörduma nõu küsimiseks arsti poole.“

AstraZeneca vaktsiiniga vaktsineerimise järel on erinevates riikides ette tulnud üliharvad seni veel teadmata toimemehhanismiga ebaharilikud trombotsüütide vähesuse ja tromboosi juhud, mille seost vaktsineerimisega pole kinnitatud, kuid mille seost vaktsineerimisega ei saa välistada. Kõnealused juhtumid on tuvastatud ca ühel vaktsineeritul 100 000 kohta. Euroopa Ravimiamet on praegu uurimas nende juhtude võimalikku toimemehhanismi ja seost vaktsiiniga. Euroopa Ravimiamet ei ole oma üldist ohuhinnangut AstraZeneca vaktsiinile muutnud.

Komisjon rõhutas, et üle 60-aastastele (k.a.) inimestele pakub AstraZeneca vaktsiin endiselt turvalist kaitset COVID-19 haiguse vastu. Valdav osa trombotsüütide vähesuse ja tromboosi juhtumitest, mille puhul uuritakse seost vaktsineerimisega, on esinenud alla 60-aastastel inimestel ja üldist tromboosiriski (nt jalaveenide tromboos või ajuinsult) vaktsiin ei suurenda.

Komisjon soovitab mitte alustada AstraZeneca vaktsiiniga uusi vaktsiinikuure noorematel kui 60-aastastel inimestel, kuni on rohkem infot trombotsüütide vähesuse ja tromboosi tekkemehhanismi kohta, mis võimaldaks selle tekkimise riski hinnata ja vähendada.

Juba alustatud vaktsiinikuurid soovitab komisjon kindlasti lõpuni viia. Juhul, kui inimesel esimese doosi järel trombotsüütide vähesuse ja tromboosi sümptomid ei avaldunud, siis on komisjoni hinnangul väga väike võimalus, et need võiks avalduda 2. doosi järel. Alustatud kuuri pooleli jätmine ei ole soovitatav, kuna 2-doosilise vaktsiini puhul tekib maksimaalne kaitse pärast 2. vaktsiinidoosi. Samuti ei saa ühe vaktsiiniga alustatud vaktsiinikuuri lõpetada teise vaktsiiniga, kuna hetkel puuduvad andmed erinevate tootjate vaktsiinide kombineerimise kohta.

Komisjon soovitab pärast AstraZeneca COVID-19 vaktsiini saamist jälgida oma tervist 20 päeva jooksul ning kui esineb mõni järgmistest sümptomitest, pöörduda koheselt arsti poole:
– vaktsineerimise järgselt üle 3 päeva kestev palavik,
– hingeldus,
– rindkere- või kõhuvalu,
– jäseme turse või jahedus,
– tugev/süvenev peavalu või ähmane nägemine,
– püsiv veritsus,
– väikesed verevalumid, punakad või lillakad täpid, verevillid nahal.

COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.

Riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon on sotsiaalministeeriumile riikliku immuniseerimiskava ja teiste vaktsineerimistega seotud küsimustes nõu andev komisjon, kuhu kuuluvad immunoloogide, allergoloogide, infektsionistide, perearstide, lastearstide, õdede, terviseameti, ravimiameti, haigekassa ja sotsiaalministeeriumi esindajad.

Pressiteade eesti viipekeeles

[embedded content]

Avafoto: Pexels
Allikas: Sotsiaalministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT