„Projektide üldine tase oli väga kõrge ja toetust küsiti palju rohkem kui programmi eelarve võimaldas. Seetõttu ei olnud mitmel juhul võimalik maksimumsummat välja anda. Loodetavasti leitakse lisatoetust muudest allikatest, et tegevused täies mahus ellu viia,“ ütles Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse nõunik Merle Kuusk.

Toetust saanud mittetulundusühingute projektid on väga eripalgelised. Näiteks soovib MTÜ Ausamad Riigihanked uurida Eesti riigihangete probleemvaldkondi, mis võimaldavad omavoli ja korruptsiooni, ning võrrelda, kuidas neid probleeme Põhjamaades käsitletakse. Narvas plaanib MTÜ Vita Tiim koguda ja jagada lugusid Balti ja Põhjamaade noortelt selle kohta, kuidas nad on oma kogukonnas positiivseid muutusi esile kutsunud. Ka MTÜ Peace Action Community keskendub noortele. Neil on kavas suurendada teadlikkust ühiskonnas ja vahetada kogemusi noorte kaasamisest ja osalemisest noorte, rahu ja julgeoleku (YPS) teemades Põhja- ja Baltimaades.

Arengukoostöö Ümarlaua projekt keskendub jätkusuutliku arengu eesmärkide ja ringmajanduse tutvustamisele ning Sillamäel teeb Sillamäe Lastekaitse Ühing tööd selle nimel, et suurendada haavatavate rühmadega töötavate inimeste teadmisi säästva arengu eesmärkide kohta, innustada neid muutuseid tegema ja püüdlema oma igapäevaelus rohelisema ja säästvama eluviisi poole. Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liit jätkab erivajadustega inimestele purjetamise ja aastaringsete koolitusmoodulite ja töötubadega projektiga, millega kaasnev füüsiline ja vaimne pingutus ning kogemused aitavad puuetega inimestel paremini sotsialiseeruda.

MTÜ Oma Tuba korraldatav Tallinna Feministlik Foorum, mis toimub 2. kuni 5. november 2021, kutsub Eestist, Islandilt ja Rootsist kokku inimesed, kes hoolivad soolisest võrdõiguslikkusest ning naiste ja vähemuste õigustest. Foorumi eesmärk on anda neile võimalus suhelda ja oma teadmiseid ning parimaid tegutsemisviise jagada. Tartus MTÜ Rahvusvahelise Maja algatatud projekt toob kokku Baltimaade ja Taani vabaühendused, kes kasutavad kunsti oma töös kogukondadega või soovivad seda tulevikus teha – näiteks rände ja kaasatuse, soorollide ja -stereotüüpide ning keskkonna teemadel. Eesmärk on vahetada kogemusi ja häid ning toimivaid näiteid, õppida tundma uusi meetodeid erinevatest kunstivaldkondadest (füüsiline teater, muusika, kujutav kunst, tants) ja analüüsida nende kasutusvõimalusi.

Põhja- ja Baltimaade MTÜ-de koostööprogramm on suunatud Eestis registreeritud mittetulundusühingutele või sihtasutustele, kes tegutsevad avalikes huvides ja ei ole riigi ega kohaliku omavalitsuse, erakonna, äriühingu(te) või nende liidu, või ametiühingu valitseva mõju all. Programm on mõeldud kodanikuühiskonna tugevdamiseks ja ühiskonna sidususe suurendamiseks Põhja- ja Baltimaades. Projekti rahastusotsuse langetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti kontori direktor, tuginedes taotluste üldisele kvaliteedile, taotluse prioriteetidele vastavusele, ja toetusprogrammi nõuetele.

Kreenholmi tööstusimpeeriumi ja -asula rajaja Ludwig Knoopi 200. sünnipäeval toimub Kreenholmi teemaline veebikonverents, mis hõlmab nii Knoopi elulugu, manufaktuuri asutamise ajalugu kui ka Kreenholmi olevikku ja tulevikuvisiooni. Huvilistele üle kogu maailma avaneb suurepärane võimalus osaleda konverentsil virtuaalselt.

Konverentsi esinejate hulgas on Narva Muuseumi teadurid, Kreenholmi omanikfirma Narva Gate tegevjuht Jaanus Mikk ja ka Knoopi järeltulija Helena Knoop. Oma kogemusi jagavad ka kahe Rootsi Norrköpingu linna muuseumi esindajad. Töötajate Muuseumi direktor Niklas Cserhalmi ja Norrköpingu linna muuseumi direktor Maria Jönsson jutustavad, kuidas endisest suurest tekstiilitööstusest sai uus ja kaasaegne linnarajoon, kus asuvad muuseumid, konverentsikeskus ja kontserdisaal, pargid ja mänguväljakud.

„Norrköpingut on hea aluseks võtta ka Kreenholmi tulevikuvisiooni välja töötamisel. Mitmeid Põhjamaades asuvaid endiseid tekstiilitööstuseid kasutatakse loomemajanduse ja turismi valdkondade arendamiseks, mis omakorda loob uusi töökohti ja parandab linna mainet,“ sõnas Jevgeni Timoštšuk, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Narva esinduse programmi koordinaator.

Konverentsi teises osas ootab osalejaid Kreenholmi teemaline arutelu.

Konverentsi kuupäev pole juhuslikult valitud. 15. mail 2021. aastal täitub 200 aastat Ludwig Knoopi sünnist. Knoop oli oma aja üks suurimaid Vene impeeriumi ettevõtjaid ja mängis olulist rolli mitte ainult Narva, vaid ka kogu Eesti elus. Tekstiilitööstur Knoop ostis 1856. aastal Kreenholmi saare, kuhu rajatud tekstiilivabrikust sai mõne aastaga kogu Euroopa üks suuremaid tekstiiliettevõtteid. Manufaktuuri töötajatele ehitati „linn linnas“, terve rajoon, mille unikaalne arhitektuur on pärit 19.-20. sajandi vahetusest. Tänapäeval on hakatud Kreenholmi olemust ja tulevikku ümber mõtestama, on sündinud manufaktuuri taaselustamise plaanid ning mõne projektiga on juba alustatud.

Lisaks veebikonverentsile avatakse 13. mail Joala tänaval näitus „Knoop 200”, mis jääb avatuks oktoobrini. Näitus asub kõnnitee kõrval Joala tänaval, mida võib kahtlemata nimetada Kreenholmi elurajooni pärliks. Tänaval jalutades saavad linna elanikud ja külalised tutvuda Kreenholmi manufaktuuri ajaloo ja selle asutaja elulooga.

Konverentsi saab jälgida 15. mail algusega kl 11:00 Narva Muuseumi Facebooki lehel.
https://www.facebook.com/narvamuuseum