Laupäev, november 22, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7534 POSTS 1 COMMENTS

Eesti: Lõppes õppus Swift Response

NordenBladet — Täna lõppes Eestis pea kaks nädalat kestnud Ameerika Ühendriikide juhitud õppus Swift Response ning enamus õppusel osalenud liitlassõdureid suunduvad tagasi oma kodubaasi Põhja-Carolinas. Mõned üksused koos varustusega jäävad osalema kaitseväe õppusel Kevadtorm.

Swift Response, mille keskmeks oli USA õhudessant Nurmsi lennuväljale, tõi Eestisse ligi 2000 USA ja Ühendkuningriigi kaitseväelast, kes harjutasid Eesti kaitsmist võimalikus kriisiolukorras.

„Swift Response 21 Eesti osa on lõppemas, kuid Ühendriikide Euroopa maaväejuhatuse poolt juhitud Defender Europe alles kogub tuure paljudes teistes riikides. Meie jaoks oli õppus liitlastega heaks soojendusharjutuseks enne Kevadtormi, mis on kohe-kohe algamas,“ ütles õppuse Eesti osa üldjuht kindralmajor Indrek Sirel. „Üldiselt saan öelda, et viimase pea kahe nädala tegevus läks korda ja saime harjutada koos liitlastega tähtsaid kaitsetegevuse elemente, kusjuures osasid nendest esmakordselt sellises mahus.“

Õppus algas 5. mail lahinglaskmistega mitmikraketiheitjast MLRS, mille raames lasti kaitseväe keskpolügoonil viiest raketisüsteemist üle 20 raketi.

7. mai öösel maandusid langevarjudega Nurmsi lennuväljale üle 600 lahingvarustuses USA ja Ühendkuningriigi õhudessantväelase, 3 sõidukit ja 2 suurtükki. Pärast dessandi sooritamist pidasid võitlejad maha õppelahingu, kus vastaspoole rolli kandsid USA kaitseväelased ning Viru, Alutaguse ja Järva malevate maakaitseüksused ja sooritasid järgmisel päeval kopteridessandi koos kaitseliitlastega ning NATO lahingugrupi üksusega kaitseväe keskpolügoonile helikopteritel Chinook, Black Hawk ja Apache.

Õppus lõppes koostööõppe ja lahinglaskmistega kaitseväe keskpolügoonil.

Õppuse oluline osa oli USA-st saabunud transpordilennukite kiirtankimine Ämari lennubaasis dessandi järel, et lennukid saaksid mõne tunni pärast taas õhku tõusta. Kunagi varem pole Ämari lennubaasis nii palju õhusõidukeid korraga peatunud – kokku 9 lennukit ning ligi 20 helikopterit.

„Swift Response 21 ei olnud ainult koostöö harjutamise õppus, vaid praktiline harjutus mõistmaks, kuidas Eestisse ohu korral väga kiiresti meie liitlaste vägesid ja võimeid tuua. Oluline on, et tuvastasime valdkondi, kus tulevikus sarnased harjutused veel efektiivsemaks teha. Samuti on tähtis, et vaatamata kõikidele pandeemia piirangutele oleme koos liitlastega jätkuvalt võimelised harjutama ja tagama meie vägede valmidust,“ ütles kindralmajor Sirel.

Õppus Swift Response toimus USA juhitava õppuste seeria Defender Europe raames, mis on viimase 25 aasta suurim USA juhitav õppus Euroopas. Defender Europe korraldatakse samaaegselt 16 Euroopa riigis ja sellel osaleb kokku 28 000 kaitseväelast.

Õppus tõstab kõigi osalevate riikide koostöövõimet ja valmisolekut, näitab USA ja liitlaste võimet siirda oma üksusi üle kiiresti konfliktikolletesse ning osalevate riikide vägede ja taristu võimet liitlasüksusi vastu võtta. 

Helena-Reet: Kuldne võtmekimp, millega avanevad taevaväravad; eilsed askeldused aias + mega hea KARULAUGUSALATI RETSEPT!

NordenBladet – Elu maal on imeline! Armastan nii väga loodust! Hommikul ärkan linnulaulu peale ja tunnen, kuidas värske maa õhk koos erinevate aias kasvavate taimede meeldiva lõhnaseguga mulle  sisse hingates energiat annab. Umbses jõusaalis higistamise asemel on minul aiatööd ning ravimtaimede kogumine. Täna oli mul  näiteks kummarda-kükita trenn aasal, kust kogusime kass ‘Pandu the Cat’ valvsa pilgu all kuus kastitäit nurmenukuõisi! Nurmenukk on väge täis Põhjamaine ravimtaim, millest leiab abi väga paljude hädade korral! Just praegu on parim kogumise aeg.

Nurmenukk on meie esivanemate seas ning rahvameditsiinis nii popp taim olnud, et on kogunud endale üle kahesaja nime! Tuntumad nimed on kanavarvas, kikaspüks, kikkahain, kukekäekaats, kuldvõti, kulupüks, kurekaats, käolill, neiulill, piimapisar, pääsulill, saksapüksid, taevasilm, taevavõti, võipäts jt. Nurmenukku on mitmetes legendides kirjeldatud kui kuldset võtmekimpu, millega avanevad taevaväravad, teda peetakse maagiliseks taimeks, mis toob leidjale õnne. Kogutakse ja tarvitatakse nii õisi, lehti, risoomi ja juuri. Üheski Põhjamaises looduslikult kasvavas taimes ei leia nii palju vitamiin C-d kui nurmenuku lehtedes. Lisaks on nurmenukk üks väheseid taimi, millel C-vitamiin säilib nii kuivatamisel, soolamisel kui marineerimisel.

Nurmenukk on väga hea nii värskelt salati sees kui kuivatatuna ravimteena juues. Väga hea paljude tervisemurede korral:

– seentevastane ja antibakteriaalne
– rahustav, leevendab unetust ja närvilisust, vähendab kroonilise väsimuse sündroomi
– köhavastane ja rögalahtistav, leevendab bronhiiti ja astmat
– toob leevendust peapöörituse, peavalu ja migreeni puhul
– aitab neeru- ja põiekivide korral
– stimuleerib seedenõrede eritumist, leevendab kõhukinnisust
– madaldab vere kolesteroolitaset, sidudes sapphappeid ja kolesterooli
– mõjub positiivselt südamele, tugevdades südamelihast.
– leevendab liigesevalud, podagra ja vähendab värinat jäsemetes
– vähivastane, pärsib vähirakkude kasvu nt. käärsooles (juured)
– higistamaajav ja puhastav

(blogi jätkub peale galeriid)




Seejärel hakkasin värsket kaurulaugu salatit tegema ning nautisime pikka, mõnusat, tervislikku ning väge andvat hommikusööki. Mineraalainetest ning C- ja B-grupi vitamiinidest pungil karulauk on hea organismi puhastaja ning tervise tooja ning turgutaja. Mõtlesin täna uue karulaugusalati retsepti välja ning peab tunnistama, et tuli niiiiii hea, et pange kindlasti kirja ja tehke järgi!

Salatisse sega kokku järgmised asjad:
Karulaugu lehed
Värske kurk
Värske tomat
Mahe Mungoaidu
Puhastatud kõrvitsa seemned
Värske tüümian
Hapukoor

Kaunistuseks ja maitsestamiseks:
Riivi peale juust (Atleet või Atleet Cheddar)
Krutoonid
Nurmenukk

(blogi jätkub peale toidupilte)





Mis siis veel? Eks ikka aiatööd! Annan viimasel ajal suisa aedniku mõõdu välja – iga päev ca 6-7 tundi näppupidi mullas. Mõnus! Vaikselt aias toimetamisega koguneb juba märkamatult 10000+ sammu päevas (niitmine, oksde lõikamine, riisumine, taimede istutamine, seemnete külvamine, kastmine, muud hooldustööd). Näiteks eile sai üle värvitud nii laste ronimis-kiikumiskeskus kui ka aialaud ja -toolid. Kasutasime HolzBio pruuni tooni süvaimmutusvahendit. See on tõhus sügavimbuv puidukaitsevahend mädanemise, hallituse, puidusine ja puidukahjurite vastu. Mis põhiline, annab vanale pinnale uue ja värske välimuse! Pleekinud puit näeb jälle välja nagu uus. Sama värviga immutasime ka peenrakastid. Ring sai ka niitmisega aiale peale! Mulle kohtavalt meeldib kui ma pika ja tööka päeva lõpus käin rahulikult aias ringi ning imetlen tehtut. Silm puhkab ja tunnen siis, kuidas õnn ja rahulolutunne mind valdab. Ise kätega ilu loomine teeb mind õnnelikuks!

Õhtuks tegin grill-liha ja ahjurooga ning miski ei maitsenud paremini kui üks külm tops A Le Coq õlut vaatega korda tehtud aiale ning loojuvale päiksesele!

Kallistan! Nüüd taas õue tööle 🙂










Loe ka minu eelnevaid blogipostitusi (kõik postitused on loetavad neljas keeles – eesti, soome, rootsi ja inglise keeles!) 🙂

Fotod: NordenBladet (Helena-Reet Ennet)

Helena-Reet: Emadepäev + Maikuu toimetused aias

NordenBladet – Tere hommikut! Ilmad on läinud nii ilusaks, et hommikuti enam pikalt magada ei taha. Kella viie-kuue paiku kaob uni ära ja siis tahaks kohe aias tegutsema hakata. Ootasin eile pikisilmi, et juba niitma saaks hakata, ent ei tahtnud naabrite pärast nii vara muruniidukit käima tõmmata. Nautisin pikalt ja rahulikult hommikukohvi ja tegin kõrvale tatraputru (garneeringuks lisasin juurde kodujuustu, peeti, tilli ja marineeritud tomatit ning kurki). Seejärel saatsin pere tööle-kooli ning läksin nurmenukke korjama, et neid talveks kuivatada. Ravimtaimede kogumine ja kuivatamine on mu üks suur hobi!

Seejärel läks niitmiseks ning aiakorrastuseks. Enamsus maikuust ongi aias tegutsemise tähe all möödunud. Võtsin maha jupi sirelivõsa ning istutasin keldri peale lavendlid. Lillekastidesse panin peiulilled. Kuna (maitseaine) peenraid veel teha jõudnud pole (peenrakastid on juba valmis ja ka ilmastikukindlaks peitsitud ent pole veel õigele kohale seatud), siis istutasin ühe satsi tüümianit ja oregaanot hoopis suurde lillepotti. Kuuskedelt lõikasin alumised vastu maad olevad oksad, et kergem hooldada oleks ning laotasin ümber tüve okaspuumulda. Töö käigus kohtasin ka ühte hiigelsuurt tigu/nälkjat. Esimese hooga kartsin, et äkki see on see hirmus Hispaania teetigu või Lusitaania teetigu aga lähemal uurimisel selgus, et tegu siiski täitsa süütu ja kodumaise suure-seateoga, kes toitub kõdust ja taimejäänustest ning on aias pigem kasulik tegelane. Mitu korda oleme sellel aastal jõudnud ka oksi ja muud risu põletada – näiteks võtsime osaliselt maha vana aia, mis otse lõkkesse läks. Täna peaks saabuma Hortesest 200 (80-100cm pikkust) elupuud – Brabanti.  Need on plaan osaliselt hekiks panna kohtadele, kust aed sai maha võetud. 2017. aastal ostsin Hansaplantist sada 100cm elupuud (vaata blogi SIIT), need on tänaseks juba päris mõnusalt pikkust visanud.

Õhtul hüppasid meie poolt külalised läbi ning tõid suure kotitäie värskelt metsa alt korjatud karulauku. Njamm… sellest tuleb täna maitsev värske salat! Vastu andsin neile koduaiast korjatud ja külmutatud eelmise aasta astelpaju marju.

Kallistan!

(peale aiagaleriid leiate veel teisegi galerii, kuhu postitan mõned pildid möödunud emadepäevast).

















Pühapäeval (09.mail) oli emadepäev!  Sain Estellalt armsa potilille ning karbitäie lõhet (ta teab, et see on mu üks lemmiksöök) ning Ivanka oli teinud mulle suure hunniku erinevaid kaarte! Armastan teid nii väga – Estella Elisheva ja Ivanka Shoshana!! Olete mu silmaterad, mu rõõm ja mure!





Loe ka minu eelnevaid blogipostitusi (kõik postitused on loetavad neljas keeles – eesti, soome, rootsi ja inglise keeles!) 🙂

Fotod: NordenBladet (Helena-Reet Ennet)

Uuringus selgus, milline on Eesti meeste tervis

NordenBladet — Haigekassa ja Tartu Ülikooli Kliinikum koostöös läbiviivud uuringust tuli välja, et Eesti meeste tervis ei ole hea.

Haigekassa ja Tartu Ülikooli Kliinikum viisid koostöös 2020. aastal läbi 40–49-aastaste meeste terviseuuringu, milles osales üle 3300 mehe.

Meestele mõeldud tervisekontroll keskendus südame-veresoonkonna, eesnäärme, seksuaaltervise- ja vaimse tervise riskide väljaselgitamisele. Kuna uuringu kulud maksis haigekassa, oli osalemine uuringuprogrammis meestele tasuta.

Selles osalemiseks tuli meestel täita uuringu nõusolekuleht ja elektrooniline terviseankeet, millele järgnesid vereanalüüsid, vererõhu mõõtmine ja kehaehituse aparaatanalüüs. Kogutud andmete põhjal analüüsiti mehe terviseseisundit ja terviseriske ning vajadusel suunati ravile.

Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku juht professor Margus Punab rääkis, et enne uuringut eeldati, et olulisi mehespetsiifilisi terviseprobleeme ja -riske leiame umbes 20 protsendil uuritavatest ja üldtervise riske samuti 20 protsendil.

«Kui esimese osas vastasid ootused tegelikkusele, siis üldtervise riske tuvastasime oodatust palju enamatel meestel. Kogutud andmehulk on suur ja nende analüüs on alles alanud. Tuvastatud probleemide põhjustest ja võimalikest meetmetest nende ennetamiseks saame rääkida loodetavasti juba selle aasta lõpus,» lisas professor Punab.

Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv ütles, et projekt sai inspiratsiooni kodanikualgatuse korras korraldatud «Pikema Sõpruse Päeva» kampaaniast, mis pööras tähelepanu just mehe tervisele.

Koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliinikuga töötati välja tervisekontrollipakkett, mille eest tasus haigekassa. «Meestele ei ole seni olnud nii põhjalikku haigekassa rahastatud terviseuuringut. Nüüd on uuringu esimene osa meestekliiniku poolt läbi viidud ja edasi analüüsib saadud tulemusi Tervise Arengu Instituut, kelle poolt koostatakse Eesti meeste tervise raport. Juunis valmiva raporti põhjal saame otsustada, kuidas meeste tervisesse tulevikus panustada,» rääkis Parv.

Ta lisas, et tulemuse põhjal on võimalik mitmesugune lähenemine, näiteks spetsiaalselt meestele mõeldud sõeluuringu loomine, meestele enam sobivama arstile pöördumise võimaluse loomine. «Eesti mehed elavad vähem aega tervena kui naised ning samuti elavad nad üldiselt lühemat aega. Meie esialgne eesmärk oleks vähemalt see, et mehed elaksid tervena naistega sama kaua,» avaldas Parv.

Haigekassa investeeris projekti ennetustegevuseks mõeldud eelarvest rohkem kui 246 000 euro.

Haigekassa ja Tartu Ülikooli Kliinikumi meeste tervise uuringu pilootprojekt:

  • Vatu võeti 3386 ravikindlustatud meest vanuses 40–49, kes polnud vastuvõtule eelnenud viimase aasta jooksul läbinud põhjalikumaid uuringuid. Projekti sisenemiseks ei olnud vaja ei saatekirja ega visiiditasu. Vastuvõtud on tänaseks läbi viidud.
  • Haigekassa koostööpartner on Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliinik professor Margus Punabi juhtimisel.
  • Teenuseid osutati Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku kõikides keskustes: Tartus, Tallinnas, Pärnus, Narvas ja mobiilses kabinetis. Mobiilse kabinetiga tagati teenuse osutamine  väiksemates kohtades ja töökollektiivides.
  • Projekti tulemusena selgub, millised on ravikindlustuse võimalused tegeleda meeste tervisega ennetavalt, hinnates  40–49-aastaste meeste terviseseisundit.

Projekti tulemusi analüüsivad Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliinik koostöös Tervise Arengu Instituudiga. Projekti tulemustest koostatakse projektis osalenud sihtgrupi meeste tervise raport

Foto: Unsplash

 

UURING: Soome lahe kui Läänemere prügistatuima merepiirkonna randadelt võib kohati leida kuni 270 prügieset iga 100 meetri kohta

NordenBladet — Euroopa Komisjoni eestvedamisel vaadati läbi hiljuti avaldatud mereprügi uuringud ning leiti, et meredes leidub 281 liiki prügi. Seda on pea üheksa korda rohkem kui erinevaid kalaliike Läänemeres.

Mereprügi probleemiga võitlemiseks vaatasid teadlased ja riikide esindajad läbi viimaste aegade mereprügi uuringud, et kindlaks teha, millist prügi meres üldse leidub. Selgus, et meredes võib olla kuni 281 erinevat liiki prügi.

Mere puhtana hoidmine pole lihtne ülesanne ning üheks põletavamaks probleemiks nii maailmameres kui Eesti merealal on võitlus mereprügiga. Soome lahe kui Läänemere prügistatuima merepiirkonna randadelt võib kohati leida kuni 270 prügieset iga 100 meetri kohta.

Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisneri sõnul on iga ökosüsteemi kirjeldamise üheks oluliseks näitajaks liikide arvukus, ent intensiivse reostamise taustal oleme jõudnud olukorda, kus peame ka meredes andma hinnanguid erinevate prügiliikide alusel. Reisneri sõnul on see on kahjuks paratamatu, ent siiski vajalik teadmine, sest aitab paika panna meetmed prügi vähendamiseks meres. „Teades erinevaid liike, saame luua otsesed seosed prügi tekkeallika ja levikuteedega ning sekkuda prügi tekke vähendamiseks ja leviku piiramiseks,“ lausus ta.

Mitmed globaalsed uuringud on hinnanud, et kui me ei suuda kohe ohjeldada prügi merre jõudmist, on meil mõnekümne aasta pärast meres koguseliselt plastikut rohkem kui kala. „Kurva tõdemusega peab nentima, et juba praegu on meil meredes erinevaid prügiliike rohkem kui kalaliike,“ lisas Reisner.
Merre võib sattuda igasugune prügi, alustades klaaspudelitest ning lõpetades tekstiili- ja meditsiinijäätmetega. Peamine prügi merre sattumise põhjus on halb jäätmekäitlus maismaal. Valdav osa mereprügist koosneb plastist, mis laguneb keskkonnas väga aeglaselt.

„Huvitaval kombel ei pruugi mõni uus biolagunev plast meres üldse laguneda. Need tooted on mõeldud lagunema komposteerimisjaamas, kus on selleks vajalik temperatuur. Jahedam merevesi pärsib nende toodete lagunemist ning need lagunevad vaid väikesteks mikroplasti osakesteks,“ selgitas Reisner. Mikroplasti mereveest kättesaamine on tema sõnul tohutu väljakutse. Suurema prügi eemaldamiseks mõeldud võrgud aga püüavad lisaks ka mereorganisme.

„Juba mere sattunud prügi sealt kättesaamise keerukuse tõttu tuleb keskenduda prügi mere sattumise vältimisele. Kõige tõhusam on juba eos vähendada prügi teket. Mida vähem prügi toodame, seda vähem jõuab seda keskkonda,“ lausus Reisner kokkuvõtteks.

Ülevaade meres leiduvatest prügiliikidest ja fotokataloog iga prügiliigi kohta on saadaval Euroopa Komisjoni kodulehel: https://mcc.jrc.ec.europa.eu/main/photocatalogue.py?N=41&O=457&cat=all