Pühapäev, jaanuar 18, 2026

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7521 POSTS 1 COMMENTS

Eesti: Koolid saavad uuel õppeaastal hakata ise sobivat digiõppevara valima

NordenBladet — Haridus- ja Teadusministeerium suurendab riiklikku õppekirjandustoetust ning eraldab tänavu koolipidajatele täiendava toetuse summas ligi 1,65 miljonit eurot, mis võimaldab koolipidajatel ja koolidel ise otsustada, millist digiõppevara valida.  

Täiendav ühekordne toetus summas ligi 1,65 miljonit eurot (10 eurot õpilase kohta) on mõeldud koolidele digiõppevara ostmiseks. Sihtotstarbeline toetus võimaldab koolidel autonoomselt otsustada edasise õppekirjanduse kasutamise üle.

Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Kristi Vinter-Nemvaltsi sõnul on koolid tänaseks harjunud digiõppevara kasutama. “Digiõppekirjanduse kasutamise statistikast selgub, et aastaga on kasutuselevõtt suurenenud ligikaudu 3 korda. Digiõppematerjalid on aidanud nii koolidel kui õpetajatel distantsõppega paremini kohaneda ja õppetööga tulemuslikult jätkata. Digitaalsete õppematerjalide õppetöös kasutamine on kooli pidajate, koolide ja riigi ühine prioriteet, eriti distantsõppe perioodil. Kuna koolid teavad oma õpilaste ja õpetajate vajadusi ning eelistusi kõige paremini, suuname täiendava digiõppevara toetuse otse koolipidajatele, kes saavad koos koolidega uuel õppeaastal endale sobivaima digiõppevara valida.”

Haridus- ja Teadusministeerium tegi perioodil 2019-2021 koolipidajatele ja koolidele Opiqu ja Foxcademy digiõpikute litsentsid tasuta kättesaadavaks, et motiveerida koole digiõppevara rohkem kasutama. Opiqu ja Foxcademy digiõppematerjale saavad koolid senistel tingimustel kasutada kuni 15. augustini.

Lisaks tasuta kättesaadavale digiõppevara keskkonnale E-koolikotile saavad koolid ja koolipidajad alates 15.08.2021 iseseisvalt hankida juurdepääsu sobivatele digiõppematerjalidele erapakkujatelt. Digiõppevara, rakenduste ja sisuloomelahenduste kohta leiab täieneva ülevaate Haridus- ja Noorteameti veebis.

Riikliku digiõppematerjalide keskkonna E-koolikoti arendused jätkuvad, et muuta keskkond enne uut õppeaastat kasutajamugavamaks. E-koolikotis on tasuta kättesaadav suur hulk nii alus-, üld-, kesk- kui kutsehariduse digiõppevara, mis on jätkuvalt tasuta kasutamiseks nii õpetajatele, õpilastele, lapsevanematele kui teistele huvilistele. Õppevara on loodud nii kogenud õpetajate, ülikoolide õppejõudude jt ekspertide poolt. E-koolikotiga seotud küsimuste puhul saab infot aadressil: e-koolikott@harno.ee.

Riigieelarvest toetab Haridus- ja Teadusministeerium koolipidajaid ja koole õppekirjanduse kättesaadavuse tagamisel tänavu enam kui 9 miljoni euroga (57 eurot õpilase kohta). Koolipidajatel ja koolidel on õigus valida ja otsustada, millist õppekirjandust õppe korraldamiseks kasutada. Kohalike omavalitsuste haldusalas olevates koolides ja riigikoolides on õppekirjandus õppurile tasuta kättesaadav. Haridus- ja Teadusministeerium tagab ka edaspidi koolidele digiõppevara kättesaadavuse.

Samuti eraldatakse riigieelarvest kohalikele omavalitsustele 1 miljoni euro suurune toetus, et tagada õpilaste kodudes internetiühendus ja vajadusel digiõppematerjalide kättesaadavus distantsõppe perioodiks. Lisaks aitab ligi 1 miljoni euro suuruse toetusega Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Lastekaitse Liiduga tuua abivajajate õpilasteni ligi 2700 arvutit.

 

 

Soomes kasvas eelmisel aastal hüppeliselt alkoholi müügifirma käive

NordenBladet — Eelmisel, 2020. aastal kasvas Soomes hüppeliselt alkoholi müügifirma käive. Riigi monopoolse alkoholi müügiettevõtte Alko müük kasvas 13,4 protsenti 1,3 miljardi euroni. Liitrites kasvas müük 13 protsendi võrra 92,7 miljoni liitrini. Müük kasvas kõigis tootegruppides, vahendab Taloussanomat.

Alko andmetel kasvas müük seoses müügikanalite muutumisega koroonapandeemia ajal. Alkoholi müük tervikuna Soomes langes.
Alko käivet suurendas asjaolu, et piir oli kinni ja inimesed välismaale ostma ei pääsenud. Samuti olid suletud söögikohad.

Alko ärikasum oli eelmisel aastal 64,8 miljonit eurot, aasta varem oli see 40 miljoni ringis. Riigile makstakse dividendideks 60 miljonit eurot, seda on kaks korda enam kui aasta varem.

 

 

Eesti: Ministrid vastavad 14.aprillil toimuval pressikonverentsil noorte küsimustele

NordenBladet — Kolmapäeval, 14. aprillil toimub noortele suunatud pressikonverents, kus noored saavad veebi kaudu koroonaviirust ja selle leviku piiramist puudutavaid küsimusi küsida haridus- ja teadusminister Liina Kersnalt, tervise- ja tööminister Tanel Kiigelt, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalolt ja terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härmalt.

Noorte pressikonverents toimub 14. aprillil 2021 kell 15.00 otseülekandena sotsiaalministeeriumi YouTube’i kanalis https://youtu.be/Im95460_Xio

Oma küsimused saate läkitada juba praegu Slido keskkonnas sli.do kasutadades prooli noored1404 ning neid saab esitada ka pressikonverentsi ajal, kuid eelis on varem küsitud küsimustel.

Üritus on leitav ka Facebookist: https://fb.me/e/3FaqLBSWi

 

 

Soome: Kaitseväe riikliku lipupäeva paraad 4. juunil Joensuus jääb ka tänavu ära

NordenBladet — Soome traditsiooniline kaitseväe lipupäeva paraad 4. juunil jääb ka tänavu ära, päeva tähistatakse alternatiivse programmiga.

Kaitseväe riikliku lipupäeva paraad Joensuus 4. juunil 2021 jäetakse ära koroonaviiruse epideemia olukorra tõttu.

Koroonaviiruse epideemiaga seotud piiravate meetmete tõttu jättis kaitsevägi ära ka 2020. aasta lipupäeva traditsioonilise tähistamise, kuna paraadi korraldada ei õnnestunud. Selle asemel toimus Turus mereväe orkestri meelelahutuskontsert, mida sai jälgida telerist Yle kanalitest. Toonane päevaprogramm sisaldas muu hulgas lipuheiskamist, pärgade asetamist, Soome kaitseväe juhataja tervitust ja kohalikku programmi üle kogu Soome.

Kaitsevägi valmistab koostöös Yle ja teiste vajalike osapooltega ette tänavuse lipupäeva programmi.

Meie eesmärk on sel aastal taas pakkuda kodanikele programmi, mis austab traditsioone, kuid mida rakendatakse alternatiivsel viisil. Pühade sündmusi näeb nii televisioonis kui ka sotsiaalmeediakanalites. Samuti loodame, et hiljemalt järgmisel aastal saame taas korraldada traditsioonilise sõjaväeparaadi, ütleb peastaabi ülem brigaadikindral Kim Mattsson.

Programmist teavitatakse planeerimise edenedes eraldi.

Eesti: Ajateenistusest väljalangevus on viimaste aastate madalaimal tasemel

NordenBladet — Neljapäeval, 8. aprillil esitleti Kaitseväe Akadeemia ja Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi koostöös värskelt ilmunud ajateenijate kompleksuuringu aastaraportit, mis kajastab 2020. aastal reservi arvatud ajateenijate hoiakuid, arvamusi ja tagasisidet ajateenistusele.

Uuringu tulemustest selgub, et ajateenistusega rahulolu on aasta-aastalt kasvanud ning kõige enam jäävad ajateenistuse läbinud rahule elamistingimuste, sportimisvõimaluste ning ajateenijate omavaheliste kui ülemate suhetega. Rahulolu teenistusega varieerub teenistuskoha lõikes ning on seotud ajateenija karjääriga teenistuses. Samal ajal väljalangemine ajateenistusest on viimaste aastate madalaimal tasemel ning jääb alla viie protsenti.

„Me oleme tahtnud teha asju paremaks ning oleme seda teinud. See uuring annab meile aluse ja arusaama sellest, mis on meie muudatuste tulemused,“ ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem.

Ajateenijate keskmine vanus on järjest vähenenud – suurem osa ajateenistusse asunuid tuleb n-ö otse koolipingist ehk pärast keskhariduse omandamist. Rahulolu ajateenistusega sõltub oluliselt sellest, millise eelhoiaku ja meelsusega ajateenistusse tullakse. Näiteks neist, kes tulid teenistusse hea meelega, jäi ajateenistusega rahule 77%, kuid neist, kes tulid vastumeelselt, vaid 37%.

Rahulolu on kõrgem nende ajateenijate hulgas, kes tulid teenistusse isikliku avalduse alusel, kes peavad ajateenistuse läbimist isikliku arengu jaoks oluliseks ning kes on ajateenistusest paremini informeeritud. Viimasele asjaolule aitab kaasa eelnev osalemine riigikaitselistes organisatsioonides ja riigikaitseõpetuse kursuse läbimine.

Uuring näitab, et peamisteks kasulikeks ajateenistuse tulemusteks peeti heade tuttavate leidmist (sellega nõustus 78%), enesekindluse kasvu (65%), kasulike teadmiste ja oskuste omandamist (61%) ning füüsilise vormi paranemist (56%). Ajateenistuse käigus toimubki ajateenijate kehalise võimekuse märgatav ühtlustumine.

Kui ajateenistuse alguses sõltub kehaliste võimete kontrolltesti sooritus selgelt varasemast treenitusest, siis ajateenistuse lõpuks on kõige märkimisväärsemalt paranenud just varem kehvema sooritusega ajateenijate testitulemused. Mõistagi on need, kes omandavad ajateenistuses suurema enesekindluse, kasulikud teadmised ja parema füüsilise vormi, ajateenistusega ka rohkem rahul.

Varasem enesehinnanguline liidriks olemise kogemus suurendab soovi osaleda nooremallohvitseride kursusel (NAK), samuti suurendab seda varasem riigikaitse või sisejulgeolekuga seotud organisatsioonides osalemine. Samas ajateenijad, kel puudusid teenistuse alguses NAK eelistus, kuid kes tõusid teenistuse jooksul nooremseersandi auastmesse, hakkasid oma väljaõppe kogemuse kaudu rohkem väärtustama juhtimisoskuste, sotsiaalsete oskuste õpetamist ajateenistuses ning paremini mõistma ajateenistuse rolli reservväe väljaõpetamisel mobilisatsiooniks. Otse koolipingist teenistusse astuvad ajateenijad soovivad enam jätkata eestvedamise oskuste kujundamist võrreldes eelnevalt tööturul osalenud ajateenijatega.

Kaitseväe inimressurssi kompleksuuring on Kaitseväe Akadeemia ja Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi läbiviidav uuring eesmärgiga saada teavet ajateenistuses olevate inimeste arvamuste ja hoiakute kohta, et teha paremaid otsuseid teenistuse juhtimiseks ja korraldamiseks. Samuti annab see võimaluse analüüsida muutust ajateenistuses olnud isikute hoiakutes ja arvamustes aastate lõikes.

Kaitseväe inimressurssi kompleksuuringute raportitega saab tutvuda Kaitseväe Akadeemia kodulehel.