NordenBladet — Soome piirivalve andis värskes ülevaates teada, et Helsingi sadama kaudu piiriületajate arv kasvas eelmisel nädalal (5-11. aprill) hüppeliselt.
Praeguse seisuga kehtib piirikontroll kõigile Soome tulijatele kuni 30. aprillini. Eelmisel, 14. nädalal saabus piirivalve andmetel Helsingi sadama kaudu Soome kokku 14 421 isikut, mida on ligi 3300 ehk 30 protsendi võrra enam kui eelneval nädalal (13. nädalal: 11 070).
Põhjalikum kontroll teostati 205 piiriületaja suhtes (13. nädalal oli neid 165). Nädala jooksul saadeti piirilt tagasi 58 isikut (13. nädalal oli neid 46).
Eile esmaspäeval, 12. aprillil saadeti piirivalve andmetel tagasi tervelt 17 isikut.
Põhilised reisijate tagasisaatmise põhjused olid oht rahvatervisele või tulek sellisele tööle, mis pole hoolduskindluse seisukohalt hädavajalik. Soome piirivalve tuletab meelde, et piiriületaja ei saa ise otsustada, kas töö on vajalik või mitte. Ainult negatiivsest koroonatestist piiriületuseks ei piisa.
Piirivalve aitab sadamas teostada reisijate kohustuslikku tervisekontrolli. Samuti jätkatakse reisijate informeerimisega Tallinna sadamas. Eelmisel, 14. nädalal loobus Tallinnas reisist Soome peale informeerimist 41 isikut (13. nädalal oli neid 29). Tegevus Tallinna sadamas toimub koostöös Eesti politsei ja piirivalvega.
NordenBladet — Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) Eesti esinduse, SA Things ja Keskkonnaministeeriumi koostööprojektis uuritakse võimalusi, kas ja kuidas võtta Eestis kasutusele Taani jäätmete liigiti kogumise piktogramme ehk märgistusi.
Aastal 2019 loodi Keskkonnaministeeriumi, tootjavastutusorganisatsioonide, kohalike omavalitsuste esindajate ja jäätmekäitlejate koostöös sildid pakendijäätmetele, köögi- ja sööklajäätmetele, vanapaberile ja segaolmejäätmetele. „Selle projekti tulemusel loodud piktogrammid on juba üle Eesti aktiivselt kasutusele võetud,” kinnitas keskkonnaminister Tõnis Mölder.
Näiteks on piktogrammid liigiti kogumise juhendites ja konteinerite märgistamisel kasutusele võtnud Eesti Pakendiringlus, Tootjavastutusorganisatsioon ja Eesti Taaskasutusorganisatsioon. Samuti kasutavad neid kohalikud omavalitsused, Ragn Sells, mitmed ülikoolid, kaubandusketid ja ürituste korraldajad.
„Meie projekt annab võimaluse teha järgmine samm ühtse pildikeele loomiseks jäätmete liigiti kogumisel, olles näiteks abiks ohtlike ja elektroonikajäätmete sorteerimisel,” sõnas SA Things tegevjuht ning käesoleva projekti juht Kristiina Kerge. Ta lisas, et aluseks on Taanis loodud ja Rootsis täiendatud piktogrammid ning Eestis võetakse esmalt kasutusele need, mis sobivad meie jäätmete liigiti kogumise süsteemiga.
PMN-i Eesti esinduse nõuniku Madis Tilga sõnul on projekti kõige olulisem eesmärk Eestis analüüsida, milliseid piktogramme jäätmete liigiti kogumise süsteemi lihtsustamiseks Taanist üle võtta.„ Meie lõppeesmärk on saada jäätmetest kätte rohkem puhtaid materjale ja suunata need ringlusse. Seega peame analüüsima, kuidas saavad piktogrammid sellele kaasa aidata ja kuidas neid kõige tõhusamalt rakendada,“ sõnas Tilga.
Äsja valminud analüüs soovitab jätta muutmata pakendite, biojäätmete, vanapaberi ja segaolme piktogrammid, mis on Eestis juba kasutusel, ning liikuda edasi Taani ja Rootsi süsteemi ohtlikele ja elektroonikajäätmetele mõeldud märkidega, luues neile siinsetele oludele vastavad disainid, mida saaks kasutada poodides ja jäätmejaamades liigiti kogumiseks.
Eesti, Läti ja Leedu ühisprojekt käivitus 2021. aasta veebruaris, kestab ühe aasta ning Eestis on selle juhtpartner SA Things, mille tegijad on tuntud ka Kuhuviia.ee keskkonna loojatena. Projekti peafinantseerija on Põhjamaade Ministrite Nõukogu.
Jätkuprojekt võimaldab levitada Taani piktogrammide süsteemi parimaid kogemusi Põhja- ja Baltimaade regioonis laiemalt ning soodustab heade jäätmekäitlustavade kasutuselevõttu. Projekt on otseselt seotud Põhjamaade Ministrite Nõukogu tegevusplaanis Vision 2030 seatud eesmärgiga soodustada ring- ja biomajandust, kestlikku ja konkurentsivõimelist tootmist, kestlikke toidusüsteeme ning ressursitõhusaid ja mittemürgiseid tootmistsükleid.
Aprillis on kavas arutelud tootjavastutusorganisatsioonide, jäätmejaamade ja kohalike omavalitsuse esindajatega, et panna paika jäätmete liigid, mille tähistamiseks saaks kasutada Taani ja Rootsi märgistust.
Lisainfo Kristiina Kerge, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
NordenBladet – Pühpäeval käisid meil külalised ning tegime selle aasta esimese grillipeo! Algul oli plaan kuhugi rabasse või metsa matkama ja piknikule minna, aga kuna täpselt ju ei tea, mis ilm tuleb, siis otsustasime, et teeme koduse ürituse, et vajadusel saaks tuppa ümber kolida. Ilm alt ei vedanud ning saime terve päeva õues möllata.
Varahommik algas garaazi koristamisega (viisin palju ebavajalikku kraami jäätmejaama ära), samuti sorteerisin ära laste riided, jalanõud ja mänguasjad ning andsin ära, mis meile väikesed või mida ise enam ei vaja. Terve maasturi täis kraami tuli!
Seejärel valmistusin külaliste tulekuks – tegin suure kausi värsket salatit ja vaatasin valmis nõud, mis õue viia. Eelmisel õhtul valmis ka Napoleoni kook, et peale grillimist ka magustoitu pakkuda. Mulle meeldib ka õues savitaldrikutelt süüa (ma ei poolda väga ühekordseid nõusid, sest need rikuvad loodust ja üldse ebamugavad. Esimese tuulega lendavad ära ning kahvlid on liha süües kohe katki). Pärast on küll rohkem pesemist ja koristamist aga see vaev tasub end ära – ilusti serveeritud toit maitseb paremini, päevast jäävad hubased, kodused ja soojad mälestused ning ka fotod, mida pärast meenutada ja järgi vaadata tulevad palju ilusamad 🙂
Grillisime õues kahte erinevat sorti liha, krevette ning tortillasid. Lapsed mängisid jalgpalli. Tore meel oli, et Ivanka Shoshana ühismängudest kõrvale ei jäänud ja teistega koos kõike nii vahvalt kaasa tegi! Väga mõnus päev oli!
NordenBladet – Aprill on nii tore! Läheb juba soojemaks (vähemalt on suur lootus!) ning aed ja maja on täis (kevad)lilli. Mulle meeldib, kui köögis on alati lilled laual, see tekitab eriliselt sooja kodutunde ja paneb igal hommikul silma eriliselt särama!
Minu hommikused lemmikud:
Lõhe või forelliga röstsepik (hetke top 3 lemmikud Leiburi 100% Rukkijahu röst, Linaseemne sepik ja Kaerasepik), millele lisan värsket salatilehte, tilli ja tüümiani, mitmeviljapuder ning Löfbergs Lila kohv. Katsetan erinevaid võisid (või on õigem öelda margariine), päris head on ekstra soolaga Keiju ja Voimix. Kohvi joon enamasti Farmi täispiimaga. Veel oleme me suured kodujuustu sõbrad. Katsetame kõiki, mis müügil. Kõige enam jõuab aga lauale Coop´i kodujuust, sest see on meie kodupoes kõige soodsama hinnaga. Mul on ka uus lemmik poenimekirjas – Tere juustukoogimaitseline glasuurkohuke! Mina söön kohukesi nii, et panen tassi piima täis ja siis teen kohukese piimas puruks. Siis on see mahlane ja mõnus! Njamm!
(blogi jätkub peale galeriid)
Minul algasid ka aiatööd! Kui lehtede riisumine kõrvale jätta, siis alustasin esimeste suuremate kevadtöödega – lõikasin puudel oksi ja võtsin maha ca kaheksa kuivanud astelpaju puud (suur abi on siinkohal Makita tööriistadest!), tegin korda mõned lillepeenrad ning istutasin Hollandist De Ree kasvandusest pärit liiliaid (Curitiba ja Muscadet), iiriseid (Violet) ning gladioole (Grteen Star ja Sorpresa).
Taimedega on üks jagu jändamist. Liiliad tuleb näiteks talveks turbaga katta, gladioolide lillesibulad välja kaevata, kuivatada ja hoida kevadeni jahedas. Vanasti ma selliseid asju ei osanud ostes arvestada, panin aga maha ja imestasin, miks järgmisel aastal enam taimi polnud. Seetõttu on alati kaval vaadata, kas taim on püsik, külmakindel (võib talvel mulda jätta) ning millist kasvukohta eelistab (vilu, päikselist jne). Iirised, tulbid ja nartsissid on seetõttu lollikindlad – vähe vaeva ja iga aasta lillemeri garanteeritud.
Mul on plaan tegelikult luua väga looduslähedane ja lihtne aed. Püüan edaspidi tuua mängu rohkem aasa- ja metsataimi – nurmenukku, meelespead (ehk äraunustamind lill), rukkilille, karikakart, maikelluke ( ehk piibelehte), kanarbikku jne. Väga meeldib ka metsik (ja ka tavaline) lavendel ning kõiksugused ürdid ja ravimtaimed.
Minul algab peagi paljajalu käimise hooaeg, selle tähistamiseks sai tehtud erti roosa ja särav pediküür 🙂
Ilusat kevadet!
NordenBladet — Keskkonnaminister Tõnis Mölder ja Eesti Pandipakendi tegevjuht Kaupo Karba sõlmisid koostöölepingu, et ühiste jõupingutustega pandipakendite ringlussevõttu veelgi suurendada. Tänaste allkirjadega pikendati algselt juba 2005. aastal sõlmitud vaba tahte lepingut.
„Eestis toimib tagatisrahaga pakendite tagastussüsteem väga hästi juba 15 aastat. Tolles oleme suureks eeskujuks ka paljudele teistele riikidele, kes täna alles nuputavad selle üle, kuidas joogipudelid kõige efektiivsemalt kokku koguda ja ringlusse võtta. Ometi on ka selles jäätmeeduloos kohti, mida saaks veelgi paremaks teha,“ nentis keskkonnaminister Tõnis Mölder.
„Loodetavasti jõustub peagi Riigikogus menetluses olev eelnõu, mis võimaldab edaspidi pandisüsteemiga liita ka kange ja lahja alkohoolse joogi ning siirupi ühekorra- ja korduskasutuspakendid,“ lisas minister. „Pandipakendisüsteemi toimimine ja arendamine ning üha uute ambitsioonide täitmine sünnib üksnes koos tehes. Seetõttu on kõnealune kokkulepe igati loogiline jätk seni ladusalt sujunud koostööle.“
“Vaba tahte lepingu uuendamine viib meie koostöö veelgi läbimõeldumale tasemele. Meie erialaspetsialistide, aga ka pandisüsteemi osaliste, kaupmeeste ja pakendiettevõtjate suurem kaasatus on oluline, et tootmine ja tarbimine oleksid jätkusuutlikumad. Jätkame ressursside kokkuhoidmist pandipakendite ringlusse võtmise ning korduskasutatavate pandinõude kaudu, et säilitada üheskoos Eesti puhast elukeskkonda,” kinnitas Eesti Pandipakendi tegevjuht Kaupo Karba.
Oluline koht koostöölepingus on ka Eesti Pandipakendi panustamine ühekordse plasti vähendamisse, arendades edasi juba kasutusel olevat panditopsi teenust ning laiendades seda. Muu hulgas on osapooled kokku leppinud, et panustavad tagatisrahaga pakendite tagasivõtusüsteemi arendamisesse, sh piiriülene koostöö ses osas.
Kaupo Karba täiendab, et kümnest Eestis müüdud pandipakendist jõuab üheksa ümbertöötlemisse. „See tähendab, et täidame Eesti pandisüsteemis juba täna pakendite tagatusmäärasid, mille püüdmine on EU liikmesriikidele eesmärgiks seatud alles selle kümnendi lõpus.“
Eesti Pandipakend võttis 2020. aastal plastpakendeid taaskasutusse 90%, metallpakendid 95% ja klaaspakendeid 86%.
• Eestis on olemas hästi toimiv pandipakendi süsteem, mille kaudu kogutakse liigiti kokku näiteks ligi 90% turule lastud ühekordselt kasutatavatest plastist joogipudelitest.
• Viimase 15 aasta jooksul on Eesti pandisüsteemi abil kokku kogutud ja taaskasutusse suunatud üle 4,2 miljardi ühekordse ja korduskasutatava pandipakendi.
• Edaspidi peavad ka teised liikmesriigid tegema jõupingutusi plastpudelite kogumiseks ning tagama, et 2025. aastaks kogutakse ja võetakse uuesti ringlusse 77% ja 2029. aastaks 90% turule lastud ühekordselt kasutatavatest plastist joogipudelitest.
